Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõde". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kohtunik, olekski, endis, rääkimata, otsustaja, valima, astun, mängima, rääkimine, eetikas, parajasti, valetamine, millestki, kuulnud, häda, teadnud, järjekordselt, inimelu, mõistis, uurijad, inimkond, oskaks, varastas, minulesümpaatia, jne) ebaadekvaatse rolli. 6. VABADUS 1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. 1) Metafüüsikas Tahtevabadusega seotud küsimused: a) Kas isik on ise oma tegevuse algataja ja kontrollija? b)Kas determinism sobib kokku vaba tahtega? c) Kas sisekaemuse teel on võimalik tuvastada seda, kas mu tahe on vaba või mitte? Võib-olla on me tegude põhjused sügavamal, kui näha ulatume. 2) Eetikas vabaduse ja vastutuse vahekord Kui eeldame, et vaba tahe on moraalse vastutuse tarvilik tingimus,siis järeldame, et determinism on ühtesobimatu moraalse vastutusega. Kas ma saan moraalselt vastutada, kui kõik on ettemääratud? Ent, on’s lood paremad kui kõik on juhuslik? Kas siis saaksin moraalselt vastutada? 3) Esteetikas Tsensuuri ja loomingulise vabaduse küsimus Ent kunstnike on alati piiranud (a) materjalide
surma, on selleks valmistunud. o Surnud olemine on see, kui keha on ilma hingeta eraldi ja hing ilma kehata eraldi. Samas on filosoof see, kes ei pööra tähelepanu kehalistele naudingutele ja keha kaunistamisele, vaid hoolitseb oma hinge eest ja eraldab hinge kehast niipalju kui võimalik(sest kehalised tajudnägemine,kuulmine,jne on petlikud ja tõele saaks lähedale ainult arutledes) ja selle järgi ta nagu olekski surnud. Tõeline filosoof ihkab teada saada tõde, kuid olles koos kehaga on see võimatu, sest keha segab oma ihadega mõttetööd ja kuigi filosoof proovib keha ja hinge võimalikult eraldada, saab see täielikult teoks ikkagi peale surma ja siis saab hing teada tõe. Kui inimene ärritub lähenevast surmast, siis ta polegi tarkusearmastaja vaid on mingi kehaarmastaja. Seega tõeline filosoof(nagu
Lähedal pole kedagi, kes teda võiks aitata ja teete seda ise, kuid seda tehes jätate kokkulepitud kohtumisele minemata. aidates last kaalub teine pritsiip esimese üles, see aga ei tähenda et see pole kehtiv printsiip. Printsiip on objektiivselt kehtiv, kuid pole alati otsustav, millised teised printsiibid on olukorrale rakenduvad. 14. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruseetika, väidab, et kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele (nagu teleoloogilised süsteemid)
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
Selgitage anti-essentsialismi põhiteese! 1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi ja poliitikafilosoofias - minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua
9. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Inimesed ei taha tunnistada oma puudusi ja vigu. Samas ei taha me aga tõde kuulda, eriti kui seda mainivad teised inimesed. Meile meeldiks, kui teised vahel eksiksid meie kasuks ja armastaksid meid, vaatamata sellele, millised me tegelikult oleme. Sageli käituvad inimesed kasulikkuseprintsiibi järgi - kui kellelgi on kasulik meile meeldida, siis jätab ta meie vigadest pigem rääkimata, kui et lausub tõtt. Inimesed ainult petavad ja kiidavad üksteist, et säilitada suhteid. 10. Milles on meelelahutuse mõte Pascali arvates? Meelelahutuse mõte on sellest loobuda, sest Pascal leiab, et inimesi, kelle jaoks meelelahutus on nauditav, tuleb laita. 11. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Mõtlemine määrab inimese suuruse, kogu meie väärikus seisneb mõtlemises, kuna see on kõlbluse põhialus. Inimene on suur selles
Näited: (1) mündilugu (A ja B taotlevad sama töökohta. A tegi järelduse, et mehel, kes saab töökoha, on 10 münti taskus. Ta usub, et see on B, sest tal on 10 münti. Firma president kinnitas, et tahab valida B. Tegelikult valiti A ja tal oli ka oli 10 münti kaasas. Usk on, järeldus on tõene, õigustatud on, aga teadmist pole), (2) vangilugu. 7.-8. ÕIGE JA VÄÄR 1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust. Normatiivses eetikas vastatakse küsimusele milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline halb (väär). Kas käitumise moraalsuse juures tähtsam teo enese seesmine väärtus või teo tagajärg? Meta-eetika uurib eetikaterminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise. Mida me teeme, kui ütleme, et ,,tapmine on väär"? Kas moraaliotsustused on tõeväärtusega? 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust.
