Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Toitumine spordis - sarnased materjalid

sportlaste, spordis, sportlased, spordijoogid, soovitata, ltida, riis, koondise, toidulisandid, kaer, istlust, soovitav, nest, meelep, kliinikum, poodides, rata, vitamiinid, ritoluga, herned, banaanid, krambid, spinat, toiduainest, trenni, esitasin, puuvilju, suurele, taastavad, rjel, vanusest, trimm, ldist, mitteaktiivsed, pasta, millestki, rasvaseid
thumbnail
14
rtf

Eritoitumine

Eriti kahjulik on gluteeni lagunemisel tekkiv aine - gliadiin. Inimese peensool on kaetud hattudega. Tsöliaakia puhul on iseloomulik soole limaskesta hattude atroofia (taandareng), mistõttu on häiritud toitainete imendumine. Nisu, rukki, odra ja kaera valkude toimel hävivad peensoole limaskesta hatud. Aga just peensooles imenduvad mikro- ja makrotoitained. Kui peensool on kahjustatud, siis ei jõua vajalikud ained organismi. Gluteeni ei sisalda tatar, mais, riis ja hirss. Piirkonniti on haiguse esinemissagedus väga erinev. Nt. Rootsis 1:300, Inglismaal 1:3000. Keskmine esinemissagedus on 3-5 uut juhtu 1000 elusalt sündinu kohta. Soomes esineb keskmiselt ühel protsendil elanikkonnast. Eestis on aga haigust diagnoositud kümneid kordi harvem. Miks? Toitumisharjumused teistsugused või ei avastata haigust õigeaegselt. Aastast aastasse on tsöliaakiahaigete laste arv Eestis märgatavalt kasvanud

Toitumisõpetus
99 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Toitumine

Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu või kiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikuterikkad ja rasvavaesed toiduained on nuudel, riis, helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud - täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvilju, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas.

Tööõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Toitumise alused

toitude valikud on järgmised: Peab vältima Nisu-, odra-, rukki- ja kaeratooted: sai, leib, riivsai, -leib, pirukad, tangud, kruubid, koogid, küpsised, vahvlid, kaerahelbed, müsli, manna, pasta, viljakohv, pelmeenid, keeduvorst, viinerid, sardellid kali, koduõlu, pudrud, paksendatud kastmed, jne. Võib süüa Riis, tatar, hirss ja neist valmistatud tooted ja toidud. Diabeedi alla kannatavad kliendid Diabeet ehk suhkruhaigus on haigus, mille puhul on tegemist häiretega süsivesikute omastamisel. Diabeedi tüüp Toitumis- ja elureziim I tüüp ehk insuliinipuudus diabeet 6-8 söögikorda, kindlatel kellaegadel (noorusdiabeet) konstantne kalorite hulk toidukorral aktiivne liikumine

Toitumisõpetus
92 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Eritoitumine

Piirata kolesteroolirikaste toiduainete kasutamist Vorsti, sinki, juustu kasutada vähe 2-3 korda nädalas kala Väherasvane piim Janujook vesi, mineraalvesi, kohv, tee Rasvu mitte pruunistada Diabeetiku menüü 6 toidukorda päevas 1. Päev Hommik : Näkileib tomati ja kugiga , kaerahelbepuder pool tassi, rasvavaba piim pool klaasi Oode : värsked kirsid ja rasvavaba piim Lõuna: Nahata kana, keedetud pruun riis köögiviljadega, värsked mustikad, klaas vett Oode: täisteravilja batoonike, klaas külma vett Õhtu:keedetud aedviljad, liha, täisteraleib, klaas vett Oode: klaas rasvavaba piima 2. Päev Hommik: Kaerahelbepuder pool tassi Oode: Lehttaignasaiake moosiga, väherasvast piima Lõuna: Kalasupp, täisteraleib, klaas vett Oode: Puuviljasalat, klaas külma vett Õhtu: Keedetud kartul ja ahjus küpsetatud kala, tee

Toitumisõpetus
43 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Toitumise tähtsus

Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit v Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100­150 g), veerand kartulina (100­ 150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Toidupüramiidi põhimõtted Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toidupüramiidi põhimõtted v Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad

Toitumise alused
29 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Toitumise põhialused spordis

TOITUMISE PÕHIALUSED SPORDIS Rein Jalaku ,,Sportlase toitumine" põhjal tehtud kokkuvõte. Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine.

