Neli põhiarusaama poliitikast Liberaaldemokraadid:Poliitik Tehnokraadid:Poliitika on Hegemooniateooria:Poliitik Postmodernistid:kõik võib a on inimeste koostöö ühiste ressursside otstarbekas a keskmes on erinevate olla poliitika. asjade otstarbeka ja üldist planeerimine ja jagamine samasse poliitruumi heakskiitu leida korralduse võimulolijate poolt. kuuluvate toimijate leidmiseks. võimupüüd, poliitika elujõud sünnib vastandumisest ja võistlusest. Kust algab poliitika? Sotsiaalsus ja piiratus- Inimelu on oma olemuselt ühiskondlik ning toimub praktiliselt alati piiratud ressursside olukorras.
n Avalik arvamus n Mida mõjutab? n Huvi poliitika vastu n Poliitikas osalemist n Usaldust n Poliitilist isiksust (autoritaarne vs liberaalne isiksus) n Väärtusi n Ühiskondlikku sidusust Demokraatlik poliitiline kultuur Element Kuidas ära tunda Pluralism, variatiivsus Erinevate rühmade, jõudude ja toimijate tunnustamine, nende paljususe väärtustamine. Demokraatliku poliitilise konkurentsi ja selle tulemite aktsepteerimine. Sõna-, ühinemis-, kogunemis- jm vabaduse austamine Osalus Osalus- ja
arenguvõimekus. Võime saada iseseisvalt hakkama. –Ühiskondlik julgeolek – sotsiaalsete lõhede vältimine, kultuuri säilitamine, kultuurikonfliktide vältimine jne –Keskkonnajulgeolek – Looduskeskkonna säilitamine, ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi •Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust –Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine
valitsemise tavasid. Vastavalt vajadusele erinevate valitsemistasandite kujundamine lisaks klassikalistele. Mitmetasandilise valitsemise rakendusalad: Üleilmastumine(rahvusvahelised suhted), Euroopastumine(Euroopa õpingud), Föderaliseerumine, kohalik valitsemine, avalik poliitika(Valitsemisteadused). Mitmetasandilisuse põhimõõtmed: Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll. Otsustamisprotsessis mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel. Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusiiside teisenemine:otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni,suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele.
kontrollimist rõhutades õiglasema tulude jaotamist 12. Selgita mõistet kaubandusrežiim ja too näiteid. Kaubandusrežiim: ühiselt kokkulepitud reeglitekogumid NT: WTO organisatsioon, mis korraldab kaubandusläbirääkimisi, jälgides riikide kaubanduspoliitikat. NT: CCP organisatsioon, tkaubandussuhete reguleerimise ühtsustamine 13.Selgita rahvusvahelise konflikti mõistet ja nimeta selle peamised põhjused tänapäeva maailmas. Rahvusvaheline konflikt- erimeelsused toimijate vahelistes suhetes, mõjutades rahvusvahelist tasandit. Peamisteks põhjusteks on huvidepõhised konfliktid ,nt territoriaalsete vaidluste puhul. Või näiteks vastandlikud majanduslikud huvid. 14.Nimeta rahvusvaheliste konfliktide rahumeelse lahendamise võimalusi. Läbirääkimised, vahendamise võimaluse kasutamist (ÜRO) Vahekohtu kaasnemine. 15. Nimeta ja iseloomusta probleeme, millega seisavad tänapäeval silmitsi endised koloniaalmaad, eelkõige Aafrikas ja Aasias.
