Nende bakterite abiga luuaksegi soolestikus terve keskkond, mis parandab ka jääk- ja mürkainete väljutamist, soodustab normaalset seedimist ning tugevdab paikset immuunsust. Biotooted (ka pett ja Gefiluse tooted) on kasulikud liigeste haigustel, korrastavad seedimist, tõstavad immuunsust, pikendavad eluiga, alandavad kõrget vere-rõhku, parandavad ainevahetust, hoiavad ära vähi tekke. Laktoos on disahhariid, mis koosneb glükoosi- ja galaktoosijäägist. Laktoos on nõrgalt magusa maitsega suhkur. Piima laktoos on vastsündinutele esmane energiaallikas ja ülivajalik galaktoosiallikas. Väga oluliseks galaktoosiallikaks jääb piimasuhkur inimesele kogu eluks. Laktoos soodustab seedekulglas happelise keskkonna kujunemist ning aitab kaasa kaltsiumi omastamisele. Mõnedel inimestel on laktoosi seedumine teatud määral häiritud. Neile sobivad toiduks vähendatud piimasuhkrusisaldusega tooted, näiteks hapendatud piimatooteid. Neile,
See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse piima all lehmapiima. Piim koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine
*Kujutab endast peaaegu puhast sahharoosi *Olenevalt toorainest nim. tavalist suhkrut roo- ja peedisuhkurust Põhiomadused: magusus, kõrge energeetiline väärtus, konserveeriv toime Tavasuhkrust on magusam ainult frutoos Frutoos - puuviljasuhkur, maltoos - linnasesuhkur, glükoos - viinamarjasuhkur, laktoos - piimasuhkur. Saamine *Saadud mahla puhastamine, filtreerimine, tihendamine siirupitaoliseks suhkrulahuseks *Lahuse kuumutamine vaakumaurutis suhkrukristallide ja siirupi tekkimiseni (sahharoosi 85%) *Kristallide eraldamine tsentrifuugimisega *Kristallide pleegitamine, kuivatamine, jahutamine
Vitamiinid-neid on tees märkimisväärsel hulgal;P, PP, B1, C, vähesel määral ka B2, K ja E vitamiini;Tee aromaatsed ained on põhiliselt eeterlikud õlid;Mineraalained-nendest 50% on kaalium, 15% fosforiühendid, teisi vähem; pooled nendest on vees lahustuvad soolad; mineraalained mõjutavad ka maitset;Valkained-mõjutavad tee värvust;Vaigud-neid on tees vähe; aitavad hoida tee aroomi;Orgaanilised happed-neid on tees ainult 1% ; happed tõstavad tee toite-ja dieediväärtust. 1.9 Kakao ja sokolaad 1.9.1 Kakaotoodete koostis- ja kvaliteedinõuded Kakaovõi koosneb kakaoubade tuumadest saadud rasvast. Kakaovõi vabade rasvhapete sisaldus väljendatud oleiinhappena võib olla kuni 1,75% ning seebistumata ainete sisaldus petrooleetriga määrates võib olla kuni 0,5%, pressitud kakaovõis kuni 0,35%. Kakaopulber koosneb pulbriks jahvatatud, eelnevalt puhastatud, kooritud ja röstitud kakaoubadest. Kakaopulber peab sisaldama vähemalt 20% kakaovõid väljendatud kuivainena
sisse. · Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides. Tööstuslikult saadakse
Keemiline koostis 1. anorgaanilised ained: vesi, mineraalained; 2. orgaanilised ained: süsivesikud, rasvad, valgud, fermendid, vitamiinid, värvained, happed, parkained jne. Vesi · vaba (piimas, mahlas, õlles, lihas jne) · seotud (katsudes kuivad toiduained) Süsivesikud · suhkrud · kestained ehk tselluloos süsivesikud jagunevad kolme rühma: monosahhariidid glükoos, fruktoos oligosahhariidid sahharoos, laktoos, maltoos polüsahhariidid taimedes leiduv tärklis, loomne tärklis glükogeen Rasvad ehk lipiidid · taimsed · loomsed Valgud ehk proteiinid · täisväärtuslikud · mittetäisväärtuslikud Vitamiinid · vees lahustuvad · rasvas lahustuvad Mineraalained · makroelemendid - naatrium, kaalium, magneesium, kaltsium, fosfor, kloor jt; · mikroelemendid - tsink, jood, vask mangaan, broom. Muud koostisosad
