Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tervisekasvatus lasteaias". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jooga, põnev, kehalist, seiklus, tervisekasvatus, vilju, põnevus, tunnetuse, omandab, teisalt, segadus, toimima, lastes, salat, lapsevanemate, õuesõpe, sobivat, viidud, üleval, east, oodatakse, lastelt, tähelepanuta, luuakse, toitained, tasakaalustamata, mäluhäired, vastupanuvõime, väikelaps, ealiste, harjunud, sööki, retseptid, puuviljuTüdrukud on tugevamad tasakaaluharjutustes, hüpetes, liiguvad rütmilisemalt, kergemalt. Poisid ronivad paremini, jooksevad kiiremini, viskavad kaugust ja märki täpsemini. Harjutuste sooritamisel 3-7 aastaste laste rühmas kasutatakse palju väikevahendeid: palle, rõngaid, kuubikuid, linte, lippe. Kehalise kasvatuse tunni kõikides osades pööratakse tõsist tähelepanu õige rühi ja hingamise kujundamisele( Eesti NSV Haridusministeerium, 1979). 4. Kuidas korraldada kehalist kasvatust haridusasutuses ja kodus Parim liikumiskasvatus haridusasutuses ja kodus loob lapsele vabad võimalused liikuda ning see omakorda pakub mitmekülgset rõõmu ning loob positiivseid elamusi. Kodu osa lapse hoiakute kujunemisel on väga suur. Tihti ei mõtle vanemad sellele, kui lihtsatest igapäevategevustest lapsed saaksid osa võtta. Argipäeva väärtus kujuneb pisikestest, 9
· tuleb märgata, aidata ja mõista 13 Kokkuvõte Tervislikule eluviisile pannakse alus lapseeas, mil harjumused ja hoiakud muutuvad püsivateks. Enamik aktiivset päevaaega eelkoolilaps veedab lasteaias, kus temast kannab hoolt lasteaia personal alustades õpetajaabidest ja lõpetades direktoriga. Tänu sellele enamik teadmisi ja oskusi laps omandab samuti lasteaias. Kooliks valmistamise kõrval lasteaia õpetaja peab sisendama ka eluks vajalike oskusi, s.h. ka tervisliku eluviisi oskusi. Lasteaias kui kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja võtab omaks positiivse tervisekäitumise alused.Lasteasutus
Meie üldine areng ja elutingimused puudutavad kõiki, suuri ja väikesi, noori ja vanemaid. Seega, kuna tervis on laiatähenduslik mõiste, on ta määratud paljude erinevate mõjurite poolt. Eelkõige on vaja sellise seisukohaga nõustuda ning seejärel seda põhiteadmist arvestada kõigis lastele (aga ka personalile) suunatud otsustes ja planeeringutes. (M.Maser & L.Varava, 2003) Haiguste ennetamine. Tervisekasvatus. Terviseedendus. Aegade jooksul on tervisedendust püütud seletada nii tervisekasvatuse kui haiguste ennetamise kaudu. Neid mõisteid on püütud isegi samastada. Haiguste ennetamine on seotud tervise negatiivse definitsiooniga, millest oli juttu eespool. Peaasjalikult on haiguste ennetamine suunatud kõrge riskiga sihtgruppidele, kel on suurem tõenäosus teatud haigusse haigestumiseks. Koolieelikutele mõeldes võiks esmase ennetuse näiteks olla kohustuslikud kaitsesüstimised
.................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1 Sissejuhatus Laste füüsilise heaolu peamisteks teguriteks peetakse küllaldast ja sobivat kehalist aktiivsust ühes tasakaalu viidud tervisliku toiduga. Oluline roll on selles täiskasvanu eeskujul, nii õpetaja kui ka ka lapsevanema näol, oluline on ka nende omavaheline koostöö. Hea koostöö eeldab vastastikust usaldust ja partnerlust ühise eesmärgi nimel, milleks on hoolitseda laste tervise ja turvalisuse eest. Et neid eesmärke täita, on vaja tahtet ja teadlikkust. Käesoleva referaadi eesmärkideks on selgitada, mis on füüsiline heaolu ning miks see vajalik on;
....................................................................................................................3 1. TERVISEDENDAMINE LASTEAIAS..............................................................................4 1.1 Tervis ja tervisedendus..................................................................................................4 1.2 Tervist edendava lasteaia põhimõtted...............................................................................4 1.3 Tervisekasvatus – osa alusharidusest............................................................................5 1.4 Kodu ja lasteaia koostöö...............................................................................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8
