Ümbritsev kk. Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, reeglina karjatatav (rannakarjamaa), harvem niidetav (rannaheinamaa) rannalõik. Suur osa rannaniidust ujutatakse regulaarselt üle soolase mereveega. Mereäärsetel rannaniitudel on suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Erinevalt sisemaast iseloomustab taimkatet soolalembeste liikide rohkus. Elukooslus Floora Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein, sõlmine kesakann , tuderluga, väike maasapp, meri-nadahein, rand-nadahein, rannikas , randristik, valge ristik, sügisene seanupp, rand-soodahein, harilik soolarohi, hall soolmalts, rand- sõlmhein, klibutarn, rand-teeleht, rand-õisluht, roog-aruhein, randaster, kare kaisel, meri-mugulkõrkjas, randmalts , ...
7. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Jaanimardikas röövtoiduline ujur laibatoiduline õieloikaja helendumine raisamatja murdunud õieraag 1._____________________________________________________________ 2.______________________________________________ 3._______________________________________ 4.____________________________________ 8. Koosta kaks toiduahelat, millest esimeses on üheks lüliks seitsetäpp-lepatriinu valmik, teises aga maipõrnika vastne. ________________->____________->______________->_____________ ________________->____________->______________->_____________ B 1. Nimeta putuka kehaosad ja liikumiselundid. 2. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda, miks. Tundlad, kobijad, suised, liitsilmad._____________________________________________
lagundajaga. Kuna ressursid Maal on piiratud, siis peavad ökosüsteemsed toitumissuhted olema tsüklilised. Selle tagab laguahel, mis algab surnud organismidega ja lõppeb mikroorganismidega, kelleks on (1)bakterid ja (2)seened. Kui toiduahelad omavahel põimuvad, moodustuvad toiduvõrgu. (6p) Mida kujutab joonis 1? Mille järgi otsustad? Aineringet, kuna kogu protsess on ringluses. Mida kujutab joonis 2? Mille järgi otsustad? Toiduvõrgustik, 2 kuna mitu toiduahelat ristub Kas joonistelt leiab lahuahela? Mille järgi otsustad? Jah 1 3p) Kasutades joonist selgita lühidalt, milles seisneb ökosüsteemne iseregulatsioon! Kui langeb saagiarvukus siis langeb ka kiskjate arvukus, kuna neil pole piisavalt süüa. Kui saagi arvukus tõuseb siis tõusaeb ka kiskjate arvukus, kuna neil on piisavalt toitu. (1p) Mida väljendab/näitab ökoloogilise püramiidi seadud? Kvantitatiivseid toitumissuhteid (1p) Mida ütleb ökoloogilise püramiidi seadus
Määrust kohaldatakse ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks. Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Värsket liha turule viivate tapamajade, ulukiliha töötlemisettevõtete ja lihalõikusettevõtete puhul kontrollitakse jälgitavusõuete täitmist. Tapamaja puhul jälgitakse ka loomade heaolu aspekte. Värske liha kontroll hõlmab toiduahelat käsitlevat teavet, tapaeelset kontrolli, loomade heaolu, tapajärgset kontrolli, määratletud riskiteguriga materjali ja muude loomsete kõrvalsaaduste ja laboratoorset kontrolli. Peab olema tagatud, et lihas ei esineks patofüsioloogilisi muutusi ega oleks saastunud. Tapaeelne kontroll peab toimuma vähemalt 24 h enne tapmist. Pärast tapmist tuleb viivitamatult läbi viia tapajärgne kontroll. Kui kontrollide
trikloroetaan. DDT-d kasutati alguses II maailmasõjas parasiitide tõrjeks, kuid hiljem hakati seda üha rohkem kasutama põllumajanduses. Hoolimata sellest, et malaariasääskede tõrjeks kasutatud aine päästis II maailmasõja ajal hinnanguliselt 1 miljoni inimese elu on tänaseks enamuses maailma riikides DDT kasutamine keelustatud. Keelustamise peamiseks põhjuseks oli see, et DDT on ohtlik nii loomadele kui ka inimestele. DDT koguneb organismis rasvkudedesse ja kandub toiduahelat pidi edasi, mille tagajärjel toiduahela lõpus esineb väärarengut ja surma. Lisaks sellele on DDT ka mullas ja vees erakordelt püsiv, mistõttu võib tema kahjulik toime esineda alles aastaid peale kasutamist või kokkupuudet. Samuti võib ta ka kanduda väga kaugele esmasest tarvituskohast. Nii on DDT leitud ka näiteks pingviinide rasvkoest Antarktikas, hoolimata sellest, et Antarktikas pole DDT-d kunagi kasutatud. Peale DDT keelustamist on peale tulnud mitmed palju kallimad aga
