Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7. Millise avastuse poolest on tuntud Isaac Newton? Ta avastas 17. sajandil
17. sajand Maailmatunnetuse aluseks on mõistus Descartes:"Mõtlen, järelikult olen" Tunded ja kired tuleb tahtele allutada Inimest püüti õpetada, kõlbeliselt mõjutada. Taotleti mõistuspärasust, selgust, korrapära KLASSITSISM Toetuti antiikeeskujudele Taaselustati aforism ja valm Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe"
4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) KLASSITSISM 17 saj 1 pool -18. saj Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned: Au sisse tõsteti mõistus. Toetuti antiigi esteetikale, väditi juhuslikkust ja segadust. Suur vahe oli kõrgel ja madalal kunstil. Dramaatikas eelistati tragöödia zanri, mis pidi puhastama ja õilistama, ning komöödia zanri, kus hinnati õpetlikkust. Draamas kehtisid 3 põhimõtet:aja, koha ja teguviisiühtsus. 1) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi.(Boileau ,,Luulekunst´´) 2 ) Esimese eestikeelse kunstluuletuse kirjutas Reiner Brockmann. 3) 17
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? 1. Maad, kus absolutism oli liidus katoliku vastureformatsiooniga. Esikohal kiriku huvid. Kunstis valitses barokkstiil, kunsti peamiseks tellijaks kirik. Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. 2. Absolutistlikud maad, kus kirik oli ilmalikule võimule allutatud. Kunstis valitses barokilik klassitsism toetuti antiikkunsti eeskujudele, kindlad vormitunnused. Kunsti tellijaks õukonnad. Prantsusmaa, sajandi I poole Inglismaa, Saksamaa väikemonarhiad. 3. Protestantlik Holland ja selle lähiümbrus. Põlati kiriku priiskavat kunsti. Arhitektuuris valitses barokilik klassitsism, muus kunstis barokilik realism kujutati ainult seda, mida nähti, ilma ilustamata. Kunsti tellijaks kodanlus. Põhja-Saksamaa, Holland,
Alberto Ciacometti Sveitsi fantaasiarikas skulptor Woman with Her Throat Cut" "Woman of Venice II" Yves Tanguy Kujutab loodusvorme meenutavaid masse Multiplication of the Arts Indefinite Divisibility Salvador Dali & Max Ernst Baroklikult ülespuhutud alltekstidega kunst Fantaasiarikas, veider, süngete olenditega maalid http://www.youtube.com/watch?v =PUGwqm7Q-vo Küsimused-vastused 1) Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid ? Toetuti Sigmund Freudi õpetusele. See pidi väljendama mõtte tõelisi käike 2) Milliseid muutuseid püüdsid läbi viia ühiskonnas ? Ühiskonnas pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks 3)Milline on sürrealistide arvates spontaansuse ja alateadvuse osa kunstiloomingus? Kuidas neid seisukohti praktikas ellu viidi ? Otsese spontaalsuse abil püüti vabastada alateadlikke jõude, näiteks mõtlemata maalida. Ka visuaalses maailmas
KLASSITSISM Kirjanduses Arhitektuuris Kunstis Muusikas Mis on Klassitsism Classicus (lad.k.) eeskujulik,korrapärane Kultuuriperiood 1750(80)1820 Valitses kirjanduses, kunstis, muusikas Vastandas end barokile Pani end maksma Prantsusmaal, kus ta muudeti ametlikuks kultuuriideoloogiaks Mis iseloomustab klassitsismi Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga Välditi juhuslikku, segast, korratut Toetuti antiigile Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima Tõmmati range piir "kõrge" ja "madala" vahel kunstis Klassitsism kirjanduses Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast Komöödiazanris hinnati õpetlikkust Draamas tehti normiks kolme ühtsuse (aja, koha, ja tegevusühtsuse) põhimõte Luules hinnati puhtaid riime Klassitsism arhitektuuris Andrea
See on kultuuriperiood vahemikus 1750-1830. Klassitsismi on nimetatud ka valgustusajaks (see on mõistuse ja tõe valgus). Mõistuspärased loodusteadused muutusid populaarseks, need toetasid maailmakorda ja harmooniat, seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. 18 sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigivaimustus, ning nagu renessansiski, toetuti ka klassitsismis antiigi kunstile ja saavutustele. Kuna maalikunstist pole antiikajal otsest eeskuju võtta, võtsid kunstnikud näidisteks skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline.
