põhimõtted on: Vastavus vajadusele Mitmekesisus Tasakaalustatus Mõõdukus Lõunasöögi menüü Ahjus küpsetatud kala riisi ja hiinakapsa salatiga 30g riisi 150g hõbeheiki 60g tomatit 70g kurki 60g hiinakapsast ¼ paprikat 2 spl majoneesi 50g maitsestamata jogurtit sinepit soola suhkrut 1 viil täisteraleiba 1 klaas piima Puuviljasalat kohupiimakreemiga 1 õun ½ banaani 80g ananassi 2 spl vaarikaid 80g banaanikohupiimakreemi Süsivesikud Süsivesikud peaksid andma ligi 55-60% päevasest energiast. Süsivesikud on organismis põhiliseks energiaallikaks. Neil on organismis varuaine roll. Kuuluvad rakkude, kudede ja hormoonide koostisesse. Süsivesikute sisaldus meie lõunasöögi menüüs: kurk 1,5g kapsas 1,3g tomat 2 g maitsestamata jogurt 2,35g leib 11,2g ananass 9,4g õun 4g banaan 9,2g banaanikohupiimakreem 10,3g vaarikas 0,41g riis 8g Süsivesikud kokku 59,7g
Pikema- ajaline imetamine võib seejuures olla abiks. Ema peab saama piisavas koguses kõiki vajalikke toitaineid ennekõike selleks, et vältida ühekülgset toitumist ning vitamiinide ja mineraalainete defitsiiti. Samas on imetavatel emadel vahel raske leida aega enda vajaduste eest hoolitsemiseks näiteks endale toidu valmistamiseks või isegi söömiseks. Tugeva alatoitluse korral (nagu nälgus) on tähelepanuväärne, et emapiima komponendid valgud, rasvad, süsivesikud - jäävad ka siis lapsele soodsasse vahekorda ja õigesse koostisesse. Küll aga võib niisugusel puhul emapiima üldkogus olla umbes 1/3 võrra oodatust väiksem. Kõikidel teistel juhtudel peaks aga meeles pidama seda, et suurem kogus energiarikast toitu (pähklid, halvaa) ei tekita üldjuhul sugugi rohkem rinnapiima, vaid ainult tõstab kehakaalu. Seega rinnapiima kogus ei sõltu ema poolt tarbitava toiduenergia hulgast.
Bioloogiline hüdrolüüs on biopolümeeride ensümaatiline lagundamine. Seedeprotsessid. Tärklis + vesi (amülaas) (vaheühendid) - - glükoos. Leib annab suus mäludes mitme minuti jooksul magusa maitse. Vee vastandtoime teiste ainetega. Hüdrofiilne (a- ained, mis vees lahustuvad, NaCl, suhkur; b- ained, mis veega seostuvad, kuid ei lahustu, märgumine, pundumine, tselluloos (filterpaber v naturaalne vatt), inuliin) hüdrofoobne (ei lahustu ja ei seostu, toiduõli, hüdrofoobsed valgud (kattevalgud). Vesi lahustunud kujul realiseerub enamike ühendite pH väärtus. Mitu korda on pH 4 happelisem kui pH 6? Maohape 1,5 kuni 2,5. Happevihm - pH 4,5 5,5. Veri- ph 7,3-7,4. Soolajärvede vesi 9,9- 10,2. (Surnumeres kuni 10,5). Uriini ph võib muutuda 4 ühiku ulatuses. (4,5 8). 5 Rakuline tasand- vesi koos veeslahustunud ainetega põhjustab siserõhu ehk turgori, olemas
· valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel
valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel
· valdav enamik siia kuuluvatest ühenditest on C-hüdraadid (Cn(H 2O)m), v.a desoksüriboos ja glükoosamiin; · see on rahvusvaheliselt tunnustatud. Selle võttis kasutusele baltisakslane, TÜ prof C.Schmidt. Võib kasutada ka mõistet sahhariidid või glütsiidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua seisukohalt pakub huvi nende sisaldus taime-, looma- ja seeneriigi esindajates: taimedes leidub neid 75- 90%, loomades kuni 2% ja seentes 1-3%. Süsivesikud on meie toidus esmase tähtsusega, nad on toitumisahela esimeseks lüliks. Nad kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse; vere erütrotsüütide koostises määravad veregrupi, nad kuuluvad ka rea hormoonide koostisesse. Nad on hästi kättesaadavad, odavad, kõrge energeetilise väärtusega ja neid on kerge säilitada. Süsivesikute arvele langeb meie organismi elutegevuseks vajaminevatest kaloritest 55-60%. Aju energeetilised vajadused rahuldatakse peaaegu täies mahus glükoosi arvel
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada
eriti toitaineid me igapäev endale sisse sööme. Samas peaksime me teadma, kui palju me peaksime antud aineid igapäevaselt tarbima (millistes kogustes) ning millised on nende ainete mõju meie organismile ja tervisele. Üha enam pööravad inimesed tähelepanu tervislikele eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vitamiinid ning mineraalained. Antud referaat annab ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust. Munakollane sisaldab tahket ainet
Kõik kommentaarid