laual aitavad tervise parandami- dulaual annavad endast märku nii vereanalüüsi tulemuse kui keha- sele kaasa. kaalu muutustes. 1 Kõrge vererõhk Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mida mõju- tavad liigne kehakaal, stress, vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Kõrgvererõhktõbe tuleb ravida ravi- mitega ja toetada ravi tervisliku eluviisi, sealhulgas tervisliku toitumisega. Soovitused kõrge vererõhu korral Vererõhku mõjutavad elustiiliga seotud tegurid Soovituslik eesmärk vererõhu langetamiseks
Illuka Põhikool Sten Jürgenson Füüsikud elektriõpetuses Referaat Juhendaja:Annely Dietrich Illuka 2011 SISUKORD: Mis on Dieet ? ....................... Lk : 4 Dr.Hay Dieet ......................... Lk : 5 Atkinsi Dieet ......................... Lk: 6;7 Beverly Hillsi Dieet ............... Lk : 8 Sissejuhatus Teema valisin sellepärast , et viimasel ajal on kõigil tekkinud huvi dieetide vastu , kuna arvatakse et nende kehakaal ei ole vastav nende ideaalile . Eriti moodsaks on tänapäeval ja tänasel päeval saanud erinevad dieedid ja paastud. Ei taha propageerida neist ühtegi. Lihtne reegel kui tahad kaalu langetada, siis söö vähem, kui Sa tegelikult energiat vajaksid. Ja vastupidi kui tahad kaalu suurendada, siis tuleb süüa rohkem, kui tegelikult vajad. Peaks nagu asi paigas olema ... Või mis? Kui see kõik oleks nii lihtne, siis kas meil oleks suhteliselt palju ülekaalulisi ja rasvunud kaasmaalasi
[1:147] 2.TOIDU OLEMUS 2.1 Milleks meile toit? Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine. Toit annab meile energiat ja rikastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev. Toit varustab meie organisimi elutähtsate toitainetega. Põhilised toitained on järgmised: süsivesikud, rasvad, valgud ( täpsemalt valiin, leutsiin, isoleutsiin, treoniin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan ja lüsiin), 15 mineraalset elementi ning 17 vitamiini, seega kokku üle 40 elutähtsa aine. [1:14] 2.2 Millest toit koosneb? Toidus leidub palju erinevaid aineid, mis jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väiksed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalnained
steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%
Kui aga organism saab liiga vähe energiat, võib see kaasatuua alakaalulisuse või vajalike toitainete vähesuse, mis omakorda avaldab mõju tervisele. Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras Tähtis pole mitte ainult toidust saadav energiahulk, vaid ka see, et energiat tuleks õigetest toitainetest. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs annavad kogu saadavast energiast 10-15% valgud. 25-30% rasvad ja 55-60% süsivesikud. Igal toitainel on organismis täita oma vajalik roll. Näiteks sisaldavad piim ja piimasaadused rohkelt kaltiumi ja valke, kuid vähe rauda. Rauarikkamad on liha-ja kalatooted, kuid neis pole C-vitamiini jne. Ühekülgse toitumisega tekkiv toitainete puudus mõjutab organismi heaolu väga mitmel viisil ja võib põhjustada erinevaid haigusi. Näiteks kaltsiumi- ja D-vitamiini puudusest võib tekkida luude hõrenemine ning rauapuudusest verevaesus
................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid..........................................................................................11 1.4. Suhkur................................................................................................13 1.5. Kehamassiindeks....................................................................................13 2. TUNTUIMAD DIEEDID........................................................
