J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W
J.Kross ,,Keisri hull" Peategelane: Viljandi kreisi Võisiku mõisa omanik Timotheus von Bock ajalooline isik, keiser Aleksander I tiibadjutant ja sõber, kes teadaolevalt võttis endale naise talurahva hulgast, kirjutas Al. I-le kirja, milles ütles tõtt tema valitsemismeetodite kohta, mille järgselt Aleksander I ta vangistada lasi. Põhiprobleem: Kas inimene (Timotheus von Bock) jääb kannatuste järel truuks oma vaadetele või murdub. Aeg: 19. saj algus (I pool) J.Kross alustab romaani Timotheus (Timo) von Bocki ja Eeva tutvumisest, mis on nähtud Eeva venna Jakob Mättiku silmade läbi (teos on kirjutatud Jakobi päevaraamatuna, seega mina-vormis). (Ilmselt ei olnud Krossi käsutuses nii palju materjali, et kirjutada Timo seisukohalt, eriti puudutab see tema surmaga seotud asjaolusid, mida ei olekski saanud Timo sõnadega kirja panna). Timo saadab Eeva (temaga koos läheb ka Jakob) mitmeks aastaks pastor O.W
hetkel ta mõistis, et ta on hulluks läinud ning tunnistas seda ka iseendale „ – ma tean ise paremini, missugune mu tervis on“(lk 160). Doktor Robst oli kindel, et Timo on hull, ainsad, kes selles kahtlesid olid , Eeva ja Georg, esialgu Jakob. Hiljem Jakob siiski mõistis seda isegi, hetkel kui Timo keeldus lahkumast. Timo ei tahtnud Eestist põgeneda oma arusaamade pärast, ta oli veendunud, et ta ei saa siit lahkuda, kuna sel juhul kaotaks ta oma „61. lahingu.“ – „lahingust ei põgeneta“ (lk 246). Ta ütles, et ta ei saa lahkuda, kuna ta tahab olla raudnael keisririigi ihus (lk 246). Leian, et Timo hullust on raske kinnitada, kuid kindlasti jättis pikk vangipõli oma jälje tema meeltesse. Ainuke kindel tõestus Timo hullusest on tema käitumine Laminguga, kuid seegi oli farss. Kui ta tõesti oligi hull, siis leian, et see lõi välja alles elu lõpul, kui ta keeldus põgenemast ja keisrist tema fataalne(oletatavasti) kinnisidee sai. EEVA
tukkuma jäänud). Keegi kurat ei teadnud miks Timo ära viidi, jutt käis, et ta saatis Keisrile mingi kriitilise kirja. Georg v. Bock (Timo noorem vend, kes tast väga lugu peab ja kes on samuti ohvitser) laseb, aga tõsiuskselt liikvele kuulujutu, et tegu on enam-vähem-nagu mingi keisri eksitusega, sest kiri oli väga yllameelne ja suurehingeline (this point of view becomes soon widely accepted). Jakob aga leiab Timo vanast toast, millesse ta ise sisse oli kolinud, kirja mustandi või ärakirja. Omavahel öeldes oli see oma kaasaja kohta (teate kyll: meelitustega ära harjunud hellikutest keisrid) pisut liigagi kriitiline. Kirjas kritiseerib Timo keisrit väga tema ja ta esivanemate rumaluse uhkuse ja omakasupyydlikuse tõttu; hõõrub talle nina alla mitmeid probleeme riigis (Eesti maarahva seisukord included - Timo on ses suhtes väga õiglane tegelane, abiellus ta ju Eevagagi osaliselt oma tõekspidmaiste tõttu). Sellesamase käsikirja leiab Jakob
elanud. "Keisri hull" on kirjutatud NSV Liidu aegsetes oludes, kus kirjanike sulejooks oli sageli piiratud tsensuuri ja kommunistliku partei ettekirjutustega. Jaan Kross on suutnud aga oma teoste tegelastega neist üle olla ning kirjutanud teose, millest võib välja lugeda tolleaegset (1970. aastate) olukorda. Näiteks 70ndate psühhiaatrite skandaal, mida on väljendatud Timotheus von Bocki hullukskuulutamisega. Kuigi Krossi romaanist võib välja lugeda NSV Liidu vastast kriitikat või vabaduspüüete õhutamist, on Krossi "Keisri hull" ennekõike väärtteos kirjanduslikus mõttes. Sisukokkuvõte Tavatu lugu balti aadliku, Võisiku mõisahärra Timotheus von Bocki ja tema naise Eeva, endise lihtsa taluneiu, kompromissitust elust möödunud sajandi esimesel poolel. Raamat, mille ridadesse (ja ka nende vahele) on autor kirjutanud palju selliseid tõdesid, mille avaldamine kaasaegset teemat käsitlevas teoses olnuks esmatrüki ilmumise ajal mõeldamatu.
