Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal
Toiduenergiat mõõdetakse kilodzaulides (kJ), megadzaulides (MJ) või kilokalorites (kcal). 1 kcal= 4,2 kJ ja 1 MJ= 1000 kJ. Toiduenergia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saadakse ka alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Toiduenergia Kehakaalu säilitamiseks peab toiduga saadav energia olema tasakaalus kulutatud energiaga, kehakaalu alandamiseks peab energiakulu ületama tarbimise.Toiduenergia pideva ületarbimise puhul suureneb keha rasvamass, tekib ülekaal ja rasvumine, mis on aga riskiteguriks südamehaigustele, sealhulgas südameinfarkt, ajuinsult, kõrgvererõhktõbi, aga ka diabeedile, podagrale, sapikivitõvele ja mõningad vähivormidele. Kehakaalu langetamine alla soovitatava piiri viib aga alakaalu tekkeni. See võib olla seotud ka söömishäiretega. 10 soovitust mitmekesiseks toitumiseks 1. Ära unusta hommikusööki Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks
3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest
vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne. TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi. ENERGIAKULU JA VAJADUS Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana. Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ). 1 kcal = 4,2 kJ Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest, kehakaalust, füüsilisest koormusest)
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2-8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, mis see tervislik toitumine on, siis vastuseks saate kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Need kõik on omamoodi õiged, kuid tuntuimad laused eri dieetidest
Õpilased olid vanuses 13-14 eluaastat. Inimeseõpetuse tunni raames sisestasid nad enda ühe päeva toitumise internetikeskkonda www.ampser.ee. Menüü analüüsimisel arvutati süsivesikute, rasvade ja valkude keskmine kogus poistel ja tüdrukutel eraldi ning võrreldi tulemusi üldise keskmises vanuses oleva lapse päevase normiga. Uuringu tulemusel selgus, et Saue Gümnaasiumi seitsmenda klassi lapsed toituvad mitmekesiselt, sest menüü koosneb nii süsivesikutest, rasvadest kui ka valkudest. Poiste ja tüdrukute menüü võrdlemisel oli näha, et poisid tarbivad süsivesikuid, rasvu ja valke tüdrukutest rohkem. 3.1 Süsivesikud Süsivesikute hulga puhul aga oli näha, et neid tarbivad nii poisid kui ka tüdrukud vähem kui norm ette näeb (joonis 1). Normaalne kogus süsivesikuid päevas 14 aastase õpilase puhul on poistel 375 grammi ja tüdrukutel 326 grammi (Toitainete sisaldus menüüs). Saue
köögiviljadega. Seetõttu tuleb võimalikult palju puu- ja köögivilju kasutada toorelt ning süüa täisteratooteid. Soovitav on tarbida 300 g puuvilju ja marju ning 400 g köögivilju päevas. Mineraalaineid ja vitamiine omastab organism siiski paremini kergelt kuumtöödeldud köögiviljadest. Rasvade ehk lipiidide allikad on katte- ehk määrderasvad, toiduvalmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduainetes leidub nii taimseid kui loomseid rasvu. Taimseid rasvu leidub pähklites, seemnetes ( oliivid, raps, päevalilleseemned, kreeka pähkel, maapähklid, seesamiseemned, 14 kõrvitsaseemned, piiniaseemned jne.), teraviljades, avakaados, sojaubades.Loomseid rasvu leidub lihades, kalades, piimas ja piimatoodetes, munakollases, mereandides.
