Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tõde - absoluutne või suhteline ?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
uskuma, korrigeerida, vaidlema, tõel, wilde, öelnud, vanasõna, kindlam, lahendust, õppinud, absoluutsest, arvab, selleni, reaalsem, reilipeamiselt ikka olnud praktiline edu, mitte aga teoreetiline tõde. William Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik.9 Oma teoses "Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus" (1907.A) ütleb ta tõe kohta nii: /.../ Tõde on üks hüve liikidest, mitte aga- nagu sageli arvatakse- hüvest erinev ja tema suhtes kaasalluv kategooria. Tõeseks nimetame kõike seda, mis osutub heaks uskumuste valdkonnas. Kas me mitte ei pea alati uskuma seda, mis on meie jaoks parim, et uskuda? Kas me saame sellisel juhul lahutada seda, mis on meie jaoks parim, sellest, mis on meie jaoks tõene? /.../ 10 William James mõtestab lahti oma raamatus ''Pragmatism ja elu ideaalid'' nii: Pragmatism kui meetod. Selle ajalugu, iseloom ja sugulased. Kuidas see vastandub ratsionalimile ja intellektualismile. ''Koridoriteooria''. Pragmatism kui tõeteooria, mis on samaväärne ''humanismiga''. Varasemad seisukohad
stele on l?i aegade v?a paljude erinevate maailmavaadete ja uskumustega isikute pool v?ja pakutud erisuguseid definitstioone, siis ei saa seda ka siinkohal htmoodi lahti m?estada. Siiski ks levinumaid arusaamu on, et t?e on see, mis vastab tegelikkusele, kuid nüdki tekib ksimus- mis on tegelikkus... Eesti vaimulik, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul on ?lnud : "T?e on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, v?vi ega l?na, aga temata ei ole elu.Samas juudi vanas?a j?gi on t?e k?ge kindlam vale. Siinkohal tulebki v?ja et igal rahval, igal isiksusel on tekkinud oma t?d ja uskumused. N?teks kui keegi on kindel, et p?apikud on olemas, leidub kindlasti keegi teine, kes v?dab vastupidist. Kindel on aga see, et absoluutse t?ni ei j?a kumbki neist, kuna seda v?det verifitseerida v? falsifitseerida oleks praktiliselt v?matu. Kui nüd r?kida suhtelisest v? absoluutsest t?st, siis tuled t?eda, et k?k oleneb vaatenurgast ja loomulikult inimese enda m?temaailmast. Samas v?b t?ap
otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes. Filosoofia on valdkond, mis paneb mõtlema, arutlema. Siin ei ole absoluutset tõde. Uute vastusteni jõutakse omades ülevaadet maailmast - teadvusest, objektidest, eksistentsist ja tõest, maailmast tervikuna ja meie suhtest sellesse tervikusse. Iga filosoof läheneb asjadele oma vaatenurgast annavad uusi definitsioone/seletusi. 9. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide! Bertrand Russell on öelnud, et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Kas Jaanika võib rünnata Tiinat? Kas üks inimened võib rünnata teist inimest? E kas
Avalik, tõestatav ja loogiline teadmine. Näited: Ma tean, et loeng toimub auditooriumis XX. Ma tean, et 2x2=4. Ma tean, et Katri Raik on meie kolledzi direktor. On tavaks jaotada kaheks: aprioorne (kogemuse eelne, sellest sõltumatu), nt 3+1=4 või on euro sümbol ja empiiriline teadmine (sõltub kogemusest) 7. Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse kolme komponenti. Uskumise tingimus (S usub, et p) selleks, et ma võiksin teada, et X gripis, pean ka uskuma, et X on gripis. Teisiti nimetatakse ka psühholoogiliseks tingimuseks. Uskumust mõeldakse mitte-religioosses mõttes, see tähendab omaksvõtmist, aktsepteerimist. Tõesuse tingimus (p on tõene) selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, peab X tõesti olema gripis. Õigustatuse tingimus (S on õigustatud uskuma, et p on tõene) selleks, et ma võiksin teada, et X on gripis, on tarvilik, et minu usk oleks õigustatud (st et ma usuksin õigel alusel). See on kõige
lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku mingitesse eelnevalt mõõdetud usupügalatesse; tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema. Sokrates oli filosoof, kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes."EsaSaarinen(2004: 20) 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! Bertrand Russell on öelnud, et "filosoofia" definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele. 11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoof argumenteerib, ehk esitab poolt ja vastu kaalutlusi, mitte ei jutlusta. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod?
