Essee Kuidas koolis konfliktidega toime tulla Tänapäeval ühiskonna tundub kõik pealtnäha täiuslik ja veatu, kuid nii see pole. Üha rohkem tekib arusaamatusi ja möödarääkimisi, mis toovad endaga kaasa suured ja keerukad konfliktid. On tööalaseid konflikte, perekonna ringis tekkivaid konflikte, sõprade ja sõbrannade vahel tekkivaid konflikte. Koolis võivad konfliktid tekkida nii õpilaste vahel, koolitöötajate ja õpilaste vahel kui ka koolitöötajate end vahel. Lihtsamalt öeldes konfliktid tekivad seetõttu, et tunneme kellegi vastu kadetust või viha, oleme masenduses või hirmul, tunneme end ahistatuna. Konfliktid on saanud meie ühiskonnas üheks vältimatuks osaks. Kui me ei suuda neid õieti lahendatud, võib see endaga kaasa tuua laastavaid tagajärgi. Nii ka koolis, meie õppeedukus langeb või meie suhted kaasõpilaste, õpetajate või ka kaastööliste vahel halvenevad....
rahuliku, mõnikord pisut riukaliku ja liigratsionaalse eestlasena (stereotüüpsed hoiakud ei pruugigi olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane. Sellist rahvuslikku uhkust peaksime tundma iga päev, sest nii on meie püsimajäämine maailmamastaabis palju tõenäolisem ja kindlam. Kasutatud kirjandus: 1. Realo, A. & M. Schmidt & M. Vadi. Kultuur ja sotsiaalne käitumine. J. Allik & M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 Tartu: TÜ Kirjastus, 14. pt, lk 222-235 2. Valk, A & A. Realo (Toim). (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kivirähk, A. (2000/2006). Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak.
ERLE MAIDO TAAB11 19.10.2015 Tekst: Kazjulja, M. ja Saar. E. (2014) Haridustaseme mõju edule tööturul. Muutuv majandus ja tööturg. Toim. Eamets, R. Eesti Statistikaamet 1. Tooge teksti põhjal välja, kuidas on erinevad teooriad selgitanud hariduse mõju edukusele tööturul (sh inimkapitali, signaliseerimise ja sõelumise teoreetilised lähenemised, sümboolne teooria ning kredentialism). Inimkapitali teooria – inimkapitali teooria kohaselt annab haridus teatavad oskused, mis on vajalikud tööturul hakkama saamiseks. Kõrgem haridustase muudab inimesi tööandjate silmis
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
Kohn, L.M. 2005. Mechanisms of fungal speciation. Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database. http://www.zbi.ee/fungal-genomesize Kullman, B., Greve, B. & E. Severin. 2005b. Diversity in the spore print of the
Südame rütmihäirete kliinilised aspektid. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Ingerainen, D., Sammul, S., Kuldmäe, I., Kosula, K., Tohus, I., Leppik, A., Tähepõld, H. (2008). Pereõe tegevusjuhend. Tallinn. http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/ Pereoe_tegevusjuhend_07 %2004%202009%20tunnustatud.pdf (23.11.2014) Kasutatud kirjandus Kettunen, R. (2008). Suitsetamise lõpetamine. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Kiilavuori, K. (2008). Südamepuudulikkusega haigele sobiv kehaline tegevus. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (toim.). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Kolk, R., Kaik, J., Paju, R., Pokk, T., Ristimäe, T., Uuetoa, H., Uusküla, M., Voitka, J. (2002). Kodade virvendusarütmia käsitlusjuhend. Eesti Arst, 81(11): 761-772. Maramaa, S. (1993). Südame rütmihäired
närvirakkude aktiivsust, kuid mitte meetodeid, mistõttu on võimatu kindlaks määrata, kui tugevalt patsient valu tajub Aktuaalsed õendusprobleemid Õendustegevus · Tasakaaluhäired, mis on tingitud · Aidata ja julgustada patsienti, et saavutada lihaste nõrkusest ja lihaste liikumisvõimalusi, mida tema haigus kangusest ehk spastilisusest võimaldab(Sulsenberg (toim.), 2003: 177). · Juhendada ja ergutada patsienti säilitama või parandama oma teovõimet, et ta suudaks igapäevaste toimingutega võimalikult iseseisvalt hakkama saada (Sulsenberg (toim.), 2003: 177).