sotsiaalsete institutsioonide tõlgendamisega seotud küsimuste uurimine pigem eetiliste väärtuste kui empiiriliste suhete poolest, inimsuhted; Õigusfilosoofia õiguse aluseid käsitlev õigusharu, rõhuasetus õigusel Filosoofia on alati ja kõigis oma vormides tegelenud inimliku olemise põhiprobleemidega nende kõiksuses. Muu filosoofia on loodusfilosoofia, keelefilosoofia ehk regionaalfilosoofiad. Küsimused üldse, ükskõik mis eluküsimustes üldsusest rääkimine. tugeva üldistusasmtega. Def. Filosoofia - Teadus Üldistest küsimustets. Esemeks huvi terviku vastu, meetod induktsioon ja deduktsioon Õigusfilosoofia vaates õigusele sisaldub alati ka vaade olevale üldse kogu selle terviklikkuses ja kõikehaaravuses. Õigusfilosoofia on üks osa praktilisest filosoofiast (Aristoteles ja Kant). Teoreetiline filosoofia ontoloogia (õpetus olevast), gnoseoloogia (teadmine, tunnetus, know-how), loogika, psühholoogia, esteetika
.. jumala palge järele loodud- tõstab ta esile. Inimene loodud loodust valitsema. ... hea ja kurja tundmine- inimene ainsana on eetiline olend, kes eristab head ja halba. Inimene on jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt. Jumalal on inimese suhtes väga erilised tunded. Vastuarmastus on väga raskesti määratletud, et mida tegema peab. Ohvri toomisest või regulaarsest kummardamisest jne ei piisa- jumal nõuab sisemist pöördumist. Inimese hing on võimeline hea ja kurja vahel valima ja jumalat vastu armastama. ... igatsus millegi puuduva järele- ähmaselt läbi igatsuse miski on väga kallis. · Romantismile omane- toodi välja mõte, et inimese MINA peitub tema isiksuses. Isiksuse saladus väljendub loomingus. Inimene väliste jõudude kiuste jätkab süvenemist oma sisemaailma. Ükski kunstiväljendus ei näita inimese mina lõpuni välja, näeme ainult tükikesi. Inimene on tänu oma kujutlusvõimele maailma kroon
ongi meie loomus. On siiski hetki, kus loomus laseb inimesel oma vaistule truuks jääda, vaatamata kõigile harjumustele. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Pascal peab silmas seda, et inimesed ei taha oma vigu tunnistada. Inimesed ei taha kuulda oma vigadest, puudustest. Me ei taha, et teised meid petaksid samas aga petame me teisi. Tõe rääkimine on kasulik üksnes sellele kellele seda räägitakse, kuid kahjulik rääkijale endale, sest teda hakatakse rääkimise eest vihkama. Inimene on läbi ja lõhki üks suur teesklus. Inimene hoidub tõe rääkimisest ning ta ei taha ka ise tõtt kuulda. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Inimese suuruse määrab mõtlemine. Kogu meie väärikuse määrabki ära mõtlemine. Selle toel ajamegi endid sirgu Pascal kutsub inimest "mõtlevaks pillirooks." Mida see tähendab
1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Kreeka sõnast philosophia mis tähendab tarkusearmastus. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonnaspetsiifilised? Erinevatel filosoofidel on erinevad kontseptsioonid filosoofiast, koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Mis on teadmine? Mida võib teada? Millised on teadmise kriteeriumid? Mis vahet on teadmistel ja uskumustel? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia ja mis valdkonna alla teda sageli paigutatakse? Ontoloogia küsib: Mis liiki asju on olemas? Millist liiki asju eksisteerib iseseisvalt? Loetakse tihti metafüüsika alla. 5. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Eetika, esteetika, poliitikafilosoofia 6. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust! Filosoofia kritiseerib, filosoofia analüüsib, filosoofia abstraheerib, filosoofia argumenteerib