Hakkas tekkima uusi mittedemokraatlike liikumisi, mis pidasid hädade põhjustajaks justnimelt demokraatiat. Nende meelest oli parim lahendus probleemidele diktatuuri kehtestamine, mis pidi riigi majanduse õitsengule viima. Diktatuuridele aitasid kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, kus valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad. Seda kasutasid ära oskuslikult äärmuslikud liikumised. Toetuti inimeste kogenematusele ja rahulolematusele ning suudeti inimesi ära kasutada oma huvide rahuldamiseks. Ka pettumine Versailles' süsteemis oli eelduseks, sest paljud rahvad pidasid Versailles' rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada. Üleüldiselt pettuti ka demokraatlikus riigikorralduses. Valimiskünnise ja demokraatlike traditsioonide puudumine tekitas riigisiseseid võimuvõitlusi ning ebastabiilsust
rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Kallela ema" iseseisvat riiki Sai alguse kunstnike ja haritlaste pettumuse tõttu oma Kogu Euroopas, kaasajas. Sooviti reaalsuse eest põgeneda. Toetuti Odilon Redon Sümbolism alguse sai ,,Ronk" fantaasiale. Tähtsad olid kordumatu üksikisiku Edvard Munch 19.sajandi lõpp Prantsusmaalt ja ,,Karje" elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud,
1.Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? Renessansskunsti lemmiktegelane oli Taavet, kuna ta võitis Koljati. Tema võit Koljati üle polnud rüütellik. temas hinnati ihulikkust, tõsteti esile kehavorme ja jäsemeid. 2.Milline oli kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias? Võrdle keskajaga. Kunstnik püüdis kujutada maailma võimalikult loodustruult ehk realistlikult. • Uuriti loodusobjekte ja lahati salaja laipu. • Tegeldi perspektiivprobleemidega. • Toetuti antiikkunstile. • Keskaegne anonüümsus hüljati, kunstnikud tahtsid jäädvustada oma nime ajalukku. • Teoseid hakati signeerima. • Arhitektid lähtusid kõige enam antiigi eeskujust. 3.Mida tead Leonard da Vincist, Michelangelost? Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano – 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom,
Veneetsias kasutati rohkem tahvelmaali. Itaalia ja Madalmaade võrdlus: IAALIA MADALMAAD Fresko tahvelmaal, jumalate ülistamine esiplaanil võrdsus kunstnik oluline Kunstnik oli tavaline käsitööline toetuti teadusele katse ja vea meetod MADALMAAD-Harrastati rohkem peenmaali. Jan van Eyck Teosed: 1)"Genti altar" 2)"Abielupaar Arnolfini portree"rase naine,mees. Bosch- fantastilised tseenid, kohutavad nägemused, ebareaalsus (20saj. sürrealism) Brueghel (hüüdnimega Talupoegade Brueghel) Huvi olustikumaali vastu tekkis tänu talle Teosed: 1)"Jaanuar. Jahimehed lumes". PRANTSUSMAA- Iseloomulikud olid tornid, korstnad, katuseaknad
2)Keskaegsed teaduskonnad on tänapäevani alles,õppejõud peab loenguid Millel põhines skolastikateadus? Keskaegne filosoofia, mis seletas maailma ja usutõdesid Piibli ning antiikfilosoofia abil. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ja erinevaid vaateid ühitada. Iseloomusta keskaegset arusaama Maast kui taevakehast ja geograafilisi teadmisi mandritest. Kelle seisukohtadele toetuti? Skolastikud arvasid, et Maa on kerakujuline ning Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad Maa ümber. Lihtrahvas uskus seda, mida ise silmaga nägid- Maa on lame ja selle kohal on taevas. Tunti kolme mandrit- Euroopat, Aasiat ja Aafrikat. Nende keskel asus Jeruusalemm. Aafrika- alased teadmised olid vähesed(arvati, et seal ei ole ka inimesesarnaseid olendeid) Toetuti põhiliselt Ptolemaiose seisukohtadele. Seleta mõisted
kompositsioon ja maalida sinna uued tegelased. Sellist maalimist nimetati tsiteerimiseks, mille eesmärk võib olla nali, iroonia või paroodia aga mõnikord võib edastada ka irriteerivaid ühiskondlikke sõnumeid. Kuulsaimad maalikunsti esindajad on Odd Nerdrum, Robert Coloscott,David Ligare ja Edouard Manet. Teist tüüpi postmodernism. Rühm USA kunstiteadlasi kritiseeris modernismi, aga ka sellist postmodernismi, mis püüab mineviku taastada. Oma postmodernistliku teooria loomisel toetuti vene 1920.aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Nad kuulutasid maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks ning püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete nagu originaalsus ja unikaalsus, tühjust ja petlikkust. Nad hidnasid heaks reprodutseeriva fotograafia ja avalikus linnasruumis toimuva kunsti nagu näiteks plakatid.
18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust, struktuuri
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud, · erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaatallegro vorm, · tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud Haydn, Mozart ja Beethoven. Vormid ja zanrid:
eest raiuti huuled ära), piirikivide nihutamine. Kolmandasse kategooriasse kuulusid valetamine, pettus, protsessimine, vägivald, ülekohus ja julmus nõrgema ja kaitsetu suhtes, abist keeldumine, ebalojaalsus kogukonna suhtes, laim, lähdaste lahutamine. Sumerite jaoks oli kool ja haridus väga oluline. Sumeri kool tekkis kirja ilmumise tulemusena. Juba III a-tuh keskel olid Sumeris koolid, kus süstemaatiliselt õpetati kirjutama ja lugema. Distipliin koolides oli väga karm toetuti kepihirmule. Rakendati kehalist karistust iga ülesastumise ja vea puhul. Õpetajat tuli väga austada ning ka õpilaste vanemad austasid väga õpetajaid. Kirjutamise oskuse omandamine oli väga oluline ja tähendas palju, kuna see pakkus hiljem vägapalju võimalusi. Sumeri kool oli küllaltki sünge ja ebasõbralik, õpetamise programm kuiv, protsess igav ja ühetaoline, disipliin väga karm.