Järgnevalt toongi välja tema mõtted haridusest: “Seega sa tahad omandada doktorikraadi. Miks? Ühiskond vastaks sellele, et haridus tõstab võimalust saada hea töökoht, tagab võimalused olla edukas, sinu elu on palju stressivabam – HARIDUS ON VÕTI. Sinu vanemad aga vastaksid, et tee meid uhkeks, see tõstab võimalust saada hea töökoht, tagab võimalused olla edukas, sinu elu on palju stressivabam – HARIDUS ON VÕTI. Vaatame statistikat: Steve Jobsi (Apple’i kaasasutaja – toim) puhasvara väärtus oli 5,5 miljardit eurot, Richard Bransoni (Virgin Group´i asutaja – toim) puhasvara väärtus 3,3 miljardit eurot, Oprah Winfrey (tema nimelise jutusaate saatejuht – toim) puhasvara väärtus 2,1 miljardit eurot, Mark Zuckerberg (Facebooki looja – toim), Henry Ford (Fordi asutaja – toim), Steven Spielberg (režissöör – toim), Bill Gates (Microsofti asutaja – toim). Nüüd siit tuleb midagi ootamatut. Mis on sinu järeldus, vaadates neid individuaale
ALUSNAHA EHITUS JA ÜLESANDED Alusnahk ehk subkuutis (tela subcutanea) asub pärisnaha all ning koosneb kohevast sidekoest ning rasvkoest. Sidekoelised vahemikud jaotavad rasvkoe väikesteks kambrikesteks. ,,Peopesades ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustuvate patjadena." (Nienstedt, W. jt. 2001: 96-97; Silm, H. (toim.). 2006: 15). Kambrikestes asuva rasvkoe paksus erineb piirkonniti ning sooti. Naistel koguneb rasv rohkem üle keha ühtlaselt, meestel rohkem aga kõhupiirkonnas. Paksemat rasvkude sellegi poolest kohtab enamasti rinnal, kõhul ja tuharatel, vähem aga seljal ja jäsemetel. Kõhnematel inimestel on nahaaluskude u 2-10 mm paksune, paksematel aga isegi kümnekonna sentimeetrine. Naissool võivad rasvarakud kasvada nii suureks, et nahk muutub muhklikuks.
kokkulangemisel sust vabavõnkumise sagedusega. Nähtuse tekkimise tingimuseks on sageduste võrdsus( viiulikõlakast võimendab keelte helisemist). Harmoonilisteks võnkumisteks nim võnkumisi, mida saab kirjeldada sin funkts abil. (x=x0sinCot; x=rsinwt; Laine- võnkumiste levimine ruumis, 1)meh-vajavad levimiseks keskkonda(helilaine, merelained) 2)elektromagnetlained-võivad levida tühjuses e. vaakumis(raadiolained, valgusained). Ristlained-võnkumised toim risti(valgus). Pikilained toim laine levimise sihis(vedru võnkumine, heli levimine). Lainepikkuseks nim vahemaad, kahe samas faasis oleva punkti vahel(; ühik-m). Laine levimise kiirus- v= f= /T. Mat pendel nim kaaluta niidi otsas rippuvat pendlit. Võnkeperiood sõltub pendli pikkuses ning vabalangemise kiirendusest(T=(l/g)rj. Vedrupendel-võnkumine toim vertikaalselt, sõltub koormise massist ja vedru jäikusest(T=2pii*(m/k)rj.
10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus Angelaga, peres kasvab neli last: Andreas (sündinud 24. mail 1994 ), Anette, Anders ja Anlourdees. Sini-must-valge lipu all jõudis esimese talisportlasena olümpiavõiduni suusataja Andrus Veerpalu. Noore sportlasena äratas Veerpalu tähelepanu juba 1992. aasta
ületavad aurumise- mullakiht läbiuhutav). 3.leetumine- osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6
1.vale.fotosünteesi pimedusstaatiumi reaktsioonid moodustavad calvini tsükli. õige. vale. süsihappegaas seotakse fotosünteesi pimedusstaadiumis. õige 2.!) fotosünteesi 2) fotosünteesi tulemusena tekib hapnik ja glükoos, mis on elus- organismidele eluks vajalikud ja annavad energiat.3)valgus vesi>>valguse käes toimuvad reakts>hapnik. süsihappegaas>pimeduse käes toim reakts>glükoos. 3. valgusstaadium toimub enne pimedusstaadiumit ning selles tekkinud ATP ja nadph2 molekulid kasutatakse ära pimedus staad ei saa kunagi toimuda enne valgusst. 4.Pimedusstaadium toimub lamellimembraanide peal. seal kasutatakse ära ATP ja NADPH2 molekulid ning tekib ADP molekulid. co2 seotakse ning moodustub glükoos. pimedusst toim tsüklilisi protsesse nim calvini tsükliks. Pimedusstaadium võib toimuda ka valguse käes. aga peale valgussstaadiumit.5
juhiseid, liikumis- ja võimlemisjuhiseid, taastumisravi, medikamentoosse ravi juhiseid. Selgitatakse abivahendite ja koduse abi vajadus. (Mustajoki jt 2001.) Enne kojukirjutamist või järelravile suunamist tuleks kindlustada, et antud mobilisatsiooni- ja jäsemele toetumise juhiseid oleks võimalik järgida (Roberts jt 2007). KASUTATUD KIRJANDUS Alas-Opas, M., Haapiainen, R., Kemppainen, E., Lepäntalo, M., Pettilä, V., Sipponen, J. (toim.) (2008). Valvekirurgi käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (toim.) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Pikkarainen, P. (toim.) (2003). Õendusoskused. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I., Jousimaa, J., Ellonen, M., Eskola, K., Keinänen-Kiukaanniemi, S., Klaukka, T., Mäkelä, M., Pitkälä, K., Saarelma, M., Voutilainen, S. (toim.) (1995). Üldarsti käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina.
Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e. turgestsents on taimeraku siserõhk. See s.rõhk võimaldab rakkudel olla pingul (turdunud). T.rakkude r.kestadele mõjuv rõhk hoiab taime püsti. Metabolism e. ainevahetus on kokkuvõtvalt öelduna org. asetleidvad sünteesi- ja lagundamisprotsessid. Termoregulatsioon e. soojusregulatsioon on org. omadus toim. viisil, mis hoiab tema temp. kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temp.
Diagnoos kinnitub, kui täisid leitakse näiteks riiete õmblustest Ravi Riidetäid ravitakse nakatunud riiete pesemise või hävitamisega Samuti on oluline hügieeni eest hoolitsemine Kasutatud kirjandus http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/? NAHAHAIGUSED:PARASITAARSED_NAHAHAIGUSED :T%E4it%F5bi http://www.nahakliinik.ee/nahahaigus/probleemid/nahaloobed/ http://www.hiv.ee/et/Seksuaalsel-teel-levivad- nakkused/kubemetaid Nahahaigused. 2010. / Toim Sirje Kaur. Tartu Ülikooli Kirjastus Nahahaigused. 2010. / Toim M. Hannuksela, J. Karvonen, T. Reunala, R. Suhonen, H. Silm. Tallinn: AS Medicina Infektsioonhaigused. 2000. / Toim J. Eskola, P. Huovinen, V. Valtonen. Tallinn: AS Medicina Aitäh kuulamast!
meelest ka tänapäeval. Samuti on huvitavad selles raamatus tema väljapakutud omadused kandidaadile. Kandidaat peab olema mõjukas- nii isiklikult kui ka rahaliselt, tuleb anda meeldivaid lubadusi, valijate himude ja edevuse kõditamine ning laimata ja sõimata tööliste ees nende peremehi (Le Bon 1895). Ühesõnaga kõik mis ka tänapäeval valimiste ajal toimub. Mitte midagi ei ole paraku muutunud. Kasutatud kirjandus Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1974). Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus English Encyklopedia. (2012). http://et.efactory.pl/Gustave_Le_Bon Ginneken, J. (1992). Crowds, psychology, and politics 1871 189. Toim. W.R. Woodward ja M. G. Ash. Cambridge Universiry Press Le Bon, G. (1936). Hulkade psühholoogia. Toim. J. Ainelo. Noor-Eesti kirjastu Tartus Tselpanova , P. (2012). , . http://www.epwr.ru/quotauthor/272/ Vikipeedia veebilehekülg. (2012). http://et.wikipedia.org/wiki/Gustave_Le_Bon
Viitamisel tuleb kasutada APA-stiili.“ Juhend : Raamat Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Raamatu pealkiri kaldkirjas. Linn: kirjastuse nimi. Näide: Chow, T. W., & Cummings, J. L. (2000). The amygdala and Alzheimer’s disease. In J. P. Aggleton (Ed.), The amygdala: A functional analysis(pp. 656–680). Oxford: Oxford University Press. Artikkel kogumikust Autori nimi, Initsiaal(id). (Aasta). Artikli või peatüki pealkiri. Toimetajaeesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Kogumiku nimi kaldkirjas. Linn:kirjastuse nimi. Näide: Vapra, A. (1988). Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I.Tallinn: Valgus. Artikkel ajakirjast Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi kaldkirjas, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub. Näide: Samost, A. (2013). Rohkem päris riik, Autoleht nr.32(565), 12. Artikkel Interneti koduleheküljelt Autori nimi, Initsiaal(id)
122. lk 108-121 • Bruni, D. (2016). Landscape Quality and Sustainability Indicators.- Agriculture and Agricultural Science Procedia. Väljaanne nr. 8. lk 698-705 • Cormont, A. (2016). Landscape complexity and farmland biodiversity: Evaluating the CAP target on natural elements.- Journal for Nature Conservation. Väljaanne nr. 30. lk 19-26 • Kokovkin, T. (2001). Viis mõtet maastikust. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli geograafia instituut väljaanne nr 91. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk 40-44. • Külvik, M. (2001). Mida tahame maastikul kaitsta- seisundit või protsessi. – Maastik: loodus ja kultuur. Maastiku käsitlusi Eestis. /Toim. H. Palang, H. Sooväli. Tartu Ülikooli geograafia instituut väljaanne nr 91. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda, lk . 105-107. • Mander, Ü. (2001)
Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline: esimeses astmes eraldub happe lahusesse 1 vesinikioon, teises teine jne.Ioonide vahelised reaktsiooni kulgevad vähelahustuva ühendi (sademe) tekkimise suunad. Ioonide vahelised teaks. Kulgeva vee (vm teise nõrga elektrolüüdi) tekkimise suunas. Ioonidevah. Reaks. Lahuses toim, ting, kui reaktsioonis eraldub gaas, tekib sade või moodustub nõrk elektrolüüt. Metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana. Tüüpiliste(a rühm) metalliliste elementide oa ühendites võrdub enamasti rühma nr. Redoks reaks. Võrdub oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Metalli reageerimisel hapete lahustega on redutseerijaks metall ja oksüdeerijaks happe vesinik ioonid
Kronoloogilises järjekorras! Sama autori sama (Napier, 1993a, 1993b) Napier, A. (1993a). Fatal storm. Sydney: Allen & aasta Unwin. Napier, A. (1993b). Survival at sea. publikatsioonid Sydney: Allen & Unwin Kastenbaum, R. (Toim.). (1993). Encyclopedia of Toimetaja (Kastenbaum, 1993, lk 25) adult development. Phoenix: Oryx Press. Kollektiivautor (American Allergy American Allergy Association. (1998). Allergies in (asutus või Association, 1998) Children.New York: Random. assotsiatsioon) Väljaande erineva (Renton, 2004) Renton, N. (2004). Compendium of good writing trükid (3rd ed.)
