Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted.
isendirühmade (alamiliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. *Mikroevulutsioon populatsiooni- ja liigisisesed evulutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. *Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. *Populatsiooni geneetiline struktuur alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. *Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. *Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest.
Tervisenäitajaid saab otseselt mõõta mõõdetavad ehk objektiivsed tervisenäitajad Füüsiline tervis Saab tugevdada tervisliku eluviisiga: kehalise liikumisega tasakaalustatud toitumisega õige töö- ja puhkereziimiga positiivse eluhoiakuga positiivse mõtlemisega alkoholi, nikotiini jm narkootiliste ainete vältimisega Vaimne tervis Näitab inimese sisemaailma heaolu Väljendub mõtetes tunnetes igapäevaste tegevustega toimetulekus võimes mõista ümbritsevat võimes mõista iseennast Vaimne tervis Selle alla kuulub avatus uue õppimisele keskendumisvõime mälu uute ideede vastuvõtmine uute väljakutsete vastuvõtmine toimetulek pinge ja stressiga suhtumine iseendasse Vaimne tervis Vaimset tervist rikuvad: stress muremõtted erinevad hirmud vihastamine solvumine pidev virisemine alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine FÜÜSILINE TERVIS SOTSIAALNE
Kunignas Oidipus vs tänapäeva poliitikud Oidipuse ja tänapäeva poliitikute vahele võib tuua palju erinevusi, kuid ka sama palju sarnasusi. Võib tunduda, et nende vahel pole midagi sarnast ning nad on väga erinevad,kuid lähemat uurides võib neid välja tuua palju. Kuid millised on nende sarnasused või erinevused? Edukaks toimetulekus valitsejana peab olema sul palju enesekindlust. Tänapäeva poliitikute enesekindlus väljendub eriti valimiste ajal. Aeg kui poliitikud hakkavad lubama inimestele kokku maid ja ilmu, kinnitades neile, et just nemad suudavad neid lubadusi täita. Kuningas Oidipus jäi aga enda seisukohale, et tema isa Laiose mõrvar on keegi nende seast, kuni tõe väljaselgumiseni kindlaks. Oidipuse karismaatilisus väljendus teoses sellega, et ta suutis panna rahva uskuma, et mõrvar on üks nendes
Stress on üks olulisemaid depressiooni riskifaktoreid. Stress võib olla nii füüsiline (kuumus, vibratsioon jne) kui ka psühholoogiline (suur vastutus, emotsionaalsed pinged). Stressi tagajärjed on nähtavad nii füsioloogiliste kui ka psühholoogiliste tervisehäiretena. Põhiliselt on stress siiski psühholoogiline ja eelkõige seotud sellega, kuidas me asjaolusid tõlgendame või endale seletame millise hinnangu anname olukorrale. Stressiga toimetulekus on üks olulisemaid ja võimsamaid vahendeid hinnangu muutmine. Muidugi on meil üsna väljakujunenud suhtumised ja hinnangud ning nende muutmine ei olegi nii lihtne. Näiteks: sageli elame traagiliselt ja suure kurbusega üle töökoha kaotust. Samas võib see anda hoopis võimaluse ellu viia oma ammuseid unistusi, alustada uuel alal, õppida uus amet jne. · Kuidas algavat depressiooni ära tunda? Sagedasemad sümptomid on väsimus (emotsionaalne ja füüsiline), halvem impulsi-
isendirühmade (alamliikide, tekkivate liikide) vahel on vaba ristumine osalt piiratud. Mikroevolutsioon- populatsiooni- ja liigisisesed evolutsioonilised muutused, populatsiooni geneetilise struktuuri ajas püsivasuunaline muutumine tavaliselt kohastumise suurenemise suunas. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. Tingimustes talumises. Populatsiooni gennetiline struktuur- alleelide ja genotüüpide suhteline sagedus populatsioonis. Populatsiooni genofond- genofond. Pudelikaelaefekt- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest. Rajajaefekt (asutajaefekt)- geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb uut populatsiooni rajava
Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Palentoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fosiilide kaudu. Olelusvõitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus. Neid on kolm ürgeoon,agueoon ja fanerosoikum Fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Ribosüüm- katalüütilise ehk ensümaatilise aktiivsusega RNA-molekul Pseudogeen- on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad
mõõta ja paljud peavad seda teooriat küsitavaks. Teooria kaitseks räägivad juhtumid, kus indiviid on kaotanud ajukahjustuse tõttu mõne oma vaimsetest võimekustest ja säilitanud ülejäänud. Üldine vaimne võimekus (general intelligence ehk g-faktor). 5.Daniel Golemani emotsionaalne intelligentsus (+ ja-) Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus. Kaasajal seostatakse emotsionaalse intelligentsuse mõistet psühholoog Daniel Golemani nimega, kuna tema raamat "Emotional Intelligence" ilmus 1995 aastal. Golemani üheks kõige olulisemaks väiteks oli, et teiste inimeste juhtimisel, suunamisel ja kasvatamisel tuleb aru saada sellest, et käitumise käivitajaks on tegelikult tunded. Teooria
muusika nagu lihtsalt tegi asjad kuidagi hullemaks, kuid samas eriti põnevaks. Fight Club on film, mis minu meelest lihtsalt ei saa ununeda, kui seda kord oled vaadanud, sest seal lihtsalt on asjad tehtud nii keeruliseks ja kui lõpuks oled filmi lõpu ka ära vaadanud, siis lihtsalt naeratad ja jääd mõtlema elu üle. Filmistsenaariumile lisaks on kindlasti eriti suur tänu ka näitlejate sobivuses ja suurepärases toimetulekus ning samas ka helimeeste ja operaatorite tööl. Mina isiklikult pean Fight Clubi üheks parimaks filmiks, mida näinud olen. Soovitan kõigile - selle filmi puhul on vaatamiskahetsus üldjuhul väga väike. Miina-Eliise Udeküll 11c
liigi säilitamist. Liigiteke uue liigi evulutsiooniline tekkimise olemasolevast; liigitekkeprotsess jõuab lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro- ja makroevulutsiooni eraldusprotsess. Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises. Populatsiooni genofond (genofond) populatsiooni (liigi) kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. Pudelikaelaefekt geneetilise triivi erijuht, mis tuleneb populatsiooni arvukuse ajutises olulisest vähenemisest. Mutatsioonid geneetilise muutlikkuse peamine allikas (enamasti kahjulikud) *geenmutatsioonid uued alleelid, geenid
Kõige tähtsam ülesanne on tegelemine lastega nende igapäevaelus, et leevendada ja ennetada sotsiaalse tõrjutuse ilminguid, võidelda koolivägivallaga. Sotsiaalpedagoog sekkub vajadusel kooli ellu, tegutseb koostöös kooli juhtkonnaga ja õpetajatega. Teeb koostööd lapsevanematega, aidates luua tiheda sideme kooli ja kodu vahel. Koolikohustuste mittetäitmine ohustab lapse tulevikku, nii emotsionaalses arengus, kui ka toimetulekus täiskasvanuna. Seda on hästi näha Noorteseire aastaraamatust 2012, mille teemaks on noorte sotsiaalne kaasatus ja selle vastand noorte tõrjutus. Raamatus on välja toodud, et koolitõrge on tõsine pedagoogiline, psühholoogiline ja ka ühiskondlik probleem, mis viib tulevikus probleemideni tööga ja sotsiaalse kaasatusega. Noorte ühiskonna kaasav tegur on tööturul osalemine ja töö puudumine vähendab nende sotsiaalseid kontakte ja osalemist ühiskondlikus elus
Looduslik valik-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende geneetilsitest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest); muudab järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Olelusvõitlus-organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-,valgustingimuste talumises. Mandunud elund(vestigaalne elund e. vestiigium)-evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Paleontoloogia-teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fosiilide kaudu. Pseudogeen-genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid
· Lõhestav valik seisneb kahe keskimisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Bioloogia kontrolltöö Villu Olelusõvitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises.
· Suunav valik seisneb tavaliselt vormist mingil erinevate isendite eelispaljunemisel. · Lõhestav valik seisneb kahe keskimisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Olelusõvitlus- organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentidega, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuur-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises.
emotsioonidega ja neid adekvaatselt väljendama, õpib tähele panema teiste emotsioone ja nendele adekvaatselt reageerima ja veel palju muud. Kuna esimestel eluaastatel veedab laps reeglina valdava osa ajast oma vanematega, on nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas. Lastel, kellesse suhtutakse armastuse ja respektitundega, kujuneb välja positiivne eneseteadvus. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja initsiatiivi näitama. Et mõista paremini lapse käitumist rühmas, on kasulik vestelda vanematega, saamaks informatsiooni lapse käitumise kohta kodus või väljaspool lasteasutust. Niisamuti on lapse arengust huvitatud vanemal kasulik teada, kuidas käitub, tegutseb, suhtleb tema laps lasteasutuses. Arenguvestlus on üks võimalus vahetada lapsesse puutuvat informatsiooni kodu ja lasteasutuse vahel.