eest. Peale osoonikihi lagundamise on freoonidel ka kasvuhooneefekti tekitaja toime, kuna nad on võimelisemad neelama 1500 korda rohkem soojuskiirgust kui süsinikdioksiid. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv UV-kiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomade jaoks oluline toit. Päikese UV-kiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Uuringutest on selginud , et kui osoonikiht hõreneb väheneb 1% võrra, siis UV-kiirguse intensiivsus tõuseb 2% võrra ja see omakorda tõstab nahavähki haigestumise tõenäosust 4% võrra. Kuna kloori aatomid jõuavad peamiselt freoonide näol atmosfääri, siis otsustati 1987. aastal Montreali kokkuleppega arenenud riikides vähendada freoonide tootmist ja kasutamist. Samas ei ole freoonide kasutamise kohene lõpetamine tehnilistel ega majanduslikel kaalutlustel
Abiootlised Biootlised Aastaaeg Ümarussid Röövloomad 5. Organismidevahelised suhted Taimtoidulisus (Valgejänes) - kasulik ainult loomale, kes toitub taimedest Kommensalism - Ühele liigile kasulik, teisele neutraalne Konkurents - taimede vaheline, nt. mullast toitainete saamine 6. Aineringe ja toiduahelad Tootjad antud koosluses: Sookail, haab, rabamurakas, tupp-villpea Tarbijad antud koosluses: Konn, valgejänes Koostage 2 toiduahelat: Sookail -> Konn -> Sookurg Haab -> Valgejänes -> Kaljukotkas 7. Populatsioon Tooge näide antud koosluses, selgitage põhjuseid Kasvavast populatsioonist: Konnad - rabas pole palju kalasi, kes sööksid konnakullesid. Kahanevast populatsioonist: Harilik mänd tarbib rohkem ressursse, kui haab ja selle pärast on haab kahanevas populatsioonis. Stabiilsest populatsioonist: Tupp-villpea saab piisavalt ressursse ja pole palju vaenlasi. 8. Inimtegevuse mõju ja
· Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad. Inimese varusuhkur on glükogeen, seda talletatakse maksas ja lihastes. FOTOSÜNTEES Toimub rohelistes taimedes
tegelevatele mehaanikutele ning tehnikutele. Osoonikihi hõrenemisega kaasnevad probleemid Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist ja pidurdada nende kasvu. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele tähtsaks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimestesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi.
* valguslembesed * varjulembesed * varju taluvad 11. Miks on eluks Maal tähtis selline atmosfääri koostis ? * kõige optimaalsem koostis hingamiseks * muidu langeksid Maale taevakehad 12. Vee kareduse näitajad Kaltsium (Ca) ja magneesium (Mg) 13. Vee neutraalsus Vesi on neutraalne kui pH tase on 7 , alla selle on vesi happeline , üle selle aluseline 14. Mis on huumus ? Mulla viljakas osa mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste lagunemisel , muundumisel 15. Iseloomusta toiduahelat . Esimene tase : rohelised taimed ehk tootjad ehk produtsendid Teine tase : taimtoidulised loomad ehk herbivoorid Kolmas tase : loomtoidulised ehk kiskjad ehk karnivoorid Neljas tase : tipptarbijad ehk omnivoorid 16. Laguahela tähtsus / Mis on laguahel ? Lagudajad (bakterid,seened) muundavad surnud orgaanilise aine mineraalaineteks mida taimed omastavad oma juurtega , saab alguse toiduahel 17. Organismide vahelised suhted
süües, väikesteks soolest karpideks liigub uss maksa ja hakkab sellest toituma. Tähtsus Parasiidid, Mulla Vees ja mullas Osa Osa Osa nõrgestab kobestajad, elavad. toiduahelast, toiduahelat, toiduahelast, peremeesor lgundajad, osa Lagundajaad, söögiks väärisehted, inimesed ganismi, kui toiduahelast parasiidid iniemstele, toiduks, vee söövad neid. organism loomasdes ja parasiitusside filtreerijad, noor, siis taimedes. vastsed kaltsium ja
Suhtlemine Mesthiired suhtlevad piiksuvate häälitsustega. 3 Metshiire toiduahel See hiir on toiduks väga paljudele kiskjatele nagu nirk, rebane, kärp, mäger, nugis, kodukass, kodukakk, pistrikud, loorkakk jpt. Siin on paar metshiirt hõlmavat toiduahelat: Sarapuupähkel Metshiir Nirk Idu Metshiir Pistrik Seeme Metshiir Mäger Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Kokkuvõtteks mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69-115mm. Kaal: 13-27g. Kes on kaelushiir? Kaelushiir on Eestis väga levinud. Ta sööb kuuse- ja männikäbisid, pähkleid, puuvilju