maitseb ja tuleb süüa mitmekesiselt1. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui ka kõik vajalikud toitained. Kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja veel paljudest teistest väiksematest teguritest. Kui aga organism saab rohkem energiat, kui seda ära kulutab, siis võib hakata tekkima rasvumine, mis võib viia ülekaaluni ja tekitada tervisehäireid1. Muidugi pole tähtis ainult toidust saadud energiahulk, vaid ka see, et energia tuleks õigedest toitaindest. Kogu aeg ühekülgse toidu söömine võib samuti viia erinevate haiguste tekkeni. Paljud inimesed arvavad üldse, et tervislik toit on ainult juur- ja puuviljade söömine, kuid tegelikult see nii ei ole, ka maiustusi tuleb tegelikult süüa, ainult piiratud koguses ning
aminohappeid on loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted
Sellesse rühma kuuluvad ka munad ja pähklid. Kõige vähem peaksime tarbima toidurasva ja maiustusi. Lähtudes sellisest toiduvalikust pole karta, et toit sisaldab liiga palju toiduenergiat, kuid vähe kiudaineid, vitamiine makro- ja mikroelemente ning teisi elutähtsaid toitaineid. Seega peaks lähtuma mõnest olulisest punktist: * Toidu mitmekesisus tagab toidus toitainete tasakaalustatuse. * Toitu peab valima igast toiduainerühmast. * Toit peaks sisaldama 75-80% taimseid ja 20%-25% loomseid saadusi- * Üldisest energiavajadusest peaksid üle poole andma süsivesinikud, ligikaudu kolmandiku toidurasvad ja ülejäänu valgud. * Suhkru osakaal toiduenergias ei tohiks ületada 10%-i. *Igapäevamenüüd tuleb rikastada köögi-ja puuviljade ning marjadega. * Piirata tuleb keedusoola tarbimist. * Joogitarbe rahuldamiseks on soovitavad energiavaesed joogid. * Õpilase laual peaks olema iga päev piima. 5
loomsetes toiduainetes nagu liha, kala, munad, piimatooted. Üks gramm valke annab 4 kilokalorit. Kuid meeles tuleb pidada, et loomsed toidud on tihti ka rasvarikkad. Eestlased on harjunud liialdama loomse valguga. Sellepärast on oluline jälgida toiduvalkude sisaldust ja pidada kinni soovitatud proportsioonist. Rasvad on koos valkudega olulised rakumembraanide koostisosad, aitavad kaasa hormoonide sünteesile ja on kõige suuremaks energiaallikaks. Üks gramm rasvu annab 9 kcal. Rasvad on ka olulised rasvlahustuvate vitamiinide nagu A, D, E ja K omastamiseks. Eriliiki rasv on kolesterool, mis on vajalik sapihapete, rakumembraanide ja A-vitamiini sünteesiks. Kolesterooli sisaldavad ainult loomse päritoluga toiduained. Parimaks rasvaineks on polüküllastumata rasvhapped, mida leidub õlides ja kalas, samuti pähklites. Toitu mitmekülgselt! Valiku kergendamiseks on toiduained jagatud seitsmesse põhigruppi: teraviljatooted ja
Süsivesikute ehituslik roll avaldub selles, et monosahhariidid on liitsüsivesikute ehitusüksusteks, glükoproteiinid ja glükolipiidid kuuluvad biomembraanide koostisse ning keerulisemad liitsüsivesikud sidekoe, luude ja kõhrede koostisse. (Zilmer, Kokassaar, & Lill, Normaalse söömise käsiraamat, 2012) 5 1.1.2. Lipiidid Lipiidid etendavad organismis eeskätt energeetilist osa. 1gramm lipiide annab organismis keskmiselt 9,1 kcal energiat. Täiskasvanute tasakaalustatud menüü peab sisaldama igapäevaselt 25 30 &% lipiide. Toidulipiidid annavad inimorganismile igapäevaseks elutegevuseks vajalikke rasvhappeid, millest küllastamata rasvhapped on bioloogiliselt suurema tähtsusega kuuludes rakumembraanide ja sidekoe koostisesse. Oluline roll on neil kolesterooli ainevahetuses, aktiveerivad mõningate ensüümide toimet. Toidulipiidid kui lahustid aitavad organismil kätte saada
Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? · süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. · valida tuleks midagi igast toiduainete grupist (teravili, puu-ja köögivili, piim ja piimatooted, seemned, õlid). · eelistada toitaineterikkamaid toiduaineid ja vähendada maiustuste ja kiirtoidu tarbimist. · süüa tuleks siis, kui oled näljane ja peatuda siis kui kõht saab täis. · Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeea
Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse (vt. biokeemia õppematerjal - ainevahetus). 5. Peatükk. KEHA TOIDUVAJADUS. KALORIMEETRIA 5.1 Keha toiduvajadus Organism vajab energia pidevat juurdevoolu. Kui seda ei toimu, lakkab organism ajapikku töötamast. Keha energiavajadus on määratud põhiainevahetusega ja tegevusteks kuluva ainevahetuse summaga. Näiteks 70kg kaaluva mehepõhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. 1 kCal = 4,19 kJ Lisaenergia mis kulutatakse tööks: · 400 kCal (1700kJ) kerge töö puhul; · 500 kCal (2100kJ) raske töö puhul. Toiduainete metabolismis vabanevat energiat kasutab organis: · kasulikuks tööks; · soojusproduktsiooniks; Organismi puhkeasendis domineerib soojusproduktsioon. Põhiainevahetuse määramise tingimused: · Lamav asend; · viimasest söögikorrast möödas 12....14 tundi; · hommik;
rühmiti viiele põhikorrusele, lisaks alumine korrus ja ülemine püramiidi tipuosa. Alumine korrus kujutab endas puhta vee tarbimist ning päikese käes veetmist, mis on D-vitamiini allikas. Ning veel on toidupüramiidi põhja korrusel korrapärane sportimine ja normaalne kehakaal. Nimelt on paljud uuringud tõestanud, et suhkrutõve ennetamisel on eriti tähtis normaalne kehakaal, isegi 5 kg kaalulanguse korral langeb veresuhkur ca 12 mmo/l. Teise tüübi diabeedi ravis ongi esikohal dieet ja füüsiline koormus-liikumine ja alles kolmandal kohal ravimid.Ülemine korrus aga võimalikult harva tarbitavaid toiduaineid. Tinglikult on püramiidi alumistes osades need toiduained, mida tuleb rohkem süüa, keskele jäävad mõõdukalt ja tippu vähem süüa soovitatavad toiduained. Igas rühmas on antud päevane soovitatav portsjonite arv. Portsjon on kindel toiduaine kogus, mille keskmine mass või maht sõltub eeskätt toidu energia- ja rasvasisaldusest.
kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma kindel ülesanne, kuid ükski neist ei saa tegutseda eraldi teistest. Tagamaks põhilisi elutähtsaid protsesse kehas, peab toit sisaldama kõiki olulisi toitaineid piisavas koguses ning tasakaalustatult. See tähendab, et toidust saadakse energiat (mida mõõdetakse kalorites) 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. Valgud Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valgud kaitsevad inimorganismi kahjulike välismõjude eest. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi ja valgud osalevad vere hüübimises.
võimalikult hea suhtega (nt. 2:1 või äärmisel juhul 5:1). Tegelikult on see suhe toiduainetööstuse eduloo ja päevalilleõli kasutamise tagajärjel 1520:1 või veelgi halvem. Parem, kui tööstuslikult saadud transrasva toidus ei oleks, ka lubatud 1% päevasest toiduenergiast peetakse tänapäeval liiga paljuks. Meie klimaatilistes tingimustes on parim tasakaalustatud segatoit, mis tähendab, et taimseid toiduaineid on umbes 80% ja loomseid umbes 20%. 4 2 TOITAINED Me sööme iga päev mitmeid toiduaineid- piima, leiba, saia, liha vorsti, juustu, köögivilja, muna. Toiduainete koostisosaks on omakorda toitained: valgud, toidurasvad, süsivesikud, vitamiinid, mikroelemendid, mineraalained. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks
........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü lasteaias.....................................................................................................7 2. Väärtoitumine ja erinevad haigused ning tervisehäired..........................................................9 2.1 Ülekaalulisus ja rasvumine............................................................................................... 9 2.2 Alatoitumine....................................................................................................................10 2.3 Hambakaaries..................................................................................................................10 2.3.1 Kaariese tekke põhjused..........................................................................................