1.5.Toidukaupade liigitamine ja sortiment Olenevalt päritolust ja keemilisest koostisest võib toidukaupu liigitada järgmiselt. 1. Liha ja lihatooted. 2. Kalad ja veeselgrootud ning tooted neist. 3. Piimatooted, linnumunad ja munatooted. 4. Köögiviljad ja seened ning tooted neist. 5. Puuviljad, marjad ja pähklid ning tooted neist. 6. Kohv, tee ja maitseained. 7. Teravili ja teraviljasaadused. 8. Jahutooted. 9. Toidurasvad. 10.Suhkur, mesi ja suhkrust kondiitritooted. 11. Kakao ja kakaod sisaldavad kondiitritooted. 12.Alkoholita joogid. 13.Alkohoolsed joogid. 14.Mitmesugused toidukaubad. Põhimõtteliselt on ülaltoodud liigituse koostamisel lähtutud Eesti kaupade nomenklatuurist (EKN). Toidukaupade põhirühmad (grupid) jagunevad alarühmadeks, liikideks, alaliikideks kuni nimetusteni välja. Nimetuste kogum moodustab toidukaupade sortimendi. Sortimendis sisalduvate kaubarühmade (gruppide) arvu nimetatakse sortimendi laiuseks
.............................................3 Hoidisesuhkur.................................................................................................................................4 Kristallsuhkur..................................................................................................................................4 Linnasesuhkur e. Maltoos...............................................................................................................4 Piimasuhkur e. Laktoos...................................................................................................................4 Preserving sugar..............................................................................................................................5 Pärlsuhkur.......................................................................................................................................5 Sanding sugar......................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Maarja Lubi T21K SOKOLAAD Referaat Juhendaja: Sirje Tenok Maarja Lubi Sokolaad Tallinn 2010 2 Maarja Lubi Sokolaad SISUKORD 3 Maarja Lubi Sokolaad 1. SOKOLAADI AJALUGU 1492 avastas Itaalia meresõitja Kolumbus Ameerika mandri ja külastas seda hiljem veel korduvalt. 1502. aastal, oma neljanda reisi ajal, maitses suur meresõitja praeguse Nicaragua aladel esimese eurooplasena sokolaadijooki ning sai lahkudes kingituseks kaasa ka kakaoube. Kolumbust huvitas aga ainult see, kuidas leida kauaotsitud meretee Indiasse. Kõik muu näis talle tookord vähetähtis ning nii jäid ka tagasihoidlikud pruunid oad tähelepanuta.
PIIMATOOTED Toorpiim "Terve piim" tuleb vaid tervelt loomalt Looma tervis oleneb sellest, kuidas teda toidetakse Tervislik loomasööt pärineb vaid puhtast ja tervest keskkonnast Piima? Toorpiim Toorpiim on töötlemata piim ning tema biokeemiline koostis - vitamiinid, ensüümid, rasvakerakesed - on säilinud muutumatul kujul Tema riskifaktoriks on erinevate bakterite esinemine Lehmapiima koostis Vesi 87,3% Kuivaine 12,7% Valk ( kaseiin, albumiin) 3,2% Rasv 3,9% Suhkur (laktoos) 4,7% Mineraalained, vitamiinid 0,9% Ca,Mn,Cu,Zn,J,Fe.. A,D,E,C ja B-rühma vitamiinid Piimarasv ehk koor Asub piimas rasvakuulikestena Kergeim koostisosa ja seetõttu tõuseb pinnale Kõige kergemini omastatav rasv,kuna on juba algselt emulgeerunud kujul Omastatavus 99% Piimavalgud Nad on kõige väärtuslikumad lämmastikku sisaldavad piima koostisosad Jagunevad kolme rühma 76% kaseiin 18% vadakuvalgud