kuidas, muutub erinevatel ajastutel. Kreeklane oleks Foucault arvates tundnud, et tema põhiülesanne siin elus on hoolitseda ühiskonna eest, siis roomlane juba muretses selle pärast kuidas hoolt kanda ense eest. Oluline oli saavutada mõõdukus, mitte olla omaense ihade liialduste ori. Oluline polegi kuidas ja kellega, aga kui palju (näiteks seksida ja süüa). Enesevalitsus oli ilus. Foucault jaoks ei ole me ise midagi enesele etteantud, me peale ennast ISE LOOMA nagu KUNSTITEOST. Tõel on alati hind; ilma askeesita pole juurdepääsu tõele. Kant ütleb, "ma pean enese ära tundma kui universaalse subjekti, see tähendab, ma pean enese moodustama igas oma teos kui universaalse subjekti, mis vastab universaalsetele reeglitele". Tõlgendati ümber vanad küsimused: Kuidas saan ma end moodustada eetilise subjektina? Kuidas saan end sellena ära tunda? Kas selleks on vajalikud askeetlikud harjutused? Või lihtsalt see
Kui seletaks, satuks samadele tõeteooria radadele, mida juba kaua aega käidud on. 5. loeng TEADMINE – Sissejuhatus tunnetusteooriasse Epistemoloogia – tegeleb küsimustega, mis seonduvad teadmisega. Mida me võime teada? Millised on meie teadmiste piirid? Mis on teadmine? Kuidas õigustada oma uskumusi? Mis on teadmine? – traditsioonilise käsitluse järgi: õigustatud tõene uskumus Õigustatud tõese uskumise järgi, selleks et midagi teada: pead sa seda uskuma see peab olema tõene sa pead olema õigustatud seda uskuma Tõesuse nõue – teadmise mõiste on faktiivne, s.t. ainult tõde on võimalik teada. Vääraid asju ei saa teada, küll aga uskuda. Teadmine peab olema faktiivne, sest meil on vaja mõistet, mis on tugevam õigustatud uskumusest. Maxwelli vastuväide tõesuse nõudele: Newtoni füüsika kuulub teadusliku teadmise hulka, kuid on väär, seega saab teada ka vääraid asju. Põhimõisteid:
Lk 1686. „Mis asi on uskumus?“. Teaduses on kahtlusärritus, mis sunnib teaduse sisus uusi seoseid looma, mille tulemus on uskumus. Ja uskumus on omakorda toimimisereegel, pelk harjumus. Tekivad tõrked ehk kahtlusärritus, see ületatakse kiiresti, luuakse uus harjumus. See on taotlus tulla abstraktsetest kõrgustest maa peale ja viimase annab evolutsioon, kus on mõtlemine kätketud. Harjumuspärane viis on katkestataud, siis tuleb seda korrigeerida. Lõputult ei saa harjumuspärasust tõrkuda, siis tekib uus kahtlusärritus ja see toimib ringluses. Mõte on oma olemuselt tegu (pragmatism). Tegu on uue harjumuse kujundamine. Legitmiatsiooniga tegevust. Kui pole efektseeid kriteeriumeid, millega meetodid kirjeldada, siis võib juhtuda, et hakkama samu uskumusi eristama; peame neid kaheks erinevaks. See on aga intellektuaalse ressursi raiskama. Saab ka samastada kahte erinevat uskumust, aga see on ka erinevus.