rev. järel püsima jääda Sõjavägi jäi valdavalt tsaarivõimule truuks ja tegutseti organiseerimatult. Tsaari oktoobrimanifest rahustas kõrg kodanluse maha lubadusega reformida valitsemist. 5 võrrelge soome ja eesti arengut 20 saj. algul Enam- vähem sarnane. Soomel oli suurem autonoomia ja võimalus iseseisvumiseks. Samas oli vasakpoolne liikumine aktiivsem just Soomes. 6 tooge välja Baltimaade sarnasused ja eripärad 20. saj Eesti ja läti olid sarnasemad. Toetuti vene erakondadele ja peti peavaenlaseks saksa elanikkonda. Leedus nähti aga Saksamaas toetust Venemaa ja poolakate vastu, oli võtnud suuna iseseisvumisele. Riia oli tööstuslikult kõige enam arenenud. Leedu oli põllumajanduslikum.
kodanikuõiguste olemasolu. Valima lubati 21. eluaastast, sõltumata sellest, palju neil vara on. Naised said valimisõigused, kuid vanusepiiriks oli 30. Seadus kaotati 10 aasta pärast tänu naisõiguslastele. * demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised: Demokraatlikud liikumised olid: liberalism ( kaitsti isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust, oldi vastuvõtlikumad uuendustele) konservatism (oldi rahul sellega mis on ajaloos läbi proovitud, ja toetuti nendele kogemustele) sotsialism ja sotsiaaldemokraadid ( konservatiivide vastased, neid nimetati parempoolseteks, arvasid et nende riigi kohuseks on toetada abivajajaid, rikastele suuremad maksud. Lõppeesmärgiks oli sotsialism ehk ühiskond kus elanike vahel pole suurt varalist ebavõrdsust.) Mittedemokraatlikud liikumised olid: kommunism (nende arvates oli ajaloo liikuma panevaks jõuks klassivõitlus- vaeste tööliste/ talupoegade ja rikaste kapitalistide/mõisnike vahel.
· Pidi võitjatele reparatsioone maksma · Armeed vähendati 100 000 meheni jalaväes, 15 000 meheni mereväes. · Keelati ajateenistus. · Pidi loovutama 1/8 oma alast ja kõik oma kolooniad. · Loodi Reini demilitariseeritud tsoon Mis eesmärgil loodi Rahvasteliit? Mis olid selle nõrkused? Rahvasteliitu eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine ning rahvusvaheline koostöö.Nõrkused olid, et neil puudus oma sõjavägi, leping millele toetuti pidati ebaõiglaseks, otsustamine oli aeglane, USA jäi kõrvale, majandusaktsioonid puudusid. Millised uued riigid tekkisid pärast I maailmasõda? Austria-Ungarist tekkisid Tsehhoslovakkia, Ungari, Austria.Venemaa alt vabanesid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Kuidas rikkus Saksamaa Versailles' süsteemi? Hitler kavatses tühistada Versaille rahulepingu.Saksamaa lõi võimsa sõjaväe ja sisse seati üldine sõjaväe kohustus.Saksa väed tungisid Reini piirkonda, kuigi leping keelas seda
Eestlased tahtsid väga oma kodumaad kaitsta ja neid kogunes kokku pea 40 000 ja kõik olid valmis Eesti eest võitlema. Venemaa alustas küll terrorirünnakuid Eesti linnadele, aga see tegi eestlasi veel vihasemaks ja eestlased hakkasid veel raevukavalt võitlema venelaste vastu. Nooremad eestlased hakkasid ka vastu, luues illegaalseid gruppe, mis asutsid Saksa võimudele vastu. Neist kasvas välja lõpuks Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Omariikluse taastamiseks toetuti 1937. aatsa põhiseadusele, ning presidendiks sai Jüri Uluots. Jõuti enamikes asjades kokkuleppele ja jäädi ootama hetke, mil oleks saanud kuulutada välja Eesti iseseisvust. See juhtuski 18. septembril, mil Saksa väejuht teatas, et nad taanduvad. Siis määrati ametisse Vabariigi valitsus, eesotsas Otto Tiefiga. Jaan Maidest sai sõjaväe ülemjuhataja. Tema korraldas ka pealinna kaitset, kasutades soomepoisse. Siiski suudeti vaid heisata riigilipp Hermanni tornis, et näidata oma
Tus tippu oli kiire. Ballett "Tulilind", "Petruka". Tstis ballettianri uuele tasemele. Kasutas Vene muusikat, tundis vanemate tegijate muusikat, uus lhenemine instrumentide tmbri ja rtmiksitlusele. Mir isskustva- sellist nime kandis 1890date a lpus Peterburis tekkinud kunstirhmitus. Algsed liikmed: Benois, Filosofof, Bakst, Lanceray, Somov ja Sergei Djagiljev. Rhmitus tuli esmakordselt avalikkuse ette 1898. Soome ja Vene kunstnike hisnitusega. Mir isskustva motoks oli puhas kunst. Toetuti smbolismile ja neoromantismi poeetikale. Mir iskusstvalaste lemmikteemadeks kujunesid 17.saj eelne Venemaa, 18.saj Euroopa, eriti aga prantsuse Pikesekuninga Louis XIV ajastu ning klassitsistlik Peterburg. Sisemiste vastuolude tttu lpetas hendus oma tegevuse 1903.a, mil suur osa selle liikmeid moodustas "Vene kunstnike liidu". 1910 taastas Benois koos Peterburi kunstnikega Mir iskusstva ning uues koosseisus tegutses rhmitus 1924.aastani.