laused võivad olla tõesed või väärad. Moraali saab ka kirjeldada. Näited: "Maa on ümmargune." "Ülikooli peahoone on halli värvi." "Hollandis on eutanaasia lubatud." Normatiivsed laused: Normatiivse e väärtustava lausega annab kõneleja hinnangu. See ei kirjelda midagi ja ei ole selge, milline on selle tõeväärtus. Näited: "Naabri-Mari on hea inimene". "Bemm on vinge auto." "Eutanaasia on lubamatu." Võimalikud mõtlemistasandid eetikas Moraali kirjeldav tasand uurib, kuidas mingis ühiskonnas on kombeks. Normatiivne tasand uurib, kuidas peaks käituma, mis on hea, mis on halb. Metaeetiline e analüütiline tasand uurib loogilisi, epistemoloogilisi või semantilisi küsimusi nagu: Mida tähendavad mõisted hea, halb, õige? Kuidas põhjendada väärtusotsustusi? Mis eristab moraali moraalivälisest? Eetika jaguneb: Metaeetika Teoreetiline
neutraalne. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline e. konsekventsialistlik e. tagajärje eetika: käitumise (teo) teevad moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed. Deontoloogiline e. kohuse eetika: Käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Näiteks on deontoloogi jaoks tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju, ja valetamine on väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! Teo-utilitarism: tegu on õige siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivile e õige tegu on selline, mille tulemuseks on parimad tagajärjed. Reegli e. normi-utilitarism: Ei kaalutle iga
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda se
FLFI.00.001 SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE (3 EAP) 2014/2015 kevad ST 1.-2. LOENG: SISSEJUHATUS + FILOSOOFIA JA MUU 1. Sõna „filosoofia“. Mõiste etümoloogiat (sõnade päritolu õpetus; sõna algupära). Koolkonniti erinevused. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna „filosoofia” esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5-4. saj. e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a). Tuleb kr keelsetest sõnadest: philein, phileõ – armastama ja sophia – tarkus. Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. Filosoofia mõiste: 1) „Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme.“ S. Blackburn 2) „Filosoofiaks me võime nimetada kõi
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on empirism ja ratsionalism. Teadmi
Mis on filosoofia I? 1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“? Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus. Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini, mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas. Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad. Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua: 1. Mis on tõde? 2. Mis on teadmine?