Kliimamuutused on nii kiired, et kõik elusolendid ei suuda sellega kohaneda. Näiteks pikema aja jooksul levivaid liike võib ohustada väljasuremine. Kalad liiguvad aina rohkem põhja poole, sest ülemise vee kihi temperatuur tõuseb. Mikroskoopilised teod on esimene lüli mereelu toiduahelas. Nad teevad oma kesta kaltsiumkarbonaadist. Kuna vesi muutub aina happelisemaks, siis varsti on võimatu neil teha endale kestasid. See on väga oluline, kuna ohustab meie toiduahelat ning hapnikku kogust atmosfääris, sest poole hapnikust toodavad meres elavad olendid. Kliima soojenemine on katastroofiline probleem, et eelnevalt mainitud tagajärjed on vaid väike osa sellest, mida see kõik endaga kaasa toob. Inimkond ei tea veel, kuidas erinevate toimingute mõjul mingisugune kolmas asi võib juhtuda. Samuti ei suudeta ennustada midagi, sest ei ole piisavalt teadmisi. Praegu ollakse täiesti kindlad, et 90% kliimasoojenemisest on põhjustanud inimtegevus. Alates
Muidugi toob ka tuumaenergia kaasa suuri probleeme meie tänapäevaeludesse, näiteks äärmiselt tugev radioaktiivne kiirgus, suur süsihappegaasi hulk ja kaduma minev soojusenergia. 7) Miks on Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks vaja rahvusvahelist koostööd? Maa loodusliku tasakaalu säilitamiseks on vaja rahvusvahelist koostööd, sest Maa on üks tervik ning üks mõjutab alati teist. Näiteks, mõjutab veereostus kõiki elusolendeid ning igat toiduahelat siin planeedil. Kui meie ja teised linnud, loomad selles reostatud vees elavaid kalu sööme, siis saamegi need kõik mürgid ja keemilised jääkained oma kehadesse. Samamoodi käib tavalise vee ning ka teiste mereelukate kohta, veereostuse puhul. Kõik on ringluses ja kui me ise puhtust ei hoia, siis jäämegi sellesse nõiaringi kinni. Nii on ka kõikide muude probleemidega, tuleb teha koostööd ja mõelda loodust säästvamalt!
eraldatud H aatomid H2O molekulideks (12NADH2 + 6O2 12NAD + H2O). Moodustunud NAD kasutatakse vesiniksidujana uuesti glolüüsi ja tsitraaditsükli reaktsioonides. Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36ATP molekuli (36ADP + 36P 36ATP). 2.Ökosüsteem, selles toimuvad muutused. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Toiduahelad: Seda tüüpi toiduahelat, kus eelmise taseme organismi sööb ära järgmise taseme organism, nimetatakse kiskahelaks. Kiskahela lõpptarbija läheb edasi looduslikku ringlusse. Ühel või teisel juhul meie näiteks olnud raudkull sureb kunagi ning tema keha satub maapinnale. Edasi tarbivad tema keha teised elusorganismid, lagundajad - seened, bakterid, mikroobid. Sellist toiduahelat, kus iga järgmise taseme tarbija kasutab eelmise tarbija jääke, nimetatakse laguahelaks
Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp ,,Ahel". Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa ,,Kinnita". Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. Kerahein Varblane Rebane 2. Ristik Röövik Hiir 3. Ristik Tigu Siil 4. Kerahein Hiir Siil 5
Põhjenda oma vastust! Aias võib-olla see loom keda rebane tahab, linnud ja siilid söövad tigusid ja siis rebane tahab linde ja siile kätte saada, et neid ära süüa. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali ülesande tüüp „Ahel“. Jaga organismid tootjateks ja tarbijateks ning pane nad joonisele paika. Seejärel seosta organismid toitumissuhete alusel nooltega. Seoste kinnitamiseks klõpsa „Kinnita“. Koosta 5 toiduahelat. Pane koostatud toiduahelad tabelisse kirja! Toiduahel Tootja I astme tarbija II astme tarbija 1. kerahein röövik siil 2. nõges tigu siil 3. kerahein jänes ilves 4. ristik varblane rebane 5
erakvähk/veenusekorv toit, elupaik) Sinitihane/sootihane 4. Herbivooriat/karnivooriat. Too näiteid Herbivooria Karnivooria/kisklus Taime ja looma vaheline Kiskjad ja saakloomad(+/-) suhe(+/-) Lepatriinu, Ristämblik, Saarmas Lehetäi, Viidikas, Metskits 5. Toiduahelat moodustavaid organismirühmi. Too näiteid. Produtsendid Konsumendid Destruendid Tootjad Tarbijad Lagundajad Taimed, Vetikad Herbivoorid, Bakterid, Seened Karnivoorid 6. Stabiilset / kasvavat/ kahanevat populatsiooni. Too näiteid Kasvav populatsioon Stabiilne Kahanev populatsioon
ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele oluliseks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid
· Herbivoorid (nt väike zooplankton) söövad otse fütoplanktonit. · Karnivoorbid (nt kalad) söövad kas herbivoore või teisi karnivoore. · Toiduahelad võivad olla erineva pikkusega (2-6) lüli Energia liikumine toiteahelates: Organismide poolt talletatud energia (päikese energia fotosünteesivatel taimedel ja vetikatel; keemiline energia kemotroofidel) liigub piki toiduahelaid kõrgematele tasemetele. Piki toiduahelat toimub pidev energia kadu. Taimed suudavad siduda ca 2% maale jõudvast päikeseenergiast. Hästi jäme reegel on, et igale järgmisele tasemele jõuab ainult 10% eelmise taseme energiast. Joonis 1. Toiduahelas valgusenergia liikumine Energia kasutamise efektiivsus maailmamere erinevates osades: Maailmamere osa Kasutegur Toiduahela pikkus
Kergestilenduvad ühendid aurustuvad, rasked fraktsioonid aga langevad põhja. Seal nad pikkamööda lagunevad, kuid mõju vee-elustikule võib kesta kaua. Lisaks tuumajäätmete või muude ohtlike jäätmete (mürkainete) uputamine merre jne. Tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid; Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on mõjutanud ka inimtegevus. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem sinna vett mahub
34) Mille alusel jaotatakse tarbijad astmetesse? Selle järgi kes sööb millist looma 35) Kes asuvad tarbijate algus-, kes lõppastmel? 36) Mille poolest erineb kiskahelast nugiahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine ära kuid Nugiahel on kui järgmine lüli parisiteerib eelmist 37) Mille poolest erineb kiskahelast laguahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine aga laguahel on kui järgmine lüli laguneb eelmist 38) Võrdle toiduahelat toiduvõrguga. Kumb on keerulisem, miks? Toiduahel on keerulisem kuna see näitab üksikuid loomad kuid toiduvõrk näitab need teised toidud mida loomad söövad 39) Miks konn kuulub mitmesse toiduahelasse? Kuna konn sööb taimed 40) Miks on kisk- ja nugiahela kõrval vaja laguahelat? Laguahelas muudetakse organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismide orgaanilised ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutatada
vähem vastuvõtlikud viirus-,bakterhaigustele, mis kõik viib selleni, et talumehed saavad rohkem kasumit ja põllumajandusel läheks hästi. Mõju loodusele on nii ja naa. On teada, et osa GM taimesorte (nt mais ja sigur) on steriilsed, st nad ei ristu teiste sortide või loodulike liikidega, seega on nad küllaltki ohutud. Küll aga on tõestatud see, et GM põllukultuuride võõrgeenid võivad levida väljapoole liigipiire, saastada keskkonda ja häirida looduslikku toiduahelat. 7.Peamine erinevus nende kahe vahel on see, et GM-sortidesse viiakse geene võõrastelt liikidelt nt bakteritelt, teistelt taimeliikidelt ja loomadelt.
tähenduse selgitamine ning inimese pärilike haiguste olemuse ja avaldumiskäigu uurimine hiirte peal. 6/48) Eestis ei ole GM-taimede kasvatamine lubatud. See sööks välja mahepõllunduse, kuid sanas võib meil leiduda suuremat turgu väljaspool Eestit, kus ei olda GM-taimede vastu, vaid vaadataks nende positiivseid külgi. Samas loodusele võib see tuua kaasa katastroofilisi tulemusi. Alates sellest, et teatud GM-taimed muutuvad umbrohuks, kuni selleni, et häirib looduslikku toiduahelat või muid looduslikke ahelaid. 1/54) Geeniteraapia transgeneesist: Geeniteraapias siiratakse sama liigi geeni nt. Inimese geene, kuid transgeneesis erinevate liikide geene. Geeniteraapias siiratakse neid somaatilistesse rakkudesse, mis tähendab, et see ei pärandu järglastele edasi. Transgeneesis, kui transgeenne isend on viljastamisvõimeline, siis pärandub see ka järglastele edasi. Samtu teatud liiki geeniteraapias
· Heterotroofid. Kõik loomad, seened ja enamik baktereid kes tarbivad autotroofide poolt toodetud orgaanilist ainet. Assimilatsioon moodustavad kõik organismis toimuvad biosünteesiprotsessid kokku. Vajab alati täiendavat energiat Dissimilatsioon kõiki organismis toimuvaid lagunemis e biodekrataksiooniprotsesse kokku. Enamiku dissimilatsiooni protsessidega kaasneb energia vabanemine. Nt glükolüüs Ained ringlevad mööda toiduahelat. Toiduahelas olevad tasemed koonduvad erinevatele troofilistele tasemetele. I. Produtsendid e tootjad. Toodavad orgaanilist ainet II. Konsumendid e tarbijad. Esimese astme tarbijad e herbivoorid e taimtoidulised. Karnivoorid e kiskjad e loomtoidulised. Omnivoorid e kõigesööjad. III. Destruendid e lagundajad.