14. 20 ja 30 ei leidnud sürrealistid eriti tunnustust, abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga. Pärast 70'et suri välja. 1. Optimistlikud kunstnikud soovisid elukeskonda muuta uut moodi ja teha võimalikuks parema elu. Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid (dekoratiivne ilustamine ja ornamentika) tundusid liiga rikkalikud, kapriissed ja individualistlikud. Sellele taheti vastate süsteemsuse ja korraga toetuti geomeetrilistele vormidele. Saksamaal ja Venemaal. 2. 1919 rajas WALTER GROPIUS Saksamaal kunstikooli ,,Bauhaus". Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur, mille elementideks on maalikunst ja skulptuur. Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. 3. Bauhausis töötas arhitekt LUDWIG MIES van der ROHE ja õppisid V. Kandinsky ja P. Klee. 4
Maalikunstis: joon kontuur geomeetrilised põhivormid · Jacques-Louis David · Jean Auguste Dominique Ingres Kirjanduses: lähtus enamasti sümbolismist ja impressionismist taotles kainet stiilitäpsust. · Betti Alver · Paul Valery Muusikas: tekkis esimese maailmasõja järel ning üritas omal moel korrastada atonaalset segadust Iseloomulikeks joonteks: harmoonia ja orkestratsiooni üldine lihtsustumine temaatiline lakoonilisus rütmiline motoorsus toetuti klassikalistele vormiskeemidele ei jäljendanud küll otseselt klassitsismiaja heliloojate stiili, kuid pidasid lugu klassikalisest vormist ning eelistasid selget meloodilist joonist · Igor Stravinski · Eino Tamberg · Eduard Tubin 3. Ekspressionism -- mõiste, esindajad muusikas, kirjanduses , kunstis Tekkis 20saj alguses Saksamaal ja Austrias. Hakati tundma huvi inimese sisemaailmas toimuvate protsesside vastu. (ekpressio- väljendus) Maalikunst:
eeskirjadele. Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne- Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Uued ordud erinesid üksteisest, kuid munkade elustiil palju ei muutunud. Suur osa päevast kulus munkadel tunnipalvete lugemisele või laulmisele. Tunnipalveid on 8: Matutinum, Laudes, Prima, Tertia, Sexta, Nona, Vesper ja Completorium, kuid kõik ordud palvete igapäevast
Loodi 35 000 uut asundustalu. 1920 - Asutavas Kogus kinnitati põhiseadus, mille kohaselt kuulus kõrgeim seadusandlik võim Eestis kolmeks aastaks valitud 100 liikmeslisele Riigikogule. Esinduskogu poolt valitud Riigivanem täitis ühteaegu nii peaministri kui presidendi rolle. Kuidas teostas rahvas kõrgemat võimu põhiseaduse järgi? - Rahvahääletus - Riigikogu valimised - Rahvaalgatus (25 000 allkirjaga seaduseelnõu) Mis põhjustas majanduskriisi? - Esialgu toetuti Venemaa turule ja kui see ära kukkus tekkis kriis. - Eesti laenas samuti liiga palju. Mis muutus majanduskriisi tõttu? - Rohkem tähelepanu juhiti põllumajandusele, mis sai peamiseks majandusharuks - Orienteeruti rohkem lääne turule - Võeti kasutusele uus laenupoliitika- jälgiti rohkem ka kulutusi - Võeti kasutusele ka uus majanduspoliitika- Otto Strandmani eestvedamisel 1923-1924- majanduskriis Eestis 1923- Eesti ja Läti kaitseliiduleping
● Vastandas end barokile ● Keskuseks kujunes Prantsusmaa, Pariis Ajalugu: ● Suur Prantsuse Revolutsioon (1784-1794) ● Napoleoni sõjad (1799-1814) ● Viini kongress, mille käigus muutus põhjalikult Euroopa riiklik jaotus ja sellest said alguse 19. saj rahvuslikud liikumised Klassitsismi iseloomustus: ● Mõistuspärasus samastati selguse ja korraga ● Välditi juhuslikku, segast, korratut ● Toetuti antiikkultuuri iluideaalile ● Ranged reeglid olid ilu mõiste Klassitsism filosoofias: ● Valgustusfilosoofid: Rousseau, Voltaire, Diderot Montesquieu, Kant ● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus
Prantslaste suurim lüüasaamine Dien Bien Phu. Sõda lõppes 1954.a. Genfi kokkulepetega ja prantslaste lahkumisega sealt piirkonnast ning Vietnami jagamisega 17.paralleeli pidi - Teine suur sõda seal piirkonnas oli Indoneesia iseseisvussõda 1945-1949 (Laar lk.72-73) Hollandi vastu. Indoneesias järgnesid sisesõjad kuni president Sukarno võimuletulekuni 1959, kes kehtestas nn. suunatava demokraatia. Lõppeesmärgiks sai "Indoneesia kommunismi" ülesehitamine ja selleks toetuti NL-le. 60.aastatel hakkas ta toetama Hiina kommunismi, millele järgnes kindral Suharto riigipööre 1968 ja asuti kapitalismi arendama ja toetuti islamiparteidele. Rahu pole saabunud siiani, kommunistid peavad jätkuvalt sissisõda II Lähis-Ida (1950. aastad) Fjodorov lk. 71 Aasiast siirdus laine Lähis-Itta: - Lähis-Ida pingekolde kujunemine 1948 kestab tänapäevani. - 1952.a