Kehaline kasvatus
293 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Toitumisõpetus

SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................. .....3 1 TERVISLIK TOITUMINE..................................................................................................4 2 TOITAINED......................................................................................................................... .5 2.1 Valgud................................................................................................................................... 5 2.2 Rasvad................................................................................................................................... 5 2.3 Süsivesikud........................................................................................................................... 5 2.4 Vitamiinid......................................................

Toiduainete ja toitumisõpetuse...
55 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest

Uurimistöö
136 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Toitumine noorsportlaste elus

süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada häid tulemusi spordis, peab toituma tervislikult ja vastavalt oma päevasele organismi energiavajadusele ning spordialale. 2 Summary The topic of this research paper by Marcus Methusalem of Tallinn Mustamäe College is „Diet in young athletes lives“. The purpose of this current research paper is to get answers to questions, which deal with young athletes dieting habits. It is examined if

toiduainete sensoorse...
14 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Toitumisõpetus

Organismis omastatakse 92....97 % lihast ja kalast. Lihas sisaldub 18.......24% valke, 38......40% rasvu. Liha rasvasisaldus on pöördvõrdeline valgusisaldusega. Loomsetes rasvades sisaldub palju kolesterooli. Vitamiinidest leidub lihas B1, B2, B5, maksas A. Mineraalainetest P, K, Na, F, Ca. Kala ja kalaõli sisaldab oomega - 3 rasvhappeid - polüküllastumata rasvhappeid (näiteks a - linoleenhape). Kalarasv sisaldab A vitamiini. Kolesterooli, puriinide, küllastatud rasvhapete tõttu ei soovitata süüa liha iga päev vaid 2....3 korda nädalas. 9.4.1 Kolesterool Organismile vajalik: · rakumembraanide ehitamiseks; · suguhormoonide sünteesiks; · D- vitamiini sünteesiks. Kolesterooli toodab organism ise ning teda satub organismi ka toiduainetest. Kolesterooli norm päevases toiduratsioonis: 300 mg, organism toodab ise umbes 100mg. Keskmises munas - 213 mg kolesterooli Hamburgeris 76mg. Süües kolesteroolivaba toitu, toodab organism ise küllaldaselt kolesterooli

Kokandus
151 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Toitumine vol.1

Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab saama kõiki vajalikke to

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Toitumine

Inimese elus täidab väga tähtsat osa toitumine. Selleks, et elada täisväärtuslikku elu tuleb toituda tervislikul. Paljud peavad toitu millekski, mille nimel elada, kui tegelikult on toidu põhieesmärgiks vaid inimorganismi varustamine vajalike toitainetega, mida me vajame elamiseks, kasvamis- ja taastumisprotsessideks, mõtlemisvõime tagamiseks ning hea tervise säilitamiseks. Kui palju peaksime sööm? Kasvades nõuab meie organism ka palju enam toitaineid. Samuti nõuavad ka erinevad eluviisid vastava koguse vitamiine ja teisi kasulikke aineid. Seega on paika pandud kindalt toitainete kogused, mida vajavad erinevad inimesed. · 1200 kalorit - see on minimaalne kogus; seesugune madal kalorite kogus aitab kehakaalu vähendada ning on sobiv inimestele, kes on istuva eluviisiga ja äärmiselt väheliikuvad. · 1600 kalorit - on soovitav naistele, kes on väheliikuvad ning see sobib ka osadele vanainimes

Bioloogia
116 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Karastamine ja toitumine spordis.