järglaspõlvkonna geneetilist struktuuri suurema kohasuse suurnas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur. Mandunud elund (vestigiaalne elund e vestiigium) evolutsioonis taandarenenud, funktionaalsuselt tähtsusetu jäänukmoodustis. Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms tingimuste talumises. Paleontoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidjärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga
Haige käitumises võib esineda näiteks asjade peitmist, ringi uitamist, häiritud uni, aga need on ainult vähesed esinevatest häiretest. On vajalik teada, et selline käitumine pole haigel tahtlik, vaid see on põhjustatud Alzheimeri tõvest. Muutused füüsilistes võimetes: Haiguse arenemine põhjustab ka haige füüsilise tervise halvenemist nii koordinatsiooni, kui ka liikuvuse halvenemist. Selline füüsilise tervise halvenemine tekitab probleeme igapäevaelu tegevustega toimetulekus, nagu näiteks enda pesemine, riietumine, söömine jne. Mida haigus edasi seda raskem on haigel toime tulla igasuguste lihtsate liigutustega. Tekib põiepidamatus ja oma soolestiku tegevuse kontrollimine kaob. Lõpujärgus Alzheimeri tõve põdejad muutuvad täiesti võimetuteks oma eluga toimetulemises ja on sunnitud olema nii nimetatud ülalpeetavad. Ennetamine Alzheimeri tõve puhul on oluline selle haiguse varajane äratundmine ja diagnoosimine ning
on USA psühholoog, emotsionaalse intelligentsuse (tundetarkuse) kontseptsiooni propageerija. Ta on saanud doktorikraadi Harvardi ülikoolist. Ta oli Harvardi ülikooli kliinilise psühholoogia õppejõud, toimetas ajakirja Psychology Today ning on aastaid toimetanud ajalehe New York Times psühholoogia ja neuroteaduste rubriiki. Ta sai kuulsaks 1995 ilmunud raamatuga "Emotsionaalne intelligentsus". Selles rõhutab ta, et akadeemilise võimekuse (IQ) kõrval etendavad inimese toimetulekus suurt osa emotsioonidega seotud võimekused. Tähtsad on isiksuseomadused: algatusvõime, empaatia, kohanemine ja veenvus. Goleman, emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerijana, pakub asutuste ja firmade juhtidele nõuandeid, kuidas läbi parema suhtlemise töö tulemusi parandada. Teosed: The Meditative Mind (1989) Emotional Intelligence: Why it can matter more than IQ (1995; eesti keeles: Emotsionaalne intelligentsus: Miks võib EQ olla tõhusam kui IQ, 2000,
Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu nemad kuuluvad. Out-grupppide vastu suunatud vaenulikkus on seotud in grupi sees valitseva läheduse astmega. Mida suurem lähedus, seda suurem vaenulikkus (meie grupp on parim, õigeim, olles mõõdupuuks, millega mõõta kõiki teisi gruppe). Tugev meie-tunne toetab grupi liikmete arusaamu, annab neile kindluse, et nad on sellesse gruppi kuuludes,,õigel teel". 20.Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Vastus: Koosnevad esmase ja teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike on muutuv ja ta varjeerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud kuna pakuvad inimestele sotsiaalset toetust. 21.Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Vastus: Sotsiaalne kihistumine ehk stratifikatsioon on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi:
(nt: looduslik katastroof ja pudelikaelaefekt) 8. Kuidas mõjutab populatsiooni geneetilist struktuuri pudelikaelaefekt? Pudelikaelaefekt vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides, kuid suurendab erinevusi liigi erinevate populatsioonide vahel. Õpik lk. 75 1. Milles seisneb olelusvõitlus? Olelusvõitlus seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsa temperatuuri, niiskuse, soolsuse, valguse ja muude selliste tingimuste talumisega. 2. Milles väljendub looduslik valik? Looduslik valik seisneb populatsiooni isendite valikulises ellujäämises ja ebavõrdses paljunemises, mis on tingitud nende geneetilistest erinevustest ja elutingimuste piiravast toimest. Loodusliku valiku põhiidee seisneb selles, et keskkonnatingimused (ehk "loodus")
11 Lilla Lilla on kuninglik kiirgus, valitseja, vaimne juht. Ta on ka kaitsja ja halaja vaim. Lilla on vaimuaristokraatia, ta pürgib valgustatud täiuslikkuse poole. Lilla on visionäär, ta funktsioneerib mõtlemise kõrgeimal astmel, nähes ja kuuldes ilma füüsiliste meelteta. Lilla kasutab oma psüühilist kaemust igapäevases toimetulekus. Lilla jõuab äratundmisele, et oma kuninglikele omadustele peab ta tasuks ohvri tooma. Võtmeomaduseks on siin alandlikkus. Kuid ta võib ohverdada end kõikide heaks, olemata seejuures ohver või märter. Negatiivne lilla võib olla sõjakas ja reeturlik. Lilla on hea õpetaja, kes saab aru, et õpilane peab jõudma mõistmiseni, et üksnes faktidest ei piisa. Lillat värvi rakendavad oma töös nii kirikutegelased, muusikud kui ka kunstnikud.