Tipptarbijad: Krokodill kuulub ka tipptarbijate hulka. Ta toitub ainult lihast, ei söö taimseid toite. Antud ökosüsteemis toitub krokodill flamingost ja ahvenast. Ökopüramiid: (Joonis on lõpus) 5. Ökosüsteem kui tervik Toiduahelad: Toiduahela moodustavad omavahel rohevetikas ja planktonvähilaadne ja limusedflamingokrokodill. Rohevetikas ja planktonkirevahvenlaneniiluse ahvenkrokodill. Toiduahelate võrgustik: Toiduahelate võrgustik tekib siis, kui mitu toiduahelat põimuvad omavahel. (Joonis on lõpus) Toiduahelate katkemine: Siin saame tuua näite sellest, kui ülal esimesena mainitud toiduahelas kaotada vahelt ära vähilaadsed ja limused. Seejärel ei saa elutegevuseks toitu flamingo ja nende arvukus väheneb, selle tõttu ei saa toituda krokodillid, kuid neile ei ole see probleemiks, sest nad on tipptarbijad ja toituvad ka muudest loomadest. 6. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus Populatsiooniks valisin Niiluse ahvena.
Vahemerest Atlandi ookeani. 4. Maailmamere reostumise põhjused ja tagajärjed Põhjused: * tööstuse ja olmeveo veed juhitakse merre * põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre * intensiivne laevatööstus (õnnetused tankeritega) * meresügavustesse maetud mürkained * kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi).
reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Rannikumere reostamine on sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reovetest. Eriti selgesti ilmneb niisugune reostus tiheda asustuse ja tööstuse kontsentratsiooni piirkondades ning madala mere tingimustes. Kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning tuule ja lainetuse mõjul kandub see rannale, siis on kõige reostatum olnud just rannalähedane meri.
Produtsendid(taim) kasutavad päikesevalgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessi. Kosumendid kasutavad energia saamiseks(toitlumiseks)produtsente. 16) Mitu troofilist tasandit võib olla toiduahelas? Miks? Toiduahelas võib olla kuni 5 troofilist tasandit. 17) Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus? Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritatavad ning seetõttu akumuleeruvad(kontsentreeruvad) organismis. 18) Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt, jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevused. Külm või
9)podzols-3,6% 10)solonchaks 2,0% 11)histosols-1,8% MULDADE KASUTAMINE JA KAITSE Huumuse sisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all 2t/ha, teravili 1t/ha, 1a heina 0,7 t/ha. Suurendavad- libl+kõrrel segu 1,5 t/ha, kõrrel 1t/ha. Vaesunud mullad, erosioon, saaste- (tehnogeense saaste allikad, õhku paisatakse tolmu,C,Cl,N, raskmetalle, leelismetalle, mikroelemente- kantakse tuulega laiali, sademed kannavad maapinnale- mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat), DEGRADATSIOON- viljaka mula, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. *Ehitusd- vaadata kuhu ehitada, mulla koorimine. *Muldade ebaõige kasut- huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu, väetamisel arvestada mulla neelamismahutavusega. *Masind- suurtraktorid, metsaveotehnika(muldade segipööramine, kinnitallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed ting, vihmausside häv). *Maavarade kaevandamine, *Nõukogude
Päikese- Energiavoog ÖKOSÜSTEEM kiirgus ökosüsteemis - toiduahel Produtsendid Toiduahel on korduv üksteisele järgnev ärasöömiste jada, mille Konsumendid käigus kandub energia ühelt organismilt teisele. Konsumendid On harva isoleeritud. Mitu ristuvat toiduahelat Lagundajad moodustavad keeruka toitumisvõrgu. Energia väljub ökosüsteemist soojusena Produtsent Produtsent TAIM kasutab päikesevalgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis. Producers organisms that produce organic compounds from inorganic compounds. , . Produtsendi energia sisend-väljund Päikesekiirgus
24)Kui suur osa saadud energiast kulutatakse hingamiseks? Ligikaudu 50% saadud energiast kulutatakse hingamiseks. 25)Mille poolest erinevad produtsendid ja konsumendid? Produtsendid (taim) kasutavad päikese valgust energiarikaste molekulide tootmiseks fotosünteesi protsessis, konsumendid kasutavad energia saamiseks (toitlumiseks) produtsente. 26)Mitu troofilist tasandid võib olla toiduahelas? Miks? Toiduahelas võib olla kuni 5 troofilist tasandid. 27)Kirjelda parasiidi toiduahelat. Parasiidi toiduahela puhul on kas produtsent või tarbija nakatunud parasiidiga ning energia läheb üle suuremalt organismilt väiksemale. 28)Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus? Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis.