Valgud Vitamiinid Süsivesikud Mineraalained Lipiidid Mikroelemendid Vesi 3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE. Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre. Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks. Seedimine = toidu lõhustamisprotsess. Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine. 1. etapp - SUU Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja süljega segamine. Tekivad maitse- ja lõhnaaistingud. Sülg on ioonide lahus: Na+, K+, CI-, HCO3- + mutsiinid. Ööpäevas eritub umbes 1200ml sülge. Suu ensüüme: lipaas (rasvade lõhustamine), a-amülaas (tärklise lõhustamine). Neelamise jõuab toit söögitorru
Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud
Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
TOIDURASVAD Paljusid haigusi seostatakse toidu liiga kõrge rasvasisaldusega, eriti küllastatud rasvade ja kolesterooliga (vähk, südamehaigused ja insult). Toidurasvast saadavad kalorid peavad päevasest kalorite hulgast moodustama 25-30%. Tervislik on niisugune toitumine, kus enamus kaloritest ja rasvadest saadakse taimsetest allikatest, sealhulgas taimsetest õlidest. Pähklid ja seemned sisaldavad küll palju rasva ja annavad palju kaloreid, kuid need rasvad koosnevad peamiselt tervislikest polüküllastamata rasvhapetest. Et süüa tervislikult, peab jälgima nii rasva koostist kui ka selle kogust toidus. Päris ilma rasvata või liiga vähese rasvasisaldusega toit ei ole tervislik. Toiduga peab kindlasti saama asendamatuid ehk polüküllastamata rasvhappeid (alfa-linoleenhape ehk omega-3 rasvhape ja linoolhape ehk omega-6 rasvhape), mis on organismile hädavajalikud.
Toitumine · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 % vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %. Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud -- sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad -- pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja
köögiviljadest ning kalast. Piimasaaduste ja liha tarbimine peab olema mõõdukas, suhkru ja maiustuste ning lisatavate rasvade toidurühma osakaal peaks olema piiratud. Mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete kättesaamine igapäevasest menüüst. Näiteks on piimasaadused rikkalikud kaltsiumi ja valgu poolest, kuid samal ajal rauavaesed. Rauarikkamad on liha- ja kalatooted, kuid neis puudub C vitamiin, mida leidub jällegi puuviljades (Deikina & Jõeleht: 2010). Toitumisekspertide poolt on välja toodud soovitused mitmekesiseks toitumiseks: · kindlasti peab sööma hommikusööki, mis koosneks süsivesikutest, sest see annab terveks päevaks energiat; · süüa tuleb regulaarselt, 3-5 korda päevas, 3 põhitoidukorda ja vahele puu- ja köögivilju; · kindlasti tasub süüa kiudaineterikast toitu, sest need on seedimisele väga kasulikud;
Koostas: Liivi Hiienurm, TH3 1. Toitumine Õige toitumine tugevdab meie tervist, jõudu, vastupidavust ja vaimset seisundit. Isegi kui inimene sööb normaalses koguses toitu, ei pruugi ta saada kätte piisavalt vajalikke aineid ja see võib viia erinevate terviseriketeni. Tihti süüakse liiga palju just sellepärast, et toit on täis „tühje kaloreid”. Tühje kaloreid annavad näiteks suhkur, maiustused, jahutooted, rasv, Coca Cola, limonaadid ja alkohol. Liiga vähe saadakse toidust kiudaineid, vitamiine ja mineraale. Tervisliku toitumise 7 põhireeglit: 1. Toit peab olema mitmekülgne 2. Toit ei tohi tekitada ülekaalu 3. Vältida liigset rasva ja kolesteriini 4. Toidus enam kiudaineid 5. Vähendada suhkru kogust toidus 6. Tarbida vähem keedusoola (sööme päevas 12 - 25g, vaja oleks vaid 6 g) 7. Tarbida vähem alkoholi Toitumine oleneb kulutatud kaloritest. Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire
Seda meetodit kasutades näeb, kui tervislik on toiduvalik, ning kas kogused on liiga väikesed või suured, kesised või küllased. Samuti on soovitatav alati lugeda kauplustes toiduainete pakendeid ja seal kirjasolevat toitumisalast infot, kust lugeda peamiselt kalorihulka, rasvasisaldust, säilitus- ja muude E-ainete hulka ja vitamiinide hulka. See aitab otsustada alati tervislikuma variandi kasuks. i 1.2.Makrotoitained Makrotoitainete alla käivad valgud, süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi. Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus, nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust
toiduenergiast. Küllastunud RH: või, juust, lihatooted (viinerid, sardellid), täispiim ja jogurt, margariinid, pekk, rasv, paliõli. Monoküllastumata RH: oliivid, rapsiseemned, pählik, avokaado. Omega-3 polüküllastumata RH: lõhe, heeringas, forell, rapsiseemned, soja, linaseemned. Omega-6 polüküllastumata RH: päevalilleseemned, nisuidud, pähklid, soja, mais. TransRH: mõned küpsetamis- ja praadimisrasvad, nt hüdrogeenitud taimseid õlisid sisaldavad rasvad, mida kasutatakse pagaritoodetes. 3. Milliseid funktsioone on lipiididel inimese oraganismis? Põhiülesandeks on energia saamine ning säilitamine, Energeetiline roll, lagundamine energia saamise eesmärgil ja energiavarudeks talletumine rasvkoes. Ehituslik roll: biomembraanide kaksikkiht nt. rakumembraan ja rakutuuma membraan. Rasvad on vajalikud, kuid õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras.
insuliinivajadus muudest põhjustest tulenev diabeet: põhjuseks näiteks kõhunäärme põletik, hormonaalsete funktsioonide häire, kõhunäärme operatsioon või Eestis haruldane hemokromatoos ehk raua ainevahetushäire. ( www.diabetes.ee) Lisaks sellele on tuntud ka järgmised diabeedi avaldumisvormid: LADA (Latent Autoimmune Diabetes in Adults) on täiskasvanueas algav, aeglase kuluga I tüübi diabeedi alavorm. MODY (Maturity Onset Diabeet of the Young) on enamasti 2030-aastaselt või ka nooremana algav ja tugevasti pärilik diabeet, mille põhjuseks on kõhunäärme puudulik insuliinieritus. . ( www.diabetes.ee) Kõikide diabeeditüüpide siseselt võib esineda erinevaid avaldumisvorme ja ravi võib ulatuda eridieedist insuliinini. I tüübi diabeedi ravi eeldab alati eluaegset insuliinravi. Haruldastel
Suured polüpeptiidid lagundatakse dipeptiidideks. Algab ka rasva lammutamine, kuna meie keha omapära tõttu siseneb kaksteistsõrmiksoolest ka rasva lõhustavat fermenti, lipaasi. Edasi liigubki kogu mass kakstestsõrmisoolde edasi, kus üldiselt toimub viimane oluline toitainete lõhustamise protsess. Nimelt lagundatakse kõik toitained väikseimaiks osadeks, mis võimalik, sahariidid monosahariidideks, polüpeptiidid monopeptiidideks ning rasvad vastavalt glütseriiniks, di- ja monoglütseriidiks ning rasvhapeteks. Kaksteistsõrmiksoolde suubub ka sapp, mis on vajalik ainult rasva seedimiseks. Kogu seeditu liigub edasi peensoolde ja jämesoolde, kus toimub toitainete lõplik imendumine organismi. Mingi osa imendub juba varasema protsessi käigus, aga peamine toimub ikkagi soolestikus. Lisaks toitainetele imenduvad ka vesi ja igasugused vitamiinid ning mineraalained (loengu konspekt).
sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 % 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal? Arvuta, kui 1g süsivesikuid annab 4,1 kcal. kui ainult süsivesikutest päevane energia siis (2000/4,1=487,8g) kui on ka valgud ning rasvad mängus siis (0,55*2000/4,1= 268,3g kuni 0,60*2000/4,1= 292,7g) 11. Kuidas lagundatakse toiduga saadavad süsivesikud ja millistes seedesüsteemi osades need imenduvad? süsivesikud lagundadakse glükoosiks ja see imendub kaksteistsõrmiksooles. Lagundajateks on amülaas ja pankrease ensüümid. 12. Millises raku organellis lagundatakse süsivesikud energia saamise eesmärgil? mitokondri maatriksis 13. Millised molekulid toimivad organismis toitainete
Kui seni on alla 18-aastaste laste energiavajadus toodud välja grupiti, siis nüüd on välja toodud iga vanuse kohta eraldi. Rasvade osatähtus toiduenergiast on vähenenud. Eelmisetes toitumissoovitustes puudus konkreetne kiudainete soovitus lastele, praeguste soovituste kohaselt peaksid alla 18- aastased lapsed tarbima päevas kiudaineid 5g+vanus aastates (nt. 5-aastane 10g kiudaineid päevas). Samuti on muudatusi vitamiinide tarbimissoovitustes, peamine vitamiin D soovituse tõus on 5mcg-t 7,5 mcg/p. Naatriumi toidusoovitus lastele on uutes soovitustes väljendatud mg tarbitud energia kohta. Lisaks tavalistele mikrotoitainete soovitavatele kogustele on esitatud nende minimaalne ja maksimaalne kogus, samuti lisatud informatsiooni toidulisandite ja rikastatud toitude hulgas. Toitainete ja toiduenergia määrad rahuldavad organismi esmaseid toitaine- ja toiduenergia vajadusi, mis sõltuvad vanusest, soost ning töö ja tegevuse iseloomust.
vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid. Mikrotoitained ehk minoorsed toitained on vajalikud inimorganismi bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses. Nad on biokeemilisi reaktsioone katalüüsivate ensüümide koosseisus, samuti võivad nad kuuluda teatud hormoonide koosseisu. Mikrotoitainetel on loomulikult ka ensüümideväliseid toimeid: näiteks geenide aktivaatorina toimiv retinool või vabade radikaalide kõrvaldajatena töötavad vitamiin E ja beeta-karoteen. Mikrotoitainete kestev ala- või ületarbimine osutub samuti kahjulikuks. Mikrotoitainete puhul on määravaks nende sisaldus organismis. Ühelt poolt puuduvad meis piisavad mikrotoitainete varud, et edukalt üle elada pikaajaline defitsiit. Liialdamine mikrotoitainetega viib aga varem või hiljem häireteni organismi elutalitluses, sest bioaktiivsete ühendite koostisosadena mõjutab nende liig organismi regulatoorseid protsesse.
Diabeedik peab jälgima mitte üksnes suhkru, vaid ka teiste süsivesikute sisaldust toidus. II tüüpi diabeedi suureks riskifaktoriks on lisaks geneetilisele eelsoodumusele keha suur rasvasisaldus. Inimestel, kelle toit sisaldab rikkalikult tärklist ning kiudaineid, esineb diabeeti harva. Kiudained aeglustavad tärklise seedimist ja glükoosi verre imendumist. Kui sa sööd palju magusat ja toidu energiasisaldus ületab kulutusi ning kehakaal tõuseb, siis suhkur toidus suurendab diabeedi riski. Ja nii diabeet kui ka ülekaal suurendavad omakorda südamehaiguste riski. Kas suhkru söömine suurendab südamehaiguste riski? Möödukas sahharoosi tarbimine ei suurenda südamehaiguste riski. Erandiks on fruktoos ehk puuviljasuhkur, mida toodetakse sünteetiliselt. Fruktoosi kasutatakse näiteks karastusjookide magustamiseks ja ka dieettoodetes (ta on üle pooleteise korra magusam kui suhkur ja imendub aeglaselt)