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
Kasulik väärus/kasutu tõde (Võib olla kasulik uskuda millessegi, mis on väär. Tõde võib olla vägagi kahjulik. Tõed võivad olla kasutud.) 3. Mis on tõe otsimise point? 6. Deflatsionismi (de + ld flare 'puhuma') tõeteooria – laskem tõest ja tõeteooriatest õhk välja Frank P. Ramsey. A. J. Ayer. P. F. Strawson. W. V. O Quine. Tõeprobleemidega pole mõtet vaeva näha. Tunnused: tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud. Tõel pole mingit deepi olemust – pole kõigi tõdede ühisolemust. Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda, mida ei ole olemas! 7. Milles seisneb tõefraasi funktsioon? Erinevad vastused, seetõttu mitmeid silte, mida reeglina peetakse deflatsionismi liikideks. 1. Stiililine jms otstarve (rõhutav, stiililine, süntaktiline). Pole väga selge, mida Ramsey silmas peab. 2. Üldistav otstarve. Quine ja Ramsey: tõefraas on üleliigne omistatuna ühele antud lausele
mõistaks mulle selle välja. Kusjuures on täiesti ükskõik, kelle võiduga kohtuprotsess lõpeb, maksma pead sa igal juhul. Sest kui mina võidan, siis sa pead maksma, sest kohus otsustas nii, kui ma aga peaksin kaotama, siis tuleb sul ikkagi maksta, sest meil oli ju kokkulepe, et peale esimest võidetud kohtuprotsessi maksad sa tasu ära. Mille peale õpilane demonstreerib, et ta on Protagoraselt tõesti midagi õppinud. Ta ütleb nimelt: hoopis vastupidi – kui kohus otsustab, et sinul on õigus, siis ma ei maksa, sest meil oli ju kokkulepe, et alles peale esimest võidetud kohtuprotsessi tuleb mul maksta, kui aga kohus otsustab, et sul ei ole õigus, siis ei ole siin enam millestki rääkida, sest kohus ei mõista minult seda tasu välja. Loomulikult ei ole sellel lool otsest filosoofilist tähendust. Kuid siin on meil
hulgas. Tasmaania mees või naine teab oma kohustusi sama hästi nagu gröönimaalane. Millest tihti aga mööda vaadatakse, on tõsiasi, et igal kultuuril on nendest mõistetest oma arusaam. Romantilist armastust mõistetakse Prantsusmaal ja Soomes erinevalt. Inglase arusaam kättemaksust pole just teab kui sarnane sitsiillase omaga. Põhitõed on lihtsad ja selged, aga meie arusaamad neist on erinevad. Saksa füüsik Albert Einstein on öelnud, et tõe otsing on tähtsam kui tõe valdamine. Teemade kategooria: tõde. (s.a). 6 Nii sakslased kui ka britid, kes juhatavad ärikohtumisi, soovivad saavutada edukat lõpptulemust, arutleb Lewis (2003, lk 20). Sakslaste arusaam on, et selleni viib tõde, absoluutne aus tõde, isegi kui seda on natuke raske vastu võtta. Britid, vastupidi, peavad esmatähtsaks, et kõik laabuks sujuvalt. Kaks vastandlikku arvamust võivad mõlemad õiged olla
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- filosoofiline
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu
David Hume'i arvates saab kogeda kahe sündmuse ajalist järgnemist Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Milline järgmistest olukordadest on loogiliselt juhuslik (kontingentne)? Mõni koer on sõbralik Millises arutluses lähtutakse tõe kooskõlateooriast? See ei saa tõsi olla, et ta Jaan Tõnissoniga koos on õppinud: ta pole ju koolis käinudki. Sattunud kesklinna, mõtleb Jaak: "Nagu näha, on siin autosid tõesti palju". Millisest tõeteooriast ta niimoodi mõeldes lähtub? Tõe vastavusteooriast Mõtte/uskumuse tähenduse väljaselgitamiseks tuleb William James'i arvates ("Pragmatism: mõnede vanade mõtlemisviiside uus nimetus") võrrelda neist uskumustest lähtuvaid teguviise. Carl Gustav Hempel'i arvates ("Tõesusest matemaatikas") on väide 3+2=5 tõene kasutatud sümbolite tähenduste tõttu
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk.
kogemustest, iga inimene ,,elame oma koopas, näeme varje erinevalt, kuigi on sama lõke." Isiklikud moonutajad. Mehed on sead! Idola fori turuiidolid, inimene kasutab sõnu, mille tähendus puudub/ebatäpne nt saatus. Kasut sõnu sisu teadmata. Usk, et mõistus valitseb sõnade poolt, sõnad võivad mõistuse vallutada. Et nii poleks, tuleb sõnu defineerida, et ei juhtuks eksimist. Alles siis saab hakata arutlema, vaidlema. Idola theatri teatri-iidol. Tingitud usaldavast ja mittekriitilisest suhtumisest igast teooriatesse. Nii palju on erinevaid filosid kui komöödiaid kus kujutatakse väljamõeldud maailma. Meeldivam on kõike aksepteerida. Meil pole võimalik kõiki idoolasid välja juurda, meil on võimalik mõju vähendada. Teamised=jõud, vaja, et teha ini loodusest sõltumatuks. Kõige olul teadmised saame kogemuste kaudu. Ainult neist kogemustest saadud teadmiseid on võimalik rakendada ühiskonna heaks
ainult diskursus ei loo tegelikkust. Sotsiaal- ja loodusteaduse vahekord Teadustulemuste ennustamise/korratavuse probleem. Miks on sotsiaalteadustes eksperimendid ja ennustatavused tunduvalt väiksemad kui loodusteadustes? Positivistlik lähenemine rakendatuna sotsiaalteadustele otsib seaduspäraseid (tõenäolisi) seletusi põhjus-tagajärje mõistetes ja eeldab, et igale probleemile on ka ,,lahendus". lahendus peab olema üks ja õige ja seda lahendust on võimalik tuvastada. eksisteerib kindlate sotsiaalsete faktide vahel. Post-empiristlik lähenemine teadusfilosoogias on seisukohal, et ühiskonnateaduste seletavad eeldused on liiga tugevad. sots.teadustes on kasutatud liiga rangeid seaduseid ja seepärast on paljud ennustused läbi kukkunud. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne lähenemine · Kvalitatiivne uuring on alati olukorda arvestav tegevus, mis asendab vaatleja maailmas kindlasse paika.