a. Kui on vaja koostada toiduahel etteantud liikidest: alati tuleb alustada produtsendist ehk taimest; seostada tuleb omavahel reaalselt toitumissuhtes olevad ja samas elupaigas toimivad liigid; toiduahelas ei tohi olla korraga mitut taime; arvestada tuleb liikide suurusvahekordi; inimeste ei tohi toiduahelasse panna; seen ei ole produtsent, seentega toiduahelat alustada ei tohi b. Kui on antud toiduahelad ja tuleb leida vead: vead on bioloogiliselt ilmekad ja selged vaadata tuleb kõigepealt esimest astet, loomtoiduliseks mõni kindel taimtoiduline liik 2. Toiduahel on ökosüsteemis leiduvate eri liikide organismide jada, kes on seotud toiduks olemise ja toiduks tarbimisega,
46. Päikesekiirgus ja FAR. Taimkattele langev kiirgus; kiirgus taimkattes. Päikesekiirgus: 1) otsene kiirgus - S; 2) hajus kiirgus - D; 3) summaarne kiirgus - Q FAR, selle osa kogu päikesekiirgusest; lehepinna indeks (m²/m²); lehtede pindtihedus (mg/cm², g/dm²); läbilaskekoefitsent; fotosünteesi intensiivsuse mõõtmine 47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või ¤ biomassis sisalduva en hulgana (dzaulides või kalorites) või
vajalikkust; maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad -mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; JÕED ON JÕGIKONNA KLIIMAPRODUKT Vooluhulk ( Q) - vee hulk, mis läbib jõe ristlõigt 1 sek jooksul Q=jõe laius ( L) *jõe sügavus ( H) * voolukiirus ( V) (m³ / s)
Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käitleja enesekontrollisüsteemi (HACCP hazard analysis and critical control point) põhimõtete rakendamise kohustus. Käitleja on kohustatud kontrollima toidu ja selle käitlemise nõuetekohasust
toimest süvenesid seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele oluliseks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid!),
ja köögiviljade väiksema kättesaadavuseni ja kõrgemate hindadeni. Vähem mesilasi tähendab vähem mandleid, vähem kohvi ja vähem kvaliteetset heina, et toita piimalehmasid. Tolmeldajad tolmeldavad 70 liiki 100-st toidutaimest, mis toidavad 90% maailmast. Mesilased vastutavad Ameerikas aastas 30 billioni dollari sissetuleku eest põllumajanduses. Seega võime kaotada kõik taimed, mida mesilased tolmeldavad, siis kõik loomad, kes neid taimi söövad ja nii edasi mööda toiduahelat. Mis tähendab, et inimkond peaks võitlema selle nimel, et säilitada inimkonna suurus ilma mesilaste abita? Meie supermarketites oleks 2 korda vähem puu- ja köögivilju. Mesilaselaadsete populatsioonid on viimaste aastakümnetega maailmas vähenenud, mis pikemas perspektiivis mõjutab looduslikke- ja kultuurtaimi. Taimede mitmekesisuse vähenemine mõjutab omakorda ka teisi nendest sõltuvaid organisme ning toob seega kaasa laialdasema mitmekesisuse languse.