Ühiskonnas on pisut paremad +d kuna inimesed suhtlevad ja on spontaansemad kui kogukonnas kuna seal on lähedaste suhtumine väga suur. 19. In- ja out-grupid (Sumner) In gr-d esmased ja sek rühmad kuhu meie kuulume. Out gr-d on kuhu nemad kuuluvad. Out gr-i vastu on suunatud vaenulikus kuna in gr sees valitseb lähedus. Mida suurem lähedus seda suurem vaenulikkus. Kuna tekib arusaamine, et meie gr on parim ja õigeim. 20. Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Igal inimesel on oma sots võrgustik mis toob talle mitmesuguseid kasusid terve elu jooksul. Sots .te võrgustike koostis muutub ja varieerub terve inimese elu jooksul kuna vahetab töökohti, kooli, elukohti. Võrgustikud on kasulikud kuna pakuvad inimesel lähedust ja sots toetust. 21. Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Sots kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõigis ühiskondades on kolm kõrgelt hinnatud ressurssi võim
üliaktiivsuses Arvudes · 3-7%. Keskmine 5.3% (meta-analüüs Polanczyk, Silva de Lima, Horta, Biederman, & Rohde, 2007). · 4:1 kuni 9:1 poiste ja tüdrukute suhe. · Õpetajate teadmised vareeruvad, kuid suhteliselt kehvad (38% õigeid vastuseid USAs, 77% Austraalias. · Muudetavad ka lühikese õpetuse järel (White et al., 2011) Impulsiivsus · Kognitiivne impulsiivsus tekitab probleeme akadeemilises toimetulekus ülesannete lahendamisel on kiired, aga mõtlematud (ei süvene) · Käitumuslik impulsiivsus tekitab probleeme laiemalt, ka sotsiaalsetes suhetes segavad tundi (hüüavad vahele, togivad kaaslasi jne); tegutsevad ilma mõtlemata (ei taju reaalset ohtu); vastavad ilma mõtlemata; ülesannete lahendamisel on kiired, aga mõtlematud (ei süvene) agressiivsed kaaslastega suhtlemisel jutukad ja kärsitud Hüperaktiivsus
sest tal puudub kontroll ümbritseva üle ja ta ei saa oma keskkonda ise kujundada. (J.Madisson, 2009) 4 1.3. Lapse mina-areng Kuna esimestel eluaastatel veedab laps reeglina valdava osa ajast oma vanematega, on nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas.Positiivne eneseteadus kujuneb välja neil lastel kellesse suhtutakse armastuse ja austusega. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja oma võimeid näitama. Kindel kaitstusetunne (mind ei jäeta hätta, minust hoolitakse, minu signaalidele reageeritakse) on aluseks oma väärtuse tajumisele, mis on tähtsaks eelduseks lapse tunnetuslikule arengule. Kaitstusetunde puudumisel võib halveneda lapse võime moodustada vastastikuseid kiindumussuhteid. ( J.Maddison. 2009 )
stereotüüpseid positiivseid kujutelmi ja kuulekaid hoiakuid oma grupi suhtes, ning hierarhilist, autoritaarset suhtumist gruppide interaktsiooni, kus oma grupid on õigustatult dominantne, võõras grupp aga subordinantne" (Adorno et al., 1950, 150.) Autor töötas välja skaala etnotsentrismi hindamiseks. Skaala sisaldab väiteid puuetega inimeste suhtes. Näiteks: puuetega inimesed on oma saatuses ja eluga toimetulekus ise süüdi. Puuetega inimene on nõiduse või kurjuse kehastus. Kolmest erinevast suhtumisest lähtuvalt konstrueeris autor küsimustiku (Talvik, 1995), mis oli aluseks küsitluse läbiviimisel. Oma testi kokkuvõttes jõuab autor järeldusele, et sallivusega ei ole lood nii nagu me seda näha soovime. Ta väidab, et kui meie soovime noorelt inimeselt ehk siis õppurilt sallivat suhtumist puudega inimesesse,