allergeenid. Toiduallergia on toidu talumatuse vorm, mida iseloomustab suurenenud tundlikkus mingi toiduaine suhtes. Kõige sagedamini kutsub toiduallergia esile allergilisi nahalööbeid. Kõige sagedasemad ja tõsisemad on toiduallergia probleemid esimesel eluaastal. Peamiselt põhjustavad valgurikkad toidud: lehmapiim, muna ja kala. Köögiviljadest: tomat, porgand, hernes, uba. Puuviljadest: tsitruselised, maasikad. Pähklid, sokolaad, kakao. Mõnikord põhjustab toiduallergiat mitte toiduaine vaid toiduainete lisandid, näit. toiduvärvid. Kirjelda liha hautamist, nimeta hautatud lihatoite lehekülg 165-167 Liha hautatakse nii suurte kui ka väikeste tükkidena, samuti portsjontükkidena. Ühele portsjonile arvestatakse 100-200 g liha väikestena tükkidena hautatud roogade puhul 5-6 tükki) ja 1-1,5 dl (100-150 g) kastet. Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse
KONDIITRITOOTED Liigitatakse: - puuvilja-marja kondiitritooted - karamell - iiris, drazee, martsipan - kompvekid, sokolaad - halvaa ja teised idamaised maiustused - dieet- ja raviotstarbelised maiustused - jahust kondiitritooted Puuvilja-marja kondiitritooted · keedis - puuviljad, marjad säilitavad kuju - on ühtlaselt jaotunud siirupis · dzemm - määret meenutav zeleetaoline konsistents - koosneb katkikeenud puuviljadest ja marjadest · konfitüür - zeleetaoline konsistents - - marjad ja puuviljad säilitavad kuju · povidlo
Talutakse hapendatuid piimatooteid kuna piimabakterid oksüdeeruvad laktoosi piimahappeks ja tekkiv hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Soovitavad piimatooted: hapupiim, keefir, jogurt, juust Toidud, mida tuleks tarbida mõõdukalt: sulatatud juust, hapukoor, kohupiim, sai, või, majonees Toidud, millest tuleks loobuda või tarbida vähesel määral: piim, kakao piimaga, jäätis, pett, piimakokteil, piimasokolaad, piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid · Tsöliaakia gluteenitalumatus Teraviljavalkude talumatus Tsöliaakia on haigus, mis tekib vaid päriliku eelsoodumusega inimestel. Haiguse ainukeseks raviks on nisu-, rukki- ja odravaba (soovitavalt ka kaeravaba) dieet mida nimetatakse ka gluteenivaba dieediks
Piim ja piimatooted Piim on väärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitained ja peale selle stimuleerib ka toitainete omastamist teistest toiduainetest. KOOSTIS Piimas on keskmiselt: 87,5% vett, milles on lahustunud kõik teised koostisosad; rasva on lehmpiimas 2-6%; valku 3,5-4%, mida organism ka hästi omastab; piimasuhkur ehk laktoos, mis lahustub vees ja hakkab käärima piimahappebakterite toimel, millele rajaneb ka hapupiimatoodete valmistamine; lehmapiimas sisaldub keskmiselt 4,7% piimasuhkrut; mineraalainetes on kõige rohkem kaltsiumi kõiki tänapäeval tuntud vitamiine; kõige rohkem A-vitamiini on rõõsas koores, hapukoores ning võis Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Keemistemperatuur on piimas 100,2°C. Kuumutamisel 50-60°C
