juuni 1827 Eeva läks täna Põltsamaale, kihelkonnakohtuniku juurde mingeid paberiasju ajama, seega sain mina täna laskmisega tegeleda. Ma usun, et minu paugutamised võivad mu kallile naisele kuidagi närvidele käia, seetõttu ma lasen siis, kui naist kodus ei ole. Kui ma saan oma hobiga tegeleda, lähevad mu mõtted ringlema. Ma mõtlen ja arutlen oma põhimõtete ja hoiakute üle, arutlen, mis on mulle tähtis ja mis mitte. Enda puhul pean ma tähtsaks seda, et ma olen absoluutselt aus. Ma olin kunagi keisrile väga lähedane ja seetõttu andsin ma keisrile vande rääkida ainult tõtt, öelda välja arvamus riigi asjade kohta. Ja seda ma tegingi, saates keisrile memorandumi, milles ma kritiseerisin teravalt Vene isevalitsust ning esitasin põhiseaduse projekti. Aga see tegu ei jäänud võimude poolt karistamata. Mind kuulutati hulluks ja pandi üheksaks aastaks Schüsselbu...
Keisri hull Jaan Kross I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock . Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud...
v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis...
“Keisri hull” Jaan Kross Analüüs Tegevus toimub 19.saj algusel Eestimaal. „Keisri hull“ on kirjutatud Jakob Mätliku päevikuna, kes oli Eeva vend ja see keskendub Võisiku mõisa aadliku Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva elule. Timotheus von Bock julges kirjutada keisrile Aleksander I kirja, kus avaldas arvamust Vene riigi olukorra kohta, tahtis parandada eestlaste olukorda ja luua põhiseaduslik riigikord. Selle peale saadeti Bock vangilaagrisse, kust ta alles 9 aasta pärast vabanes, kuna ta tunnistati vaimuhaigeks. Esimene põhiprobleem on mida suudab võim inimesele teha. Tsaarivõim suutis Timomtheuse elu täielikult ära rikkuda, saates ta 9 aastaks vanglasse, kuna julges keisrile tõtt öelda. Samas...
T imo Tombak G3a Kompromiss kas tsiviliseeritud ühiskonna loomulik käitumisviis või lahingu kaotamine Miks inimene ütleb, et ta ei saa teatud asju teha? Näiteks Timotheus von Bock ei saanud ära sõita põgeneda keisririigist.Timo ei saanud seda teha, kuna ta pidas lahingut keisririigiga. See oli tema enda lahing, keegi teine ei oleks saanud seal osaleda, ainult tema ise. Tema jaoks oli ainuõige olla seal, kus teda sunnitakse, olla kui raudnael keiserriigi ihus. Seda olukorda võib nimetada ka mingil määral kompromissiks - iga osapool nõustub tingimustega, mis põhjustavad talle koos kasuga teatud ebamugavusi, selleks, et teised osapooled nõustuksid...
Ka puhtad ja siirad tunded võivad muuta elu täielikult, kui inimese hingeseisund on olnud hell ning ootamatult on tehtud niivõrd saatuslik otsus.Õigel ajal ja sobivas kohas võib põhimõtetele kindlaks jäämine olla ideaalne, kuid mõnikord tähendab see ränka katsumust. Inimene on puhta südametunnistusega isetu kodanik, kuid ei sobi ühiskonda, kuna tema ideed ja vaated kuuluvad ehk mõnda teise sajandisse. Näiteks Timotheus von Bock (Jaan Krossi "Keisri hull"), kellele said tema ausus ning väärtushinnangud hukatuslikuks. Hakates vastu keisrile, teadis Timo täpselt, millega riskib - kõik oli eelnevalt läbi kaalutud. Mehel tuli teha valik ja ta tegi selle vastavalt oma vaadetele ning tõdedele. Edasine näitab, et põhimõtetele kindlaksjäämine võib otsustajale olla kohutavate tagajärgedega, kuid samaaegselt on ta oma riskidest teadlik - kangelane on oma otsuse teinud.Heitlus inimese sisemuses võib segi...
