· KARTULID MUNADE VÕI PIIMAGA o Kartulid munad, piim, jogurt, juust, kohupiim Kartulid kohupiimaga Kartulid juustuga Spordiga tegeleja valguvajadus on suurenenud · lihaste areng jõutreeningu foonil · vastupidavustreeningul esinevad muutused rakumembraanides, ensüümides, hormoonides ja lihaskiududes · toidu aminohappeline koostis tähtis ka energeetikas · igapäevane valguvajadus on 0,8 1,0 g/kg kohta, kuid sportlastel on kõrgemad normid Vastupidavusalad 1,2 1,5 g/kg Kiirusjõualad 1,5 1,7 g/kg Jõualad 1,5 2,0 g/kg · 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge
kaalus, kuid kerge kehalise koormusega inimesel. Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Nende abi sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase keha vajab on kaltsium, see tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. · Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega. Vitamiine ja mineraalained vajab inimese keha, et normaalselt talitada. Näiteks kui keha ei saa piisavalt vitamiin B12, siis ei suuda keha toota erütrotsüüte (punased verelibled), ning
180 2- normaalkaal 177 3- ülekaal 175 Pikkus(cm) 172 170 167 165 162 See tabel näitab, kas naise praegune kaal on vastavuses pikkusega. Mina olen 175cm pikk ja mu kaal on 68kg. Kui vaadata seda tabelit, siis minu kaal on normis vastavalt mu pikkusele kuid ikkagi tahan kaalus alla võtta kuna tean oma probleemsed kohad. Seega püstitan endale eesmärki 2 nädalaga alla võtta umbes 5kg. Toitumispäevik Enne dieediga alustamist kirjutan nädala jooksul üles kõik, mida ma endale suhu pistan. 1-päev: manna puder, kapsasalat, 2 tassi kohvi, 1 komm, püree, mulgikapsas, leib, sai, 3 tassi teed,väike magustoit, supp. 2-päev: 3 võileiba( kaks juustuga ja üks vorstiga), kohvi, 5 tassi teed, keedetud muna, 2 kotletti ja makaronid, kartulisalat, jäätis. 3-päev: supp( kartul, hakkliha, porgand ja tatar), riis, 3 praetud muna, leib, klaas jogurtit, 6 pelmeeni,
Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10 15 % valgud, 25 30 % rasvad ja 55 60 % süsivesikud. Igal toitainel on organismis oma ülesanne. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) Meie ümber on aga liialt palju vastuolulist informatsiooni tervislike ja ebatervislike toiduainete kohta. Tundub, et inimeste igapäevane toitumine sõltub paljuski tendentsidest, mis on avalikkuses antud hetkel populaarsed. Seega tekkis minus huvi, kuidas mina ise toitun - kas ma saan oma igapäevase toiduga vajalikke toitaineid õigetes vahekordades, kas minu ööpäevane energiatarve tagatakse toiduga . Levinud arvamuse kohaselt peaks toiduga saadavate rasvade ja süsivesikute kogus olema normist pidevalt suurem ning puudus peaks olema valkudest. Käesoleva uurimistöö eesmärgiks
valmistuvad kooliks, muusika ja laulu teel. Täpsemalt, lapse tervislike eluviiside kujundamine läbi lastelaulude. Lastelaulud hõlmavad väga erinevaid teemasid ning enamasti on nad vägagi õpetliku sisuga. Lõimisin oma mapis käsitletud tervise teemad erinevate lastelaulude ja mängudega. Mapp koosneb sissejuhatusest ning neljast peatükist. Esimene peatükk koosneb kokkuvõtlikust nädalaplaanist ja päevaplaanidest. Teine peatükk koosneb infost ja abimaterjalist nädala läbiviimiseks õpetajale. Kolmas peatükk keskendub lapsele, kus on kirjeldus tervisenädala kohta ning mapi sisu. Neljandas peatükis on kirja pandud kõik mängud, koos seletustega. Lisaks on välja toodud kasutatud kirjandus ja lisad. Lisadesse on kirja pandud laulusõnad, -noodid, -lingid. Tervisemapil on kaks eesmärki: 1. laste tervisliku eluviisi kujundamine enne kooli minemist, kus peab olema palju
referaadiks. Referaadi eesmärgiks on hankida lisateadmisi, et neid paremini mõista. Neid teadmisi vajame selleks, et neid vajaduse korral abistada. Näiteks kui diabeedihaige vajub koomasse, siis peaks ju oskama õigesti käituda. Teadmatuse korral võib minestushoog lõppeda surmaga. Antud referaadis leiame vastused küsimustele; mis on diabeet, selle riskifaktorid, diabeedi ravi, insuliin, diabeedi erinevad tüübid. Referaadi lõpus on koosdatud nädala näidismenüü diabeedihaigele inimesele. 2. MIS ON DIABEET? Diabeet ehk suhkurtõbi on erinevatel põhjustel tekkiv energiaainevahetushäire, millele on iseloomulik pikka aega kõrgel tasemel püsiv vere suhkrusisaldus ja häired süsivesikute -, rasva ja valguainevahetuses. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast. · I tüübiehk insuliinsõltuv diabeet (u. 10% diabeetikutest)* · II tüübiehk insuliinsõltumatu diabeet (u
mass pääseks nõu äärtele. Tähtis on, et munamassi temperatuur ei tõuseks liiga kõrgeks ja et see ei pruunistuks (pruunistumisel vedelik eraldub ja mass muutub teraliseks). Munapuder maitsestatakse soola ja jahvatatud valge pipraga, võib lisada seeni ja köögivilju. Serveeritakse suitsutatud või soolatud kala lisandina, hommikusöögilaual. · Omlett- Omletti segu koosneb: muna , ühe muna kohta lisatakse vedelikku (vesi, piim või koor) 1-2 sl (25 50 g) ning maitseained. Võib maitsestada soola või jahvatatud pipraga, peale pipra võib kasutada ka karrit. Võib kasutada ka maitsetaimi: tüümiani, aedsalveid, basiilikut, melissi, koriandrit. Omletisegu valatakse kuuma vähese rasva sisse ja praetakse kas pliidil kaanega kaetud pannil või küpsetatakse praeahjus temperatuuril 180 200 'c
Maakondades korraldasid küüditamist kohtadel moodustatud "kolmikud" ja operatiivstaabid, kes võtsid arvele "kontrevolutsioonilise ja nõukogudevaenuliku elemendi" ja koostasid küüditatavate nimekirjad. Andmete kogumist ja nimekirjade koostamist alustati juba 1940/41. a. talvel. Materjalide kogumist nõukogudevaenulike kodanike suhtes teostas NKVD oma agentide võrgu kaudu. Linnad ja maakonnad olid jaotatud sektoriteks, kus NKVD agendid hankisid kompromiteerivaid andmeid isikute kohta, keda arvasid olevat ohtlikud nõukogude võimule. Määravaks olid samuti kommunistide, komnoorte ja teiste nõukogude võimu pooldajate kaebused. Elanikke kompromiteeriva materjali hankimisel kasutas NKVD ka n.n. "salajaste kaastöötajate" abi. Selliseid kaastöötajaid püüdis NKVD värvata kõigi kutseala töötajate hulgast, kaasa arvatud endised Eesti Vabariigi poliitilised tegelased. Eriti püüti värvata neid isikuid, keda süüdistati nõukogude korra vastastena. Nende värbamisel
Kõik kommentaarid