kangideks (azuu), väikesed kondiga tükid (raguu). Rümp on tapetud looma töödeldud kere (lihakeha). Rümbad jaotatakse loomade suuruse järgi. Näiteks suured loomad on veised, põdrad, väikesed aga vasikad, lambad, sead, küülikud. Tükeldatud liha müüakse värskelt, jahutatult või külmutatult. Liha jaotustükid pestakse jooksva vee all ning seejärel kuivatatakse. Pestud lihalt lõigatakse ära templijäljend, eraldatakse kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv. Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse. Saadused Vorstitooted - valmistatud ühe või mitme erineva liha segust Rulaadid vasardatud ja täidetud reie- või seljatükist rullikeeratud lihatoode Singid - loomaliha kintsutükist suitsutatud lihatoode Pasteedid - peenestatud maksast või lihast valmistatud lihatoode Konservid - konserveeritud lihaga koos teiste toiduainega Pooltooted frikadellid, pelmeenid, pihvid
kahjulikud E-ained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus. Magusainete grupp on keelatud muuhulgas USAs ja Inglismaal, neid ei ole soovitav tarbida rasedatel ega lastel. Light-tooted - light-märgistusega tooted ei kuulu küll E-ainete klassifikatsiooni, kuid äramärkimist vajavad need siiski, kuna toovad organismile kasu asemel pigem kahju. Inimestele on suudetud selgeks teha, et suhkur ja rasv pole tervisele kasulik, seetõttu on nutikad suurtööstused mõelnud välja suhkruvabu ning light-tooteid - näib tore, aga kui süüvida põhjalikumalt, tulevad välja karmid tõed. Nagu eelpool mainitud, on paljudes karastusjookides, mahlades, moosides ja piimatoodetes suhkur asendatud suhkruasendajatega - sellest nende toodete light-märgistus tulebki - 3
Tume rumm- lisatakse rohkelt suhkrukaramelli, hoitkase tammevaadis vähemalt neli aastat. Viin- neutraalse maitse ja lõhnaga, veega lahjendatud piiritus. Valmistatakse kartulist või teraviljast mis kääritatakse pärmiga. Euroopas viina minimaalne sisaldus 37,5 %. Viin jaguneb kolme põhigruppi: · maitsestamata viin · maitsestatud viin · puuvilja viinad Maitseainetena kasutatakse punast pipart, puuvilja essentse, vanilliini, sokolaadi ja essentsse Tekiila- saadakse sinise agaavi mahlast(kaktuseline), kangus on 38-50 protsenti, toodetakse ainult mehhiko. 100% agaavist valmistatud, teine segu tekiila millest vähemalt 51% . Geneetiliselt muundatud toiduained: Mais, sojauba, kartul, suhkrupeet, raps, sibul on geneetiliselt muundatud toiduained euroopas. Enam levinud on soja mis on taimemürgi kindel, väga vähesel määral on muudetud geneeetilisi
saadud kontsentreeritud vedelik. Nt puljong või tee-ekstrakt. jookidega laud. Üldjuhul on külmad suupisted, mida on võimalik Emulgaator pindaktiivne aine, mis aitab kahel vedelal süüa kahvliga, võib serveerida ka sooje suupisteid. Lühiajaliseks segunematul ainel seguneda. söömiseks, toolid ei ole rangelt seatud, külalised võtavad laualt ise Essents vürtsi või maitseaine kontsentreeritud lahus. sööki-jooki. 4 G sidrunimahl, sool ja pipar. Serveeritakse muna-,köögivilja- ja kalagatoitudega.
Valmistatakse ka kunstlikult eugenoolist ja guajakoolist. Vanill kallis ja harukordne looduslik aroom-maitseaine. Maitsestatakse piimatoite, kakaod, sokolaadi, magustoite, magusaid kastmeid, küpsetisi, jooke Ürdid Ürdid on roheliste (aga mitte alati!) lehtedega taimed, mis kasvavad parasvöötmekliimas ja mida sageli kasvatatakse juurviljaaedades. Ürdid on saadaval nii värskete kui kuivatatutena. Basiilik - basiilik on väga universaalne ning jumaliku lõhna ja maitsega ürt. Magusalt vürtsine ja mõnusalt piprane maitsetaim.Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Maitsestatakse kastmeid, salateid, suppe, köögivilju, kalatoidud, vähk, lihatoidud, roheline või munatoidud, majonees, äädika maitsestamiseks, kurkide konserveerimiseks Majoraan õnneürt, mis on tugeva maitsega ning tuleb kasutada ettevaatlikult. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult. Maitsestatakse rohelisi- ja tomatikastmeid; rohelisi-, liha- ja