Itaalia oli I maailmasõja alguses Kolmikliidus, kuid sõja lõpus võitles Antanti poolel. Väljus sõjast võitjariigina, kuuludes koos USA, Inglismaa ja Prantsusmaaga "Suurde nelikusse". Pärast I maailmasõda oli Itaalias raske poliitiline olukord, palju sõjast rusutud ja vigastatud inimesi. Itaalia oli töölisriik, võttes eeskuju Venemaalt. 1919. aastal algas fasistlik liikumine, algsest 17 000 liikmest sai lõpuks 300 000. Toetuti rahvuslikkusele ning 1921 kuulutatakse välja Itaalia Rahvuslik Fasistlik Partei (IRFP), mille juhiks Mussolini. Fasistide tunnuseks oli must särk ning neil oli oma hümn. Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik
Cluny ordu liikmed Ühed rangeimad Benedictuse reeglitest kinnipidajad olid Cluny ordu liikmed. Nad olid rangelt vastu vaimulike abieludele ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Cluny ordu oli ka üks suurimaid, omades palju tütarkloostreid. Seal, kus kloostril olid suured maavaldused, tegid enamus rasket tööd ära ilmikvennad. Cluny ordu pidas ka orje. Nende ideed levisid Lääne-Euroopas laialdaselt ja kui paavstid hakkasid vabanema ilmaliku võimu alla, toetuti just Cluny ordu seisukohtadele. 12. sajandil suurenes inimeste hirm oma hingeõnnistuse pärast ja arvamus, et benediktiini ordu rangus ei luba täielikult jumala teenimisele pühenduda. See sundis looma uusi ordusid. Kerjusmungad Kerjusmungad elasid erinevalt teistest munkadest ilmaliku elu keskel. Kogu oma toidu pidid nad kerjama ja jalanõusid nad ei kandnud. Tegutsedes linna keskel kuulutasid nad jumalasõna ja kutsusid rahvast üles patukahetsusele. Keskaja klooster
) RL ideed(palvekirjade (Jakobsin, Köler) · Kasvas eestlastest aktsioon, Aleksandri · Vabastada eestlased üliõpilaste arv kooli mõte. Baltisakslaste rõhumise ülikoolis. · ,,Sakala" alt. · Seal asusid paljud · Tänu Köleri abile oli · Oma tegevuses eestlaste seltsid ja Viljandil tihe suhe toetuti RL Peterburi eesti Sidemetele keskorganisatsioonid ringkondadega valitsusringkondades ja ajakirjanduses Rahvusliku liikumise juhid ja tähtsamad sündmused Johann Voldemar Jannsen Jaan Adamson Jakob Hurt · Esimene · Eesti Aleksandrikooli · Eesti kirjameeste
Euroopa jagunemine kunsti alusel 17. sajandil: BAROKK Itaalia, Hispaania, Lõuna-Saksamaa, Belgia, Poola- Leedu BAROKKLIK KLASSITSISM Prantsusmaa, Inglismaa, osa Saksamaast. Toetuti antiikkunsti eeskujudele, renessansile lisati barokklikke detaile. BAROKKLIK REALISM Holland, Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maad. Barokk kunst pöördub vaataja meelte poole, mõjub tunnetele Barokk-kirikute ülesehitus: pikergune hoone, siseruum moodustas avara saali, külglöövid asendatud kabeliteridadega, valgusallikaks aknad kupli allosas, valgus koondunud idaossa, vahel põhiplaan ühtseisesse
Korraldati "mandunud" kunsti häbistusnäitusi, mida külastas üle kahe miljoni inimese. Hitleri arvates oli see juudi kunst. Maalikunst Kolmandas Riigis kandis natsionaalsotsialistlikus propagandas tähtsat rolli. Teoste nimed olid ennekõike uhked ning kujutasid aaria rassi tugevust ning teisi häid omadusi. Hea kunst sai olla ainult selline, mis aitab tõsta aaria rassi väärikust ja mehemeelt. Kujutati rassiliselt täiuslikke inimesi ja toetuti väärikatele eeskujudele mineviku kunstis. Maalikunst sarnanes mõnel määral Nõukogude Liidu kunstiga, mõlemas kujutati töölisi, sõdureid. Skulptuur Skuptuur andis natsidele parema võimalise oma rassiideoloogiat väljendada. Enamasti kujutati alasti meest, mis oli aaria rassi ideaal. Alasti naisi kujutati harvemini. Tuntuimateks skulptoriteks tol ajal olid Arno Breker ja Josef Thorak. Arno Breker oli 3
Karolingid 6.-9. saj Lääne- Eesmärk oli saavutada Aacheni lossikabel Euroopa teadmiste ja oskuste tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Looduslähedased kujutised. Renessanss Itaalias 14. saj ja Toetuti elurõõmsale Sandro Boticelli, mujal 15. saj-16. saj antiikkultuurile. Kunstis Masaccio, Leonardo sai iseloomulikuks da Vinci, arutlemine ilu üle ja selle Michelangelo, poole püüdlemine. Varem Raffael olid kunsti headuse
Sürrealistid käsitlesid elu "peaproovina". Kunstnikud: Joan Miró ("Hollandi interjör II" ja "Sürrealistlik portree"); André Masson; Yves Tanguy; Julio Gonz´ales; Giorgio de Chirico; Max Ernst; Salvador Dali. Funktsionalism (1.) ja konstruktivism (2.) (1920. aastatel) 1. Sõjajärgne Euroopa oli vaene ja kunstnikud ei tahtnud luua eliidile vaid lihtrahva massidele. Juugendlikule edvistamisele taheti luua vastandlikku süsteemsust ja korda. Toetuti tihti geomeetrilistele vormidele, nende kasutamise eeskujuks oli kaudselt sõjaeelne kubism. Sellistele ideedele oli soodne pind eriti Saksamaal ja Venemaal. Arhidektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli olulisim nende massiline toodetavus. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. "Bauhaus" (Saksa arhidektuuri kool, rajatud 1919. aastal, õpetas ka kunste,