omab olulist rolli demokraatia edendamisel. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI AVALIKKUSSFÄÄR Avalikkussfäär on inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil. Avalik sfäär on indiviidide ja ühiskondlike osalejate vahelise debati ala, kes proovivad edendada oma enda eesmärke argumenteerides, et need eesmärgid on üldise avaliku hüve edendamise teenistuses. Nende toimijate partikulaarsete huvide kaitse õigustus lähtub sellest, et nad peavad olema kooskõlas üldiste avalike poliitikate ja poliitiliste institutsioonide eesmärkidega sellel määral, mis täidavad nägemust hästi korraldatud ühiskonnast. Vähemalt peaksid avaliku sfääri mängureeglid välistama priviligeeritud "hääle" kerkimist mõne spetsiifilise toimija või institutsiooni kujul. Avaliku sfääri mõiste aitab luua tasakaalu jagatud ühishuvide ja erasfääri vahel. Indiviidi
• Osalusvaatlus ja struktureerimata vaatlus • Mittestruktureeritud intervjuud e. süvaintervjuud) • Pool-struktureeritud intervjuud • Ekspert- ja eliidiintervjuud • Fookusgrupi intervjuud • Tekstianalüüs: – Diskursuse analüüs – Dokumendianalüüs – Kvalitatiivne kontetnanalüüs • Interpretatiivne poliitika Analüüs Kvalitatiiv – millal valida? I • Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Nt. Kuidas ning miks käivitati kõrgharidusreform? • Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise • Nt. Kuidas Eesti parteide eliit mõistab esindus- ja osalusdemokraatiat? • Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest • Nt. Milliseid veenmistehnikaid ja metafoore kasutavad Savisaar ja Ansip oma kõnedes? • Soovid mõista protsesse – kuidas ja miks miski toimus • Nt. Kuidas on toimunud energiapoliitika kujundamise protsess Eestis ja millised eri tüüpi huvid on selles mängus olnud?
ülimuslik. Nad pole ainsad printsiibid, kuid nad on eesõiguslikud võrreldes muude kaalutlustega, sealhulgas esteetiliste, juriidiliste või mõistatuslikkuskaalutlustega. Avalikkus- et moraaliprintsiibid juhiksid meie käitumist, tuleb nad avalikuks teha. Kuna me kasutame printsiipe, et käitumist ette kirjutada, nõu anda, kiitust ja laitust jagada, satuksime iseendaga vastuollu, kui hoiaksime neid salajas. Teostatavus- moraaliteooria peab olema elluviidav, teooria reeglid eo tohi avaldada toimijate õlgadele liiga rasket koormat. 3. Erinevused metaeetiliste seisukohtade vahel. Moraalinihilism- moraal on illusioon ja fiktsioon, millest tuleb vabaneda. Tugineb mingile äärmuslikule arusaamale inimloomusest. N: Sotsiaaldarwinism: inimene on loom, tugev peab jääma ellu, nõrgem kärvama, moraal takistab seda loomulikku protsessi. Skeptistsim- filosofeerimine moraali üle tuleks lõpetada ning lähtuda tavades, elada ilmutuste, sisetunde v muu järgi
rahvusvahelise toimija seisukohtade muutmine (nt heidutuspoliitika) –Põhja-Korea suhtlus Lõuna-Koreaga –USA presidendi külaskäik Eestis 2) Majandusdiplomaatia – majanduslike kanalite kaudu rahvusvahelise suhtluse mõjutamine. Samuti rahaline toetamine –Iirimaa, Kreeka ja teiste majandusraskustes olevate riikide toetamine EL poolt 3) Kriisidiplomaatia – Konkreetse pingelise olukorra lahendamisele suunatud rahvusvaheliste toimijate vaheline suhtlus –Ukraina kriis –Tippkohtumised pärast 9-11 ● Mida ütleb NATO artikkel 5? Kas Eesti võib sellele loota, juhul kui mõni välisriik peaks meid ründama? Miks? Iga liikmesriiki kaitstakse kui riiki rünnatakse. (OMA ARVAMUS)- Oleneb kes ründab, kui Venemaa siis kahtlane tugevalt, kuna on suht mõttetu minna Eesti pärast Venemaaga sõdima… :D ● Ühiskonnamitmekesisus (Nimeta multikultuurse ühiskonna peamised
(parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna Elitism: eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis
majandusliku efektiivsuse, see on mastaabi- ja mahuökonoomia saavutamisega (Keating 1998; Dollery, Crase 2004; Christoffersen, Larsen 2007). Soovitakse luua sünergia ja saavutada kriitiline mass nii eelarvelisi kui ka kompetentsuse ressursse, et kujundada uusi strateegilisi arenguid. Teiseks seatakse ühinemise eesmärgiks omavalitsuste sisestruktuuri muutused. Need hõlmavad omavalitsuse sisemist integreerumist ja tasakaalu loomist erinevate toimijate vahel, kaasa arvatud kodanikuühenduste kaasamine ja võimestamine ning muutused volinike rollides, samuti volikogu ja valitsuse suhetes. Sellised strukturaalsed muutused tagavad kohaliku valitsemisvõimekuse. Paraku jätkatakse tihti uues omavalitsuses endiste valitsemisstruktuuridega ja potentsiaal, mille sisemine restruktureerimine oleks võimaldanud saavutada, jääb kasutamata. Uus suurem omavalitsus vajab hoopis teistsuguseid valitsemis- 4
teatavate erihuvidega mitte organiseerunud elanikkonnarühmad (patsiendiesindusrühmad) Surverühm- keskendunud, poliitika mõjutamisele, konkreetse eesmärgiga. Ei taha võimule tõusta! Ärilis institutsionaalsed- eesmärk omakasu. Erineb huvirühmast ajalise ja struktuursuse poolest. Kategooriakaitse- laiade huvirühmade huvikaitseühendus (patsiendiühendus) Edendamisrühmad- kogu üldsuse kasudes tegutsev Erakonnad- eraõiguslik ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja KÜ toimijate rollid: avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotisialiseerumine, argimurede lahendamine. Ül: üldsuse harimine, leida ja värvata poliitikuid, kooskõlastada riigiasutuste tööd. Levinuimad laiahaarde- ja kartellierakonnad. Iseloomusta huvirühmade ja riigi suhteid korporatiivses ja pluralistlikus valitsemismudelis. Analüüsi kummagi eeliseid ja puuduseid. Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia: Ideoloogia- sotsiaalse kogemuse alusraamistik (institusionaalses, teoreetilises ja
.. Kõik sõltub sinu uurimisküsimustest, uurimiseesmärkidest, uurimisprobleemist Ära kunagi vali uurimisstrateegiat enne, kui oled uurimisküsimused, uurimiseesmärgi ja uurimisprobleemi enda jaoks paika pannud RTIs aktsepteeritud nii kvantitatiivsed kui kvalitatiivsed tööd! NB: Alljärgnevad näited pole ammendav loetelu võimelikest uurimisküsimustest Kvalitatiiv millal valida? Soovid uurida mõnda nähtust/protsessi sügavuti Mõista toimijate tõlgendusi/maailmanägemise viise Soovid aru saada poliitikaga seotud tekstide varjatud tähendusstruktuuridest Soovid mõista protsesse kuidas ja miks miski toimus Soovin võrrelda kahte riiki, organisatsiooni, sündmust, poliitikat mingist konkreetsest aspektist ja sügavuti Soovin uurida nähtusi, mille taga on erinevad seletused Soovid täiendada mõnda teooriat, mis tundub vildakas või pakkuda uusi lähenemisnurki
Human capital approach private good. Capabilites approach public good. Education versus training (ET): Formaalharidus, täiendõpe, elukestev õpe, seamless education. EKÕ varem kui erahüve, individuaalne või tööandja korraldada. Seotud ühiskonna konkurentsivõime ja kestlikkusega (knowledge economy; upskilling the population). HP põhiteemad ja võrdluse peamised kriteeriumid: ULATUS?: Õppes osalejate osakaalus erinevate õpetasemete lõikes. KUIDAS VALITSEDA?: Era- ja avalike toimijate vahekord- juhtimine, korraldus. Era- ja avalike investeeringute vahekord. Detsentraliseerituse aste. KUIVÕRD PEAB RIIK TEGELEMA TÄIENDÕPPEGA? Kutsehariduse ja EKÕ korraldus, osalus ja ja suunitlus. VABADUS VALIDA JA EBAVÕRDSUS: Haridusliku segregatsiooni ulatus ja vorm hariduslike rööpmete (tracks) mõttes. Koolidevahelised erinevused- õppekava, eksamid, õppimisvõimalused. Haridus kui HR komponent: Hariduse andmine vanem avalik teenus kui HR. 20
- Holism e. Tervikvaade - Skeptilisus progressi suhtes 71. Rohelise ideoloogia alavormideks on: - Sotsiaalökoloogiline suund - Süvaökoloogiline suund 72. Kodanikeühiskond on: - Ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse - Ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitsutud - Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda 73. Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? - Avatud valitsemise tagamine - Poliitiline sotsialiseerumine - Argimurede lahendamine 74. Mis iseloomustab kolmandat sektorit? - Mittetulunduslikkus - Osaluse vabatahtlikkus - Institutsialiseeritus 75. Järgnev väide on õige: - Assotsialisatsioonilise koolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub.