Tallinn 2009 SISUKORD # SISSEJUHATUS............................................................................................................................2 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS.....................................................................2 1.1. Laste kehaline aktiivsus...................................................................................................2 1.2. Laste kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid.........................................................................2 1.3. Tervislik toitumine...............................................................................................................2 2. KEHALINE AKTIIVSUS KOOLIS........................................................................................2 2.1 Kehalise kasvatuse programm..........................................................................................2
lapsed mitte ainult koos teistega laule ja tantse, vaid muusika kaudu areneb ka keel ja kõne, rikastub sõnavara, samuti lugemisoskus ja arvutamine ning matemaatilistest mõistetest arusaamine. Areneb suhtlemisoskus, teistega arvestamise oskus. Läbi muusikaliste tegevuste muutub laps julgemaks, osavamaks, samuti ka hoolivamaks. Muusika kaudu õppimine annab lapsele positiivsed emotsioonid ja tunded ning positiivselt meelestatud laps omandab uusi teadmisi efektiivsemalt. Sarnane mõttekäik sellele, et rõõmus õpetaja = rõõmus laps ning rõõmus laps = teotahteline, teadmishimuline laps. Õpetaja jaoks vajalik teadmine on see, et lisaks sellele, et laste jaoks valmismõeldud tegevused peavad olema arendavad, peavad nad olema ka mängulised, vastasel juhul ei täida nad enda eesmärki. Kui mängulisus puudub, siis puudub ka lapsel huvi ja õppimisfaktor kaob sealjuures sootuks. 9
Ebaõnnestumis- ja süütunne Depressioon Paraneb: Perede psühhosotsiaalne toimetulek Perede (eriti isade) mõistvus ja lähedussuhe lastega Takistused perekesksele ravile Meditsiinipoolsed tegurid: Pere tähtsuse eiramine Sotsiaalsed tegurid: Hoolt vajavad pere vanemad lapsed Haigla kauge distants kodust Lühike emapuhkus Isade töökohustused Pere halb majanduslik toimetulek Esmane tervisekasvatus On suunatud tervetele inimestele ja selle esmaseks eesmärgiks on tervisehäirete ärahoidmine. Siia kuulub ka laste ja noorte tervisekasvatus, hõlmates hügieeni, soovimatust rasedusest hoidumist, isiklikke suhteid. Ei puuduta ainult haiguste vältimist, vaid ka tervise ja koos sellega elukvaliteedi parandamist. Teisane tervisekasvatus Selgitada haigetele, millises seisundis nad on ja õpetada, mida ette võtta.
(Iga õpetaja võiks olla teadlik tema tööd ja töötulemusi otseselt puudutavatest õigusaktidest. Seega siin ja edaspidi mõningad viited erinevatele normatiivaktidele. Alushariduse raamõppekavas 1 on sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid. Nimelt §9 Kohaselt on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgiks „toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”).
näiteks olla kohustuslikud kaitsesüstimised. Teisese ennetuse näiteks on toitumissoovitused ülekaalulistele lastele. Haiguste ennetamine on suunatud riskifaktoritele ega analüüsi haiguste algpõhjusi laiemalt. Tervisekasvatus on tihedalt seotud haiguste ennetamisega. 80-ndatest aastatest pärineb arvamus, et teadmiste andmisega on võimalik haigusi ennetada ja motiveerida inimesi muutma oma käitumist. Selleks kasutatakse laialdaselt erinevaid meediavahendeid. Tervisekasvatus on edukas juhul, kui inimene, ka laps, oma vabal tahtel tunnustab talle antud teavet ning soovitusi ja neid oma käitumises ka järgib. Tervisekasvataja töö on tulemuslikum, kui ta pole niivõrd ekspert kuivõrd just nõustaja ja kuulaja, kes töötab koos täiskasvanute või lastega. Tervisedendus rõhutab nii üksikisiku kui kogu elanikkonna tervist ja üldist heaolu. Inimesed ise määratlevad oma probleemid, otsivad lahendusi seega omavad kontrolli enda ja oma paikkonna tervise üle
Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. Põhiülesanne on: luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav; hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. LASTEASUTUSE LIIGID ON: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 1.4. Valikuvõimaluste loomine ............
arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused; Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. 4. Peamised terviseprobleemid Eestis. Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid
üheaegselt olla tajutav mitme meele abil, siis seda tulebki üheaegselt pakkuda mitmele meelele (Komensky). Näitevahendid jagunevad: esemeline näitlikkus, kujutav näitlikkus (fotod, videod), tinglik näitlikkus (kaardid, plaanid). · Individualiseerimise printsiip õpetaja arvestab lapse arengut ja kavandab sellest lähtuvalt sobivaid tegevusi. Selleks tuleb tunda lapse tervist, kehalist, vaimset, tunnetuslikku arengut. St et õpetaja jälgib ja hindab regulaarselt lapse arengut. 10. Õppemeetodid. Õppemeetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks. Õppemeetodite liigitus: A. õpetajakesksed õpetamisviisid, kus õpetaja on õppeprotsessi aktiivne pool: a) seletus õppematerjali suuline tutvustus, mõistete kordamine ja harjutamine, olukordade kirjeldus ja selgitamine, iseseisvate ülesannete selgitamine
Antisotsiaalse käitumise tunnused on hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teiste abistamisest, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning samuti puudub süütunne süüteo sooritamisel. Samuti avaldavad puudulikud sotsiaalsed oskused mõju akadeemilistele tulemustele. 8 Madalad sotsiaalsed oskused võivad kaasa tuua õpiraskusi ja teisalt õpiraskused võivad mõjutada hilisemaid suhteid eakaaslastega. Samuti võib see kaasa tuua probleeme õpetajate ja kaasõpilastega, mis omakorda jällegi kahjustab õppimisprotsessi ning kaugemas perspektiivis võib põhjustada koolitee katkemist. Madal sotsiaalne oskus avaldab negatiivset mõju lapse vaimsele tervisele, tulemuseks võib olla meeleolu langus, kuna laps ei saa piisavalt positiivset tagasisidet. See võib kaasa tuua kohanemisraskusi
Lapsed lähtuvad oma toidueelistustes toidu tuntusest ja maitsest. Näiteks eelistavad väikelapsed magusaid toite. Alla nelja-aastaste laste puhul tuleb arvestada, et laps on harjunud kindlate toiduainetega, mistõttu peaks uusi toite tutvustama neile ettevaatlikult ja väikestes kogustes. Samuti on väga oluline toidu välimus ning õige temperatuur. Uue toiduga harjutamine võtab aega. Tehes seda ettevaatlikult ja mänguliselt, võib see olla lastele põnev. Mida looduslikult värvilisem on taldrikule pandu, seda ilusam ja tervislikum ta on. Salatite puhul on oluline, et laps näeb, millistest komponentidest see on valmistatud. söömise ajal on väga oluline lapse meeleolu, ümbritsev keskkond ning see, kas lapse kõht on täis või tühi. Lapsed kasvavad periooditi, mistõttu võib olla perioode, kus laps sööb väga vähe või rohkem kui täiskasvanud inimene.
2) õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted; 3) õppe- ja kasvatustegevuse korralduse; 4) 6–7aastase lapse eeldatavad üldoskused; 5) valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6–7aastase lapse arengu eeldatavad tulemused; 6) lapse arengu hindamise põhimõtted. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. Erivajadustega lapse, sealhulgas andeka lapse arengu toetamine lasteaias on meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse juhataja.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika Osakond Carmelina Kannelmäe LAPSE TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja:Ene Tomberg Tallinn 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Tervislik toitumine..................................................................................................................4 1.1 Lapse toitumisharjumuste kujundamine .......................................................................... 4 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha?........................................5 1.3 Toitumine lasteasutustes................................................................................................... 6 1.4 Nädala menüü
Kordamisküsimused lastehaiguste, tervisedenduse ja lastekaitse kohta 1. Kuidas iseloomustate tervist? Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? Füüsiline tervis ja heaolu Sotsiaalne kompetentsus Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamis
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis.