Õiguse allikad Sugukonnaõigus Kõige vanemaks õigusallikaks võib pidada tava. Tavaõigus tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse enda sees. Ühiskondoli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Samuti oli õigus see, mida kolmas ja sõltumatu osapool otsustas. Vajadus protsessuaalsete normide järele kerkis esile sugukondlike sõdade ajal. Oluliseks sai süü küsimuse lahendamine. Süü küsimuse lahendamisel toetuti ilmsetele asjaoludele. Otsustavaks muutus, asjade leidmine sündmuskohalt, teolt tabamine jne. Samuti otsiti tuge maagiast kui mingist välisest jõust. Sugukondliku korra organisatsioon mõjutasid kaks olulist mõjurit: füüsiline ja bioloogiline julgeolek. Füüsilise julgeoleku tagamiseks tekkisid konfliktid sugukondade vahel. Samuti piirati sugukondades erinevate isikute vabadusi ja õigusi. Bioloogiline julgeolek seisnes vere pilastuse vältimises. Ühiskonnas keskvõimu
hakkas rohkem omavahel suhtlema, suutsid säilitada oma sõltumatuse Tsunfti põhiülesanne oli kontroll käsitööndusliku tootmise, toodete kvaliteedi ja müügi üle. Põhimäärus-skraa-määratles hierarhia:õpipoiss,sell,meister Haridusasutust loeti ülokooliks, kui tal oli mitu teaduskonda:(õigus,arsti, filosoofia, usu) Skolastika-keskaja ülikoolides viljeldus teadused kokku.iseloomulikud jooned- toetumine autoriteetidele(aristoteles), vaidlustes ja uurimustöödes toetuti eeskätt formaalloogikale Romaani kunst10-12saj:arhitektuur:ümarkaar, lihtsus, vähesed kaunistused, tornid, basiilika;skulptuur-ornamendid, figuraalsed kujutised, reljeefid piiblisündmustest, hea ja kurja võitlus, taimornamendid;maalikunst-miniatuur/tahvelmaal, värvilised virtraazid, laemaalingudcluny klooster, wormsi toomkirik. Gooti kunst12-15saj. Arhitektuur: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja-piit, vähem torne,
Loomingu üldsuunalt ja ruumikuse, erilise vabaduse tehniliste vahendite kasutamiselt tunnetusega.Ülekõige armastas kuulub ta looming klassilis- heilooja metsa ja merd. romantilissevoolu, kasutas Elleri teosed on alati põhjalikult polüfoonilist käsitlust meisterlikult ja viimistletud , detailideni välja. Suurem suurejooneliselt. osakaal tema koolkonnas oli Kapi koolkonnas toetuti rohkem instrumentaalmuusikal, Eller oli klassikalistele traditsioonidele , suurt avatud kõigele uuele , soodustas iga rõhku pandi vokaalmuusikale ja õpilase individuaalset kujunemist. vokaalsümfoonilistele suurvormidele. Enamus eesti muusikasse uute tuulte toojad on tulnud Elleri alt. Minu arvates polnud Eller nii huvitava Minu arvates oli Kapp palju huvitavam elulooga helilooja, kui Kapp. Tema helilooja võrreldes Elleriga
umbes 1300 a. eKr hakati kasutama rauda P rsia suurriik (559330 eKr) P rsia suurriik tekkis VI saj. eKr Kyros II ajal. Hivati suurem osa Iraanist, V ikeAasia, Mesopotaamia ja hiljem Egiptus. V saj. algul eKr püüti alistada kreeklasi. 390 eKr vallutati P rsia, Makedoonia Aleksandri poolt. P rsia riigis: rakendati riigi ülesehitamiseks kohalikku kogemust. Alistatud rahvastesse suhtuti tolerantselt. toetuti alistatud maade ühiskonnakorraldusele ja valitsusviisile. nuti P rsia kuninga ülemvimu tunnsitamist ja korrap raseid makse. riigi eesotsas suurkuningas, kes peatus riigi neljas pealinnas: Suga, Persepolis, Erbatana, Babülon riik jagunes asehalduskondadeks ehk satraapideks, mille eesotsas olid satraabid, kelle ülesandeks oli kohaliku sjav e juhtimine ja maksude kogumine
Basso continuo'd mängib vähemalt kaks pilli. Basspill (tsello, fagott või kontrabass) ja harmooniapill (klavessiin, orel või lauto). Selline tehnika kuulus nii vokaal- kui instrumentaalkoosseisude juurde ning oli barokkmuusikale sedavõrd iseloomulik, et kogu ajastu muusika on nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Monoodia väljakujunemisel oli oluline roll ooperizanril Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti Vana-Kreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu oli madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooper on 1600. aastal Prantsuse kuninga Henri IV ja Maria de'Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (1561-1633) ooper Eurydike. Esimene tõeline ooperiheliloojale oli itaallane Claudio Monteverdi (1567-1643). Tema ooperites oli suur orkester, 40 mängijaga, pillide hulk oli vajalik erineva kõlavärvide