suunata, kujundades seeläbi lastes selliseid väärtusi nagu: individuaalsus, koostööoskus, eneseväljendusoskus ja loovus. Kuna muusikaõpetuse kaudu saab lastes arendada ja kujundada väga paljusid väärtusi, omadusi ja oskusi, siis on mõistagi lasteaiaõpetajal suur vastutus. Laps saab lasteaiast kaasa kogu väärtustepagasi, mida õpetaja on talle kaasa “pakkinud”. Kasutatud kirjandus: Muldma, M. (2008) Muusikaline kasvatus. Rmt. Kikas, E. (Toim). Õppimine ja Õpetamine koolieelses eas. Tartu: TÜ Kirjastus, 256-271. Muldma, M. (2010). Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana. Rmt. Jung, N., Lilles, L. (Toim). Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: AS Pakett, 75-84. Sutrop, M. (2010). Väärtused koolieelses eas. Saatesõna. Rmt. Jung, N., Lilles, L. (Toim). Väärtuskasvatus lasteaias. Tartu: AS Pakett, 6.
Profülaktika Vaktsineerimine 12 kuu vanuselt Revaktsineerimine 13 aasta vanuselt NB! Võimalikud kõrvaltoimed: palavik ja 7-10 päeva pärast tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. toim. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina Mere, E. koost. (2002). Lapse tervise ABC. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. www.inimene.ee Tänan kuulamast! Olge terved!
5 Kasutatud kirjandus Eesti Statistikaameti kodulehekülg. (2012). http://www.slideshare.net/Statistikaamet/eesti- statistika-kvartalikiri-12010-quarterly-bulletin-of-statistics-estonia-22010. Gorbunova, M., Figlin, L. (2010). Emotsioonid, kui sotsioloogiliste uuringute objekt: bibliograafiline analüüs. Ajakiri ,, " ,nr 6 (lk 13-22). Gothoni, R. (2008). Vana ja väärikana. Eakate vananemise kogemused Eesti ja Soomes. Toim. T. Tulva. TLÜ kirjastus (lk 7-13). Jaame, S., Rätsep, L. Ühtne seenioride Euroopa: eakate meenutuste kogumine. . Eaka heaolu ja toimetulek. Artiklite kogumik. Toim. T. Tulva. TLÜ kirjastus (lk 90-104). Laidmäe, V. I., Tulva, T. jt. (2011). Tervis ja elukvaliteet vanemas elueas. Eesti Arst 90(8) (lk 372-379) Rasu, A. (2012). Virtuaalsete hoolekandeteenuste arendusprojekti kogemusi. Sotsiaaltöö 1 (lk 16-18). Saks, K. (2006)
Kuna tegin osalusvaatlust, siis vaatlussitatsioon oli aktiivsem ja minu ning lapse vahel toimus aktiivne suhtlemine ja koostöö. Erinevate vaatlusvormide kasutamisel on leitud, et lapse jaoks loomulikus keskkonnas esinev käitumine ei pruugi tavatingimustest erinevas keskkonnas üldse ilmneda (Gardner, 2000), - seega on soovitatav last vaadelda temale turvalises ja tuttavas keskkonnas. Kasutatud kirjandus: Allik, J. & Rauk, M. (toim.) (2002). Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 151. Butterworth, G. & Harris, M. (toim.) (2002). Arengupsühholoogia alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 39; 167-170. Kikas, E. (toim.) (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 247-249; 144-147; 41.
Pärilikkuse kandjad on kromosoomid( päristuumsetel- rakutuumas) Repl. (DNAsünt.), transkr.(RNAsünt.) , transl.(valgu sünt.), - nende kaudu kandub edasi ja avaldub pärilik info. REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON 1DNA-> 2 sama nukleotiidse järjestusega DNA mol. ->DNA 1 ahela nukl. Järjestusega kompl. RNA mol. · Toimub rakutuumas, vastava ensüümi osalusel · Toim. rakutuumas interfaasi ajal, vastava ensüümi läbiviimisel · Ensüüm keerab biheeliksi lahti · DNA keeratakse järk-järgult lahti · Sünteesib karüolpasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela · Sünteesitakse 1 ahela teatava lõiguga kompl.