Märts 2008 Vanemuise teatris. Tegemist oli külalisesinemisega. Näitetrupp oli tulnud Viljandist Ugala teatrist. Näidendis mängiti väga palju ajaga. Etendus ise algas raamatusündmuste lõpuga, millest liiguti sujuvalt üle varasemastele sündmustele ja taaskord mingi ajast ette. Selline ülesehitus muutis näidendi põnevaks, kuid inimesele, kes pole varem end teosega ,,Keisri hull" kurssi viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle nä...
v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - kae nalja - Võisiku (Woicek saksa.k) mõisahärra, erruläinud kolonelleitnant Timotheus von Bock ja abiellus Eevaga. Elama kolisid nad Võisikule (Jakob läks samuti nendega kaasa). Timo (nõndamoodi lyhendab härra Kross enamasti Timotheust) ja Eeva [nõndamoodi nimetab härra Kross naispeaosa endiselt, kuigi too vahetas abiellumisel oma nime Katharinaks(selline tegevus oli vajalik, et abielluda Venemaal, õigeusukiriku tavade kohaselt - Baltikumis oleks see saksa aadli tugeva vastasseisu tõttu võimatu olnud)] kiindusid teineteisesse väga ja nende vahel tekkis...
3. Võimu ja vabaduse probleem J. Krossi romaanis "Keisri hull"Romaanis käsitletaval ajal ei olnud lihtrahval vabadust. Võim pani enamuse reegleid paika ja teisiti mõtelda ei tohtinud. Sõnavabaduse puudumise tõttu sattus Timotheus von Bock Venemaa tsaari põlu alla. Valitsevale võimule ei meeldinud endise alama vaated, kuigi riigivalitseja oli nõudnud, et mees talle alati tõtt räägiks. Venemaa tsaaririik ei olnud demokraatlik ja sellises ühiskonnas tekivadki probleemid valitseja ja teisiti mõtlejate vahel. Kuigi Timo mõtted olid õiged ja lihtrahva seas elades teadis ta, mida kogu rahvas soovis, leidis tsaar, et võimuvastane tuleb ühiskonnast eemaldada.Selleski romaanis ei jäta autor eestlasi...
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud...
Sest ,,meie minevikust on päevavalgele toomata nii palju seaduse järgi meile endile kuuluvat kulda". Krossi tegelased on tuntud ajaloolised isikud, kes jagunevad kahte gruppi. 1) esimesed eestlastest kultuuri loojad (Masing, Peterson, Jannsen, Kreutzwald, Köler) ja 2) Eestist pärit, kuid välismaal elanud isikud. Eestis pärit aga kes ei ole eestlased(seisavad kahe kultuuri mail) nagu näiteks Timotheus von Bock , Balthasar Russow.Oma romaanides Kross jälgib inimeste eneseteostust. ,,Kolme katku vahel" 1970-1982. räägib Russow kujunemisest (1535-1600). Kogu ajastu linnakodanike ja talupoegade elu on jäädvustatud detaili rikkusega. Huvitav psühholoogiline tasand (kuidas Russow areneb). ,,Klio silma all" 1972 novellid. Klio-ajalookirjandust eetikat kaitsev muusa. Ajalooainestikus liikuv- pealkirja tähendus. 4 novelli: 1) neli monoloogi Jüri asjus. Tegelased,...
SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euro...
RÕNGU KESKKOOL Jaan Kross ,,Wikmani poisid " Referaat Koostaja:***''' '''''' Juhendaja: ******* Rõngu 2008 Sissejuhatus Eesmärk oli edendada mõtlemist ning kasutada erinevaid materjale. Tutvustada oma tööd teistele ning teha selle referaadi lugemine põnevaks. Kõigepealt lugesin iga päev paar tundi raamatut, kuni lõpuks sai see läbi. Materjali hankisin internetist ja raamatust vajalike kohtade pealt. Trükkisin neti otsingusse Wikmani poisid ja seejärel uurisin, kas on midagi, mis aitaks mul seda teha. Tuletasin meelde, mis kohtade peal raamatust leiaksin vajalikku materjali. Mõtlesin põhjalikult läbi, mida ja kuidas ma kirjutan. Otsisin abi ka sõnaraamatust. Iga päev tegin umbes pool tundi tööd. Terve töö valmis saamiseks läks 2-3 h. Kõige paremini meeldivad osad tegin enne,...