toiduks algloomadele ja zooplankteritele ning sel viisil toimub olulise osa orgaanilise aine tagasitoomine veekogu toiduahelasse. Bakterid moodustavadki koos vetikate ja taimedega toidupüramiidi aluse ning ülejäänud veeökosüsteemis elavad organismid tarvitavad kas otseselt või kaudselt nende tekitatud orgaanilist ainet. Kõige olulisem rühm, kes baktereid veekogudes sööb, on algloomad. Nende toitumine bakteritest ongi peamine tee, kuidas toitained ja energia hakkavad mööda toiduahelat ülespoole liikuma. Erinevalt paljudest teistest veekogudest söövad Võrtsjärves baktereid valdavalt ripsloomad- ligi 30 korda rohkem, kui viburloomad (Kisand & Zingel, 2000). Võrtsjärve pideva veemassi segunemise tõttu on bakterplankton nagu ka teised plankton- organismid suure osa aastast kogu järves enam-vähem ühtlaselt jaotunud. Erandiks võivad olla tiheda veetaimestikuga osad, eriti aga järve kitsas lõunaots. Tavaliselt ongi baktereid
Kolmanda taseme moodustavad teisest tasemest toituvad organismid ja nii edasi. Enamasti koosnevad maismaaökosüsteemide toiduahelad neljast kuni viiest tasemest, veeökosüsteemide omad aga kuni seitsmest tasemest. 6 17) Mis on bioloogiline võimendumine ja milline on selle praktiline tähendus? Bioloogiline võimendumine on teatud ainete kontsentratsiooni kasv piki toiduahelat. Osa toiduna saadud ainetest ei ole kaasatud hingamisprotsessi ega ole ka kergesti eritavad ning seetõttu akumuleeruvad (kontsentreeruvad) organismis. 18) Mis on ookeanikonveier? Mis tagab selle toimimise? Ookeani hoovused reguleerivad maailmamere energiavahetust, sellega kogu kliimat. Süvahoovused liiguvad nii horisontaalselt kui vertikaalselt; jäävad merepinnast 400m allapoole. Tekivad vee tiheduse erinevusest. Külm või soolane vesi on tihedam ja
Saaste Tehnogeense saaste allikad (soojuselektrijaamad, katlamajad, metallurgia, tsemendi-, klaasi-, lubja-, turbabriketi-, keemiatööstus, transport). Atmosfääri paisatakse tolmu, süsinikku, väävlit, kloori, lämmastikku, fluori, rask-metalle, leelismetalle, mikroelemente, ka radioaktiivseid ühendeid. Tuulega kantakse laiali. Viimastel aastakümnetel ilmneb üha enam saaste kahjulik mõju. Sademeid vaadeldakse atmosfääri sanitarina, saast kantakse maapinnale, mõjutab muldi, taimi ja toiduahelat. Degradatsioon Viljaka mulla, taimekoosluste ja tootmisvõimeliste ökosüsteemide hävitamine. Ehitusdegradatsioon vaadata, kuhu ehitada, huumusmulla koorimine Muldade ebaõige kasutamine huumusesisaldus ja varu peavad jääma tasakaalu Masindegradatsioon suurtraktorid, metsaveotehnika (muldade segipööramine, liigtallamine, seisva pinnavee teke, anaeroobsed tingimused, fosfaatide seostumine alumiiniumiga, vihmausside hävitamine).
Künnis-Beres Bioakumulatsioon ehk kumulatsioon Kõige suurema levikuga ja kõige põhjalikumalt on uuritud kahte toiduahelas kumuleeruvat toksikantide rühma: • raskemetalle (Pb, Hg, Cd, As, Ni, Cr, Zn, Cu); • polüaromaatseid süsivesikuid (PAH-d): bens(a)antratseen, benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, koroneen, krüseen, jne 20.02.2017, K. Künnis-Beres DDT, DDE, DDD kumuleeruvad piki toiduahelat ja salvestuvad põhiliselt rasvkoes. Ohus ja ohtlikud 20.02.2017, K. Künnis-Beres bifenüülid (PCBd Polüklooritud bifenüülid PCBd): PCBd Veekeskkonda sattumine Tänu laialdasele kasutusalale NSVL ajal nii tööstuses kui igapäevaelus, sattus keskkonda, eriti vette. Looduses peaaegu lagunematu – jäi keskkonda
Biosuurenemise mõiste. on protsess, mille tulemusena mingi aine kontsentratsioon tõuseb kõrgemale organismis võrreldes sama aine sisaldusega tema toidus. Mida kõrgem on organismi troofiline tase või tase toiduahelas, seda kõrgem on kemikaali kontsentratsioon selles organismis. Biosuurenemine hõlmab vees raskesti lahustuvaid aineid, mis ladestuvad organismi rasvkudedes. Biosuurenemise faktor (BMF) = kontsentratsioon organismis/kontsentratsioon toidus. Kuna toiduahelat pidi ülespoole liikudes indiviidi kaal kasvab, ei peaks biosuurenemist piki toiduahelat looduses üldse toimumagi, sest mida suurem on organismi kaal, seda väiksem on ju kaaluühiku kohta tulev toidu tarbimine ja seda vähem peaks ka toksikanti organismi kaaluühiku kohta sattuma. Biosuurenemise põhjuseks on ajafaktor. Toiduahelas kõrgemal asuvad organismid elavad üldjuhul kauem. 7