· terav · õiglane · kiire · aus 16 · täpne (Verner- Bonds. L . 2003) Negatiivsed võtmesõnad: · küüniline · äraandlik · hõivatud · pealiskaudne · kiirustav · kiirustav (Verner- Bonds. L . 2003) 3.5 Lilla Lilla on kuninglik, värv mis kiirgab endast vaimuaristokraatiat ja pürgib täiuslikuse poole. Lilla kasutab oma psüühilist kaemust igapäevases toimetulekus. Lilla jõuab äratundmisele, et oma kuninglikele omadustele peab ta tasuks ohvri tooma. Lilla võtmeomadusteks on alandlikus. Ta võib end ohverdada kõigi heaks, olemata seejuures ohver või märter. Negatiivsed lilla küljed on sõjakus ja reeturlikus. Lilla on hea õpetaja, kes saab aru, et üksnes faktidest ei, piisa et õpilast harida. Lilla kutsumused on kirikutegelased, muusikud ja kunstnikud. (Verner- Bonds. L . 2003) lilla ja inimkeha osad
In-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume Out-grupid: primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu nemad kuuluvad. Out-grupppide vastu suunatud vaenulikkus on seotud in-grupi sees valitseva läheduse astmega. Mida suurem lähedus, seda suurem vaenulikkus. See vaenulikkus on tihedalt seotud etnotsentrismiga, arusaamisega, et meie grupp on parim, õigeim, olles mõõdupuuks, millega mõõta kõiki teisi gruppe. 20. Sotsiaalsed v>rgustikud, nende tShtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Sotsiaalsed võrgustikud koosnevad esmase ja/või teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike koostis on muutuv ja ta varieerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud, kuna pakuvad inimesele sotsiaalset toetust. 21. Sotsiaalne ebav>rdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Sotsiaalne kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi
muudab järglaspõlvkonna geneetilistest struktuuri suurema kohasuse suunas. Looduslik valik on adaptiivse evolutsiooni põhitegur Mandunud elund (vestigiaalne elund ehk vestiigium) evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis Olelusvõitlus organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus- jms. tingimuste talumises Paleonoloogia teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu Pseudogeen genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga, kuid mingi struktuurivea tõttu ei avaldu. Tekib olemasoleva geeni vigasel duplikatsioonil. Iga eukaürootse organismi genoomis on sadu või tuhandeid
vigastused ja lumbaalkanali kasvajad. Pea- ja seljaaju süvastruktuuride elektrilise stimulatsiooniga on võimalik ravida ka selliseid neuroloogilisi haiguseid ja seisundeid nagu Parkinsoni tõbi, essentsiaalne treemor, düstooniad ja krooniline valusündroom. Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine,
totamine, infrastruktuuri arendamine, jäätmekäitlus jne.. · Inimene, pere on ennekõike ise vastutavad oma toimetuleku eest. Meetmeid ja teenuseid on palju, mis siis on rehabilitatsiooniteenuse roll? · Hinnata terviklikult erivajadusega inimese vajadused (millistest abi, millistes eluvaldkondades on vaja), · seada eesmärgid, milleni reh.teenuse jm abi koordineerimisega püüeldakse, mida on vaja toimetulekus muuta; · Planeerida võimalikud sekkumised; · Luua võrgustik, koordineerida protsessi, juhendada, nõustada, kuidas vajalikke teenuseid/abi saada, sh mitmetest valdkondadest; · planeerida ja viia läbi vajalikud sekkumised reh.teenuse raames, · hinnata eesmärgi saavutamist, vajadusel korrigeerida tegevusi. MÕTTED,KÜSIMUSED,ETTEPANEKUD 7 Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad:
