Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Toitlustuskorralduse teadusartikkel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
oote, suupiste, ooteaeg, hüpotees, restoranis, taastamise, strateegiaid, teenindust, ümberringi, põnev, eeldatav, hüpoteetiline, grupis, grupil, intsidendi, kolledz, teadusartikkel, application, concept, multi, phase, experience, wait, management, restaurant, services, 2018, halo, efektiga, hinnangut, lõpptarbija, etappi, osutub, etapisreeglitest, mida rakendatakse selleks, et valida järjekorrast teenindamiseks järgmine klient. Pärast teenuse saamist klient lahkub hoonest. Seejuures võib ta otsustada ka tulevikus sama kohta külastada, või eelistada enam mitte kunagi naasta. Enne loovaid muudatusi teenindussüsteemi juhtimises tuleb aru saada järjekordade toimemehhanismist. Mõistes klientide ootel hoidmisega seotud psühholoogilisi momente, on näha, et ootekogemus on tegelikust viivitusest sageli tähtsamgi. Ooteaeg avaldab ka majanduslikku mõju nii teenindusfirmale kui tema klientidele. (Fitzsimmons, lk. 339) 18 Ooteaja majanduslikku maksumust saab vaadelda kahest küljest. Firma võib mõõta töötajate jõude ootel hoidmise kulu ning klientide jaoks on ootamise hinnaks kaotatud aja alternatiivkulu, millele lisanduvad emotsionaalsed efektid: tüdimus, ärevus jms.
ASPEKTID 1.1. Kliendisuhete juhtimise olemus Kliendisuhete juhtimise mõiste ei ole enam uus. See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate
kogemusest teavitab ta keskmiselt koguni 22 nägu. x Kui klient pole rahul, ta ei anna sellest tavaliselt teada, kuna 27-st halvasti teenindatust läheb kaebust esitama ainult 1-2 inimest. Ülejäänud aga hääletavad lihtsalt jalgadega. Miks kliendid vahetavad teenust pakkuvat ettevõtet? x Ettevõttepoolsed pidevad vead x Ebaviisakad ja kontaktivõimetud teenindajad x Hinnakujundus x Ebamugav asukoht, ooteaeg x Mitte reageerimine klientide probleemidele ja klientide süüdistamine x Konkurentide atraktiivsus x Eetilised probleemid Kliendi uurimise võimalused: x Kaebuste ja arvamuste süsteemi välja töötamine x Rahulolu küsitlused x Kaotatud klientide analüüs x Pimeostud 3.2. Tarbija rahulolu ja teenuse kvaliteedi mõõtmise võimalused Peamised kliendi rahulolu ja teenuse kvaliteedi mõõtmise võimalused:
Kellele Kellele me kavatseme turustada, kellele me projekti kirjutame, kellele meie idee mõeldud on? Kus Kus kliendid asuvad? Kas linnas, maal, lähedal, kaugel? Millised Millised on meie kliendid? On nad eestlased, välismaalased, rikkad, vaesed? Mida Millised on nende praegused ettekujutused, vajadused ja soovid? Kas nad on rahul? Kas Kas need ettepanekud, soovid ja vajadused muutuvad, kui me oma strateegiaid ellu viime? Kui Kui rahul on kliendid meie pakkumistega? Kas neile meeldib meie teenus, projekt, idee ja, kas meil on selles vallas usaldusväärne reputatsioon? 2.2.1. Kliendikesksuse juurutamine Kliendikesksuse juurutamine teeb vajalikuks klientide läheduse saavutamise ning seejärel tegutsemise nii nagu nemad seda soovivad. Paljusid selle saavutamist võimaldavaid osategevusi korratakse kõigis kliendikesksuse juurutamise faasides. Kliendikesksuse
1.e poes ei saadeta sulle raha tagasi 2.klienditeenindaja ei oska suhelda 3.klienditeenindaja oskab klienti rahustada ja teha midagi selleks , et tõsta kliendi tuju 4.ettevõtte hoolib kliendist ainult siis kui talle on seda vaja Toote ja teenuse põimumine Põhiline kasu, teenus -> hind, omadused kvaliteed jms Klient ei osta ainult toodet, vaid ka hinda, omadusi, brändi jne Tooded ja teenused põimumine Nt. ostes tooded, kuidas see avaneb(teenus). Söök restoranis - nii toode(toit) ja teenuseks on(teenindus) Teenust müüakse rohkem, kui toodet. Teenus on tekkinud tänasepäevaks rohkem, kui toodet. Mccarthy 4 P-d (turundusmeetmestik) ¤Product(toode,teenus) - tähistab toode teenuse kombinatsiooni, milline on toode, kvaltiteet, omadus jne ¤Price(hind) - rahasumma, mida tarbija peab maksma. Milline peab olema hind jne. nt. algajad ettevõtted üritavad müüa ainult hinda - minu toode on kvaliteetsem, aga hinna poolest odavam