Moodusta näide! Teadmine kui teatud informatsiooni omamine ehk teadmine-et. Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. See on kogemusest sõltumatu teadmine. Nt ma tean ,et 8/2=4. 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? seisneb selles, et on kujunenud arusaam teadmisest kui põhjendatud tõesest uskumusest. Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (S teab, et p siis ja ainult siis kui: S usub, et p, p on tõene, S on õigustatud uskuma, et p on tõene.) 10. Selgitage traditsioonilise määratluse (ÕTU) „uskumise“ ja „tõesuse“ tingimust! Selleks ,et midagi teada peab seda uskuma. Kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused pole teadmised: öelda, et keegi teab midagi, saab ainult siis, kui ta seda usub: aktsepteerib, võtab omaks, tunnistab. Näiteks, kui küsida kas sul on peas paarisarv juuksekarvu või vastupidi paaritu. On vähetõenäoline, et keegi midagi kindlat ütleks
inimloomusega. Nt. avalikus kohas ei tohi naeratada, peab olema sisemine rõõm. Välimine rõõm on labane, teeb inimesest ahvi. EETIKA AJALUGU Eetika kui teaduse kodumaa on VanaKreeka. Aluse pani Aristoteles. Aristotelese ja Platoni õpetaja Sokrates tema sain tuntuks ütlusega: ,,Tunne iseennast!" Kreeklased püütsid selgitada maailma mõistusepäraselt, mitte müütidega. Et seletada maailma, peame tundma, kes on inimene. Kujundame maailma enda näo järgi. Sokrates veel öelnud: ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". läbi kahtluse saab jõuda inimene edasi. Inimene peab küsima, miks ja kuidas on. Inimene peab olema dialoogis. Inimene jõuab tõeni läbi kahtluse ja arutluse. Sokrates kasutas irooniat. Inimesi tüütas tema iroonia. Sellega lähtuti, et Sokrates rikub Ateena noorsugu. Mõisteti surma pidi mürgitatud veini jooma. Kui inimene teab, mis on hea ja õige, siis inimene ka käitub vastavalt. Inimene võib ka teada, et mis on hea,
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest.