Nt õigus elule, vabadusele jne. Aristoteles ütleb: ,,Iga asi, mis eksisteerib on lahutamatult oma loomu poolest seotud selle sihiga, mille poole ta püüdleb." Iga asi saab olla täiuslik siis, kui ta liigub selle sihi poole, teeb seda, milleks on ta loodud. Inimese kõrgeim siht on elada vastavalt mõistusele. Keskaegne filosoof Aquino Thomas, tuntuim skolastik. Tõi sisse kristliku teooria kuna Jumal on inimesse pannud püüdluse hea poole, siis sellest tulenevalt peaks me valima hea tegemise ja kurja vältimise. Igas olendis on olemas ka teine eesmärk enesesäilitus, ellujäämine. Looduses kõrgeimaks sihiks on inimese ellujäämine. Looma elu säilitamine ei saa olla olulisem kui inimelu oma. Samas on olemas kõigis ka seksuaalne tung, õpetada enda järeltulijaid. Need viitavad üldisele heale. Inimestele eriomane tunnus on püüelda ratsionaalselt korrastatud ühiskonna suunas. Inimesel on samuti ka püüe, tung Jumala v tõe suunas
usulahud sisaldavad filosoofilises laadis arutlemist väga erineval määral. Leidub radikaalseid ususekte, kus teoreetiline mõtlemine on lausa põlu all. Teisalt sisaldub nt budismis rikkalik filosoofiline pärand, millel on palju sisulisi kokkupuutepunkte lääne filosoofiaga 31. Frank P .Ramsey ,,pole olemas iseseisvat tõeprobleemi, vaid üksnes keeleline segadus" 32. Tõde filosoofilise probleemina Eetikas: Kas (ja mis tingimustel) peaks rääkima tõtt? (Hädavale + ,,tõde on valus kuulata") Esteetikas: Mis asi on kunstitõde (eriline tõeliik või lihtsalt õde kunstis?) Epistemoloogias: Kuidas teame tõde? Mille alusel tunneme tõe ära? Keelefilosoofias: Milline on fraasi ,,on tõene" roll keeles? 33. Mis on tõeteooria? Silt ,,tõeteooria" on tähistanud erinevaid asju. Teooria ... - Tõekandjatest (laused?faktid?maakaardid)
Kaugetes kohtades käies mõtled alati, et ükskord tuled siia tagasi. Nõndasamuti suhtume ka oma noorusaega. *** Vähe on inimesi, kes ei kaota huumorimeelt isegi võidu puhul! *** Inimene tundub enesele huvitav, kui ta saab oma hädasid huvitavaks teha. *** Meie pisikesed pahed on meile huvitavaks kõneaineks, suurtest rääkimine oleks ebaviisakas. *** Me talume küllalt hästi ebaõiglust, kui see meile kasuks tuleb... *** Rohkem kui vara ja annet kadestame teiste inimeste tahtejõudu, sest ei saa kellegi kaela ajada, kui see meil puudub... *** Kes tööd ei viitsi teha, kiidab usinasti oma tegevusetust. ***
halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige
ehk häid oskusi oma elu jooksul arendama. Moraalne on jumalale allumine. Kristlik eetika Kristlik eetika sünnib antiikmaailmas, kus keskkonnaks oli erinevaid mõtteviise. Kristlus on üks suuremaid inimestevahelisi kokkuleppeid ehk eetilisi põhimõtteid. Kristlus on mõjutanud kõiki. Ka Eestit, mis kuulub Lääne protestantlikkusse ruumi. Näiteks 10 käsku selle kohta, mida peab tegema ja mida ei tohi teha. Kristlikus eetikas on põhimõte ,,silm silma vastu" ehk eesmärk on piirata omakohust ja kriitikat teiste suhtes aga enda suhtes mitte. Selle teooria järgi on inimene loomult halb. Kultuuriline relativism Kultuurilise relativismi järgi sõltub hea ja halb moraalne praktika inimvajadustest ja sotsiaalsetest tingimustest. Koht, kus inimesed elavad, paneb kultuurilise relativismi paika. Selles teoorias puudub universalalne ,,peaks", mis on kultuuriti erinev