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib olulist rolli näiteks see, missugune on uks, sildid, koridor, missugused lõhnad on tunda, missugused helid kuulda. Restoran, mille uks käib raskelt, ruum on hämar ja vastu lööb koristamata tualettide lõhn, loob mulje madalajärgulisest, kehva toitu ja teenindust pakkuvast asutusest. Kohates esimest töötajat, saadakse kohe mulje ka teenindusest. Esmamulje efekti on raske muuta. Nimelt mõjutab esmamuljel tajutu edasise taju valikuid ja inimene tajub just seda, mida tahab. Ka detaile, mis nagu räägiksid esmamuljel tajutu vastu, tajutakse kui esmast muljet kinnitavat. Esmamulje tekkimiseks läheb aega umbes 30 sekundit. Esmamulje efekti toetavad ka eelarvamused välistunnuste, kultuurierinevuste jms. kohta.
· käitumisalased (hoiakud, teadmised, ostmise põhjus, tarbimisharjumused, firma- ja brändilojaalsus, soodustuste otsimine), · geograafilised (riik, regioon, asum, kliima) Analüüsida tuleb ka konkurente. Tuleks määratleda neli-viis põhilist konkurenti ning seejärel analüüsida nende tegevust ja tooteid. Võimalikult täpselt tuleks püüda kirja panna neile iseloomulikud jooned, välja tuua tugevused-nõrkused, määratleda eesmärgid, hinnata strateegiaid jmt. Konkurente analüüsides tuleb ilmtingimata olla aus. Konkurente ei tohi ei ala- ega ülehinnata. Samuti ei tohiks mingil juhul kirja panna olematuid eeliseid või puudusi. Konkurentide analüüsi ja võrdluse abil peaks selguma, milles ollakse oma konkurentidest tugevam mida tasub rõhutada; ning see, milles on veel arenguruumi mille poolest ollakse konkurentidest nõrgem. 6 6
· käitumisalased (hoiakud, teadmised, ostmise põhjus, tarbimisharjumused, firma- ja brändilojaalsus, soodustuste otsimine), · geograafilised (riik, regioon, asum, kliima) Analüüsida tuleb ka konkurente. Tuleks määratleda neli-viis põhilist konkurenti ning seejärel analüüsida nende tegevust ja tooteid. Võimalikult täpselt tuleks püüda kirja panna neile iseloomulikud jooned, välja tuua tugevused-nõrkused, määratleda eesmärgid, hinnata strateegiaid jmt. Konkurente analüüsides tuleb ilmtingimata olla aus. Konkurente ei tohi ei ala- ega ülehinnata. Samuti ei tohiks mingil juhul kirja panna olematuid eeliseid või puudusi. Konkurentide analüüsi ja võrdluse abil peaks selguma, milles ollakse oma konkurentidest tugevam mida tasub rõhutada; ning see, milles on veel arenguruumi mille poolest ollakse konkurentidest nõrgem. 6 6
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
lisaks sellele pakutakse ka sooja toitu ja muid suupisteid. 1.2. Tegevusvaldkonnad. Treegeri Kohviku OÜ on väga mitmekülgne ettevõte, kus peamine on vastu tulla kliendi soovidele. Kohviku tegevusvaldkondadeks on toitlustamine, meelelahutusürituste organiseerimine ning kondiitritoodete tootmine ja teenindamine. Kohviku tarbijaskond on väga erinev ning seega tuleb teenindada nii sees kui väljaspool ettevõtet. Pakutakse toitlustust ja teenindust väga erinevate sündmuste puhul: pulmad, peied, sünnipäevad, seminarid, konverentsid, kongressid, laagrid, suvepäevad, pidulikud vastuvõtud, firmade üritused. Soovi korral on võimalik reserveerida ka kohviku põhi- ja/või peeglisaali. Turunduse eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja ühtlasi realiseerida ka ettevõtte enda eesmärgid. Treegeri kohvikus tegeleb turunduse ja selle alaste küsimustega kohviku juhataja Tiia Paosalu.