Teine põgenemine kukus läbi aga seetõttu, et Eeva ei suutnud Jürit Selo lütseumist ära tuua. Kolmandal põgenemis katsel saadi Jüri kätte ja jõuti isegi Pärnusse.Jüri eest seda põgenemist varjati, kuid poiss sai sellest plaanist ikkagi aru, ning ütles " Isa, Isa, ära kuula neid! Sa ei põgene ju, sest see oleks ju keisri vastu ebaaus"Peale seda istus Timo maha ega tahtnudki enam põgeneda. Ta leidis, et ainult Vene tsaaririigis elades suudab ta midagi muuta, kas või pelgalt oma olemisega olla nn raudnael impeeriumi ihus või pinnuks silmas. 3.3 Väärtused- tal olid esikohal pigem teised nt tahtis parandada vene tsaari riigi olukorda, sest ta arvas, et tal on võimalik seda teha, kuna tal olid isiklikult head suhted keiser Aleksander esimesega. Ta tahtis päästa eestlaste olukorda ning päästa neid sajandeid kestnud talupojaseisusest. 3.4 Üksikvanemaks olenemine- Tiomo naisel Eeval oli väga raske, kui kuulis, et tema mees Timo
süsteemi paremini õõnestada kohapeal viibides. Jakob armub algul Timo järele nuhkiva Lamingu tütresse Jetesse, kuid otustab tüdrukul minna lasta, sest puudub usaldus. Hiljem abiellub minategelane Annaga, kes on aga samuti Laminguga verekaudu seotud (tema vallaslaps). Timo sureb kahtlastel asjaoludel pardipüssist lastud kuuli läbi ei ole teada, kas tegu on enesetapuga, mis küll ei läheks tema isiksusega kokku, või tapab ta nuhk (Laming). Teose tegevus toimub 19. sajandil ning osaliselt on aines ka tõsieluline. Probleemid · Väärtused kas tähtsam on kindlaks jääda oma seisukohtadele või need alla suruda, kui see peaks eluolu halvendama ja ühiskonna halvakspanu teenima? Timo otsustas oma eesmärkidele truuks jääda ja neid avalikult ka esitada, olgugi et see ta vangi viis ja seltskonna ees põlu alla pani
tõusis Lustivere mõisaproua Marie Samson von Himmelstiern äkitselt püsti ta istus sealsamas aadlipingis, rida meist tagapool ja nägu oli tal jäik nagu vihasel kivikujul. Ta tõmbas oma Reinholdi enesega kaasa. Nad marssisid, proua ees ja härra ta kannul, kirikust välja. Ja ma vaatasun irvitusega ja lämbusmistundega läbisegi, kuidas kõigepealt tõusid prouad Pajusi proua Vietinghoff ja Pärsti proua von Below ja tont neid ja nende nimesid teab, ja nende järel veidi vähema või pikema viivitamisega nende mehed ja kuidas meie ümbrus läks Samsonite kannul mõne minutiga lagedaks." Kõige sellepärast tundis Eeva ennast veidi halvasti, aga Jakob ei teinud sellest väga välja, vaid naeris kogu selle tsirkuse peale. Samuti ei teinud Timo sellest suurt välja, vaid kehitas õlgu ning naeratas põgusalt. Sellest tulenevalt asjaosalistele endile ei olnud see absoluutselt probleemiks, vaid kõrvalvaatajaile.
Kõik kommentaarid