Thalest peetakse auga kreeka teadusele alusepanijaks, kuna ta oskas ennustada päikesevarjutust. Thalese õpilane Anaximandros läks isegi kaugemale - ta leidis, et maailm ei saa koosneda ainult ühest ideest, ning ta püstitas meeltega tajumatu piirtu alge - Apeironi idee. Apeiron on alati olnud ja jääb igaveseks püsima, sellest on kõik tekkinud ja selleks kõik ka saab. Anaximados oli esimene õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste abil. Filosoofias toetuti siis vaid fantaasiale ja mõtteloogikale. Kõige paremale lahendusele jõudsid õpetlaste punt, kellest kõige kuulsam on Demokritos. Nende arvates koosnes maailm tühjusest ja selles liikuvatest algosakestest - aatomitest. Elufilosoofia oli algselt ainult poeetide jagu. Esimesi filosoofe kes hakkasid arutama elufilosoofiat, nimetati sofistideks. Kuulsaimaks sofistiks sai Ateena filosoof Sokrates, kes avaldas oma ideid vaid suulisel teel
Renessansskirjanduse suurkuju William Shakespeare (1564-1616) toetus oma näidendites mütoloogiale ja antiikajaloole, nt "Suveöö unenägu". Teaduses pandi kahtluse alla keskajal kehtinud arusaamad. Galileo Galilei (1564-1642) avastas, et Maa liigub ümber Päikese ja ümber oma telje. Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Oluline oli leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu- Aasiasse. Maadeavastusteks oli soodne geograafiline asukoht Hispaanial ja Portugalil. Toetuti Ptolemaiose arvutustele, et Maa ümbermõõt on 28 000 km. Meresõitjaid heidutasid legendid kaugete maade kohta. Cantino maailmakaart (1502) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Bartolomeu Diaz Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimisek purjetas esimese Teine tase Kolmas tase eurooplasena ümber
4. Kunstniku isik muutus väga oluliseks. Kunstnikud hakkasid erinema tavalistest inimestest. Arvati, et kunstnik mitte lihtsalt ei tee midagi, vaid loob midagi, ehk kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati seda mõistet kasutama ka geniaalsete kunstnike kohta. Arvati, et loominguvõime on Jumala kingitus. 5. Enam ei jälgitud kindlaid matemaatilisi reegleid, vaid hinnati kunstniku enda loovust, veenvust ja jõudu. Toetuti rohkem kogemusele, mida idealiseeriti. Nad ühendasid oskuslikult loodusest saadud muljed maalikunsti põhimõtete ja oma isikupäraga. Maalikunst 1. Esimeseks kõrgrenessansi maalikunsti esindajaks on Leonardo da Vinci (1452-1519). Leonardo ees tunti aukartust juba renessansiajal, tuntakse nüüd ja edaspidigi. 2. Tema maalidest on mõned väga halvasti säilinud tänu värvide halvale kvaliteedile. 3
patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada omandit järglastele aga see ei olnud ainus siduv tegur. Naise ja mehe rolli perekonnas on eri piirkondades ja aegadel mõistetud erinevalt. Kuigi rohkem on olnud maid ja aega, kus naisel puuduvad õigused kodust väljaspool tegutsemiseks. Kodus on naine küll vastutaja ja korraldaja aga ta pidi siiski mehele täielikult alluma. Heebrea tsivilisatsioonis toetuti perekonnale kui algüksusele, perekonda ja perekonnaelu nähti jumaliku teenena isikliku rahu ja õnne poole pürgimisel. Kuigi perekond oli patriarhaalne, austati naisi rohkem kui enamikes kultuurides. Seksuaalelu kuulus küll abiellu, kuid sellega liialdamist ei peetud õigeks. Samas ei lasknud ranged ,,abielulised kohustused" mehel ja naisel üksteisest võõrduda. Üksikuid inimesi oli vähe, sest abielluti napilt enne suguküpsuse saavutamist ja
3.3.2.2.1. Riia oli Vene riigi suurima sadamalinnana väravaks nii merelt kui maalt saabujatele 2.3.3.2.2.2. Baltikumi kõrgeim õppeasutus 18. sajandil Riia toomkool 2.3.4. Rahvaharidus 2.3.4.1. Põhjasõda andis ka rahvaharidusele tagasilöögi 2.3.4.2. Toetuti Rootsi ajal loodule ja üksikute pastorite teene läbi aidati süsteem taas jalule 2.3.4.3. Esimene kogu Liivimaad hõlmav koolikorralduskava 1739 2.3.4.3.1. Koolikohustus neile 7-12-aastastele, kellel pastori arvates polnud kodus võimalik lugemist selgeks saada 2.3.4.3.2. Miinimumnõudeks Lutheri väikese katekismuse