ja valitsuse ressursside paigutamisel. Narkosõltuvust tuleks ravida nagu iga teist haigust ja see peaks olema igaühele kättesaadav ja võimaldatav. 9 6 KASUTATUD KIRJANDUS Eik, E., Igalaan, N., Kalikova, N., Villak, E., Ambre S., (2005). Narkootiliste ainete tarvitamise ja sõltuvuse sotsiaalsed, psühholoogilised, meditsiinilised ja soolised aspektid. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn. Eik, E., Kleinberg, A., Igalaan, M., Mumma, J., Lehtmets A, (2001). Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tervise Arengu Instituut, Eesti psühhiaatrite selts. Gardner, T-J., Kosten, T-R. (2007). Therapeutic options and challenges for subtances of abuse. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3202509/ (19.01.2016) Humeniuk, R., Henry-Edwards, S., Ali, R., Poznyak, V., Monteiro, M. (2010) Alkoholi, tubaka ja
Muutlikkuse vormid: Pärlik ja mittepärilik Pärilik ja mittepärilikkuse erinevus: Pärilik on konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Mittepärilikkusega ei kandu elu jooksul tekkinud tunnused edasi. Päriliku muutumise vormid: Mutatsiooniline(geenmut. kromosoommut. genoommut.) ja kombinatiivne Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Geenmutatsioon muutused toimuvad DNA molekuli tasandil, selle nukleotiidses järjestuses.
sõltub kas murendmatrj. jääb mpinnale lähedale, oma tekkekohale, või liigub, laskuva vee mõjul, mullas sügavamale. Muldade degeneratsioon, hävinemine- ohtlike jäätmete matmine mulda, vihmametsade lageraie. *Erosioon- kahjutab muldi enim.Selle toimel paigutuvad mullaosakesed mpinna kõrgematele osadelt madalamatele, mille tulem. kantakse mulla pindmisele, viljakad kihid, veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. *Tuuleerosioon e deflatsioon- toim kõrbe aladel.(s.a 250mm) Nendel aladel on taimkate hõre ja muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusvaene ning mpind tuultele avatud. Sellistes ting. hakkab tuul ära kandma peeneid mullaosakesi. *Muldade hapestumine- reak niisugust muutust, mille puhul pH langeb alla 5,6. Toimub kuna taimed seovad oma biomassi palju aluselisi toit.elem. ning mullas tekkivad org.aine lagu. käigus org.happed.(hapemuld- alusmullaks toim. lubiväetisega)
järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad ning mootustub 2 tütarrakku,erinevad bakterid poolduvad erineva kiirusega.Pärmseened paljun pungumisega. Samblikud paljun vegetatiivselt rakise tükikese abil.Taimeriigis on levinud veg paljun nt:kätteseemne-taimer annavad järglasi risoomide,mugulate,sibulate abil
ETF grant 5799 "Infoühiskonna tekkimisega seotud sotsiaalsed ja kultuurilised praktikad Eestis", 2004-2007 (grandihoidja) Teadustöö põhisuunad: Infoühiskonna kujunemine ja areng Sotsiaalsed ja kultuurilised muutused post-kommunistlikus ühiskonnas Sotsiaalne ja poliitiline kommunikatsioon ning avalik sfäär Meedia demokraatlikus ja totalitaarses ühiskonnas Kommunikatsiooniuuringute metodoloogia Teaduspublikatsioonid: Kalmus, V., Lauristin, M., Pruulmann-Vengerfeldt, P. (toim). Eesti elavik 21.sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina.Maailm.Meedia tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 400 lk. Kirss, T., Kõresaar, E., Lauristin, M. (toim). She Who Remembers Survives: Interpreting Estonian Women's Post-Soviet Life Stories. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 346 lk. Lauristin, M. Social Contradictions Shadowing Estonian "Success Story". Demokratizatsiya. The Journal of Post-Soviet Democratization, 11, 4, Fall 2003, 601-616. 7
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine
Pärilik e geneetiline muutl. - konkreetselt geenidega seotud. Muutused toim geenides või kromos. Jag: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne vanemate genotüübid kombineeruvad järglaste genotüübis. Toimub meioosi käigus, kus toimub ristsiire, aga ka viljastumisel. Kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Saab tekkida, sest populatsiooni isenditel on alleelid ja homoloogilised kromosoomid. Sug palj organismidel moodustab komb muutl põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutused toimuvad raku geneetilises materjalis
meie elu kogemus võib olla. Elu, milles on tähendus ja väärtus toob inimesele rõõmu, mis omavahel ongi tasuv õnn. Selline elu on parem, kui õnnelik, minimaalselt tähenduslik elu ning elu, milles on tähendus ja väärtus ongi eelistav. Kasutatud allikad: Belliotti, Raymond 2014. The seductions of happiness. The Oxford Handbook of Happiness. David, Susan A., Ilona Boniwell, and Amanda Conley Ayers (toim). Oxford University Press. 291302. Haybron, Daniel 2014. The nature and significance of happiness. The Oxford Handbook of Happiness. David, Susan A., Ilona Boniwell, and Amanda Conley Ayers (toim). Oxford University Press. 303314.