jne. Bulimia haiged on kahesugused – ühed, kes oksendavad või kasutavad lahtisteid ja need, kes seda ei tee. Enamusel bulimia ja anorexia haigetel on madal enesehinnang, mida nad ülesöömishoogudega püüavad kompenseerida. See aga tekitab süütunnet ja süvendab madalat enesehinnangut veelgi. Tihti on tahtmine olla kellegi moodi ja nii väärtustatakse oma kehakuju ja välimus ülemääraselt. Tulemusena tekivad raskused toimetulekus, meeleolu alanemine, kontsentratsioonihäired. Mõtted viivad oma kehakaalu ja välimuse otsesesse sõltuvusse edukusega ja teistele meeldimisega. Muud väärtused jäetakse tagaplaanile. Kehaliste häiretena, mis tekivad bulimia haigetel, kes oksendavad, võib nimetada südame rütmihäireid, söögitoru põletikku, epileptilisi krampe, lihasnõrkust. Ei ole harv, kui bulimia haiged satuvad kaalujälgijate rühma, paastulaagritesse, suure koormusega
Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgistab ära sellist tahtlikku käitumist, mille all on alateadlikud defektid, keelatud mõtted ja allasurutud emotsioonid. Sellega toimetulekus ei sobi karmistamine, sest siin tuleb lastel lasta vabalt väljendada, kõike mis on psüühikas allasurutud. Aitab selle teistmoodi vahenditega väljatoomine. Aggression - ehk agressiivne käitumine. Tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine. Siin eristatakse agressiivse käitumise all (1) avalikku (füüsiline ja otsene) ja (2) varjatud (tahtlikult grupist välja viskamine, sünnipäevale ei kutsu) agresiivset käitumist. Kätkeb ka
Ökosüsteem - arenev ja isereguleeriv looduslik süsteem, mille moodustavad aine ja energiavahetuse kaudu omavahel seotud organismid koos keskkonnatingimustega. Ökotoop (biotoop) - ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevaid abiootilised ökoloogilised tegurid. Olelusvõitlus - organismide elutegevuse ja paljunemise sõltuvus keskkonna ökoloogilistest teguritest; seisneb sobiva elupaiga ja sugupartneri otsimises, toidu hankimises, toimetulekus konkurentide, kiskjate ja parasiitidega, ebasoodsate temperatuuri-, niiskus-, soolsus-, valgus jne. tingimuste talumises. Oligosahhariidid - on madalmolekulaarsed liitsuhkrud, mis on moodustunud enamasti 2 lihtsuhkru omavahelisel liitumisel (Näiteks: sahharoos, laktoos, maltoos). Omandatud immuunsus - elu jooksul tekkinud immuunsüsteemi võime kaitsta organismi ,,tundmaõpitud" patogeenide (antigeenide) vastu. Omnivoor (segatoiduline) - öoomaliik, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest.
- Komplekts PTSD = PTSD põhikomponendid + spetsiifilised komponendid - Emotsionaalne ebastabiilsus, mpulsiivsus dissotsiatiivusus - Negatiivne mina kontseptsioon väärtusetuse, häbi, süü, tõrjutuse, lootusetuse hms tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus, ennastkahjustav käitumine, isiksuse lõhestumine - Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme - Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine mälusähvatused, õudusunenäod
perioodi vaibumisel ning väldib kroonilise nimmevalu kujunemist. Kirurgilist ravi rakendatakse põhiliselt sel juhul, kui närvijuurt pitsitavad väljasopistunud disk või lülisamba luulised osad. Lihtsate nimmevalude puhul tuleb operatiivne ravi väga harva arvesse NEUROKIRURGILISED HAIGUSED Peaaju trauma, patsientide hindamine ja käsitlus Kukkumine, löök vastu pead jms. Ajutrauma võib põhjustada muutusi mõtlemises, liikumises ja igapäevaeluga toimetulekus. Kõige raskem on mõista ajutraumaga kaasaskäivaid käitumishäireid. Lisaks kahjustusele esineb enamikel inimestel traumajärgne stressisündroom - viha, lootusetuse ja depressiooniga. Ajutrauma põhjustab tavaliselt stressi ja probleeme ka kannatanu lähedastele. Väsimus, keskendumisraskused, aeglus, mäluhäired, orienteerumisraskused, keeleliste võimete häirumine, algatusvõime nõrgenemine, motivatsioonipuudus, igapäevaelu planeerimise raskused,