iste kogumit nimetatakse ste ja eelistuste muutumisele, nimetatakse 1.Kodanikeühiskond on a. ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse b. ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud c. Ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda d. Ühiskond, kus erakondi pole, sest poliitikat tehakse kodanikuühenduste ja sotsiaalsete liikumiste kaudu 2.Millised järgnevatest ülesannetest on kodanikuühiskonna toimijate rollid? a. avatud valitsemise tagamine b. Poliitiline sotsialiseerimine c. Argimurede lahendamine d. Riigiinstitutsioonide toimimise tagamine 3.Mis iseloomustab kolmandat sektorit? a. mittetulunduslikkus b. Osaluse vabatahtlikkus c. Institutsionaliseeritus d. Vastutus üldsuse ees 4. Milline järgmistest väidetest on õige? a. Postmarksistliku koolkonna käsitlus kodanikeühiskonnast keskendub viisidele, kuidas maksimeerida erinevate b
otsuste elluviimiseks Riigivormid: Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e absoluutne), vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik vs riigikirikuga vs teokraatlik vs kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e üksikriik, föderatsioon e liitrik, konföderatsioon e riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Jessop: Pluralism riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism ühiskonna toob leping Elitism eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Uusinstitutsionalism rühmade ja instutsioonide koostoime võimusfääride pidevas kommunikatsioonis Modernse riigi tunnused: Kontroll sunnivahendite üle - Territoriaalsus Suveräänsus -
22. Rohelist ideoloogiat iseloomustab holism e tervikvaade ja skeptilisus progressi suhtes. 23. Roheliste ideoloogia alavormideks on sotsiaalökoloogiline suund ja süvaökoloogiline suund. KODANIKEÜHISKOND JA ERAKOND 1. Kodanikeühiskond on ühiskond, kus inimesed on koondunud kodanikeühendustesse; ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja -vabadused on kaitstud; ühiskond, kus kodanikud saavad, tahavad ja oskavad ühiselu korraldamisel osaleda. 2. Missugused on kodanikuühiskonna toimijate rollid? -Avatud valitsemise tagamine, poliitiline sotsialiseerumine ja argimurede lahendamine. 3. Mis iseloomustab kolmandat sektorit? -Mittetulunduslikkus, osaluse vabatahtlikkus, institutsionaliseeritus. 4. Milline väide on õige? b.) Assotsiatsioonilise koolkonna käsitluses on kodanikeühiskond justkui riigivõimu valvekoer, mis kontrollib selle tegevust ning vajadusel sekkub c.) Resiimikoolkonna käsitluses on nii riigi kui kodanikeeühiskonna aluseks ühiskondlik lepe