tegusid/otsuseid, kuid need ei osutu siiski edutoovaks. 13. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega, kuna pole ühtki vahendit, mis kindlustaks meile õiged otsused, seega ei tee seda ka moraaliteooriad. Mitmed moraaliteooriad võivad üksteisele vasturääkivad olla, teatud olukordade puhul võib olla mitu head lahendust, mistõttu on raske otsustada, milline teooria on just õige. Sama käib ta eksistentsialistliku moraali kohta, kuna eksistentsialism on subjektiivne filosoofia ning seetõttu oleneb kõik inimese enda vaatenurgast - sellest mida ta ise õigeks või valeks peab. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: esteetika, poliitikafilosoofia, keelefilosoofia ja kultuurifilosoofia? Esteetika - Mis on ilu olemus? Mis on kunstiteose mõte/olemus/piirid
- Mis on tõe otsimise point? 41. Deflatsionismi tõeteooria Frank P.Ramsey, A.J.Ayer, P.F.Strawson, W.V.O.Quine Vaated, mida iseloomustab veendumus, et tõeprobleemiga pole mõtet vaeva näha. Laskem tõesti ja tõeteooriatest õhk välja! Deflatsionalism (de+ladina keeles flare ,,puhuma)" Deflatsionismi tunnused: - Tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, nagu eelmised teooriad on eeldanud! - Tõel pole mingit deepi ,,olemust" pole mingisugust kõigi tõdede ühist omadust. - Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda mida ei ole olemas! Fraasid ,,on tõene" (,,on tõsi") on ppõhimõtteliselt kõrvaldatavad: järgnevad laused on sama sisuga! - ,,ma tunnen kannikese lõhna" - ,,on tõsi, et ma tunnen kannikese lõhna." Deflatsionismi kriitika: - Hüpoteetilised otsused
Sissejuhatus religioonisotsioloogiasse Religioonisotsioloogia (mis toimub religioosses mõttes ühiskonnas?) - teadusharu, mis uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust. Osa sotsioloogiast, kasutab sotsioloogia meetodeid. Valgustusajastul tuli religioon kasutusele üldmõistena ( - teadmised religioonist kasvasid). Sest ajast saadik on religiooni püütud defineerida. Religiooni defineerida on väga raske. Mõnes keeles, nt araabia keeles polegi mõistet, mis sõnale ,,religioon" sisuliselt vastaks. Indias religioon = karma (seadus, komme) erineb lääne mõistes religioonist. Religiooni mõiste mitmekesisus on sotsioloogiline nähtus. Religiooni peab seda uurides määratlema, et teised uuritavast aru saaksid (et nad mõistaksid, mida uuriti). Definitsiooni sõnastamine tegevusplaanina, mitte tõena. Religiooni mõisted kui tööriistad, mis uurida võimaldavad. Uurimisstrateegiad et valmistada ette mõttekäigud ja kavandada uurimist. Osa definitsioon
ümber. Revolutsiooniga kaasneb paradigma (teooria, mis on teaduslikult tunnustatud ja mida peetakse ainuõigeks, hõlmab väga paljut, selle abil proovitakse kõike seletada) vahetus. Mõni paradigma võib jõuda tõestuseni hiljem, nt Darwini teooriat pole 100% tõestatud. Paradigma kasti ei mahugi kogu loodus, ent kui teadus teadvustab, et on olemas küsimusi, millele ei saa vastata, saab alguse kriisiperiood, mil hakatakse otsima uut lahendust. Nt kui toimub muudatus Ptolemaiose süsteemilt Kopernikusele. Kopernikuse teooria oli revolutsiooniline, ta näitas, et vana teooria ei toimi. Üleminek ühelt paradigmalt teisele on kui usuvahetus. Kui teadlane võtab omaks uue paradigma, muutub ka tema maailmapilt. Teaduse arengu jagab viide staadiumi: paradigmaeelne (mingisuguse nähtuse kohta on palju vastukäivaid seletusi); normaalne periood (kinnistunud on
tajuta Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 9. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest Q Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. R ? Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. ? Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 10. William James'i arvates S õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). T Ei ole õige Peaks inimene mõistusliku olendina uskuma vaid seda, mida on alust uskuda Ei ole õige Ei oska inimesed valdava enamuse uskumuste puhul neid erapooletult põhjendada, kuid tänapäeva ühiskonnas nii ei tohiks olla II TEEMA 1. Millel põhineb väite (propositsiooni) 7+5=12 tõesus? U Õige! Sümboliline väljend 7+5 tähenda sedasama mida sümbol 12 VALE
2. Selle uskumine, mida tavakohaselt õigeks peetakse 3. Laialtlevinud eelarvamuste küüsis olemine 4. Omaenda teadmatuse varjamine oma väärteadmiste demonstratiivse esitamise taha. Kuid teisest küljest rõhutas ta rohkem kui Thomas jumaliku valgustatuse olulisust inimese arusaamisvõimele. R. Bacon oli veel tugevalt kinni neoplatonismis. Ta väitis, et kogu meie filosoofiline mõte pärineb jumalast, mitte aga inimintellektist endast. Duns Scotus (1265 - 1307) Ta püüdis korrigeerida Aquino Thomas´e ketserlust. Meil on sama olemus mis jumalal, erinevas on kvantitatiivne. Intellekti käivitab tahe: tahe otsustab, mille üle mõistus mõtleb, tahe käsutab intellekti. Tahe valib ka objekti, millele intellekti rakendatakse.. Nagu jumala tahe, nii on ka meie tahe täiesti vaba oma valikutes. Duns´i arvates Thomas eksis, kui ta arvas, et tahe on alati mõistusepärane. Duns´i väitel on meie tahe alati vaba, me võiksime igal hetkel valida ka midagi muud (Pelagius!)