Villu Jaan Kross "Keisri hull" Jaan Kross · Krossi peamisteks ainevaldkondadeks on ajalooline proosa. Teda on nimetatud eestlaste elu kroonikuk, kes läbi ajaloo liikudes kaardistab eestlaste elu keskajast kuni tänapäevani. · Peategelasteks valib Kross eestlasi, kes on etendanud tähtsat rolli Eestimaa ja kogu Euroopa kultuuriloos. · Krossi tegelased on värvikad ja tugevad isiksused edasipürgijad, kes tahavad elus midagi korda saata. · Ajalookujutuses püüab Kross fakti ja fantaasia vahejoont tabamatuks hajutada ning mineviku võimalikult elavalt ja tänapäevaselt esile manada. · Tema teosed on kõlanud kokku kaasaja vaimuelu probleemidega. · Ajalooliste romaanide keel on mõõdukalt arkailine ning sõnavaralt väga rikas, sisaldades haruldasi sõnu ja võõrkeelseid fraase. · "Kolme katku vahel" (1970-1980) taustaks on 16.sajand...
täie mõistuse juures. Kui ta naaseb koju, siis plaanib ta põgenemist välismaale. Talle aga öeldakse, et põgenevad vaid nõrgad, tugevad aga jäävad. Keisri nuhid ümbritsesid teda ka pärast vabanemist ning tema tegevust jälgiti kuni tema surmani. Päevaraamat on täis erinevaid kohti, juhtumisi ja tegelasi 19.sajandist, milledest enamus on ka faktilist kinnitust leidnud. ,,Keisri hullu" peategelane Timotheus von Bock ning teised romaanis märgitud tegelased on ka päriselt elanud....
· Kuuluvus - Suuresti Timo tegevuse tõttu on Jakob nii-ööelda kahevahel: pooleesti talupoeg, kes ei ole "puhas" eestlane ega ka sakslane. Samuti olid lood eevaga, keda kumbki osapool otseselt omaks ei pidanud. Kuid leidus üksikuid, kes siiski aktsepteerisid (nt Georg, Masing, Rosenplänter). Tegelased · Timotheus von Bock - aadli päritolu sõjalise auastmega intelligentne meesterahvas, kes oli Aleksander I juures heas kirjas. Ta oli väga avameelne ning ei kartnud oma arvamust välja öelda. Enne üheksaaastast vangisviibimist oli mees noor, sale, hea välimusega ning rõõmsameelne. Kuid hiljem, pärast vabanemist aga vaevatud ning nägi vanem väljagi, kui tegelikult oli. Ta esines vahel hullusehooge, kuid mõnikord ta ka teeskles neid ise. Timo oligi keisri hull...
Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allak...
Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos. Naine, kes astub kogu maailma eelarvamustele vastu- Eeva, keda mängis Triinu Meriste ja tegi minu arvates suurrolli. Mõtlema panev etendus ja kõik muutus laval väga eluliseks kui arvestada veel fakti , et kogu ,,keisri hullu" tegevus on kunagi ka päriselt toimunud...
Jakob oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai. Tema organiseeris ka Timo põgenemist, mis aga ometi ära jäi. Jaan Krossi romaan ,,Keisri hull" on ajaloolise taustaga ja see on esitatud ühe mehe , Jakob Mätliku päevaraamatuna. Teoses esitatud nimed ja andmed on enamuses leidnud ka kinnitust, mistõttu võib pidada seda heaks faktikogumiks üle-eelmise sajandi kohta. Olemas oli ka Timotheus von Bock , kelle eetiline eneseteostus viis ta enesehävituse piirile. ,,Keisri hull" ei ole Nõukogulik propagandaraamat, mida 1970 aastatel ja üldse kogu Nõukogude perioodil ilmus. Tegemist on väärtteosega, kus tegelasi iseloomustab truuks jäämine oma eesmärgile, millega sageli kaasneb võõrandumine lähedastest ja suhetest üleüldse. Timotheus von Bock oli eestimeelne mees, kes tahtis tsaaririigis juurutada demokraatiat. Bock nägi, et erinevad rahvused on eestlasi ja Eestimaad...
Jaan Kross ,,Keisri hull" Jaan Krossi ,,Keisri hull" kujutab üht kõrgemas aukraadis olevat ohvitseri, kes julges ette võtta sammu parandamaks Vene tsaaririigi olukorda. Timotheus von Bock tahtis Venemaal panna aluse põhiseaduslikule riigikorrale. Ta arvas, et tal on võimalus seda teha, kuna tal olid keiser Aleksander I isiklikult head suhted. Von Bock tahtis parandada eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest, ta tahtis, et eestlastel oleks rohkem võimalusi. Aeg polnud selleks aga küps, sest tsaar ei tahtnud midagi kuulda von Bocki plaanist. Rahvale suuremate õiguste andmine...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