indikaatorite täiustamine · Sotsiaalsete võrgustike edendamine, vastastikune kogemuste vahetamine ja parimate praktikate juurutamine EL eduprogramm "Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus" 2006 Tööhõive · Tööhõiveolukorra kompleksne metodoloogiline analüüsimine · EL senise tööhõivestrateegia tulemuste hindamine · Vastastikune õppimine, parimate praktikate rakendamine · Sotsiaalsete partnerite, regionaalsete ja lokaalsete toimijate kaasamine rahvuslike tööhõiveprogrammide rakendamisel EL eduprogramm "Tööhõive ja sotsiaalne solidaarsus" 2006 Sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus · Sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse põhjuste põhjalik analüüsimine ja uute indikaatorite väljatöötamine ja rakendamine · Vastastikune õppimine, parimate praktikate rakendamine · Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse programmide mahu suurendamine EL eduprogramm "Tööhõive ja
Pierre Bourdieu (1930-2002) Majanduslik kapital Sotsiaalne kapital- tutvusringkond Kultuuriline kapital- haridus, oskused Pierre Bourdieu Habitus (sättumus) püsivate ja korduvate eelistuste, kalduvuste, mõtlemis- ja käitumismallide süsteem. Habituse kandjaks on inimene kui sotsiaalne olend (sotsiaalne "agent" ehk toimija) Väli sotsiaalne ruum, kus käib pidev võitlus sümboolse kapitali eest erinevate sotsiaalsete toimijate (agentide) vahel, mis mõjutab toimijaid sõltuvalt nende asendist sellel väljal. Heteronoomsuse/autonoomsuse alge (massitoodang/ elitaarne toodang) "Mängu" ja "draama" metafoorid kultuuriteoorias ja -sotsioloogias Johan Huizinga. Homo ludens (1938): võistlus, agn (nt potlats) mäng on kultuuri alus Erving Goffman. The Presentation of Self in Everyday Life (1959): performance, front
Kohaliku omavalitsuse juhtimine, koostöö ja ühinemised 1. Kohaliku esinduskogu valimiste põhimõtted: volikogu suurus, kandideerimisõigus, hääletamisõigus, nimekirjad. 2. Kohaliku esinduskogu valimiste korraldus (valmissüsteem, valimiskomisjonid, ringkonnad) 3. Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine. 4. Volikogu struktuur (erinevate toimijate roll). 5. Volikogu pädevused, ainupädevuse olemus. 6. Volikogu õigusaktid, nende avaldamine ja jõustumine. 7. Volikogu töökorralduse põhimõtted. 8. Volikogu tegutsemisvõimetuse alused. 1. Kohaliku omavalitsuse valitsus mis see on, kuidas moodustatakse, milliseid ülesandeid täidab, kuidas töötab? 2. Valitsuse liikmed ja komplekteerimine. 3. Valitsuse õigusaktid, nende avaldamine ja jõustumine. 4
Nimekirjad: üksikkandidaat, valimisliit, erakonnanimekirjad. 69. Volikogu liige: õigused, kohustused, volituste lõppemine ja peatumine. Juhindus seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. Õigus: osavõtt volikogu tööst, info saamise õigus. Volitused lõppevad: elukoha muutus, tagasiastumine, eesti kodakonsuse kaotamine, kõrgeks riigiametnikuks nimetamine, kohalikuks ametnikuks niemtamine, tahtlik kuritegu, kaitseväelane. 70. VK struktuur (erinevate toimijate roll), pädevused, ainupädevuse olemus, õigusaktid- nende avaldamine ja jõustumine? VK töökorraldus põhimõtted ja tegutsemisvõimetus. *Fraktsioonid- erinevate ideloogiate esindjaad. Komisjonid- kindla teemaga tegelevad. Täpsem kord määrab ov eraldi. volikogu esimees ja aseesimees- korraldavad ja juhivad volikogu tööd. Allkirjastavad õigusakte, volikogu esindamine.
