Kliima ja jõed (0)

Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp
kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike- rannikualad ,saared.vähe
päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.’
tõusvad õhuvoolud’’vihmased, tuulised ilmad ,talvel sula’’eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr-
õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.’laskuvad õhuvoolud.’’selged,tuule-
vaiksed ilmad’’eestit mõjutab Assooni, Skandinaavia , (suvel)ja sileeri maks(talvel)’’Eesti kl mõjutab:
päikesekiirguse hulk,õhumassid, aluspind ,läänemeri. Rannik -maismaa ja mere kokkupuuteala,mille
piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid . Rand - mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse
tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik. Lauskrannik -
lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed .Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab.
Pankrannik-aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püst-lood-
sete seintega rannad . Astangrand-pudetatesse kvaternaani setetesse murrutatud rand, reeglina
pankadest madalamad,laugemad,enamasti kaetud rusukaldega. Lauskrand -madal,iseloomulikud
väikesed suhteliste kõrguste vahed,settematerjal rannal ühtlaselt laiali jaotunud.esineb kuhje, kulutus -
vorme.Paerannad-paljanduvad lubjakibid tugevasti karstunud .Moreenrannad-kivide,suure ränd-rahnude
rohkus, mida lained tuhandete a. jooksul töödeld.Liiva-ja kliburannad-kujunevad lainetusele avatud
rannalõikudel,kus tormilainetus paiskab rannale paelubjakivi ja kruusa ,liiva.Möllirannad-lainetuse
eest varjatud madalates lahesoppides, pm mudaga kaetud savisetted,levivad rannaroostikud .Maasäär,
laguun -seal,kus maakerge on lakanud,vajumist ei esine v on see aeglane,kujuneb liiva- rannik maa-
säärte ja laguunidega.Põhjavesi-maakoorde üldosa kivimite,setete poorides ja lõhedes olev vaba vesi.
Pinnavesi-maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved, tiigid ,jõed,ajutised-karstijõed-järved,
sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.Vesikond-maa-ala,kust põhja-ja pinna-
veed jõuavad jõgede jt voolu-veekogude kaudu ookeani,merre,lahte,järve(eesti jõed jagunevad 3 vahel:
soome laht,väinamere ja liivi laht, peipsi ). Jõgikond-ala,kust jõgi saab vee. Veelahe -piir valglate,vesi-
kondade v jõgikondade vahel(olulisemaks Pandivere K,mille jalamilt saavad alguse kõigi 3 vesikonna
jõed)Jõelangus-jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe.Jõe pikiprofiil -näitab voolusängi kallakust.Jõe
vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.