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põhliiikumised
Lasteasutus toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsusega arvestamist. } Põhiülesanne on: Luua võimalused ja tingimused tervikliku isiku kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav. Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Lasteasutsue liigid: Eelharidus lastesõimed kuni 3 aastastele ja lasteaiad kuni 7aastastele (munitsipaalasteaiad) Lapsehoiuteenus lastepäevahoid ja ka puuetega laste päevahoid Erilasteaiad kuni 7 aastastele erivajadustega lastele Eralasteaiad enamus registreeritud eralasteaedu tegutseb mittetulundusühingu või osaühinguna ning pakuvad lisaks lastehoiu ja toitlustusteenusele ka võimalust osaleda erinevates huviringides ning rendivad ruume välja sünnipäevadeks
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledž Õpetajakoolituse osakond Erinevad arengukeskkonnad Raskustega pered Koostaja: Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Sotsiaalsed ja majanduslikud raskused peres..........................................................................4 3. Lapse sotsiaalsuse areng.........................................................................................................5 4. Kokkuvõte...............................................................................................................................8 5. Allikad.................................................................................................
kavandamiseks koostöös lapse vanematega. Lapse arengu jälgimine ja hindamine on osa lasteaiaõpetaja igapäevast, mis tuleb teadlikult planeerida. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted Lasteaia õpetajate töö aluseks on Koolieelse lasteasutuse seadus (1999) ja Koolieelse lasteasutuse riikik õppekava (2008). Esimene sätestab koolieelsete lasteasutuste ühe põhiülesandena soodustada laste emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut, arvestades nende ealisi ja soolisi vajadusi ning individuaalseid iseärasusi. Riiklik õppekava määratleb, kuidas seda teha. Mõlemad dokumendid rõhutavad lapse arengust lähtuvat tegutsemist. Et õpetaja tegevus tõesti lähtuks laste arengust, peab õppe- ja kasvatustegevuste planeerimiseks teadma, mis tasemel lapsed parasjagu on. Laste arengutaseme väljaselgitamist nimetatakse hindamiseks. Hindamine tähendab informatsiooni kogumist lapse ja tema
nõrgenenud on kogukondlikud sidemed ja kadunud religioonide mõju. Selle kõige tulemusel aga võib kaduda sidusus inimeste ja kogukondade vahel. Nii on inimkonna globaalse jätkusuutlikkuse nimel vaja leida see, mis ühendab kõiki inimesi. Läbi aegade on sõnastatud universaalseid väärtusi, mis kehtivad eri ajastutel ja kõigis kultuurides.” (Veisson, Kuurme 2010, 13). Just seetõttu on oluline kogukondlikkust taas väärtustada. Koostöö tegemise vilju näevad hästi Eesti külaseltsid või kodanikualgatajad: ühiselt suudetakse ühiste väärtuste nimel korda saata palju enam, kui keegi seda üksi suudaks. Et luua ühiskondlikuks koostööks baasi, on vaja seda soodustada ka hariduse kõigil tasanditel. 1.4. Ökoküla mõiste ja Euroopa ökokülade liikumine Ökokülade liikumine on viimase 40. aasta jooksul maailma globaliseerumisega seoses jõudu saanud rohujuuretasandi liikumine, kus proovitakse leida tehnoloogilisi lahendusi ja
Steiner- ehk waldorfpedagoogika Steinerlasteaed on haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma. Lähtutakse põhimõttest: mida enam on lapsel eelkoolieas võimalus areneda vabades fantaasiarikastes mängudes ja neid toetavates päeva-, nädala- ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist j
ENESEANALÜÜS (vorm T1) TAOTLEJA Ees- ja perekonnanimi Isikukood Vajadusel suurendage lahtreid ja lisage lehekülgi, Kompetentsuse analüüs (Kirjutage millised teadmised teil on antud kompetensus küsimustes, tooge välja oluline ja/või kirjeldage olukordi, milles omandatud teadmisi võib vaja minna. Analüüsige, miks antud kompetents on lapsehoidja töös vajalik) B.2.1 Lapse Avades oma perelastehoiu, viisin kõigepealt ennast kurssi meie riigis kasvukeskkonna kehtivate seadustega, mida tuleb täita. Selleks lugesin väga korralikult läbi toetamine Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele, mis on vastuvõetud 12.03.2007 nr 28. Määrus kehtestatakse «Rahvatervise seaduse» § 8 lõike 2 punkti 81 alusel ja kooskõlas «Sotsiaalhoolekande seaduse» § 128 lõikega 3. Selleks, et lapsed kasvaksid turvalises ja arendavas keskkonnas, on meil