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6
................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 8 2 Laste toitumine Nii hommikusöök, lõunasöök ja õhtusöök on inimesele väga olulised, kuid sageli inimesed sellest kinni ei pea ja piirdutakse vähesemate söögikordadega või kiiremini ja lihtsamalt valmivate roogadega, mis ei anna inimesele piisavalt toitaineid ning sisaldavad suures koguses säilitusaineid. Sageli tuuakse selle peamiseks põhjenduseks ajanappus. Laste hea tervise ja arengu tagab tervislik toitumine, mis koosneb mitmekülgsest toidust. Seetõttu on toidu valmistamisel
5. Toitumishäired ja psüühika 6. Toitumishäired eluviisina ehk pro-ana liikumised 1. Tervislik toitumine ja toitumisvajadused 1.1.Toitumissoovitused Toitumine on inimorganismi hädavajalik osa, milleta inimesed ei peaks vastu. Igapäevasest toidust on kalorid need, mida me vajame, et saada piisavalt energiat funktsioneerimiseks. Üle 15-aastased mõõduka füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad päevas 2300-2500 kilokalorit (kcal) energiat ja samas vanuses noormehed 2600-3000 kcal. Toitumine mõjutab inimese vererõhku, kolestoroolitaset, kaalu ja peaaegu kõike muud, mis meie kehas toimub. Sageli on just ebaõige toitumine põhjuseks südameprobleemidele, mis võivad tulla ette vanemas eas. Oluline on jälgida, et igapäevane toitumine oleks tasakaalustatud ja mitmekesine, ning mõõdukas. Lihtsamaks toitumise jälgimiseks on spetsialistid töötanud välja nii-öelda toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järjestusse.
(Briffa, J, 1999). 5 Selleks, et teada, kui palju inimene vajab põhitoitaineid, on vaja teada saada, kui suur on inimese päevane enerigavajadus. Harris-Benedict on aastal 1919 välja arvutatud energia kulu, mida on vaja põhi ainevahetuseks. Valem on selline: Mehed - 66.5 + (13.75 x kg) + (5.003 x cm) (6.775 x vanus aastates) = kcal ööpäevas; Naised - 655.1 + (9.563 x kg) + (1.850 x cm) (4.676 x vanus aastates) = kcal ööpäevas. Valem annab energiahulga, mida on inimesel vaja selleks, et lihtsalt ellu jääda, ilma, et ta tegeleks millegiga, mis vajaks füüsilist pingutust vms. Saamaks inimese kehalisele aktiivususele vastav energiavajadus, tuleb saadu korrutada vastavate kordajatega. Väga vähese kehalise aktiivsuse puhul, kus on istuv töö ning vähene või puuduv kehaline aktiivsus, on koefitsendks 1,4-1,5
kehatemperatuuri säilitamiseks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks. Energiat läheb vaja ka toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on omakorda vajalik kasvamiseks ja kudede uuendamiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. (4) Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui kulutatakse. Toiduenergia pideval ületarbimisel tekib ülekaal ja rasvumine, mis on riskiteguriks südame- ja veresoonkonnahaigustele (SVH). Viimase kümne aasta jooksul on esmahaigestumine SVH-sse Eestis tunduvalt suurenenud. (vt Lisa 2) (4) „Kõige levinum on oma kehakaalu hindamine kehamassiindeksi abil. Seda arvutatakse jagades kehamass kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites (vt Tabel 1).“ (5) Tabel 1. Kehamassiindeksi protsendid (http://www.toitumine.ee/tervislik-kehakaal-3) <18,5 alakaaluline 18,5-24,9 normaalkaal