Millest on jutt? Missugust kategooriat eeldab/moodustab antud ühik? 13 Telgkodeerimine (axial coding) Teine samm: avatud kodeerimisel saadud kategooriate vaheliste suhete uurimine, mis on koodide pideva võrdlemise tulemus. Kategooriate rikastamine näidetega. Otsitakse vastused küsimustele: Missugustes tingimustes toimuvad sündmused, mida sisaldavad kategooriad? Kuidas on võimalik kirjeldada interaktsioone toimijate vahel, mida kategooriad sisaldavad? Missugused strateegiad ja taktikad võivad olla määratletud? Mis on sündmuste tagajärjed? “Memode” kirjutamine Oluline analüütiline instrument: uurija kirjutab üles ideid, oletusi, seoseid, mis tal kodeerimise käigus tekivad. Loeb paralleelselt kirjandust ja võrdleb memodes fikseeritud ideedega. Selektiivne kodeerimine (selective coding) Eesmärk: olulisema e. tuumkategooria eristamine
Ratsionaalse valiku teooria ja institutsiooniteooria peamised eeldused ja lähtekohad. (Loeng nr 3) Ratsionaalne valiku teooria: Public choice theory (ratsionaalse valiku tuntuim käsitlus riigiteadustes) New Public Management 80ndate riigivalitsemise uuenduskuur baseerub RVTl Juured majandusteaduses, matemaatiline modelleerimine inimeste käitumise ja poliitikakujunduse seletuseks Ratsionaalsete toimijate eeldus teavad mida tahavad ja ning teavad ka neid vahendeid, kuidas seda saada; otsused tehakse vastavalt sellele, milline lahendusalternatiiv annab suurema heaolu Turg lahendab probleemid Ajendimehhanismide loogika oluline tekitada turuosapooltele `õiged' ajendid, siis loksub kõik paika Väärtused, ajalugu, institutsioonid kui potentsiaalsed poliitikakujunduse mõjurid ei mahu ratsionaalse valiku käsitlusse, on nö mudelivälised
bioloogilise ressursi mõistes tasakaalus. 21 Traalpüügis kasutatavate laevade kütusekulust ja amortiseeritusest lähtuva probleemi ületamine on suur väljakutse. Kütusehinna tõus on probleem mitte ainult traalpüügi ja Eesti kontekstis, vaid terves maailmas. Kuivõrd otseste investeeringute suunamine laevade peamasinate ja selle osade moderniseerimisse ei ole võimalik või on raskendatud, tuleb tõsta sektoris toimijate teadlikkust kütusekulu erinevatest aspektidest, mida on võimalik teadliku tegutsemisega positiivses suunas mõjutada: sõidukiiruse ja kütusekulu vahekord, ülesõidule kulunud aja ja sellega seotud muude ressursside kulumise vahekord, sõidukiiruse ja CO2 emissiooni vahekord jne. Täpsete võimaluste määratlemiseks on vajalik tellida erinevaid uuringuid, teha katseprojekte ning koostööd teadlastega. Kindlasti ei tohiks unustada innovatsiooni.
avaliku poliitika analüüsil ja korraldamisel n Tagapõhjaks nihe riigivõimu uurimise paradig-mas. Avaliku võimu hierarhilise korrastamise (government) asemel tuntakse huvi ühiskonna enesekorralduse kõigi võimumehhanismide (governance) vastu, paiknegu need avalikus, äri-, mittetulundus- või isiklikus sektoris Mitmetasandilisuse põhimõõtmed n Suurenenud mitteriiklike (mitteavalike) toimijate, näiteks vaba- ja äriühingute roll n Otsustamisprotsessi mõtestamine mitmekesiste kattuvate võrgustike kaudu selgepiiriliste piirkondlike tasandite asemel n Riigi ja laiemalt avaliku võimu tegevusviiside teisenemine: otsese korraldamise ja sekkumise asemel on liigutud koordinatsiooni, suunamise ja võrgustikutöö kasutamisele XI Loeng Valitsemine. Riik ja majandus Klassikaline avaliku võimu mudel
on loobutud Marxi majanduslikust kapitalismi kriitikast, asendades selle moraalse kriitikaga - ühiskonna kogutoodangu õiglane ümberjaotamine - sotsiaalne õiglus Poliitiline kultuur - tavaliselt määratletakse seda ühiskonnas levinud hoiakute, uskumuste, emotsioonide ja väärtuste kogumina, mis mõjutab poliitilist elu laiemalt ning inimeste poliitilist käitumist kitsamalt -> määrab toimijate ja otsuste legitiimsuse ühiskonnas. Kolme liiki koostisosi: poliitikateadmised ja uskumused, poliitikat puudutavad reaktsioonid ja emotsioonid, väärtused ja hoiakud; poliitilisel kultuuril on kahetasandiline loomus - igapäevaste tegevuste tulem ja alusväärtused Poliitilise kultuuri allikad Poliitilise kultuuri komponendid Poliitilise kultuuri avaldumisv