funktsioneerimise vajadused tänapäeva seisukohtade põhjal on tervislikud ja vähendavad võimalikke tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguse tekke. Päevane energiahulk sõltub soost, vanusest, kehakaalust ja liikumisaktiivsusest või töö iseloomust. Minimaalseks päevaseks energiahulgaks võib pidada 1400- 1500 kcal, maksimaalse puhul aga 2300-2700 kcal. Ülekaalu ja haiguste korral tuleb toiduainete osas teha valik ja/või portsjonite arvu vähendada. Kui kehakaal on suur, siis on organismi energiatarve suhteliselt suur ja ei ole õige minna üle minimaalsetele portsjonitele. Väikese kehakaaluga inimene vajab vähem toitu, ent seda läbimõeldum peab olema toidu koostis, et tagada kõigi vajalike toitainete saamine. Täiskasvanute toidusoovituste alusel peavad 25% toidukorrast moodustama piimatooted, 19% köögiviljad, 16% kartul, 15% teraviljatooted, 11% puuviljad ja marjad ning 9% toidugrupp liha-kala-munad
· 100 kg kehakaalu korral - 150 200 g/päevas Spordiga tegelejale rasvavabad ja valgurikkad toiduained · Kohupiim (mage), piim (madal rasva%), rasvavaene juust (alla 30 %) · Tursk, lest, tuunikala · Linnuliha · Loomaliha,lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba) · Munavalge · Kaunvili · Leib, teraviljahelbed · Riis · Valgukontsentraadid, aminohapped jne. RASVAD · Organismi suurim energiaallikas, mida jätkub lõpmatult · 1g rasvu annab 9 kalorit energiat · TÄHTSUS o Energeetiline varuaine, energiat üle 2x rohkem kui süsivesikutes ja valkudes o Sisaldavad rasvaslahustuvaid vitamiine A, D, E, K o Ajukoe talitlus, rakumembraanid jm. Rasvade lõhustumisel tekivad rasvhapped · Küllastatud rasvhapped, mis esinevad peamiselt loomsetes rasvades · Monoküllastamata rasvhapped
· küllastatud rasvhapped · monoküllastumata rasvhapped · polüküllastumata rasvhapped Loomsetes rasvades on palju küllastatud rasvhappeid, mis tõstavad vere kolesteroolisisaldust. Seepärast tuleks loomseid rasvu kasutada tagasihoidlikult. Taimeõlides on palju mono- ja polüküllastumata rasvhappeid. Toidu valmistamisel tuleks eelistada päevalille-, oliivi-, rapsi- ja teisi taimeõlisid. Üle 60% toiduga saadud rasvadest on niinimetatud varjatud rasvad, mida silmaga ei ole võimalik näha. Varjatud rasvu on palju vorstis, juustus, munas, salatikastmes, kondiitritoodetes. Paljude pakendatud toiduainete märgistuses on kirjas ka toiduaine keemiline koostis, millele tasuks enne ostmist tähelepanu pöörata. Ei ole sugugi ükskõik, kuidas toitu valmistada. Keetmine, aurutamine, grillimine ja hautamine on tervislikud toiduvalmistamise viisid, mille puhul rasva lisada pole vaja. Praadimisel seevastu imavad toiduained palju rasva.