Elada tuleb taotledes ihaobjekte ja hüvesid, mis teevad meie elu heaks. Oluline on mõõdukus, teada kui palju mingeid hüve objekte tarbida. Liiga palju ei saa tarbida ainult tarkust. Religioosne hedonism- elu eesmärk on saavutada intiimne side Jumalaga, millest sõltub ülim õnn ning hüve. Religioosne hüpe ja eneseületamine/minetamine- maise elu piiridest välja murdmine, igavene elu leidmine ülima hüve saavutamiseks, maised hüved peab jätma maha ning valima Jumala. Eesmärgi (õndsus, lähedus Jumalaga) seadmine, mis ületab maise elu piiri. Romantismi eetika- õnn saavutatakse siis, kui inimene saab ennast teostada. Hüve on individualistlik. Eksistentsialistlik eetika- ülim hüve indiviidi mitte allumises kõigele sellele, mida meilt eeldatakse, mis on meie sünnijärgne kohustus, vabaduse taotlus, oma tahte teostus. Sotsiaalne eetika- sotsiaalsed hüved nagu perekond, kodumaa ja selle vabadus ning teenimine,
Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. 4 Teooriaid, mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis. Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes nagu valetamine või lubaduste murdmine on midagi väära isegi siis, kui need toovad kaasa häid tagajärgi. Deontoloogilise käsitluse reeglid peegeldavad üldiseid moraalinorme. Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest
Thomas A. Sebeok, Signs: An Introduction to Semiotics Asenduskirjandus Daniel Chandler. Semiotics the Basics. London, 2002 Mihhail Lotman. Struktuur ja vabadus I. Semiootika vaatevinklist. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2012 Umberto Eco. A Theory of Semiotics. Bloomington, 1976 Floyd Merrell. This is Semiotics. 2000 Loeng 2 Märgid 2. "mingi rõvedus" Svastika ehk haakrist, semiootiline fantaasia hakkab mängima, kui haakrist on keelatud, siis teevad mingisuguse sarnase kujutise (vene kolovrat) Salamärgid 50-kroonine rahatäht pilt käina kiriku orelist, kus on vabamüürlaste märki meenutav silm. Kohe küsimus, et kas rahatähel olev isik on vabamüürlane?.. Paljud märgid vabamüürlastel kasutuses, mis mujal ei pruugi seda tähendada iseenesest.. vm "Märgid ahju" tekitavad poleemikat, märkidest tuleb lahti saada .."hävitame kõik sümbolid" - paraku kõik võitlused märkide vastu,
Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab
Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Paul Holbach'i arvates ("Looduse süsteem") on usk hinge olemasolusse substantsina tingitud teadmatusest nähtuste tegelikest põhjustest Loogilise biheiviorismi kohaselt (Carl Gustav Hempel, "Psühholoogia loogiline analüüs") on psühholoogia mõisted (nt rõõmsameelsus, nukrus) füüsika mõisteid sisaldavate lausete lühendid Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Öeldakse, et on võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et oleks vastavat vaimuseisundit (nt käituda nagu käitub rõõmus inimene, olemata seejuures rõõmus). Kuidas kommenteeriks öeldut analüütilise biheiviorismi pooldaja? Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab
Keelel pole piiri, sest see on kõne valdkond, mitte keele valdkond (kus on soome keel, kus eesti keel). See on poliitiline otsus, kas me tõlgendame lõuna-eesti keelt kui üht osa eesti keeles või omaette keelena. Keel on fiktsioon on olemas ainult dialektid ja nende vahelised piirid kattuvad, aga keelt ennast pole. On ainult reaalsed kõne kogukonnad, mis on ruumis. Kust läheb keele piir, on poliitiline, mitte lingvistiline otsus. Kõne kuulamine ja rääkimine on antisümmeetrilised, samad protsessid, mis toimuvad kõne ajal, toimuvad ka kuulamise ajal, kuid need pöörduvad ümber. Kõnelemise ajal esitatakse mõtteid helide abil (kirjutades tähtede abil). Nii helide kui ka mõtete valdkond on segased. Keelemärk KEEL KÕNE HELI MÕTE