Sokolaad Keedusokolaadid on täiesti mõrud või vähemagusad, peamiselt kulinaarsetel eesmärkidel kasutatavad sordid, kuid maitsevad ka paljudele maiustusena. · Mõrusokolaad, ka magustamata sokolaad, keedusokolaad, köögisokolaad, pagarisokolaad. Ta on kõige puhtam, tumedam ja kõige lihtsam sokolaad. Talle ei ole lisatud ühtegi lisandit, sellepärast on ta hea teiste toiduainete maitsestamiseks. Sisaldab 35% või enam tahket kakaomassi. · Mõrumagusad, mis võivad kanda ka nime poolmagus või tume sokolaad, on samuti väga tumeda värvusega, kuid natukene magusamad kui mõru sokolaadid ja sobib ka maiustuseks. Puhtale sokolaadipastale on lisatud suhkurt, vanilli, täiendavat kakaovõid või emulgaatorina toimivat letsitiini
mürkide eemaldamine. 8. Blanseerimine- lühiajaline töötlemine kuuma auruga või veega. 6. Mis on toiduainete praadimine? Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja tekib pruun koorik. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid praadimisviise. 1. Väheses rasvas- toiduaine kuumale pannile kuuma rasva sisse. 2. Rohkes rasvas- rasv peab olema 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 3. Friipraadimine- enama jaolt toimub see fritüüris, rohkes rasvas. 4. Grilimine- grillseadmetes, sütekohal, ahjus restil või vardas. 200-300 kraadi juures. 5. Küpsetamine- toimub ahjus 6. Hautamine- toiduainet praetakse koorik pruunix, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 7. Töötlemine mikrolaineahjus- kiiresti pehmeneb. 8. Kuidas toiduaineid küpsetatakse?
· Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool
Juustusortide ajalugu Cheddar'i juustu ajalugu algab Inglismaalt ja seda juustusorti on Inglise juustudest kõige enam kopeeritud. Päris õige, käsitsi tehtud Cheddar on valmistatud nende lehmade piimast, kes söövad vaid värsket rohelist rohtu, võililli ja karikakraid. Sööt lisab piimale oma erilise maitselise nüansi ja sellisest piimast valmistatud juust maitseb lausa maagiliselt hästi. Cheddar on aukudega juust, maitse poolest hapukasmagus ning sulab suus justkui sokolaad. Cheddar'i juust küpseb 9 kuni 24 kuud ja tänu suhteliselt kõrgele rasvasisaldusele 50 protsendi piires kasutatakse seda väga laialdaselt just soojades toitudes. Emmental on pärit Sveitsist ning on saanud oma nime Emme jõe oru järgi. Emmentali juustu augud peavad olema niisama suured kui sarapuupähklid. Emmentali koorikut pressides hoovab hõrku veinilõhnalist aroomi, mis täiustab suurepäraselt puuviljalist ja suudkõditavat hapukat maitset
Erikohvid Espresso värske, tumeda röstida kohvipulber. See on itaaliapärane kohvijook. Valmistatakse surve all oleva auru ja kuuma vee juhtimisel läbi roostevabast terasest filtrisse asetatud kohvipuru. Kohv valmistatakse eelsoojendatud tassi. Espressot serveeritakse koos klaasi külma veega. Cappuccino kange kohv, harilikult valmistatud nagu espresso, millele on lisatud sama suur kogus auruga vahustatud piima. Serveerimisel lisatakse soovi korral riivitud sokolaadi, kaneeli või muskaati. Cafe au lait on traditsiooniliselt Prant tarvitatud kange kohvi ekstrakt, mida serveeritakse sooja piimaga. Kohv valatakse kausi kujulisse tassi. Itaalia versioon caffe latte koosneb ¼ espressost ja ¾ auruga vahustatud piimast, kohvi peale tõstetakse kuuma piima vaht. Jooki juuakse kõrgest klaasist. Iiri kohv alkohoolne jook mustast kohvist, fariinisuhkrust ja Iiri viskist, serveerituna rõõsa koorega