iseärasusi , mis liigitab kehatüübid kolmeks: mesomorfiks ehk atleetlikuks, endomorfiks ehk ümaraks ja ektomorfiks ehk kõhnaks. Päris puhtaid tüüpe on umbes 20%, ülejäänud on segud. Segunada võivad näiteks mesomorf ja endomorf, kes annavad kokku ülekaalulisusele kalduva, kuid samas lihaselise inimese. Mesomorf ja ektomorf moodustavad ideaalse keha, mis on vormis ilma treeninguta. Selline inimene võib süüa kõike nõrkemiseni, ilma, et kehakaal tõuseks. Endomorfi ja ektomorfi segu ei saa olla, sest korraga ei saa olla kõhn ja paks. MESOMORF Liivakella kuju, nii naiselik kui atleetlik, laiad õlad, kitsad või õlgadega sama laiad puusad. Lihased hästi arenenud ilma suurema vaevata. Kuulsad mesomorfid Madonna, Merle Palmiste, Erki Nool. Toidusoovitused: Söö regulaarselt ja sagedaselt. Kaalumured tekivad tavaliselt 30. aastate teisel poolel. Väldi kartulit , pastat ja
Maomahla happelisus surmab peaaegu kõik toidu ja allaneelatud õhuga kaasunud mikroorganismid (v.a. happekindlad liigid, nagu tuberkuloositekitaja). Maomahl muudab ka valkude ehitust ja loob soodsad tingimused pepsiinile, mis toimib ainult happelises keskkonnas. Pepsiin osaleb valkude lõhustamisel. 1.5. Maks on inimese kõige suurem nääre. Täiskasvanud inimese maks kaalub ligikaudu 1,5 kg. Seedimise seisukohalt on oluline see, et maks eritab sappi, mille koostisosad muudavad rasvad kergemini seeditavaks. Sappi eritub pidevalt, et seda seedimisel kogu aeg nii palju ei vajata, talletub ülejääk sapipõies. Ühes ööpäevas eritub maksast sappi 0,5-1 liitrit. Maksal on veel teisigi ülesandeid: Maksaensüümid muudavad kahjutuks organismile kahjulikud või mürgised ühendid, mis on koos toiduga verre imendunud. Seejärel väljuvad aga need ühendid sapi koostises inimese organismist. Maks hävitab ka baktereid, kui neid on soolestikust tulnud veres.
vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Parim jook on puhas vesi. 10. Ära liialda alkoholiga Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi, et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. (http://www.toitumine.ee/10- soovitust-tervislikuks-toitumiseks/) 6 4. GENEETILISE INIMTÜÜBI TOITUMISVIISID Kõigile inimtüüpidele sobivat ideaalset, isegi mitte mõistlikku toidusedelit, liikumisharjutusi või eluviisi pole olemas. Paljude põlvkondade eluaja jooksul on meie füüsiline keha pidanud keskkonnaga arvestama, kohanema ning muutuma. Ellujäämismehhanismist juhituna on meie
Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endiselt loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja
loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja
Me peseme end iga päev ja käsi peseme mitu korda päevas, kuid mõtleme harva sellele, kas oleks vaja puhastada soolestikku. Kui kanalisatsiooni voolavad iga päev rasvad ja jäägid, siis torud ummistuvad ja neid tuleb regulaarselt puhastada. Midagi sarnast toimub ka meie seedetraktiga kui läbi selle liigub iga päev rasvane toit, liiga palju piimatooteid, liha ja muid toiduaineid, mis võivad sisaldada mürkaineid, siis kogunevad seal toidujäägid. Kui te lasete nendel toidu laguproduktidel seal koguneda, siis võite kokku puutuda autointoksikatsiooniga (enesemürgistusega) ehk seisundiga, mis tekib organismi poolt ainevahetusjääkide soolestikust
..................................................27 11.8 Muud probleemid.......................................................................................................................28 12. Toitumine......................................................................................................................................29 12.1 Valgud.........................................................................................................................................29 12.2 Rasvad........................................................................................................................................30 12.3 Süsivesikud.................................................................................................................................30 12.4 Kuidas mõjutab toit vere suhkrusisaldust...................................................................................31 12.5 Toiduained, mis ei tõsta vere suhkrusisaldust..............................
. 8 1.3.5.3 Magneesium.......................................................................................... 8 1.3.6 Teised ained................................................................................................ 9 1.3.6.1 Sool....................................................................................................... 9 1.3.6.2 Kofeiini sisaldavad joogid......................................................................9 1.3.6.3 Alkohol.................................................................................................. 9 1.3.6.4 Vedelik................................................................................................ 10 1.3.7 Milliseid toite tuleks vältida.......................................................................10 KOKKUVÕTE.............................................................................................................. 10 KASUTATAUD KIRJANDUS.................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