Otsitakse turunisse, välditakse konkurentsi. Kognitiivne koolkond Strateegia formeerimine kui vaimne, tunnetuslik protsess. Uurib strateegia mõistuses toimuvat. Uuritakse erinevate tegurite mõju otsuste langetamisele. Kognitiivse koolkonna lähtepositsioonid Strateegia formeerumine tunnetuslik, toimub strateegi mõistuses Strateegiad kui perspektiivid kontseptsioonid, kaardid, skeemid jne Maailma saab kujutada, raamistada, konstrueerida Strateegiaid on esialgu raske ellu viia. Kui nad pole elujõulised, on neid raske muuta Õppimise koolkond Strateegia on õppimise tulemus ja see kujuneb välja, kui inimesed õpivad tundma oma organisatsiooni ja selle võimekust. Kõik organisatsiooni liikmed saavad anda oma panuse strateegia kujundamise protsessi. Õppimise koolkonna seisukohad Strateegia loomine on õppimisprotsess piir selle formuleerimise ja elluviimise vahel ei ole eristatav.
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
Osavõtjad tahavad kaasa rääkida, aga ei saa seda teha, kuna jutt ei katke minutikski ja ei anna osavõtjale võimalust kaasa rääkida. Sellisel juhul osavõtja pöördub kõrvalistuja poole ja avaldab oma arvamuse sosinal. See on signaal, et grupp on liiga suur. Väiksematel gruppidel, vahetevahel nimetatakse mini-fookusgruppideks, omavad teatavaid logistilisi eeliseid. Sellise fookusgrupi võib tööle panna näiteks restoranis, kodus või mujal. Fookusgrupp koosneb inimestest, kes on millegi poolest sarnased ja see fakt on uurija jaoks tähtis. See fakt määrab ka fookusgrupi eesmärgi. Mõnikord öeldakse fookusgrupi alguses, et mis fookusgruppi ühendab. Fookusgruppi kuuluvad inimesed, kes ei ole omavahel tuttavad. Kuid mõningates rajoonides praktiliselt kõik inimesed , mingil määral üksteist tunnevad. Kuid ettevaatlikult tuleb läheneda fookusgruppide tööle, kus on perekonnaliikmed – sugulased,
Muutujate kontroll – protsesside monitooring ja probleemide avastamine juba varases staadiumis, et saaks proaktiivselt tegutseda kvaliteediprobleemide ja liigse ajakulu vältimiseks Amortiseerimine – tõhususe suurendamiseks tarneahela üksustes ja tegevustes Ressursside planeerimine – nende paigutamine tarneahela protsessidesse arvestades ressursikasutuse võimalikke kitsaskohti Ideaalvariandis tuleks kõnealuseid strateegiaid rakendada esitatud järjekorras. Seoses aja tähtsuse mõistmisega pööravad ettevõtted üha suuremat tähelepanu ajakulude vähendamisele. Ajast on saanud samasugune konkurentsimõõde nagu kulud või klinediteeninduse tase. Ettevõtted kes pööravad ajakulule rohkem tähelepanu, pressivad kokku aega mis on vajalik tootmiseks ja toodete jaotussüsteemis liikumiseks. Veel tähtsam on see et vähendatakse aega mis on vajalik uute toodete loomiseks ja tootmisse juurutamiseks.