Enne laualeandmist lase paar tundi jahedas seista. Kakaokreem Kakaokreem. 4 dl piima. 6 dl koort 100g suhkrut 30g zelatiini 30 g kakaopulbrit vanillsuhkrut väheke soola Kuumuta piim ja suhkur ning lisa vanillsuhkur.Lisa nüüd kakaole ja sega hoolega läbi. Lisa sool ja jahuta. Paisuta zelatiin veega,sulata kuumaveevannis.Lisa jahtunud kakaopiimale zelatiin ja lase seista, kuni kreem on kergelt tardunud. Vahusta koor ja sega jahtunud kakao piimaseguga.(kakao ja vahukoor peavad kokkusegamisel olema ühel temperatuuril) Magusad kastmed Magusaid kastmeid valmistatakse värsketest, külmutatud ja konserveeritud puuviljadest ja marjadest,puuvilja-ja marjamahladest,mehudest ja püreedest, veinidest, piimast, rõõsast koorest, hapukoorest, jogurtist. Nende valmistamisel kasutatakse ka mune, kakaod, sokolaadi, võid. Magusate kastmete maitsestamiseks kasutatakse suhkurt, vanilli, nelki, kaneeli,
..9% rasva - rasvane, 10...18% rasva Kvaliteet: hinnatakse maitset, välimust, värvust, happsesut on suurem rasvata kohupiimal. Väljastus- ja säilitustemperatuur 2...6 kraadi C Kohupiimatooted · kohupiimamassid magusad ja soolased · kohupiimapastad saadakse separeeritud kohupiimast, rasva 5% · kohukesed magusatena, erineva rasvasisaldusega koupiimamassist, listakse lisandeid või ei · glasuurkohukesed glasuuritud sokolaadi või rasvaglasuuriga, rasvasisaldus 9, 16,18% · kohupiimakreemid rasvasisaldus 2,5; 4; 7%. Solased kohupiimakreemid rasvasisaldusega 22% ja sobilikud võileivatortide katteks · kohupiimatordid kõrgema rasvasisaldusega magusast kohupiimamassist, kasutatakse lisandeid ( pähklid, kakao, rosin,peale pannakse piimaglasuur) Hapukoor · Saadakse rõõskkoore hapendamisel piimhappebakterite puhaskultuuridega
inimene lisab ise toitu valmistades või nt kohvi ja tee sisse. Lisatavad suhkrud on valdavalt rafineeritud suhkrud – sahharoos, fruktoos, glükoos, tärklise hüdrolüsaadid (näiteks glükoos- ja fruktoossiirup). Suhkur looduses Suhkrud kuuluvad süsivesikute hulka ning on tegelikult roheliste taimede poolt kinni püütud päikeseenergia, mille nad fotosünteesi abil ümber töötlevad. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos. Sahharoosi leidub peaaegu kõikides taimedes. See koosneb kahest lihtsuhkrust – fruktoosist ja glükoosist. Glükoosi leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Glükoosi nimetatakse ka viinamarjasuhkruks, kuna seda leidub eriti palju viinamarjades. Inimorganism muudab enamiku seeduvatest süsivesikutest nende omastamisel glükoosiks. Glükoos imendub kiiresti verre, seepärast kasutatakse seda meditsiinis ja spordijookides.
Toiduainete ja toitumisõpetus TOIDUKAUBAD, NENDE PAKENDAMINE JA SÄILITAMINE TOIDUSEADUS Kasulikud lingid: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13256331 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13234674 Käsitleb alljärgnevaid punkte ( täida lüngad- otsida toiduseadusest vastused! ) ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... ............................................................................................................... .........................