Peame lõpetama õhuvanni kohe, kui tunneme külmavärinaid. Külma veega kümbleme ainult siis kui meil on soe. Jahedasse vette ei tohi jääda kauaks. Ning pärast suplust hõõrume end alati käterätikuga kuivaks! Karastamine aitab ära hoida külmetushaigusi ning kuulub kindlalt tervislike eluviiside juurde. TOITUMINE Nagu me kõik teame, on toit elutähtis energiaallikas ­ toitained aitavad varustada rakkusid ja kudesid ülesehituseks vajaliku materjaliga. Spordis tähendab toitumine ühendavat lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel. Toitumise peamine funktsioon ongi organismi varustamine vajaliku energiaga. Tuleb hoolikalt vältida nii üle- kui alatoitumist ja seda nii energeetika kui üksikute toitainete seisukohast. Peab tegema kindalks, et energeetika suurus vastab spordiala vajadustele, et vältida alatoitumist, ent samal ajal ei tohi liigselt ületada põletatavate kalorite hulka ning

Kehaline kasvatus
44 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Toitained

TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud ka

Bioloogia
39 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Sportlase toitumine

Tallinna Teeninduskool Olga Komleva Rühm: 021MT SPORTLASTE TOITUMINE Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2008 Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sisukord Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sissejuhatus Selles referaadis saad teada kuidas sportlased toituvad. Vastuse saad ka sellele mida tuleb sportlasel võistluspäeval oma menüüs jälgida. Juttu tuleb veel kehakaalu regulatsioonist ning soovitused toiduainete valimisel. Mis on tervisesportlaste energiaallikas? Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga

Toitumisõpetus
80 allalaadimist
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77

Inimeseõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Tervisesportlase treening

aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, kiivid, õunad, banaanid, herned, oad, pastatooted, tervaviljatooted, müsli, nisuhelbed, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid. Igapäevases elus on hea kombineerida erinevaid süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid, näiteks kaerahelbed puuviljaga. Enne kehalist koormust, koormuse ajal ja koormusjärgselt on efektiivne juua kergesti imenduvaid süsivesikurikkaid jooke. Küll tuleb mõnevõrra ettevaatlik olla suure energiakuluga spordialadel

Kehaline kasvatus
23 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Tervisesportlase treening

mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, kiivid, õunad, banaanid, herned, oad, pastatooted, tervaviljatooted, müsli, nisuhelbed, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid. Igapäevases elus on hea kombineerida erinevaid süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid, näiteks kaerahelbed puuviljaga. Enne kehalist koormust, koormuse ajal ja koormusjärgselt on efektiivne juua kergesti imenduvaid süsivesikurikkaid jooke. Küll tuleb mõnevõrra ettevaatlik olla suure energiakuluga spordialadel

Tervisesport
19 allalaadimist
thumbnail
20
docx

„Terviseõpetus” arvestustöö

Kui mõnda ainet on liiga vähe, siis vastavas funktsioonis tekib häire ja see viib terviseriketeni. Süsivesikud annavad üle poole organismile vajalikust energiast (ca 55%). Süsivesikurikkad toiduained on üldiselt ka vitamiinide, mineraalainete ja kiudaineterikkad. Küllaldane süsivesikute kogus toidus on eelduseks kõrgele töövõimele ja aitab kiiremini taastuda. Süsivesikud aitavad säästa valkude osa ehitusmaterjalina. Süsivesikurikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, pastatooted, kaerahelbed, nisuhelbed, müsli, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl ja siirup, spordijoogid, teraviljatooted. Kiudained ei seedi organismis ja ei anna seetõttu ka energiat, kuid on toidus väga vajalikud. Need suurendavad toidukördi mahtu seedesüsteemis ja kiirendavad selle edasiliikumist, seovad ohtralt vett, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist, tekitavad täiskõhutunde.

Terviseõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
45
docx

KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST

Siia gruppi kuulub ka täismahl ja nektar. Üks portsjon sellel korrusel on umbes 100g köögivilja, 100g puuvilju, 2dl marju või dl täismahla. Kolmandal korrusel on piim ja piimatooted, liha, kala ja muna. Nende toidugruppide päevane portsjonite arv on ühesugune: piimatooteid 2­4 portsjonit, liha-kala-muna 2-5 portsjonit. Eelistada tuleks väiksema rasvasisaldusega piima ja piimatooteid ning kala, taist liha, kanaliha ja väherasvaseid lihatooteid. Muna ei soovitata süüa iga päev, piisab 2-3 tükki nädalas. Üks portsjon sellel korrusel on umbes 50g tailiha, 60g nahata kanaliha, 30g hakkliha, 50g kala, 1 muna, 2dl piima, 100g kohupiima, dl jogurtit või 30g juustu.

Toitumine
51 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tervislik toitumine

Seda saab vältida, kui süsivesikuid kasutada koos valku, rasvu võikiudaineid sisaldavate toiduainetega (täisteratooted, kaunvili, leib juustuga, leib kohupiimaga ). Kasulik oleks süüa päevas 5-7 korda süsivesikute rohket toitu koos kiudainetega ning vähese valgu ja rasvaga. Eelistada vähemagusaid jooke. Mida suurem koormus, seda rohkem süsivesikuid. Süsivesikute rikkad ja rasva vaesed toiduained on nuudel, riis helbed, leib, kartul, köögivili, puuvili. Kasutada kergemaid eineid suuremate söögikordade vahel (puuvili ja selle salatid). Ühe tunni jooksul imendub 60 grammi süsivesikuid ehk 2 banaani, siis süüa 5-7 korda päevas. Süsivesikud---täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, mesi, kuivatatud puuviljad, puuviljamahl, puuviljasiirup, spordijoogid, teraviljatooted. 1-2 päeva enne võistlusi peab toit olema süsivesikuterikas

Terviseõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
43
rtf

Diabeet

t. liigset veresuhkru langust. Manustamine: 20 - 30 minutit enne sööki (enne hommiku-, lõuna-ja õhtusööki) I - 3 korda päevas. II. Biguaniidid: o metformiin (Orabet, Metforem, Glucophage) o bufomiin (Adebit, Glibutid) Toime: suurendavad kudede tundlikkust insuliinile, parandades kõhunäärme insuliini mõju. Ei suurenda insuliini eritumist kõhunäärmest. Pärsivad söögiisu. Kasutatakse rohkem ülekaalulistel. Kõrvaltoime: võib esineda piimhappemürgistuseks ja selletõttu ei soovitata kasutada diabeetikutel, kellel esinevad maksa-, neeru-ja südamehaigused ja kes tarvitavad alkoholi. Manustamine: 20 - 30 minutit enne sööki (enne hommiku-, lõuna- või õhtusööki) 1-3 korda päevas. III. Alfaglükosidaasi inhibiitorid: o akarboos (Glycobay) Toime: süsivesikute lagundamise aeglustamine seedetraktis, millega väheneb söögijärgne veresuhkru taseme tõus. Kõrvaltoime: puhitus, kõhulahtisus Manustamine: 20 - 30 minutit enne sööki 1 - 3 korda päevas

Toitumisõpetus
136 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Nimetu

aedvili - sisaldavad enamasti ka spordiga tegelejale vajalikke mineraalaineid, vitamiine ja kiudaineid. Spordiga tegelejad peaksid seepärast eelistama leiba, riisi, pastatooteid, aedvilja, kartuleid jm. Aedvili ja puuvili on rikkad ka tervisele kasulike bioaktiivsete ainete poolest. Seevastu monosahhariidid - maiustused, viinamarjasuhkur - pole soovitavad, sest võivad esile kutsuda hoopis olulise töövõime languse. Tähtsamad süsivesikuterikkad toiduained on täisteraleib, kartulid, riis, kaerahelbed, kiivid, õunad, banaanid, herned, oad, pastatooted, tervaviljatooted, müsli, nisuhelbed, mesi, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, puuviljasiirup ja spordijoogid. Igapäevases elus on hea kombineerida erinevaid süsivesikuid sisaldavaid toiduaineid, näiteks kaerahelbed puuviljaga. Enne kehalist koormust, koormuse ajal ja koormusjärgselt on efektiivne juua kergesti imenduvaid süsivesikurikkaid jooke. Küll tuleb mõnevõrra ettevaatlik olla suure energiakuluga spordialadel

Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

oluliselt mõjutatud tema kutsetöö iseloomust. Reeglina jääb üldine energiatarve vahemikku 1,4 - 2,4 põhikäbe ühikut. I. grupp ­ vaimne istuv töö APK=1,4 (arvutioperaator). Ii. grupp ­ kerge keh töö APK = 1,6 (üliõpilane, müüja). III. grupp ­ keskmise raskusega töö APK=1,9 (koristaja, autojuht). IV. grupp ­ raske keh töö APK=2,2 (ehitus-, metsatööline). V. grupp- väga raske keh töö APK=2,4 (kaevur, põllumajanduses). Energiavajaduse sõltuvus spordiala iseloomust: . Sportlaste puhul on märkimisväärne ka spordiharrastuse mõju inimese organismi üldisele energiavajadusele. Samas on see suuresti individuaalne, sõltudes nii harrastava ala spetsiifikast kui ka treeningutele ja võistlustele kulutatavast ajast ja seal sooritavate harjutuste intensiivsusest. 1. vastupidavusalad APK=2,6 ­ 3,3. 2. sportmängud APK=1,8. 3. jõualad APK=1,6 ­ 1,7. 3

Sport
49 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Laps ja toit

Siis on tal vaja rohkem rauda ning uusi valke, samuti kiudaineid, et sool hästi töötaks. 6. ­8. elukuu vahel asendab igal kuul üks uus lusikatoit ühte piimakorda. 10. elukuust tekib lapsel huvi selle toidu vastu, mida vanemad söövad. Esimese eluaasta lõpuks sööb laps laua taga peretoitu. 1.2. Lisatoit Enamikel poodides saadaolevatel imiku lisatoitudel on kiri, et sobib alates kolmandast elukuust, kuid uuemate seisukohtade järgi ei soovitata lisatoitu enne 4-5 kuuseks saamist. Laps peab hoidma hästi pead, istuma toe najal, sööma lusikast ja oskama ennast väljendada, et kõht on täis (puristab, keerab pea ära, hoiab suud kinni jne). Vastasel juhul on toitmine nn sundtoitmine, mis suurendab ülekaalulisuse ohtu hilisemas eas. Esimene lisatoit on köögi- ja juurviljapüree. Laps peaks olema vähemalt 4­5 kuud vana. Toitma peab lusikaga. Alustuseks sobivad hästi porgand, kartul, lillkapsas. Esialgu ei soovita kaalikat,

Toitumise alused
87 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tervislik toitumine

Alustuseks sööge rohelised köögiviljad, seejärel juurikad. 7 Tärklisesisaldusega köögi- ja juurviljad. Sellise toidu seedimiseks nagu maapirn, tammetõrud, kõrvitsad, magus ja tavaline kartul, jamss ja kastanid, kulub umbes tund aega. Ükskõik millised kaks ülalloetletud toiduainetest võivad moodustada peamise eine teie toidulaual. Tärkliseline toit. Kooritud riis, tatar, hirss (eelistatud on tarvitada just neid kruupe), maisijahu, kaeratangud (-helbed), malts, abessiinia rukis, kruubid seeduvad keskmiselt 60-90 minutit. Maksimaalne kogus üheks toidukorraks ­ 120 g kuivaine kaalus, mis teeb keedetult 480g. Kaunviljad ­ tärklis ja proteiinid (valgud). Läätsed, aed- (türgi-) ja tavaline uba, põishernes (nuut), tuvihernes ja teised, vajavad seedumiseks 90 minutit. Maksimumkogus ühele inimesele on 120 g kuivkaalus (keedetult 210g). 30-45g