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatak
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
2. Strateegia - kriitilised edutegurid, visioon, missioon, valdkonnad, eesmärgid, strateegilised tegevuskavad 3. Strateegia rakendamine - mõõdikud, tegevuskavad, kvaliteedijuhtimine, protsessi-juhtimine, personalijuhtimine, partnerite ja huvigruppide juhtimine, finantsjuhtimine ja eelarve 2. Strateegilise juhtimise koolkonnad. Mintzberg on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Järgnevad kuus kirjeldavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Koolkondadest ei ole võimalik esile tuua ainuõiget. x Disaini koolkond - Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla
.. Osalemise suurendamine... ·Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele, alaealistele õigusrikkujatele jne. · Üldjuhul mõeldakse rehabilitatsiooni all isiku iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet · (Kiik et al, 1999, 4. Tartu Ülikool, Kolme teatustöö materjalid) täpsustamata sihtgruppi. Rehabilitatsiooni mõiste erinevates dokumentides: Puuetega inimete võrdsete võimaluste loomise standardreeglid (PIVVLSR) 1995: 4 Rehabilitatsioon ehk rehabiliteerimine on protsess, mille eesmärgiks on saavutada
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisa
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
TURUNDUSE ALUSED Õppevahend Koostas: Priit Tannik Tartu 2008 Turunduse alused Mainori Kõrgkool Priit Tannik SISUKORD 1. TURUNDUSE OLEMUS.......................................................................................... 2 1.1. Turunduse mõiste ja olemus................................................................................ 3 1.2. Turulõhed ja turunduse funktsioonid...................................................................4 2. TURUNDUSKESKKOND........................................................................................ 4 3. SIHTTURUNDUS..................................................................................................... 5 3.1. Turu määratlemine .............................................................................................6 3.2. Turu segmenteerimine ...................................
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Tihti on kampaania korras inimesed rohkem nõus vastama, kui pidevalt kaebuste-ettepanekute raamatut täites. Kui kaebuste-ettepanekute raamat annab tagasiside tugevatest emotsioonidest: kirjutatakse siis, kui midagi oli väga hästi või väga halvasti, siis kampaania korras küsitluse käigus saab tagasiside ka keskmiste hinnangute kohta. Hea on küsida regulaarselt tagasisidet uute klientide esimeste muljete kohta. Nad võrdlevad meeleldi teenindust teiste ettevõtetega ja annavad häid ideid. Sama lugu on ka lahkunud klientide puhul tegeliku lahkumise põhjuse teadasaamisega. Tarbijakäitumise kolm karakteristikut, mida iga ettevõtja peab teadma: kuidas kliendid hangivad ja kasutavad informatsiooni (kommunikatiivne käitumine); kuidas, mida ja kus inimesed ostavad (ostukäitumine); kuidas inimesed kasutavad ostetud toodet (kasutuskäitumine).
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS) IDU5661 - Infosüsteemide projekteerimine, IDU0050 - Objektorienteeritud disain, IDX5010 - Struktuuranalüüs ja ekspertsüstee
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
barter, vana kauba tagastamisel tehakse hinnasoodustust jne). 4P: mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida. Turundusmeetmestiku üks koostisosi, kuid ainuke osa, millel on otsene mõju firma kasumile 1 4) Turustus, jaotus – 4P: kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit ja teenindust kasutada Turustus (jaotus, distributsioon) on tegevus, millega toimetatakse kaup ostjatele kätte. See hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ning varude kontrollimist. Kitsamalt võetuna on turustus toodete müük ja selle korraldamine 5) Turunduskommunikatsioon, toetus – 4P: kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks
annaabi.ee 