varjundiga, NSV Liidus, aga oli alasti keha kujutamine tabu. Kunst Saksamaal 20. sajandi algusel Saksamaal levinud ekspressionismi lõpetasid 1933. aastal võimu haaranud fasistid. Natsionaalsotsialistid väitsid, et moodne kunst on "rassiliselt alaväärtuslikele inimeste" eneseväljendus. Hea kunst sai olla ainult selline, mis riigijuhtide meelest aaria rassi väärikust ja mehemeelt tõstis. Seetõttu kujutatigi inimesi rassiliselt täiuslikena ning toetuti palju väärikatele eeskujudele minevikust. Hitler, kes ka ise maalimisega läbi lüüa oli üritanud, kuid põrus, oli vaenulik avangradistide vastu, kes temast edukamad olid olnud ning ka see oli üks põhjus, miks avangardiste Saksamaal taga kiusati. Paljud ekspressionistid põgenesid üle ookeani Ameerikasse, et pääseda niinimetatud häbinäitustest, mida Saksamaal kunstnike häbistamiseks ja nii öelda halva kunsti näitamiseks korraldati. 1927
kapitalistlikku ühiskonda inimese vabadust ja tegelikke vajadusi mahasuruvaks jõuks. Inimese vabastamiseks nägid nad vahendina spontaansust ja alateadlike tungide väljendamist. Rahvas tuli päästa ühiskonna survest. Vabastamaks neid Lääne ühiskonnast, sattusid sürrealistid ajutiselt koostöösse kommunistidega. Stalinismist ütlesid sürrealistid varsti lahti, kuid Lev Tolstoi ideid jäid nad austama. Sürrealistid käsitlesid kunsti nagu elu ,,peaproovina". Toetuti siiski Sigmund Freudi õpetustele. Sürrealiste tõmbasid objektid, mis viitasid otsesemalt või kaudsemalt seksuaalsusele. Objektide leidmiseks oli samuti Sigmund Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteooria, kuid sümbolid on maalitud naturalistlikult. Veristlik sürrealism Osad sürrealistlikud kunstnikud olid maalitehnikas väga traditsioonilised. Kõiki looduslikke materjale ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult
Kultuursulam, kiilkiri, kultuurivahendajad Pärsia suurriik Riigi kujunemine ja langus riigi tuumikala oli Iraani kiltmaa, millel asusid indoeurooplased. Suurriigi rajas Kyros I, vallutades iraani, vaasia, mesop. Ja egiptuse. Parilose I proovimine alistada Kreekat. 330ekr langes Pärsia impeerium makedoonia aleksandri valllutustega Valitsemine ja suhtumine alistatud rahvastesse suurkun sagely õukonnaga ringreisil, straabid, toetuti kohalikele ülikutele, nõudeks maksud, suhteline stabiilsus. Kultuur võeti palju teistelt üle, uhked lossid, teede korrashoid Tulekummardaminemaagid mäetippudel, puhtussurnutele laibatornid, et laibad ei puutuks puhta maa ja vee, tulega. Mazdaism usuuuendaja Zarathustra õpetus: Dualistlik religionrõhutati 2vasttandikku, pärast surma saavad tema kummardajad paradiisi, austati kui peajumalat, mõjutas ka islaismi ja ristiusu kujunemist 3500ekr 3300 2900 1500
Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, ritornell Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, nimetatakse numbriooperiks. Opera seria tõsine ooper Opera buffa koomiline ooper Soolohääle liigid on: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt, kontratenor, tenor, bariton, bass (madalaim bassoktavist) Ooperi idee sündis 16.saj lõpul Firenzes, antiikkultuurist huvitatud haritlaste ringis. Esimestes ooperites toetuti VanaKreeka tragöödiale. Olulisim oli tekst. Laulmisstiil oli kõnelähedane ja peale soololaulu rakendati madrigalilaadseid koore. Laulu saatis väike saateansambel. Esimene säilinud ooperikatsetus on 1600.aastal Prantsusmaa kuninga Henry IV ja Maria de`Medici pulmas Firenzes esietendunud Jacopo Peri (15611633) Eurydike Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked
Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele. Esimene läbinisti renesansslik hoone oli tema Firence leidlaste kodu/ orbude kodu/ leitud laste kodu, mille fassaad koosneb antiiksetele sammastele toetuvast kaaristust (arkaad)
Kõik linnriigi kodanikud osalesid riigi valitsemisel ja moodustasid ka sõjaväe, neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi. Oli ka nõukogu, mis omas suuremat rolli, kui rahvakoosolek, siin arutati tähtsamad küsimused läbi ja pandi ravakoosolekule hääletusele. Linnriigid kus valitsesid rikkad nim. aristokraatlikeks. Erinevad valitsemis vormid Türannia-mõni suursugune juht meelitas suure osa rahvast nda poole ja haaras riigis võimu. Toetuti sõjalisele võimule, palgates sageli endle võõrsilt sõjamehi, kuid püüti ka saavutada oma kodanike toetust. Kehtestati riigis kindel kord, lõpetati segadused ja parandati vaeste olukorda.Aristrokraatia-võim kuulus ülemkihile, Demokraatia- rahvavõim Sparta ühiskond ja valitsemine Spartiaadid-Sparta kodanikud, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all, moodustasid vähemuse. Perioigid-isiklikult sõltumatud, kui spartiaagide ees andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud
annaabi.ee 
