Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TervisePsühholoogia-eksami-küsimused ja vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stress, töötaja, tööstress, psühholoogia, kurnatus, reaktsioon, stressirohke, käsitlus, stressor, tervisekäitumise, toimetulek, läbipõlemine, tõhusus, komponent, enesetõhusus, lazarus, selye, töökoormus, kolleegide, psühholoogiline, teadliku, tööalane, söömine, tajub, uskumus, baum, sobivus, ressursid, piisavad, füsioloogilisiNing alahinnatakse tervise sotsiaalseid, keskkondlikke ja teisi aluseid. Sotsiaalpoliitiline: Peetakse tervist kujundavaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundab omakorda poliitiline kontekst. Meditsiiniline: On defineeritud negatiivse kaudu e tervist mõistetakse kui haiguse puudumist. Siin ei räägita sotsiaalsetest, kultuurilistest, käitumuslikest, keskkondlikest ja teistest teguritest. Akadeemiline: On kaks suuremat valdkonda seotud: psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste piirialal nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset kontseptsiooni. Statistiline: Tervise mõiste statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. Kui biomeditsiinilised näitajad on korras, on inimene terve; kui ei ole korras, ei ole inimene terve. Holistlik: Hõlmab kõiki, kuid on liiga lai, raske määratleda, kinnitada, sest ei tea, kust piirid lähevad. Käsitlused läbi ajaloo
Kasutatakse psühhosomaatiline jne.. Kehalised häired esinevad, kuid ei seleta sümptomeid. Bioloogilised põhjused puuduvad. Täiskasvanute puhul seostatakse psühhosomaatiliste häirete põhjuseks rolli konflikte. Oma mina seostada omandatud rollidega. Tekib rollikonflikt. Konversiooninähud: emotsioonid epuhul, mis sotsiaalselt ei tohiks välja näidata. Näiteks arts: kes ei tohiks olla ebakindel, kui on seda. Kliiniline psühholoogia: Käsitleb isiksuse kohanemist haigusega, käitumuslike reaktsioone, mis haigusega kaasneb. Tegeleb peamiselt vaimse tervise probleemidega. Depressioon. Sõltuvusteemad. Meditsiiniline psühholoogia: Suunatud puhtalt ravile, põhineb mehhanistlikul, reduktsionistlikkul mudelil. Arsti patsiendi suhe tuuakse sisse. Käitumuslik meditsiin: Pedagoogika, psühholoogia, meditsiin. Tehnikad, kuidas tervist hoida ja ravida. Biotagasiside teema. Meditsiiniline sotsioloogia:
· et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel
LÄBIPÕLEMINE Mis on läbipõlemine? Läbipõlemine on kompleksne häire, mille tunnusteks võivad olla suur väsimus, kurnatus, negatiivne suhtumine kõigesse ümbritsevasse. Kaotatakse tahtmine teiste inimeste vastu huvi tunda. Termini “läbipõlemine” võttis kasutusele 1970ndatel Herbert Freudenberger - Ameerika psühholoog. Läbipõlemissündroom emotsionaalse ja vaimse kurnatuse seisund, mis toob kaasa alaneva hinnangu endale kui professionaalile ning võib süvenedes laieneda ka isiksuslikele omadustele Läbipõlemist iseloomustab
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology)- indiviid · Organisatsioonipsühholoogia (organizational psychology). Inimene ja organisatsioon. · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factorspsychology or engineering psychology)- on tehnilsem valdkond. Räägib inimese ja töövahendi suhtetst. Kuidas toota töövahendeid, millsed need peaks olema ja sobiksid võimalikult hästi inimesega. Töövahendite disain. Tegeleja peab hästi tundma isimene tunnetuslikke protsesse. Milline om müra mõju inimese keskendumis võiml. Kuidas valgus ja õhk mõjutavadfüüsiline ja vaimne tervis.
SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elu- ja töötempo, kõrge vastutustase ning suur töökoormus tekitavad stressi. Leidub mitmeid organisatsioone, kus tööstress põhjustab ettevõtte produktiivsuse langust ning tekitab suhtlemisel pingeid ja konflikte. Tööstress võib mõjutada igas suuruses organisatsioone, olenemata asjaolust, millisesse majandussektorisse ettevõte kuulub. Ilmselgelt on tööga seotud stress ja sellest tulenevad probleemid muutunud aktuaalseks teemaks. Tihti on juhid huvitatud ainult ettevõtte progressist ja ei märka seejuures, et oma juhtimisvigadega võivad nad tekitada stressirohke töökeskkonna. Töökeskkond mõjutab aga alluvate heaolu ja edukat töötamist. Muidugi on iga töö mingil määral stressitekitav, kuid see ei tähenda, et juhid ei peaks tööstressiga tegelema. Tööstressiga toime tulemiseks (tegelemiseks) on vaja uurida selle tekkimise põhjuseid ja
Tervise bio-psühho-sotsiaalsed alused. Kordamisküsimused eksamiks. 1. Tervise kaasaegne käsitlus – mõiste, erinevad lähenemised ja mudelid. Tervis on multidimensionaalne mõiste, sotsiaalse, füüsilise ja psühholoogilise heaolu muutuv seisund, mis põhineb tegutsemisvõimel, eneseteostusvõimel, sh stressi ja riskidega toimetuleku ja ressursside kasutamise oskus ja elu mõtte tunnetusel. 2. Tervisega seonduvad mõisted - tervisedendus, tervisekaitse, keskkonnatervis, tervishoid, tervisesüsteem, rahvastikutervis.
.................. KUTSEHARIDUSKESKUS ........................ ...................... Tööstress Referaat Juhendaja: ................ ................. 2010 Tööstress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas kõigile. Inimestel tekib stress, kui nad tunnevad, et neile esitatavad nõuded ja nende kasutuses olevad vahendid nõuete täitmiseks ei ole tasakaalus. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv kuid oluord on
Mis on stress? Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. [1] Tööstress Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. [2] Stressi dünaamika Cooper-Cummingsi stressimudeli järgi: · Algstaadium pingevaba periood.
SISUKORD Organisatsiooni psühholoogia...........................................................................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad....
* majanduspoliitiline rõhutab personaalset vastutust oma tervise eest. Alahindab sotsiaalseid, keskkondlkke ja teisi mõjusid. * sotsiaalpoliitiline peab olulisemaks sotsiaalset keskkonda ja seda kujundavat poliitilist konteksti. * meditsiiniline konkreetselt tervis kui haiguse puudumine. Ei puudutata mingeid muid tegureid, oluline on ainult haiguse olemasole või puudumine. * akadeemiline tervisega on seotud kaks suuremat valdkonda psühholoogia ja sotsioloogia. Nende teaduste puhul nähakse tervist kui biopsühhosotsiaalset konseptsiooni. Kõik on omavahale seotud. * statistiline kui biomeditsiinilised näitajad on normis, siis on inimene terve, muidu mitte. Statistiline norm on määratletud organismi erinevate näitajate kaudu. * holistlik kõikehõlmav terviklik kontseptsioon. disease tuntud, objektiivselt määratletud patoloogiline protsess illness objektiivne patoloogia puudub
järgi infot kogudes ja uurides on lihtsam probleeme lahendada, kuklatundega võime eksida) 4) erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks, ükski teooria ei suuda kõike seletada. Rohkemate teooriate teadmisel on lihtsam probleeme lahendada 5) teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud Alavaldkonnad: 1) personalipsühholoogia: üksikisiku probleemid (värbamine ja valikud), üksikisiku hindamine 2) inimfaktori (inseneri) psühholoogia: eksperimendid, tunnetusprotsesse peab tundma ( mida suudab inimene kui üksikisik teha, inimestega arvestamine. Töö/töövahendite disain 3) org.psüh: heaolu probleemid (töötaja motivatsioon, rahulolu, samas stress ja muu halb), grupiprotsessid, inimeste juhtimine, töökorraldus Üldised arengusuunad: 1) kognitiivne plahvatus: viimastel kümnenditel on neuroteaduste valdkond arenenud ja otsustusprotsesse suudetakse paremini mõista
MIS ON STRESS? Mis siis on ikkagi stress? Stress on lai mõiste mis hõlmab mitmeid tunnete ja käitumise aspekte. Stress on kui inimene tunneb, et on oma töö püünises või tal puudub kindel tulevik. Stress on kui inimene tunneb, et on kaotanud kontrolli oma elu üle või tunneb ebakindlust tuleviku suhtes, oma töö, pere ning tervise suhtes. Kuid siiski, stress ei ole ainult negatiivne. Näiteks emotsionaalse või vaimse stressi põhjus võib olla nii meeldiv kui ebameeldiv - nt. edutamine võib olla sama suur stressi allikas kui positsiooni kaotus. STRESSI ALLIKAD Tööga seotud stressi probleem üldiselt on tingitud töökorraldusest nii füüsilisest kui ka kultuurilisest keskkonnast. Sageli on stressi põhjus tihedalt seotud otse töö eripäraga ja töö keskkonnaga või siis suhetega töökaaslaste vahel aga ka nende kahe kombinatsiooniga.