Pole võimalik saada tippsportlaseks ilma kooskõlastamata oma toitumis- ja treeningkava. Sportlane peab oma toitumise seadma järgmiste punktide alusel: · Organismi energiavajaduse rahuldamine. Esmatähtis ei ole toidukogus, vaid selle optimaalne koostis. Tippsportlasel võib olla kuni 3 korda suurem toiduenergia vajadus kui sama vanal, samas kaalus, kuid kerge kehalise koormusega inimesel. Näiteks: 20-25 aastase, 70 kg kaaluva mehe ööpäevane energiavajadus on umbes 2800 kcal, samas tippsuustajal on selleks kuni 8000 kcal. · Organismi varustamine ehitusmaterjaliga. Peamiseks ehitusmaterjaliks on valgud. Nende abi sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Valkude tasakaal tagab keha normaalse toimimise ja füüsilise arengu. Tavainimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Vastupidavusalaga tegelev sportlase jaoks on need arvud 1,2-1,4 g/kg ja jõualadel 1,2-1,7 g/kg. Teiseks aineks, mida sportlase
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300 miljoni rasvunud inimese ja see arv kasvab pidevalt. Rasvumisest on saanud tõsine ülemaailme probleem, millele õnneks pööratakse juba tõsisemat tähelepanu. Näiteks Soomes, Austraalias, Hollandis ja Rootsis neelab rasvumine 2- 8% riikide tervishoiukuludest. Aina enam räägitakse tervislikust toitumisest. Kuid mis see tervislik toitumine siis on? Kui küsida tänaval inimestelt, siis saate vastuseks kindlasti, et ei tohi süüa magusat, ei tohi süüa palju süsivesikuid, ei tohi juua limonaade, ei tohi süüa leiba ja saia, palju süüa puu- ja juurvilju, lugeda kaloreid, juua palju vett ja rohelist teed. Enamasti on kõik vastused õiged, aga paljud vastused jäävad teadmatuse pärast ütlemata.
1. Soovitused toiduenergia kohta Toit peab andma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ja kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. Energiavajadus sõltub soost, east, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest. Kõige rohkem mõjutab energiavajadust aga kehaline koormus. Energiat mõõdetakse kilokalorites (kcal), kilodzaulides (kJ) või megadzaulides (MJ). 1 kcal = 4,2 kJ ja 1000 kJ = 1 MJ 84 Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Toiduga saadava energiavajaduse määramisel on Eestis praegusel ajal võetud aluseks Põhjamaade soovitused vähese kehalise koormusega inimestele. Normid on arvestatud nn. etaloninimesele ("etalonmees" kaalub 70 kg ja "etalonnaine" 60 kg). Meeste energiavajadus on suurem kui naistel
Põhiainevahetuseks vajaminevat energiat kasutab keha hingamiseks, kehatemperatuuri sälitamiseks, südametööks ning teisteks eluvajalikeks funktsioonideks. Energiat läheb vaja toidu seedimiseks ja omastamiseks, mis on omakorda vajalik kasvamiseks ja kudede uuendamiseks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks. Toiduenergiat saame toidust ja jookidest. Energiat tuleb toiduga saada täpselt nii palju, kui ära kulutatakse. Toiduenergiat mõõdetakse tavaliselt kilokalorites (kcal). 1 kcal = 4,2kJ Toiduainete energia põhilisteks allikateks on süsivesikud ja rasvad. Energiat saab ka suurel kogusel alkoholist ja orgaanilistest hapetest. Toidud sisaldavad energiat erinevates kogustes: 1 g valke = 4 kcal 1 g rasvu = 9 kcal 1 g süsivesikuid = 4 kcal 1 g absoluutset alkoholi = 7 kcal 1 g orgaanilisi happeid = 3kcal Energiavajadus sõltub: vanusest soost
Samuti on vesi abiks hingamisel. Vesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist. Vee hulk meie kehas sõltub vanusest, imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ning eakatel inimestel 55% kehamassist. Janu tekib inimesel reeglina siis, kui kui organism ei saa piisavalt vett, vedelikukadu on suur või kui toiduga on organism saanud liiga palju mineraalsooli, eriti keedusoola. Täiskasvanutel on veevajadus 28–35 ml kehakaalu kilogrammi kohta (ligikaudu 1 ml 1 kcal toiduenergia kohta). Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett. Janu korral tuleb alati eelistada tavalist ja lisanditeta joogivett. Imikutel ja lastel on veevajadus suhteliselt suurem, sest nende organismis on veesisaldus kõrgem. Kui lapsed ja noorukid, sõltumata vanusest, soovivad juua, siis tuleb seda neile alati anda, sest juua tahtmine on juba organismi signaal, et tal on janu Suhkur ja magusained