Muidu ei saaks ta öelda, et see asi ei ole päris see, mis ta peaks olema. Kuna inimene hakkab asju nägema (tajuma) sünnist saati, siis see tähendab, et tal peab see teadmine olema enne sündi. Seega peab ta neid asju olema enne näinud (tajunud). Seega peab ta enne olema siin maailmas olnud. Kuna füüsiline keha ei saa uuesti sündida, siis peab seda tegema hing. Seega inimene õpib meenutades seda mida ta eelmistes eludes on õppinud. o Hmmmm....ma arvan, et Sokratese point oli see, et kui me näiteks kuuleme sõna puu, siis me teame, mis puu on, aga me ei mõtle mingile konkreetsele puule. Nagu Tõnu loengus rääkis, et keegi ju ei tea SEDA TOOLI, mis andis aluse sõnale tool, aga ometi me teame, et on olemas tool ja mida ta endast kujutab. Taasmeenutamine ongi see, et eikuskilt teame, et tool on tool ja puu on puu
Nietzsche sõnade järgi on ,,immoralist" see, kes mõtleb temaga sarnaselt ning eitab kehtivat kristlikku moraali. Inimtüübi kahene eitus. Immoralist seisab kristlikust moraalist kõrgemal. 26. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal on viinud inimkonna valele teele, selle olemus on absurdne, valelik, kurjuse kehastus. Füüsilist keha ning füüsilisust peatakse vähemtähtsaks kui vaimu. See moraal õpetas põlgama eluinstinkte, pannes inimesi uskuma valedesse väärtustesse. Kristliku moraali preestrid on end moraali abil luisanud kõrgemaks väärtuste üle kohtumõistjateks. 27. Kuidas iseloomustab Nietzsche "dekadentlikku inimest"? Dekadendi tunnus on see, et ta valib alati iseennast kahjustavad vahendid, kuigi ta on rahulik ning haritud. Isiksuselt pessimistlik, leplik ning kaastundlik. Nietzsche tunneb, et on dekadentse inimese vastand. Füüsiliselt terve, tundub ta siiski enamikule vaimuhaige. 28
kehtivuse kohta Kui anomaalia kutsub esile kriisi, peab ta olema midagi enamat kui lihtsalt anomaalia. Kokkusobivuses loodusega on alati kuskil raskusi Kriis – kui rakendused, mida anomaalia pärsib on erilise praktilise tähtsusega, .. või normaalteaduse areng võib muuta kriisiallikaks anomaalia Anomaalia olulisuse kasvades hakkab sellele pühenduma rohkem teadlasi – arvukalt osalahendusi Erinevad kohandused kehtivas paradigmas 3 lahendust kriisile: normaalteaduse parafigma jääb kehtima, probleem on liiga keeruline kaasaegsete tööriistade jaoks, uus p-digma Revolutsioon ja erakorraline teadus? Uus paradigma peab suutma lahendada rohkem probleeme kui vana, lihtsus – kaotab ära iga anomaalia eraldi seletused; sidusus – valitseb mingi kooskõöa fenomenide vahel.. Teadusrevolutsioonide olemus ja paratamatus Paradigma on lakanud adekvaatselt funktsioneerimiast looduse mingi aspekti
· Ta ei arva, et ei tea seda, mida tegelikult teab. · Ta arvab, et ei tea seda, mida ta tegelikult teab. Sokratese iroonia seisnes selles, et · Sokrates mängis rumalat ja lasi vestluskaaslasel end õpetada, kuid pärast ajas tolle oma kavalate küsimustega segadusse. · Sokrates tegi näo nagu kuulaks vestluskaaslast ning too läks jutuga hoogu, märkamata, et tegelikult Sokrates teda ei kuulagi. · Sokrates mängis asjatundjat ning hakkas vestluskaaslasega vaidlema, tegelikult lasi aga endale kõik ära seletada. · Sokratesega vesteldes veendus vestluskaaslane, et Sokrates on ise kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · Sokratesega vesteldes lakkas vestluskaaslane arvamast, et on kõne all olevas valdkonnas asjatundja. · leidis veelgi kinnitust sellele, et ta on tõesti kõne all olevas valdkonnas asjatundja. Dialoogis "Laches" kritiseeris Sokrates definitsiooni, mille kohaselt mehisus on · arukas visadus
Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest
annaabi.ee 