1. Mängu mõiste, olemus ja ajalooline areng. Mäng (mõiste)- vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale
iseseisvalt toimima, orienteeruma ja suhtlema. Eesti haridusseadustiku kohaselt on kõigile lastele tagatud võimetekohane haridus, õpetust varieeritakse õpilaste erinevatest võimetest ja haridusvajadustest lähtuvalt. On loodud erinevaid õpikeskkondi, mis võimaldavad omandada ka mittestandardset haridust. Erivajadustega laste kaasamine tavaõppesse oleks justkui prioriteediks paljudele haridusasutustele. Lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk on toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks. Koolivalmidus on lapse arengu seisukohalt esiteks, valmisolek minna põhiliselt mänguliselt tegevuselt üle õppimisele ning teiseks, valmisolek õppida kooli ja klassitingimustes. Koolieelsed lasteasutused tegutsevad selles suunas, et igal lapsel oleks juba enne kooliiga võimetele vastavat arendavat tegevust
- valmistada lapsi ette kooliks ja edasiseks eluks Eesti koolieelse lasteasutuse põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades: - luua võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennast usaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav - hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut. Kvaliteedi tähendus on suhteline sõltuvalt mõiste kasutajast ja kontekstist, kus mõistet kasutatakse. Kvaliteet on suhteline oma ulatuse poolest, mida ühelt poolt võib vaadelda absoluudina nagu tõe või ilu mõistet, teiselt poolt käsitatakse ulatust tunnusena, mis tuleb ületada selleks, et midagi saaks kvaliteetseks nimetada. Kvaliteetne koolieelne lasteasutus soodustab laste kehalist, emotsionaalset, sotsiaalset,
4. Mida uut õppisid, said teada? a. Uus oli gi minu jaoks see et Estis on tegelikult väga õhuke õpekava ja sellele ei raisata väga palju resurse. Ja sain teada hea kava esitamiseks, peab raisata palju aega ja palju raha. 5. Kasvukeskkonna loomise printsiipid alushariduses, millest peab tänapäeval õpetaja kindlasti lähtuma.(teema V) 1.KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖ Lapse kehalist, vaimset ja sotsiaalset arengut soodustab kodu ja lasteasutuse lapsest lähtuv koostöö, mis on suunatud tervikliku arengukeskkonna kujundamisele. Lasteasutuse tegevus on perekonnale avatud. Õppimine on vastastikune aktiivne protsess lapse ja täiskasvanu vahel, teiste laste ja ümbritseva keskkonna vahel. Lasteasutuse ja lapsevanemate koostöös toetatakse igakülgselt lapse arengut see on meeskonnatöö. 2. LAPSE TERVISE HOIDMINE JA EDENDAMINE NING LIIKUMISVAJADUSE RAHULDAMINE
hetkel tehes oma tööd, olen avatud uutele pakkumistele ja ettevõtmistele, mis laiendaksid mu silmaringi. Aktiivse õpetajana olen jäänud silma Rae vallavalitsusele, kuhu mind kutsutakse hariduskomisjoni liikmeks. Läbi sellise väljakutse saan jällegi arendada oma teadmisi, avardada oma silmaringi ja kaasa rääkida alusharidust puudutavates küsimustes, olla lähedal seadusete loomisel ja innovaatiliste ideede elluviimisel vallas, teisalt saan edasi töötada rühmaõpetajana. Minu töid ja tegemisi õpetaja professionaalse arengu seisukohalt iseloomustab mind pilt 2. Tugev puu, mis olenemata ilmaoludest kasvab tugevaks, suureks, ta paistab kaugele ja sobib 4 sinna keskkonda, kus ta hetkel on, õnne korral saab ladvast noppida vilju ning mis peamine „Kõike mida ma ette võtan, teen südamega!“ Pilt.2 Milline on minu kujutlus õppe-ja kasvatustegevusest lasteaias?
LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE 1. Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim. 2. Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa. 3. Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga. 4. Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult. 5. Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest. 6. Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till, petersell, seller. 7. Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist, otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuuseks saamist. 8. Väik
annaabi.ee 