Maakera biomassist 9799% on fütomass; ZOOMASS- kõikide loomade biomass (10 miljardit t kokku, mis moodustab ainult 3% biosfääri kogu biomassist ja sellest omakorda 90% kuulub putukatele); Troofiliste tasemete (toitumisel saadud energia muundumise järkude) puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele. Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel iseloomustab produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. 18. Süsiniku ringe SÜSINIKU RINGE- so. atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi (CO2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku
osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu. Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. 37. Ökoloogiline efektiivsus Troofiliste tasemete (toitumisel saadud energia muundumise järkude) puhul vaadeldakse toitumist kui toidus sisalduva energia kasutamist elutegevuseks (R) ja salvestamist biomassienergiana (P) ning seeläbi edasikandumist mööda toiduahelat järgmistele organismidele. Energia ülekannet troofiliste tasemete vahel iseloomustab produktsioonienergia (P) ja toiduenergia (R+P) suhe P/(R+P), mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. 38. Aineringed: väike ja suur, bioloogiline ja geoloogiline. Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. 1) väike geoloogiline aineringe hõlmab:
samuti tarvis hapnikku. Tekkinud energiat kasutavad taimed ja loomad oma elutegevuses. Elutegevuse käigus vabastavad nad süsihappegaasi, eriti hingamise käigus. Järve eluprotsessis on selline tegevus hädavajalik, sest järve rohelised taimed valmistavad ise endale toitu kasutades päikeseenergiat, kuid teised eluvormid peavad energia saamiseks kasutama orgaanilist materjali. Fotosünteesiga algavat protsessi kutsutakse toidu- või energiaahelaks. Tihti kujutatakse toiduahelat püramiidina. Püramiidi kõige alumise osa moodustavad bakterid ja pudemesööjad, orgaaniline aine ja selle lagundamine. Sellest kihist saab toiduahel oma alguse. Sellest kihist järgmised on need, kes toodavad orgaanilist materjali päikeseenergia abil. Esmastele tootjatele toetuvad kõik järgmised püramiidi kihid: taimesööjad (herbivoorid), lihasööjad (karnivoorid), segatoidulised (omnivoorid) ja raisasööjad (detrivoorid) (Järve taskuraamat, 2002).
põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine 27. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju; Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest
energiast hajub ning seda ei saa enam kasutada ehk kasutatava energiahulk süsteemis väheneb. III Toitumissuhted ja produktiivsus · 22. [2 p.] Toitumissuhteid taimede ja loomade vahel on võimalik formaliseerida diagrammidega, nimeta need: 22. · a)toiduahela diagramm - korduv üksteisele järgnev ärasöömiste jada, mille käigus kandub energia ühelt organismilt teisele. b) Toitumisvõrgu diagramm - mitu ristuvat toiduahelat moodustavad keeruka toitumisvõrgu. · 23. [2 p.] Milliste toitumissuhteid iseloomustavate diagrammidega on tegemist joonistel? A B d j i c f h g b e c d a
KOW Aine jaotuskoefitsient hüdrofoobse (mittepolaarse) ja hüdrofiilse (polaarse) vedelikfaasi vahel. Selle orgaanilise aine kontsentratsioonide suhe nendes lahustites tasakaaluolekus teatud temperatuuril. Esimeseks faasiks n-oktanool, teiseks vesi . Mida kõrgem Kow, seda hüdrofoobsem (lipofiilsem aine on) ja seda kergemini läbib lipiidseid biomembraane 5. Biosuurenemine, Biosuurenemine - Protsess, mille käigus saasteainete kontsentratsioon organismides toiduahelat pidi kõrgemale liikudes suureneb. Selle tulemusena on suurim saasteainete sisaldus toiduahela tipus olevas kiskjas. 6. Keemiliste ühendite füsioloogiliste toimete klassifikatsioon ja peamised sihtorganid. 1. Raku homöostaasi häirimine (dysregulation) 2. Retseptor-vahendatud mehhanismid 3. Rakumembraani poolt vahendatud muud mõjud 4. Raku energeetika muutmine 5. Kovalentne seondumine raku oluliste makromolekulidega 6. Oksüdatiivne stress 7. DNA remondi inhibeerimine 8
maailmamere reostumise põhjused: tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed: väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud, mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele (linnud); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
annaabi.ee 
