Keisri Hull (19)

"Keisri hull" imkats

I - Inimene Jaan Kross oli eesti proosakirjanik, luuletaja, esseist ja tõlkija. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Peategelaseks on Võisiku mõisnik Timotheus von Bock. Tal oli ühiskonnas hea positsioon. Ta kuulus keiser Alekrander I lähikonda. Ta oli lubanud keisrile alati tõtt rääkida. Ta kirjutas manifesti, mida ta tahtis Maapäeval ette lugeda. Ta lasi seda lugeda enne ka keisril. Seal olid kirjas kõige avameelsemad mõtted keisri enda kui ka valitseva riigikorra kohta. Need mõtted aga keisrile ei meeldinud, sest need oleks andnud rahvale rohkem õigusi ning sellega oleks keisri enda võim vähenenud. Aleksander I lasti Timo üheksaks aastaks vangi saata. Timol oli valida, et kas ta vabandab keisri ees või läheb vangi. Tema otsustas aga oma põhimõtetele kindlaks jääda ning läks vanglasse. Timotheus von Bock/Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Aleksander Esimesega

Keisri Hull

Keisri hull 1.Romaanis kirjeldatakse täpselt maaelu ja eestlaste igapäevaseid toiminguid. Tegevustik kujutab meie rahvust ja traditsioone 19. sajandil. Samas on raamat ka rahvusvaheline, sest kirjutatud on Napoleoni sõdadest ja sellel ajajärgul maailmas toimuvast. Samuti on tegevus tihedalt seotud Venemaa sündmustega. Teose alguses oli troonil Aleksander, lõpus Nikolai. 2. Tegelane Jakob Mätlik romaani aluseks on tema päevaraamat. Ta oli Eeva vend, kes aitas Eevat ja Timot nii palju kui sai

Nimetu

the ass (noh ntx vahetult peale abiellumist läksid Eeva ja T. v. Bock kirkikusse, aga kogu aadlirahvas kadus sellejuures sealt ära - yks päss vist jäi istuma ainult, sest ta oli tukkuma jäänud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja

Keisri hull

Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli

Keisri Hull - lühikokkuvõte

Näiteks ükskord, kui Eeva ja Timo läksid kirikusse, kus oli aadli rahvas, siis kadusid kõik peale ühe minema. See üks inimene oli ka lihtsalt tukkuma jäänud. - Keegi ei teadnud, miks Timo ära viidi. Jutud käisid, et ta oli keisrile mingi kriitilise kirja kirjutanud. - Georg von Bock, Timo noorem vend, kes on samuti ohvitser ja kes austab Timot väga, aga laseb tõsimeelselt käima jutu, et see on mingi keisri eksitus, kuna kiri oli väga üllameelne ja suurehingeline. - Jakob leiab aga Timo vanast toast, kuhu ta ise sisse oli kolinud kirja mustandi või ärakirja, mis oli tegelikult liigagi kriitiline selles ühiskonnas sellisele keisrile. - Kirjas kritiseerib Timo keisrit ja tema esivanemaid rumaluse, uhkuse ja omakasupüüdlikuse tõttu, hõõrub talle nina alla probleeme riigis.

Jaan Kross "Keisri hull"

poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai, Aleksandr Pavlovitš jne… TIMO – KEISER – MEMORANDUM Timotheus Eberhard von Bock oli ajalooline isik(1787 – 1836). Bock saavutas sõjaväes keisri ihukaitseväe polkovniku auastme. 1816. aastast elas ta koos Evaga (ja teoses väljamõeldud venna Jakobiga) Võisiku mõisas. Timo teenis enne seda keisri sõjaväes ning saavutas keisri ihukaitseväes polkovniku auastme. Timo pidas oma elu jooksul 61 lahingut, nendest 60 keisri eest ja selle viimase keisri vastu. Keiser oli palunud Timol temale, juhtugu mis tahes, alati ausaks jääda:“ pane oma käsi pühakirjale ja tõota mulle, et sa räägid mulle alati ja igas asjas

TÖÖLEHT JAAN KROSSI ROMAANI „KEISRI HULL“ KOHTA

( tal oli võimalus põgeneda, kuid ta ei teinud seda), hoolitsev ( hoolitses hästi Eeva ja Jakobi eest), enesekindel ( ta ei lasknud ennast teiste arvamusest häirida), oli suurepärane pianst. Timo hoidis ka palju endale (näiteks ei oskanud keegi temalt sellist kirja oodata). Jäi alati oma tõekspidamistele kindlaks ning ta ei tahtnud isegi riigist lahkuda. 1. Õppis Lehrbergi juures. 2. Timo oli aadlik ning keisri sõber. 3. Elas Liivimaal, Võisiku mõisas. 4. Sai oma raha Võisiku sissetulekust ja perekonnavarandusest. 5. Timot peeti hulluks, seepärast tal väga külalisi polnud. Muidu peeti Timost lugu, nii aadlikud kui ka talupojad. Talupojad olid talle tänulikult, et ta neid teistest varem vabaks lasi. Pärast vangist vabanemist ta kõrgseltskonnas ei käinud, kuna võis väga harva oma kodust lahkuda. 1

Jaan Krossi „Keisri hull“

Jaan Krossi ,,Keisri hull" Sisukokkuvõtte Jaan Krossi ajalooline romaan ,,Keisri hull" jutustab ühest kõrgest soost isikust, kes, jäänud truuks oma tõekspidamistele, pidi taluma vangistust ja piinamist. Timotheus von Bock oli keiser Aleksander I tiibadjutant ja parem käsi, mistõttu oodati talt kuuletumist ja lugupidamise näitamist keisri vastu. Samas nägi Timo riigis aset leidvat mõtlematust ja alatut käitumist. Ohvitser von Bock otsustas valedega ühiskonnas mitte kaasa minna ning astuda neile vastu. Timo saatis keisrile manifesti, milles olid kirjas tema mõtted Vene impeeriumi korraldusest, mida ta kavatses ka Maapäeval ette lugeda. Manifest oli keiser Aleksandrile aga vastuvõetamatu ning ta ei saanud selle ettekandmist lubada. Timo oli