Samal ajal muidugi jätab Baudrillard välja sotsiaalse struktuuri ja praktika. Vajadused, eesmärgid, funktsioonid on muutunud n.ö alibideks ja on osa kõikehõlmavast ideoloogiast, mille moodustavad märgid. Poststrukturalism - tähendussüsteem on sotsiaalne fakt. Igasugune tekst: film, jutustus puhkusest, reklmaa, telekas jne - on vastuolulised ja mitmetitõlgendatavad, mitte mingid objektiivsed ja koherentsed lood. Diskursused. Oluline lisaks struktuuri loogikale on ka toimijate loogika. Ei ole ühte keskset valgustuslikku subjekti, kes võiks saada valgustatud. Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib viidata ka ameerika kultuurile, kuna ei kuule ei
kus ainuparteile kuulub võimumonopol. Partei on niisugusel juhul sisuliselt riigiga kokku kasvanud, kontrollides kõiki olulisemaid valitsemisfunktsioone – seadusloomet, ressursside hankimise ja jagamise poliitikat, julgeolekut ja sotsiaalseid suhteid. Demokraatlikus ühiskonnas, kus tegutseb mitmeid erakondi, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja erinevate kodanikuühiskonna toimijate kaasatus poliitikasse. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, kelle olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnaprogrammi valijate hulgas. Programm on üks erakonna põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus kõigi ühiskonnavaldkondade ja poliitikate arendamisest. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogilise orientatsiooni kohta
Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele,
Tegevuse ratsionaliseerimine millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski "normatiivne pühendumus" me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on "praktilise loomuga", st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks "eluga edasi minna." Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele,
Tegevuse ratsionaliseerimine – millele viidatakse kui protsessi intentsionaalsusele – on pidev. Näiteks suhtlussituatsioonis hinnatakse suhtluse konteksti. Tegevuse ratsionaliseerimine on peamine kompetents, mille järgi inimesi hinnatakse. Põhjused ei ole siiski “normatiivne pühendumus” – me võime tegutseda ja ütelda, et me tegutseme hoopis erinevatel põhjustel. Enamus teadmisest on “praktilise loomuga”, st see ei ole kättesaadav toimijate mõistusele vaid on mõeldud ainult selleks, et saaks “eluga edasi minna.” Diskursiivne teadmine ja praktiline teadmine on paindliku piiriga. Nende vahel ei ole sellist selget piiri nagu alateadliku ja diskursiivse teadmise vahel. 9. Mis on anoomia Emile Durkheimi ja mis Robert Mertoni järgi? Anoomia on sotsioloogia mõiste, mida tõlgendatakse erinevalt, kuid mis üldiselt tähendab normide puudumist. Anoomia on seega iseloomulik ühiskonna arengu murranguperioodidele,
Millest on jutt? o Missugust kategooriat eeldab/moodustab antud ühik? - Telgkodeerimine - Teine samm: avatud kodeerimisel saadud kategooriate vaheliste suhete uurimine. Koodide pideva võrdlemise tulemus. - Kategooriate rikastamine näidetega. - Missugustes tingimustes toimuvad sündmused, mida sisaldavad kategooriad? - Kuidas on võimalik kirjeldada interaktsioone toimijate vahel, mida kategooriad sisaldavad? - Missugused strateegiad ja taktikad võivad olla määratletud? - Mis on sündmuste tagajärjed? - Valikuline kodeerimine - Eesmärk: olulisema(te) e. tuumkategooria(te) eristamine Uurija vastab järgmistele küsimustele: Mis on uuritava ala kõige silmatorkavam iseärasus? Mis on käsitletu kõige suurem probleem? Mis on loo kõige olulisem teema?