Vead võivad olla struktuuris, pinnakvaliteedis, ekspluatatsioonis. Liigid lehtklaas: läbipaistev, värvitu, kasut aknaklaasina Valuklaas läbipaistmatu, värviline, reljeefne, matt Floatklaas värvitu/line, kasut aknad, fassaadid, peeglid Karastatud klaas termiline: klaas kuum 650C jahut kiiresti suruõhuga. Omab suuremat püsivust tule temp, puruneb kildudeks, on kriimustatav. Keemiline: klaas aset vedelikku, kus toim iooni vahetus, klaasi tugevus tõuseb 3-4X. Töödeldud pinnaga klaas liivapritsiga, -hapetega. Lamineeritud klaas klaasilehtede ühendamine kile abil, servad peavad olema kaitstud õli ja niiskuse eest. Tulekindel klaas peab vastu tulele kindla aja, ei lase leeke ega suitsu läbi.sulab750C, kasut valatud või armeeritud Klaaspaketid valm 2 või enamast kihist, mis suletakse õhukindlalt Selektiivsed klaasid erinevaid lainepikkusi läbilaskvad klaasid
Pariisi rahukon 18 jan 1919,28 jun 1919 kirjut alla Versailles rahlep.usa pres woodrow wilson,suurbr peam david lloyd george,pr peam george clemenclau. saksam sõjav 100 000 meest võis olla,pidi maks reparatsioone (sõjakah hüvit).Versaille rahlep sõlmiti ka saksam liitl, 5 liiget suurb,pr,ita,jaap,usa.rahliit lood et lah tülisi hoida ära sõdu suuri konf.saksa kuulus rahliitu 1926-1933.nsv liit 1934-1939 heideti väl kun tung soomele kallale .eesti astus rahliitu 1921 a,see ei toim kun: oma sõjav puud,omakasupüük,otsust oli aegl. Saksam: keisrir 1871-1918,kolmikl austria,ung,it, 1897-1882,vers lep pidi loov elsas-lotringi,poola kor, sudeedim tseh slov,novrev:1918-võim sotsdem, weim vabar:1919-1933.riik raskustes ei suuda maks repar 1923 ruhri kriis pr ja belg väed ruhri sund maks, usa laenu 200 ml dol,liidr(führeriks) 1921 hitler 1923 a kor münh võimuhaar kats nurjus, vanglas dikt raamat mein kampfi ,maj kriisi ajal NSDAP mõju kasv,tegevus: keelust teis part,
üle. • Ära töötle haavu joodiga. (allergia→ anafülaktiline šokk) ŠOKK • Šokk on eluohtlik vereringehäire, mis avaldub kiires vererõhu languses, mida võib põhjustada: • Välimine verejooks, • Sisemine verejooks, • Põletus, • Südameinfarkt, • Allergia. 112- ABIKUTSE • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist tuleb kohe helistada 112 hädaabi numbril. KASUTATUD KIRJANDUS • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Erakorraline esmaabi. Kiired juhendid esmaabivõteteks. Tallinn: Sinisukk. • Mohun, J., John, K. (toim) (2004). Esmaabi käsiraamat. Esmaabivõtted igaühele tööl, kodus, puhkehetkel. Talinn: Sinisukk. • Pukk, K., Lehtmets, A., Ringo, H., Kross, E., Javed, P. (2010). Elupäästev esmaabi vigastuste korral. Eesti Haigekassa. • Grünthal-Drell, M. (2013). Esmaabi. Tallinna Pedagoogiline Seminar. • Porval, H. Männik, R. 2015
esindusorganisse (Rahvasaadikute Kongress). VAB-LIIKUMINE 87 nõud Baltimaad MRP salaprotokollide avalik ja tüh,88-loominguliste liitude pleenumid,haritlaskonna liitumine vab.võitlusesse,88-laulev rev.nõuti Eesti vab,toodi välja s.m.v lipp,Laul rev.levis Lätti,Leetu, 89. Balti kett. Brez doktr NSVL välispol dok.al. Praha kevadest 68.Lõpp-87,Kesk-ja Ida-Eur tug-s opo-liikumine,nad otsustasid kom diktatuurival. loobuda,moskva ei takistanud sündmusi. Ungari toim meeleavaldused, 89 avati piir Austriaga, kirj alla kokkuleppele et muud põhiseadust ja kuulut välja vabad val. 90 võitsid valimised opo-jõud. Tsehh al 87 oli toim väiksemaid m-avaldusi, 89 mood opo. kontrolli all olev valitsus, presidendiks valiti diss V.Havel, nn sametrev. oli lõppenud. Rumeenias vägivaldsed sündm, vastuhakk Ceausescu reziimile. C + naine lasti maha Bulgaarias tagandati peasekretär Zivkov. Võimule tulid noorema põlvk kom, kes kuulutvälja 90 Bulgaaria
KOORIKLEIVAD Laura Toim ja Kelian Kondas OMADUSED Väikesed leivad, mis koosnevad kahest koorikust, mille vahel on õhuke, mahlakas sisu. Koorikleibu valmistatakse samuti pehmemast taignast, kuid taigna käärimisaeg on lühem ja juuretise ning pärmi osakaal suur. Koorikleibadel on palju maitseid. Erinevaid maitseid saadakse seemnete ja linnasejahu lisamisega. 2 TOOTJAD EESTIS Eesti Pagar Leibur Fazer 3 SORTIMENT Rukkitasku Rehe koorikleib Teratasku Rukkipala Rännumees Kaerasüda 4 KOOSTISOSAD Rukkijahu Kuivpärm Soe vesi Soovi korral ka seemneid või köömneid 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eestipagar.ee/tooted/leiva-saiat ooted/koorikleivad http://www.leivaliit.ee/wp-content/upload s/2011/11/11...
33. Millised tegurid mõjutavad kehatemperatuuri? Põhjenda. 34. Millised on lapse kehatemperatuuri normtulemused aksillaarsel mõõtmisel? 35. Mida peab arvestama mõõtmistulemuste hindamisel, kui kasutatakse oraalset, rektaalset või kõrvast kehatemperatuuri mõõtmise metoodikat? Põhjenda. 23 KIRJANDUS Aalberg, V. (2005). Psüühiline seisund. Raamatus: Mustajoki, P., Saha, H., Sane, T. (toim.) Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina. Andurid. (i.a.). www.lifemedicalsupplier.com (24.01.2011). Arula, T. (2011). Fotod. Tartu. Bahri, M. (2007). Temperature Monitoring. Raamatus: Mhairi MacDonald ja Jayashree Ramasethu (Ed.) Atlas of Procedures in Neonatology. 4th Edition. Philadelhia: Lippincott Williams and Wilkins. Chatson, K. (2004). Temperature Control. Raamatus: Cloherty, J.-P.; Eichenwald, E.-C., Stark, A.-R. (Ed.) Manual of Neonatal Care
Meri (1992 1996), Tõnu Tender (19972000) ja Asta Õim (2001). 202 ja ,,Võru keel" (1997), Theodor Saare ,,Kihnu raamat" (1998). Praegu on töös väljaanne ,,Kultuuripeegel murdekeeles" (Võru murdetekstid, koost. Mari Must ja Eevi Ross). Seltsi viimaseks suurprojektiks on kõrgkooliõpikukski mõeldud monograafia ,,Eesti murded ja kohanimed" (2002; autorid Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, toim. Tiit Hennoste). Tallinna Pedagoogikaülikoolis on läinud kümnendil murretega tegeldud tagasihoidlikult. Seal pole praegu tööl oma murdeuurijaid ega -õppejõude, viimastel aastatel on murdeid õpetanud EKI vanemteadur Jüri Viikberg. TPÜ juures on EKI murdeuurijad kaitsnud ka magistritöid (nt Juhkam 1998, Norvik 1998). TPÜ ja EKI lähedasi kontakte näitab seegi, et TPÜ lõpetajaid on läinud murdeuurijatena tööle EKIsse. EKI teadur Mari Kendla on praegu murrete alal TPÜ doktorant
Samamoodi võib väita, et psühholoogia seaduspärasused piiravad kuid ei määra, kuidas õpetada. Seaduspärasuste tundmine avab aga kindlasti võimalusi tõhusamalt ja huvitavamalt õpetada. 8 KASUTATUD KIRJANDUS Kadajas, H.-M. (2005). Õppima õppimine ja õppima õpetamine. Tallinn: TLÜ Kirjastus Kodu Eesti ühiskonnas ja kultuuris. (2000). Toim. Kraav, I. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Koolivalmidus. Haridus- ja Teadusministeerium. Toim. Kommunikatsiooniosakond. [31.03.2013] http://www.hm.ee/index.php?044653 Kraav, I. Raudik, V. (1998) Kodu õpikeskkonnana ja lapse tervis. Tartu: AS Vali trükikoda Põltsamaa Mikser, R. (2013). Haridusleksikon. Tallinn: AS Pakett Trükikoda. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele. Sotsiaalministri määrus määrus nr 36. (27.03.2001)
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev
linnades pigem erand kui reegel. Nii ühiskonnal tervikuna kui ka riigil on käia pikk tee, et võimaldada puuetega inimestele heaolu ning tagada nende võrdne kaasatus ühiskonda läbi igakülgselt kaasava sotsiaalse ja füüsilise keskkonna loomise." (Masso et al 2007: 16) 4 Kasutatud kirjandus . Hanga, K. (2008). Puuetega inimesed tööturul. Aaviksoo, E (toim). Erivajadustega inimene - hinnatud töötaja! MIks ja kuidas värvata tööle puudega inimest?". Tallinn: Lege Artis, 10-11 Marksoo, Ü & K. Järv. (2008). Riskigrupid tööturul. Marksoo, Ü (toim). Masso, M. (2009). Mittetavapärane töökorraldus Eesti ettevõtetes. Sotsiaalministeeriumi toimetised (2/2009). Erivajadustega laste õppimisvõimalused. (2006). Riigikontrolli kontrolliaruanne nr OSIII-2-6/06/93 Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg, URL (kasutatud jaanuar 2010) http://www.sm
polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. 5.Milles seisn.S.Milleri katseaparatuuri tähtsus- Selle abil tõestas ta, et nt N2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ta stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 6.Miks ei saaks tänap. toim. elu tek. elutust ainest- Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik põletaks ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale, Maal elavad organismid kasutaksid toiduks isetekkinud orgaanilised ained ja esimesed algelised elusolendid. 7. 1986. A. Esitas F. Crick hüpoteesi, et esmased elu päriliku info kandja oli RNA. 8.Võrdle Lamarcki ja Darwini evolutsiooniteooriaid-Lamarck:keskkonna mõjul on liigid muutuses, areng toim
salmikuid mehed, mitte naised. Rõõmu pakkus salmide lugemine ja analüüsimine. Selle töö väärtuseks rahvaluule seisukohalt on võimalus analüüsida ja võrrelda erinevate ajaperioodide salmikukultuuri. Salmikuultuur on rahvaluule ehk folkloori alamliik. Salmikuluule on suunatud teatud inimgrupile ja näitab selle inimkoosluse omavahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus 1.Kalmre, Eda 1993. Ütle mulle, kes ma olen ja kust ma tulen?- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5. 2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa. Tallinn: Koolibri, 105. 4.Kalmre, Eda 2005. Laste- ja noortepärimus. Regivärsist netinaljadeni. Sissejuhatus rahvaluulesse. Toim. Mall Hiiemäe
Kuubale, avalikustati, USA isoleeris Kuuba, Hrustsov leppis rakettide äraviimisega, vastutasuks USA Türgist viis. Vietnami sõda põhjas kommunistlik, lõunas USAmeelne, lõunas partisanisõda e vietkongide toetas NSVL, USA pidi ära hoidma kommunistide edasitungi Aasiasse, kommunistid võitsid. Praha kevad rahva rahulolematus presidendiga, partei astus tagasi, uus kaotas tsensuuri ja iseoloogilise järelevalve, ülestõusu ei toim. Heaoluühiskond sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv. Heaoluüh pahupool kujunes välja massikultuur, kasvas keskklassi ostuvõime, reklaam. Noorterahutused (Pariisi) tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist; mässud ei viinud eriti kuskile.
Selle asemel, et võidelda hirmu emotsiooniga, peaksime hoopis õppima sellega elama. Koguma rohkem informatsiooni selle emotsiooni kohta ja tegema erinevaid uurimustöid, et leida üles selle positiivsed küljed. Arvan, et evolutsiooni käigus väljakujunenud põhiemotsioonid on meie jaoks määrava tähtsusega, muidu oleksid need inimeste ja loomade arengu käigus välja praagitud. Kasutatud kirjandus Allik, J. , & Häidkind, R., jt.(2006). Emotsioonid. Toim. J. Allik, M. Rauk. Psühholoogia gümnaasiumile (lk177-189). Tartu: TÜ Kirjastus. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. (1970) Toim. A. Aarna, H. Hallik jt. Tallinn: Valgus Hannust, T. Motivatsioonid ja emotsioonid. Loengu ainekursuse ,,Psühholoogia" raames. 26.11.11. Loenguslaidid (https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=56632)-
võib nõu küsida apteekri käest, kes oskab suunata ja abistada vajalike ravimite valimisel. Vajadusel võib tema olulise info tabletikarbi peale kirja panna (mille vastu, kui palju ning kellele). Koduapteegi tuleb uuendada regulaarselt ning jälgida ravimite kõlblikkusaega. Korralikult komplekteeritud koduapteek võib mõnikord inimese elu päästa. KASUTATUD KIRJANDUS Linnamõisa Perearstikeskus OÜ http://www.linnamoisa.ee/koduapteek.html (21.02.2013) Läänemets, R. (toim.) (2010). Farmaatsiaterminoloogia. Tartu: Ravimiamet. Sulsenberg, T. (toim.) (2005). Käsimüügiravimid ja droogid. Tallinn: Medicina. Torn, M. Koduapteek http://perearsttorn.eu/kontakt (21.02.2013)
Sotsioloogia ja selle seos rahva tervisega ... Taimi Nilson MA sotsioloogia [email protected] KIRJANDUS: Hess B.B., Markson E.W., Stein P.J. Sotsioloogia. Külim, Tallinn 2000 Aimre I. Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia, Tallinn 2001 Sotsioloogiliste uurimuste publikatsioonid, näit: Titma M. (toim). Sõjajärgse põlvkonna ...; Kutsar D. (toim). Elutingimused Eestis ... ; Trumm A., Roots A. jt Leinsalu, M., Kunst, A., Kasmel, A., Habicht, J. Social ingualities in health in Estonia: main report. Tallinn: Ministry of Social Affairs of Estonia. (2002). Köhler K; "Välditav suremus Eestis ja selle seosed sotsiaalmajanduslike näitajatega" TEES: Sotsioloogia uurib inimeste ja inimrühmade käitumise otsest-objektiivset seotust ühiskonna strukturaalse arenguga Sotsioloogiline vaatekoht
annaabi.ee 