....................................................................................................... 18 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 19 2 Sissejuhatus Stress ja pinged on kaks sellist asja millega kõik inimesed kokku puutuvad. Tahan seda teemat veidi lähemalt uurida. Käesolevas referaadis annan ülevaate sellest, mis on stress ja miks see üldse tekib, kuidas sellega toime tulla ja millised võivad olla tagajärjed. Tahan teada, kas stressis inimene peaks abi otsima või saab selle leevendamiseks ka ise midagi ära teha. Töö eesmärgiks on see, et saaksin üleüldiselt rohkem teada stressi olemusest ja sellega kaasnevatest võimalikest probleemidest, suudaksin vajadusel iseendal ja ka mõnel
poliitika), mis mõjutavad inimeste individuaalset bioloogilist ja geneetilist olemust • tegevustest ja otsustest, mis hõlmavad enamiku indiviide ja elualasid meie ühiskonnas • inimeste suhtumisest/hoiakutest ja vastutusest ning suutlikkusest teha valikuid *Subjektiivne tervis/ Tervise enesehinnang: • on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab; • on leitud seoseid rahvastiku tervise- ja tervisekäitumise näitajatega - suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne distress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu. (Tuuli Ruus 2011) Hea enesetunne ja rahulolu vaatamata Haigused puuduvad, hea enesetunne tõsisele haigusele Halb enesetunne, rahulolematus – Halb enesetunne - puudub sotsiaalne, rasked haigused, tugevad valud füüsiline või vaimne heaolu, haigusi ei ole
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress. Stressorite tüübid: Läbipõlemine võib tekkida * muudatused meie elus inimestel, kes tööülesannete Stressi dünaamikast * krooniline stress ehk me ei täitmisel peavad palju suhtlema. pikemalt. suuda oma pingetest vabaneda
Mis on stress, selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla? Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire
TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK ERIALASES TÖÖS Mida me mõtleme sõna tööstress all? Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress ei ole üdini negatiivne, sest miks muidu on sellest räägitud kiviajast peale. Stress olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime (Teichmann, 2002). Tööstress on kasvav probleem kogu maailmas, mis mõjutab mitte ainult tervise ja heaolu töötajaid, vaid ka organisatsioonide tootlikkust. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud tööstressi
subjektiivset heaolu uurides: • Positiivne afektiivsus • Tegevus/hõivatus, sh loovus, eesmärk (engagement/state of flow ⇒sense of self) • Tähendus (meaning) 24. Psühhosotsiaalne, psühholoogiline ja subjektiivne heaolu – sarnasus ja erinevus. Psühhosotsiaalne heaolu on näitaja, mille abil väljendatakse kokkuvõtlikult inimese vaimset ja sotsiaalset tervist või seda, kas tal on hea olla. Psühhosotsiaalne heaolu on töötaja subjektiivne hinnang oma heaolule, mis hõlmab emotsionaalset seisundit (tööga seotud positiivsed ja negatiivsed elamused), oma toimetulekut ja rahulolu tööga ja eluga üldisemalt. Psühholoogiline heaolu näitab: • kuivõrd ollakse efektiivsed oma probleemide lahendamisel • kas ja kui palju omatakse lähedasi suhteid • kas inimesel on mõtestatud elu eesmärk • mil määral aktsepteeritakse iseenda omadusi
Mis on tööstress? Kaasajal käsitletakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskkonnas esinevad faktorid. Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskkonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime. Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnetuhande aasta vältel ellu jääda.