Subjektivist- väärtused sõltuvad soovijatest, nad on nende suhtes relatiivsed. 19. Mis vahe on deskriptiivsel ja väärtustaval lausel? Tooge näiteid! Deskriptiivne- kirjeldab tükki universumist, ei vaja kõneleja poolt hindamist. On kas tõene või väär.(Eutanaasia on Hollandis lubatud.) Väärtustav- ei kirjelda, vaid kõneleja annab oma hinnangu. Nõuab hinnangu andmist kõneleja poolt, kes seda väljendab. (Eutanaasia on moraalselt vale). 20. Kas eetikas on tegemist tõdede või arvamustega? Kui eetikatõed on olemas, mis teeb nad tõeseks: subjektivisitide ja objektivistide järgi. TÕEVÄÄRTUS Nii uskumine kui väitmine on seotud katsega fikseerida seda, mis on tõsi (et väljas sajab vihma) KAS ON OLEMAS MINGEID EETILISI FAKTE (jah) MIS MUUDAB MORAALIOTSUSTUSE TÕESEKS? Subjektivistid Moraalilausungitel pole tõeväärtust, tegemist on hinnangutega, mis väljendavad meie TUNDED millegi suhtes
· aistingud inimesel ja loomal ühine · paljunemine inimesel ja loomal ühine Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Seejuures arvas ta, et · teoreetilised teadused on kasutud ning seetõttu pole nendega mõtet tegelda. · teoreetilised teadused väärivad tähelepanu vaid siis, kui neil on mingi praktiline rakendus · teoreetiliste teaduste väärtus seisneb neis endis ning seetõttu võib neid nimetada vabadeks teadusteks. Aristoteles eristas nelja liiki põhjusi/seletusi. Mis liiki on järgnevad seletused, miks lepatriinu lendab? · Tema tiibade rütmiline liikumine tekitab üleslükkejõu tegevpõhjuse kaudu · Ta soovib leida peatumiseks mugavamat kohta sihtpõhjuse kaudu · Keegi puhus ta näpuotsa pealt minema tegevpõhjuse kaudu
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja vastuoluline, sam
Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla rätsep, keda viiakse talust tallu kui mõnda poollagund viljapeksumasinat. /.../ Ah, mis korralik rätsep ma olen, see oli nähtavasti väike uhkustamine: isegi niiti ei oska ma korralikult nõela taha ajada, rääkimata siis veel pükstest ja kasukast. Olen meremees, selline lihtne kalur, kes püüab räimi endale toiduks, aga ülejäänu viib turule, et saada vähekse tubakat ja pitsi viina. /.../ Mina olen nimelt muinasteadlane!" Teos "Nipernaadi" tervikuna ei ole kindlasti realistlik teos. Igale juturaamatule omaselt esinesid siin väga kontrastsed tegelased. Enamus neist oli Nipernaadi kui mõtleva ja arutleva inimese kõrval muidugi täielikud puupead, kes ei osanud arvatagi, et too
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 4. teema: antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme. Probleemsituatsioon. Nimetus sofistid tuleneb sõnast sophos, mis tähendab tõlkes tarka. Kuid varasemas igapäevases kõnepruugis ei märgitud selle sõnaga sugugi mitte raamatutarku, vaid iga inimest, kes oma tegevusala silmapaistvalt hästi valdas. Sofist oli aga selline omal alal väljapaistev ning sellisena kiitust äratav inimene, kes suutis oma asjatundlikkust ka teistele edasi anda, teisi õpetada. Niisiis kujutasid sofistid endast õpetajaskonda, professiooni, kellel vahetut seost filosoofiaga ei olnudki. Filosoofia ajaloos figureerib see nimetus seetõttu, et osa niisugustest õpetajatest kirjutas ka filosoofia- alaseid raamatuid. Samas oli sofistide-filosoofide puhul tegemist teoreetiliste vaadete mitmekesisusega, milles puudub täielik sisuline ühtsus. Kuid nende juures võib täheldada teatud ühist tendentsi ja need ühisjooned muutuvad ehk m
annaabi.ee 