Kohanemishäire - Kliinik on varieeruv ning võib avalduda: alanenud meeleolu, ärevuse, mure või nende sgune, tunne et ei saa hakkama - Mõningane häiritus igapäevatoimingute sooritamisel - Võivad avalduda käitumishäired Lapseea separtsiooniärevus - Lahutamiskartus on ärevuse fookuses - Ärevus ilmneb varases lapsepõlves - Erista normaalsest lahutamisärevuses – intensiivsus ebatavaliselt tugev, püsi kauem, põhjustab probleeme toimetulekus Valikuline mutism - Väljendunud emotsionaalselt determineeritud valikulisus kõnelemisel - Mõnes situatsioonis on kõneoskused eakohased, mõnes ei kõnele - Sageli seotud väljedunud isiksusejoontega nt sotsiaalärevus MEELEOLUHÄIRED Emotsioon – afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega - Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused
Puue ilmneb eelkõige üksikisiku ja keskkonna vastastikkuses suhtlemises, kus puudega inimesel ja tema perel on raskusi selles osalemises ning kohanemisel. Puuet võib pidada tehniliseks vajakajäämiseks, mis tekitab üksikisikule tegutsemispiiranguid, kuid mida on võimalik kõrvaldada abivahendeid kasutades. Vaegus (disability) inimese indiviiditasandi probleem. Vaegus on puude tagajärjel tekkinud funktsioneerimisvõime piiratus, mis mõjutab inimese võimalusi igapäevaelus toimetulekus. Invaliidsus (handicap) sotsiaalne takistus. Termin invaliidsus tähendab võimaluste kaotust või piiratust võtta ühiskonna elust osa võrdväärselt teiste inimestega. See kirjeldab suhet puudega inimese ja keskkonna vahel. Selle termini mõtteks on pöörata erilist tähelepanu keskkonnas ja paljudes ühiskonnaelu valdkondades (näiteks informatsioonis, 7 kommunikatsioonis ja hariduses) esinevatele puudustele, mis takistavad puuetega inimestel võrdsetel tingimustel osaleda
alusel. Firma töötajaid kasutades ja/või neid lisatööks kaasates tuleb arvestada, et kõrge kvalifikatsiooni ja meeskonnatööks sobivate isiksuseomadustega töötajad on sageli väga hõivatud. See omakorda tingib tööjõu kasutamise ajalised ja seadustest tulenevad piirangud. Ohtlik on ka tööde võimalik kuhjumine, eriti juhul, kui töötaja on mitme paralleelselt töötava projektigrupi liige. Niisiis tuleb kindel olla inimese nõusolekus, ajaga toimetulekus ja motiveerituses ning selles, et projekt mahub seadusega lubatud piiridesse. 45 1.4 Stress ja stressijuhtimine Kõik tööd põhjustavad teatud määral stressi, kuid mõned ametikohad on stressirohkemad, näit. projektijuhi oma. Eelkõige on projektijuhi stressi põhjuseks lõputu nimekiri ootusi tema töö suhtes, tähtajad ja probleemid, mis tekivad projekti käigus. Õppimaks stressiga
Läbipõlemisega toimetulek Tunnistage endale, et olete läbi põlenud. Ärge kartke, te pole kindlasti ainus sellise saatusega inimene – te olete parimas seltskonnas. Mõelge, millistes punktides aitate ise läbipõlemisele kaasa. Kas te peate end oma töökohal asendamatuks? Millistes valdkondades nõuate endalt rohkem, kui te anda suudate? Kas te tunnete oma soove, võimeid, piire? Seadke endale realistlikud eesmärgid – ka stressi ja läbipõlemisega toimetulekus. Kas teil on tõelist vaba aega? Kas te suudate end pärast tööd välja lülitada? Kas teil on hobisid? Õige toitumine, regulaarne kehaline tegevus ja lõdvestumistehnikate kasutamine on olulised. Vahetage mõtteid ja probleeme tähelepanelike kolleegidega. 193 Psühholoogiline toetus on väga tihti abiks, selle kasutamine on märk küpsusest ja intelligentsist, mitte nõrkusest või hullumeelsusest. Otsige endale psühhoterapeutilise
annaabi.ee 