Toitumisõpetus
109 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Toidukaubaõpetuse õpimapp TOIDUKAUBAD

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Karina Tjusina TOIDUKAUBAD Õpimapp Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 05.06.13 SISUKORD SISSEJUHATUS Tooted ja nende sisu. Kirjeldab ettevalmistamiseks ja hoidmiseks. Tootjad ja uusi funktsioone tootmises. Huvitav artikkel umbes tootmist ja tootjaid. Ülaltoodud näited kuumtöödeldud tooted erinevates riikides. Ajalugu tooted, kuidas luua ja kus kasutada. Väljenda oma arvamust mõned faktid ja järeldused. 1 TOIDUKAUBAD 1.1 Sool Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil Sool on maakeral väga laialt levinud ­ leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas Soola leidub: Merevees,soolajärvedes,

Toiduaineõpetus
85 allalaadimist
thumbnail
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
153 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Tervislik toitumine

inimene töötaks ise oma dieedi välja. Tänapäeval on välja töötatud toidulisandeid, mis sisaldavad ainult mingit kindlat toitainet. Näiteks tarbivad atleedid valke toidulisanditena, et kätte saada vajalik päevane valgukogus, mis on vajalik nende lihaste ehitamiseks ning korrashoiuks. On välja mõeldud pulbreid, mis asendavad toidukordi. Ma ei läheks sellesse väga sügavuti, kuna asjast on palju erinevaid arvamusi. Minu arvamus on, et loomulikku toitu ei saa tegelikult asendada ja toidulisandid on keemia või töödeldud toit. Kui 1900 aastal oli ühe 40-aastase keskmise mehe päevane energiakulu 3200 kcal, siis täna on see 2200-2300 kcal piires. Põhjus tuleneb tänapäeva inimeste eluviisidest, kus on väga palju kontoritööd ning vähe kehalist liikumist meie kasutuses olevate ,,tehnikaimede" tõttu. 10

Toitumisõpetus
164 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Toiduhügieen ja ohutus

Toidualased õigusaktid esitavad nõuded ka eritoidule, uuendtoidule ja toidu- lisandile. Eritoiduna käsitatakse toitu, mis on mõeldud seedeprotsessi või ainevahetuse kõrvalekallete või füsioloogilise seisundi tõttu tavapärasest erinevate toitumis- vajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku ja väikelapse piimasegud ja -toidud, dieettoidud, sportlaste ja diabeetikute toidud jne. Nende maaletoomiseks ja/või turustamiseks on vaja taotleda käitlemisluba. Käitlemisluba peavad taotlema kas valmistajad, pakendajad või importijad. Uuendtoit on toit, mida ei ole varem ulatuslikult toiduna kasutatud ning: mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine

Toitumisõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
652
pdf

Asjaajamise alused

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

Analüüsimeetodid...
50 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tervislik toitumine ja toitumishäired eestlaste seas

Selle kohaselt soovitatakse tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilja ning piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Ei ole soovitatav tarbida suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju ega magusaid karastusjooke. Välja on töötatud ka, sarnaselt püramiidile, taldrikureegel, mis ütleb, et ühe toidukorra jooksul on soovitatav tarbida toiduained järgmises vahekorras: ½ aedvilja (toores või töödeldud), ¼ kartul, makaron või riis, ¼ kala, kana, liha. Igapäevast menüüd silmas pidades, peaks seal olema kolm peatoidukorda ja kaks või kolm vahepala, kusjuures vahepalad oleks võimalikult tervislikud. Head valikud tervislikuks vahepalaks on näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib või mahl. Alati on kasulik pidada toidupäevikut, mis hoiab toitumisel silma peal. Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või

Terviseõpetus
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun