Alusnaha ehitus ja ülesanded (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

NAHK

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Monika Sepp Aire Tamm Mari Uleksin Merke Pilve NAHK Ettekanne õppeaines Õpetus inimese ehitusest ja elutalitlusest Juhendaja: Eha Hõrrak Tallinn 2011 Sisukord 1. Epidermise ehitus ja funktsioonid. 2. Pärisnaha ehitus ja ülesanded. 3. Alusnaha ehitus ja ülesanded. 4. Naha abielundid (karvatuped, näärmed) ja naha spetsiaalsed struktuurid. 2 Epidermise ehitus ja funktsioonid Epidermis (epidermis) ehk marrasknahk on kihistunud lameepiteel e. kattekude. Paksus on 75-150 mikromeetrit. Marrasnahk jaguneb omakorda keratiin e. sarvkiht, sõmerkiht

Meditsiin

2

doc

Alusnahk

Alusnahk Subkuutis (hypodermis) · Pärisnahk läheb sageli ilma selge piirita üle nahaaluskoeks ehk subkuutiseks (tela subcutanea) · Üsna paks alusnahk tuharatel ja naise piimanäärmetes · Alusnahk on moodustunud kohevast side- ja rasvkoest. Nahaaluskoe rasvkude on sidekoeliste vahemike poolt jaotatud väikesteks kambrikesteks. Peopesadel ja jalataldadel on need elastsed ja sitked ning toimivad vetruvate, survet ühtlustavate patjadena. · Mitmes kohas on nahaaluskude õhuke, seal on pärisnahk kinnitunud otse all olevasse sidekirmesse. Jäsemetel on naha all eriline süva sidekirme. Kohati kinnitub sellesse kirmesse ka suuri lihaseid. · Kõhnal inimesel on nahaaluskude umbes 2-10 mm paksune, aga rasvunud inimesel võib see kõhul või puusadel olla isegi kümmekond sentimeetrit. ALUSNAHA ÜLESANDED:

Anatoomia

54

pptx

Nahk

Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016  Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja  Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25%  Naha derivaadid 1. Näärmed, eritavad peamiselt vett, NaCl, väikestes kogustes rasvhappeid ja uureat 1. Merokriinsed higinäärmed – osalevad soojusregulatsioonis, on üle keha, eriti palju peopesades, jalataldadel 2. Apokriinsed higinäärmed – kaenlaaukudes, suguelundite ümbruses, päraku ümbruses 2. Karvad – sarvkihi struktuurid, kerati

Algoloogia

13

doc

Meeleelundid - nahk

Võrkkesta tagumine suurem pärissoonkestaga külgnev osa sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nim. optiline e. nägemisosa. Eesmises väiksemas ripskeha ja vikerkestaga külgnevas piirkonnas valgustundlikke rakke ei ole ja võrkkesta seda osa nim. pimedaks. Väljast on võrkkest kaetud epiteeli pigmendikihiga, mis külgneb soonkestaga. Võrkkest koosneb histoloogiliselt 10 rakkude kihist. Olulisemad on kepikeste ja kolvikeste kiht, bipolaarsete ja ganglionirakkude kiht. Võrkkesta ehitus ei ole kogu ulatuses ühesugune, tema tsentraalses osas oleva kollatähni piirkonnas asuvad ainult kolvikesed. Ülejäänud võrkkesta osas, mida enam perifeersemale, seda vähem kolvikesi ning üha suureneb kepikeste arv. Võrkkestas on kolvikesi ~6 miljonit ja kepikesi ~115-120 miljonit. Nägemisnärvi väljumiskohta nim. nägemisnärvi diskiks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse pimetähn. Silmamuna sisu

Bioloogia

43

pdf

INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ALUSED

ehituse, arengu ning elutegevuse aluseks. Rakk on vähimaks ühikuks, millel on elusa aine (mateeria) omadused ­ ainevahetus, ärrituvus, liikumine ja paljunemine. Rakud ja nende poolt toodetud rakkudevaheline aine moodustavad kudesid, mis on omakorda bioloogiliseks ehitusmaterjaliks elunditele. Rakud on mikroskoopilised struktuurid, nende suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning raku elu- ja töötsüklist. 2.1. Raku ehitus Iga rakk on eristunud raku membraaniks, tsütoplasmaks ja tuumaks. Raku membraan on submikroskoopilise ehitusega kolmekihiline kile, mis on poolläbilaskev ja reguleerib raku ja selle väliskeskkonna vahelist ainevahetust. Tsütoplasma on heterogeenne (erisugune, eritekkeline) elusollus, mis sisaldab peale põhiplasma ka mitmesuguseid raku funktsionaalseid osakesi- raku organelle. Raku tuum asetseb raku keskosas ja kujutab endast enamasti kerajat moodustist. Tuumas

Aktiviseerivad tegevused

52

doc

Mehhaanilise puhastuse asendusvõimalused

lusikaga, nõelaga või sõrmedega, on üsna valulik ning nahka traumeeriv protseduur. Peale hooldust võib nahk olla mitu päeva punetav ja tursunud. Lisaks sellele ei ole tulemus püsiv ­ puhastatud poorid ummistuvad üsna kiiresti uuesti. Kursusetöö käigus püüab autor tutvuda lahendustega, mis oleksid efektiivsemad ja vähem nahka ärritavad. Töö eesmärk on välja töötada soovitused klientidele mehhaanilise puhastuse asendamiseks. Eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgnevad ülesanded: · Töötada läbi teemakohaline kirjandus, ajakirjandus ja Interneti leheküljed. · Tutvuda alternatiivsete meetoditega mehhaanilisele näopuhastusele. · Selgitada välja asendusmeetodite efektiivsus, populaarsus klientide seas ja hinnatase. · Viia läbi eksperiment, mille käigus autor proovib mõningaid esitatud meetodeid selgitamaks välja nende läbiviimise käiku ja tõhusust.

Iluteenindus

39

docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia konspekt

täiesti. Põhjuseks nende kahjustus või nende täielik hävimine. ·II tüüpi (täikskasvanuead.) ­ beetarakud ei reageeri piisavalt suurenenud glükoositasemele veres, seega ei toodeta ka piisavalt insuliini; lisaks reageerivad ka koerakud insuliinile halvasti. Levib sageli ülekaaluliste seas. Seedeelundkond Milleks on toitaineid vajalikud? ·Eluks vajaliku energiatootmine ·Plastilineroll ·Seedesüsteemi vähemtuntud ülesanded: ­Võimas sisesekretoorne süsteem; muuhulgas seal sünteesitud peptiidhormoonid jõuavad ajju ja mõjutavad oluliselt inimese käitumist ­Oluline bioloogiliste rütmide"juhtorgan"; just sealt algab esmane impulsatsioon, mille baasile asetuvad kõik teised rütmid organismis Seedimine suus Sülje funktsioonid: ·Suu limaskesta niisutamine kõnelemisel ·Toidu niisutamine ja toidu kämbu libestamine ·Toitainete lõhustamise alustamine

Inimese anatoomia ja füsioloogia

36

doc

Füsioloogia eksami küsimused

tserebrospinaalvedelik, eksokriinsete näärmete sekreedid, silmakambrite vedelik jt) Ainete liikumine vedelikuruumides ehk tsirkulatsioon: · Vedelikuruumide sees difusioon · Vedelikuruumide vahel: - Ekstratsellulaarne vedelik ­ rakud: osmoos - Vereplasma ­ interstitsiaalne vedelik: difusioon ja filtratsioon 7. Vere üldiseloomustus. Vereplasma iseloomustus. Veri on vedel sidekude. On vahendajaks kõikide kudede vahel. Vere ülesanded: A)transpordifunktsioon-kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud aineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil vabanenud CO2 viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke neerudesse. Veri toimetab hormoone toimekohtadesse. Vere vahendusel jaotatakse ühtlaselt soojus. B) kaitsefunktsioon- veres peituvad verelibled koos aintikehadega teevad kahjutuks haigustekitajad. Vere hüübimine kaitseb verekaotuse eest.

Füsioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)