Maiustused Iseseisevtöö Väike-Maarja Õppekeskus 22.õppegrupp Kädi Loorits Väike-Maarja 2012 Maiustused. 1. Nimeta 2 Eesti maiustuste tootjat ? - AS Marmiton ; AS Kalev. 2. Soovita kliendile tervislikke maiustusi. Põhjenda. · Tume sokolaad - Ei sisalda palju suhkrut ega rasva . · Mõrusokolaad Ei sisalda samuti palju rasva ega ka suhkrut. --Eelnevalt nimetatud sobivad ka diabeedikutele .. · Kummikommid- sp et sisaldavad vitamiine ja on naturaalsete magustajate ja värvidega lastele. · Vahukommid-sisaldavad naturaalseid magustajaid . · Sefiir sellepärast et see ei sisalda rasvu . 3.Millised tooted on müügil diabeedikutele
26 kaubanduse märk, mis tagab, et arengumaade väiketalunikud saavad oma toote eest väärilist tasu, mis katab kulud ja võimaldab kestvat arengut. Lisaks annab märgistus tunnistust, et tootmisprotsessis ei kasutata orja- ega lapstööjõudu, istanduste ja tootmisühistute töölised saavad inimväärset palka ja töötavad inimlikes tingimustes. (Bioneer, 2013) UTZ märgis näitab, et Teie kakao ja kohvi teekonda on võimalik jälgida kasvatajast lõpptarbijani jõudva tooteni. Sertifitseerimise süsteem põhineb rangel käitumiskoodeksil – hõlmates sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume vastutustundlikus põllumajanduses ja kasvatamistavades – koos tarneahela nõuete ja jälgimissüsteemiga, mis seob tooted sertifitseeritud kasvatajatega. (BM TRADA, 2012) KRAV märki kasutatakse mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks
Juustusortide ajalugu Cheddar'i juustu ajalugu algab Inglismaalt ja seda juustusorti on Inglise juustudest kõige enam kopeeritud. Päris õige, käsitsi tehtud Cheddar on valmistatud nende lehmade piimast, kes söövad vaid värsket rohelist rohtu, võililli ja karikakraid. Sööt lisab piimale oma erilise maitselise nüansi ja sellisest piimast valmistatud juust maitseb lausa maagiliselt hästi. Cheddar on aukudega juust, maitse poolest hapukasmagus ning sulab suus justkui sokolaad. Cheddar'i juust küpseb 9 kuni 24 kuud ja tänu suhteliselt kõrgele rasvasisaldusele 50 protsendi piires kasutatakse seda väga laialdaselt just soojades toitudes. Emmental on pärit Sveitsist ning on saanud oma nime Emme jõe oru järgi. Emmentali juustu augud peavad olema niisama suured kui sarapuupähklid. Emmentali koorikut pressides hoovab hõrku veinilõhnalist aroomi, mis täiustab suurepäraselt puuviljalist ja suudkõditavat hapukat maitset
Hurmaa on jaapani rahvuspuuvili. Kasvatatakse Aasias, Austraalias, Ameerikas ja Lõuna- Euroopas. Süüakse viljaliha. Magusa maitsega. Sisaldab palju suhkrut ja A- vitamiini. Kasutatakse puuviljasalatites, siirupite ja kompottide valmistamisel. I Ingver - ingverliste sugukonda kuuluv mimeaastane rohttaim, mis pärineb Lõuna -Aasiast ja mida praegusel ajal kasvatatkse Hiinas, Indias, Indoneesias, Sri Lankal, Austraalias, Lääne - Aafrikas, Jamaikal Barbadose saarel. Idamaised vürtsid klassikalised vürtsid. India kook nimele vastav rahvuslik kook Ideaaljahu - tavaline nisujahu, millel on töötlemise tulemusena suuremad ja ühtlesemad osakesed. Tänu sellele saab jahu lahustada otse soojas ( kuni 60º C) või külmas vedelikus Inglise sinep - kange sinep. mida müüakse valmiskujul või pulbrina. Pulbrit segatakse külma vee või piimaga. Inglise sinepiga lisatakse lihtsatele roogadele pikantsust. India riis basmati riis Iiris kommisort; lillesort J
Laktoos on piimasuhkur (koosneb kahest monosahhariidist: glükoosist ja galaktoosist) mida mõne inimese organism ei suuda omandada. Laktoositalumatus ei ole piimaallergia, vaid inimese peensooles leiduva ensüümi laktaasi- puudusest tingitud imendumishäire. See on olukord, kus inimene ei suuda seedida piimasuhkrut.Laktoos peaks peensooles lagundatama glükoosiks ja galaktoosiks. Mõnel inimesel võib sooleseinas puududa laktoosi lagundav ensüüm laktaas või leidub seda vähe. Seetõttu laktoos ei imendu, vaid jääb soolde, ärritab soolestikku, hakkab seal käärima ning tekitab kõhulahtisust. Ensüüm ei ole asendatav ja probleem on eluaegne. Kui laktoos ei lõhustu ega imendu, siis tõuseb tema liigse hulga tõttu sooles osmootne rõhk, mille tõttu imatakse soolde vedelikku. See omakorda ergutab sooletegevust ja nii tekib kõhulahtisus. Enamasti esineb laktaasi hulga osaline vähenemine vananemise, seedekulgla haiguste ja geneetiliste põhjute tõttu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