Kasutatakse Euroopas kõige enam Sveitsis (alates 1941 a. U 300), Itaalias(40), Iirimaal (17) ja Taanis (14). Saksamaal ja Hollandis on referendumid keelatud! Millistes loetletud riikidest on traditsiooniliselt madalaim (alla 50% jääv) valimisaktiivsus: Rootsi, Saksamaa, USA, Läti, Luksemburg Traditsiooniliselt madalaim valimisaktivsus on USA-s (muidu veel lisaks ka Sveits) Selgita lahti agenda mõiste! Agenda paikapanek väljendab prioriteete ja on seotud võitlusega eri toimijate vahel (kelle probleemid saavad tähelepanu). Osa probleeme pidevalt agendas ja korduvad (nt haridus). Agenda määrab ära mille üle poliitkas vaieldakse, määrab poliitika põhisuuna. Tooge välja mõned tegurid või toimijad, mis võivad mõjutada agenda kujunemist (vähemalt 4-5) a) Kriisid, sokid (nt Virgina Tech 2007, õlised linnud 2007 jne) b) Meedia eriti kui väga järjekindlalt tähelepanu juhib c) Protestiaktsioonid (nt üliõpilased ja ühikad 2006)
emots ja sots tervisele ja toimetulekule, siis võib pidada vv-akti juures viibimist samaväärseks laste 2 et ennetada, uurida, karistada ja hüvitada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vahetu väärkohtlemisega. Eesti politseistatistika järgi registreeriti 2009. Aastal 3354 peretüli juhtumit, vägivallaakte, mis on toime pandud mitteriiklike toimijate poolt. millest 937-l juhul viibisid laps juures või olid haaratud otseselt vv-intsidenti. 2010. aastal 487 naist ja 6: Sootundlikud poliitikad- K- kohustuvad arvestama sugupoolte aspekti ning edendama ja efektiivselt mitte ühtegi meest pöördus. naised on sagedamini isikuvastase vv ohvriteks (21%) kui mehed (16%), rakendama naiste ja meeste võrdõiguslikkuse poliitikaid ning naiste jõustamist. naised kannatavad vv all rohkem kodus . vv võib muutuda tõsisemaks raseduse ajal
2. Frankfurterid - tarbimiskultuur on domineerimise ja võimu mängumaa. 3. Birminghami koolkond - tarbimine on vastupanu (järgmine loeng) 4. Kultuuriline pööre - kultuur on tekst, märk. Poststrukturalism - tähendussüsteem on sotsiaalne fakt. Igasugune tekst: film, jutustus puhkusest, reklmaa, telekas jne - on vastuolulised ja mitmetitõlgendatavad, mitte mingid objektiivsed ja koherentsed lood. Diskursused. Oluline lisaks struktuuri loogikale on ka toimijate loogika. Ei ole ühte keskset valgustuslikku subjekti, kes võiks saada valgustatud. Barthes (1968) autori surm. Kõigile omane võimu ja ideoloogia süsteemid ja nendele vastu hakkamine. Peamised teoreetikud: Jacques Derrida, Foucault, Julia Kristeva. Derrida: Tähendus on irratsionaalne ja pidevas loomises, see ei ole kunagi käes, vaid on lõputult edasi lükatud. Eco - kui Derrida teda sõidutas, sai ta aru küll, kuhu minna vaja. 12 Semiootika
ratsionaalsel tasemel. See tähendas aga detsentraliseerimist ning ka kulutuste suures mahus piiramist. Üheks suurimaks uue avaliku valitsemise praktika väljakujunemise põhjuseks võib pidada liigset teenuste- ja turukeskust, mistõttu tekkis hälve nimega klientism, mis väljendub avalikke huvide segi ajamises kliendi huvidega. (Gitelson jt, 1996, lk. 281) NPG-le on iseloomulikud suured seotud võrgustikud, kus toimub erinevate ühiskonna toimijate kaasamine, poliitikate elluviimine ja ka kujundamine. Üheks läbivaks aspektiks on mitmeastmeline valitsemine, kus mittehierahilises suhetes olevad toimijad ei mõjuta üksteist otsuste tegemisel otseselt. Ei ole olemas domineerivat jõudu ja tegutsetakse konsensuse põhimõttest lähtuvalt. (Peters, 2001, p. 379). USA avalikus sektoris ja teenuste pakkumisel esineb kompatkne struktuur, mis on muutunud küllaki mitmetasandiliseks. Konkreetne näide avaliku halduse reformimisest
annaabi.ee 