................................................................................................7 Stressiga seonduvad häired..................................................................................................... 8 Mõju nahale.............................................................................................................................9 Erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju minu organismile(ÄRI) Stress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt. Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis
....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
Aristotelesest (384-22 e.m.a) ja Kreeka filosoofidest mitmetes teadusharudes kajastavates valdkondades. Kultuuri kontekstis on põhjust rõhutadapsühholoogilisi ja sotsiaalseid nagu geograafia,filosoofia, meditsiin, sotsioloogia, psühholoogia, tervishoiu Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste terviseprobleeme, mis on sageli ka sõltuvusprobleemide tekke lähtekohaks. ökonoomika ja tervisedendus Läänemaades on huvi heaolu mõõtmise vastu rahuldatus, mida mõõdetakse valdavalt sotsiaalsete Kultuur kui tervisemõjur- Kultuuri mõistetakse kui inimlikku strateegiat
Analüüs Pärnu 2013 ESIMENE OSA 1.1 Küsimuste vastused 1. Millised mudatused on toimunud Euroopa tööturul viimastel aastatel? Tööstress on tekitanud kasvava huvi Euroopas viimaste aastatega. Töökoht on muutunud tänu majanduse üleilmastumisele. Töökoht hõlmab endasse rohkelt uusi teadmisi ja suhtluse tehnoloogiat, kasvavat mitmekesisust töökohtadel ja inimeste jaoks on kasvanud hingeline töökoorem. 2. Mitmendal kohal on tööga seotud stress Euroopas levinumate tööst tingitud haiguste osas 2000. aasta European Working Conditions Survey (uurimus) andmetel? Euroopa levinumad tööst tingitud haigused 2000.a andmetel on stress teisel kohal teiste haiguste seas. 3. Milliste haigustega seostatakse tööga seotud stressi kõige enam? Tööga seotud stressi seostatakse kõige enam südame- ja veresoonkonna haigustega, lihasluukonna häiretega (eriti seljaprobleemidega ja selja-, õla, käe-, küünarnuki probleemid).
Referaat STRESS Tallinn 2008 Stress ja sellega toimetulek Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).
Elukvaliteedi mõõdikud Valdavalt sotsiaalsed näitajad: avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, ühistransport, turvalisus, õigus-, keskkonna-, loodus ja kultuuriväärtuste kaitse) kättesaadavus ja kvaliteet 7. Objektiivne ja subjektiivne/enesehinnanguline tervis, nende seos heaoluga. Subjektiivne ehk enesehinnanguline tervis … 1) … on usaldusväärne üldise tervise näitaja, mis peegeldab kuidas inimene ise hetkel oma tervist hindab; 2) on leitud seoseid rahvastiku tervise ja tervisekäitumise näitajatega – suremus, haigestumus, kroonilised haigused, emotsionaalne stress ja suurem arstiabi kasutussagedus ning eluga rahulolu Objektiivne tervis ??? 8. Keskkonna, sh looduse mõju ja seosed tervise ja heaoluga, selle kasutamisvõimalused praktikas Mõjutused 1) Planeedi ökosüsteem – ühesugune mõju kogu inimkonnale, sõltumata rahvusest, kultuurist, rikkustest ja muust materiaalsest. 2) Kliimast oleneb inimasustuse võimalikkus, eluviis, kujuneb välja kultuur oma
Rakvere Reaalgümnaasium Kristin Lichtfeldt 10.T klass STRESS JA SELLEST HOIDUMINE Psühholoogia referaat Hindajad: Eda Peinar ja Liivo Raudver Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 Stress mis see on
Tallinna Järveotsa Gümnaasium REFERAAT STRESS Autor: Tallinn 2007 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................
maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord võib olla teisele ergutav, ühel päeval võib tavapäraselt jõukohane tööülesanne näiteks isikliku elu probleemi tõttu tunduda teostamatu või mõjutavad enesetunnet ja töösooritust kolleegidevahelised suhted. See, kui haavatav töötaja tööstressile ning selle kahjulikule mõjule on, sõltub näiteks: tööolukorras toimetuleku olulisusest; eelnevatest kogemustest ning positsioonist tööl; isiksusest, soost ja vanusest; oskustest ja teadmistest; terviseseisundist; töövälistest kohustustest; olemasolevast sotsiaalsest toetusest ja paljust muust. Tööstressi risk on suur, kui: töötajale esitatavad tööalased nõudmised ületavad tema
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?.....................................................................
Tallinna Teeninduskool referaat stress Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele (A.Baum, 1990). Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. (Alexander, 1950; Dougall& Baum, 1998; Pelletier, 1977; Selye, 1956).
poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad
Stress Stress on elu lahutamatu koostisosa. Stressi vältimine ei ole alati ei võimalik ega ka soovitav, sest stress võib olla kasulik. Sellest saab probleem siis, kui me kaotame kontrolli kui pinge kasvab, kuid pole võimalust seda vähendada. Stress esineb igal inimesel erinevalt. See, mis tekitab ühel inimesel stressi, tähendab teisele lihtsalt adrenaliini eritumist verre. Mõned inimesed taluvad seda hästi, nagu näiteks võidusõitjad, televisioonitöötajad, näitlejad, ajakirjanikud jt. Inimestena oleme me kõik kohanenud reageerima stressile ühel kolmest viisist: põgenemis-,
annaabi.ee 