suudaks parandada kehalisi kahjustusi. Tasakaalustatud toitumise puhul on oluline kalori- ja vaheldusrikas toit ning söömine kindlatel kellaaegadel. Igapäevaselt tuleks tarbida kõiki toiduenergiagruppe. Ei tohi liialdada keedusoolaga (piisab 0.5 grammist päevas). Toidu valmistamisel tuleks eelistada keetmist või hautamist. Paljud arvavad, et milleks mulle vaja seda tervislikku toitumist. Kuid nad ei pruugigi teada, mida toob endaga kaasa ebatervislik toitumine. Rasvumine kurnab meie südant ja lühendab eluiga. Kust teada saada mida tervisliku toitumise all mõeldakse? Tänapäeval on selleks õnneks olemas palju raamatuid, internet ja miks ka mitte pöörduda perearsti poole. Mina valisin selle teema sellepärast, sest väga tähtis on teada kui palju ja mida sa sööd, ning kuidas see meid mõjutab 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL 2.1 Tervislik toitumine Mis on tervislik toitumine? Kas see, kui me sööme ainult päevast päeva keedetuid kapsaid,
Toitumise tähtsus Koostaja: Kristina Tepper PK 10 Tartu KHK Tartu 2011 Toiduvaliku põhimõtted · Päevast päeva ilmub uut infot toiduainete tervistavate omaduste või nende kahjulikkuse kohta. Homme võib juhtuda, et lükatakse see info ümber. Tootjad pakuvad üha uusi tooteid, mis väidetavalt on meile kasulikud. Samuti mõeldakse pidevalt välja uusi dieete. Tervisliku toitumise info tundub muutuvat väga kiiresti ja raske on selles orienteeruda. Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks v
Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired......................................................................................................... 14 4.2 Söömishäirete põhjused.......................................................................................... 15 4.3 Anoreksia.............................................................................................
Sellele saad vastuse kui hakkad minu referaati teemal ,,Sportlaste toitumine" lugema. Head lugemist! Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Sportlaste toitumine Sportlased kulutavad tänu suuremale kehalisele aktiivsusele palju rohkem energiat, kui mitteaktiivsed inimesed. Kui tavainimesel on energiakulu ~ 2000-2800 kcal päevas, siis sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Kõige suurem energiakulu on mõõdetud rulluisutamisel kiirusega 18,5 km/h 25,9 kcal/min ja suusatamisel mäkketõusul 22,0 kcal/min. Ujumine 45 tõmmet minutis kulutab 19,3 kcal/min ja jooksmine kiirusega 17,5 km/h kulutab 18 kcal/min. Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule, mis sõltub treeningute intensiivsusest ja kestvusest. Noorsportlastel tuleb oma menüüle
maks. Toiduga süsivesikutest saadav energia on peamiselt tärklisest ja suhkrutest ning vähem kiudainetest ja suhkrualkoholidest. Peamised süsivesikute allikad on terviljad ja kartul. Puuviljad, puuviljamahl, marjad ja piim annavad samuti suhkruid (mono- ja disahhariide). Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 50-60%. Kõige levinum süsivesik on glükoos, mis on organismi peamine ,,kütus". Glükoosist saab energiat kõige kiiremini, rasvadest aeglasemalt. Kuna jalgpall on loomult kiire ja intensiivne mäng, siis enamik energiavajadustest kaetakse glükoosi varal. Enne mängu või treeningut peavad olema glükoosi varud maksimaalselt täidetud. Jalgpallurile soovitatavad süsivesikuterikkad toidud on: * supid * riis *pastad *pudrud *kartul * müslid * värsked puu-ja köögiviljad *jogurtid ja erinevad leivatooted. 4 1.2 VALGUD Lihased koosnevad valkudest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
