Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Terrasspõllud Vietnamis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vietnam, riis, terrasspõllud, astmelised, teedevõrk, sigu, kanu, taimedest, suhkruroogu, puuvilla, kogustes, joogivee, üleujutused, erosioon, environmental, issuesRIISIPÕLLUD TERRASSPÕLLUD Antud alal on maastik mägine. Põllud on ebakorrapärase kujuga ning on nii suuri kui ka väikseid põlde. Põllud on ehitatud astmeliselt ehk treppehitus. Palju külasid, kus majad asetsevad lähestikku ning on ümbritsetud metsadega. Teedevõrgustik on äärmiselt hõre. Antud alal kasvatatakse sigu, kanu, piisoneid ning taimedest riisi, loomasööta, suhkruroogu, puuvilla, teed ja pähkleid. TERRASSPÕLLUD TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
tegeleda kaubandusega. Elanikkond on kõrgelt haritud ning põllumajandus on suunatud peamiselt ekspordile. Tänu merepiiri olemasolule, on seal head eeldused merekaubanduseks ja kalanduseks. Kuna riigi lääneosa on mägine ala, siis on ka põllumajandusliku ala suurus piiratud. Kogu riigi pindalast on 50,5% põllumajanduslik maa, kuid kõigest 11,1% kasutatakse põllumaana. Sobiv kliima pakud häid võimalusi kasvatada erinevaid põllumajanduskultuure. Teedevõrk on tihe just lääneosas, kuna idaosa on mägine ning seega takistab liikumist. Suuri maanteid on vähe. Raudteeühendus on hea Tsiili, Paraguay ja Boliiviaga. 2. KUULUMINE SUURREGIOONI Argentina kuulub Ladina-Ameerika riikide hulka. Sealses piirkonnas on omane palav ja niiske kliima, mis on hea eeldus põllumajanduseks. Mandri siseosas ja mägedes leidub rohkesti rikkalikke loodusvarasid, mida pole veel suures osas kasutusele võetud.
1. Ekvatoriaalne vööde temperatuur ühtlane.Väga niiske kliima, vihmad uhuvad mullast toitained ära huumusevaesed. Põllumaad vähe. Rohumaid ei ole. On kasutuses kakao-, kohvipuu, õlipalmi istanduste all. Põllumajandus põhiliselt mägedes. 2. Lähisekvatoriaalne vööde õhutemperatuur kõrge, ühtlane.sademeteperiood vaheldub kuivusega. Kaugemal ekvaatorist pikemad põuad. Mullad ei ole eriti viljakad. Põhiliselt savannid. Kasvat. hirssi, maapähklit, kus niisutatakse seal puuvilla, riisi (Aasias). Karjatatakse veiseid. 3. Troopiline vööde kõige vähem sademeid, kõige rohkem päikest. Siin on maailma suuremad kõrbed. Ööpäevane temperatuurikõikumine suur. Kasvat. kunstliku niisutamisega datlit, kohvi, suhkrut. Põllundus ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kaamleid ja lambaid. 4. Lähistroopiline vööde temperatuuri ja sademete hulk väga suur. Põllumaad palju.
põhjapoolkeral. Kasvatatakse teravilja (nisu, rukis, oder, kaer), kartulit, köögivilja, söödajuurvilja. Loomakasvatajad peavad talveks lautu ehitama ja sööta varuma. 4) Lähistroopiline kliimavööde temperatuur ja sademete hulk aasta jooksul muutub suures ulatuses. Põllumaad on palju, kuid selle kvaliteet on sõltuv sademete hulgast. Nendel aladel tegeletakse segapõllundusega. Seal kasvatatakse oliivipuid, tsitrusi, viinamarju, puuvillapõõsad, riis, teepõõsas ja ka parasvöötme kultuure(nisu, mais, tubakas). 5) Troopikavööde Põllundusega tegeletakse üksnes oaasides. Kasvatatakse datlipalme, kohvipuud ja suhkruroogu. Tegeletakse ka rändkarjakasvatusega. 6) Lähisekvatoriaalne vööde Õhutemperatuur läbi aasta kõrge ja suhteliselt ühtlane. Sademerikas periood vaheldub põuaga. Suurema osa kliimavöötmest hõlmab svannivöönd, kus kasvatatakse hirssi, maapähklit, niisutatavatel aladel puuvilla ja hirssi.
Väga palju erinevaid rahvusi, kes on segunenud eurooplastega. Rahvastiku iive on nullilähedane. Suhteliselt suur on sisseränne, mis tõstab rahvastiku arvu. Põllumajandus Lääne-Euroopa riikidel on väga arenenud põllumajandus – need riigid varustavad ka suurt osa Euroopast parasvöötme saadustega. Euroopasse imporditakse troopilisi puuvilju, kohvi, kakaod, teed ja puuvilla – neid tooteid mida pole võimalik siin kasvatada või nende kasvatamine pole selles piirkonnas lihtsalt otstarbekas. Sisse veetakse loomasööta, sest selle kasvatamine on Põhja-Ameerikas tunduvalt odavam. Tööstus Euroopa keskendub peamiselt töötlevale tööstusele, masinate, seadmete ja kemikaalide valmistamisele. Kõigele sellele on kaasa aidanud mitmekesised loodusvarad. Tooteid eksporditakse ka Euroopast väljapoole
Kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, tsitruselisi, teepõõsaid. (Uruguay, Lõuna- Aafrika Vabariik, Kagu-Austraalia) 5. Troopiline vööde- soojust kuni 11000 kraadi, vöödetest kõige soojem. Temperatuur ei lange kunagi alla 0. Neil aladel leiduvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu, puuvilla, datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega. (Egiptus, Saudi-Araabia, Algeeria) 6. Lähisekvatoriaalne vööde- aastaringselt soe, kuid ebaühtlased sademed. (Brasiilia, Nigeeria, India) 6.1 Lühike vihmaperiood (alla kuue kuu)- savannides põua tõttu sageli ikandused, kasvatatakse põuakindlamaid kultuure nagu hirss, maapähkel, sisal, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või
taastuvenergia allikaid. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust väga suure osa. Kasvatatakse apelsine, mandariine, greipe, laime, sidruneid, pirne , virsikuid , aprikoose , ploome , kirsse, pähkleid, kartuleid, tomateid, sibulaid, kapsaid, paprikaid, ube, suhkrupeete, päevalilli, puuvilla, tubakat, suhkrurooga, kanepit. Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. · Põhjapoolne rannikuala veisekasvatus. · Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. · Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. · Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. · Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, oder, mais, riis.
Rahaühik: kip Aeg: Eesti +5h Sissejuhatus: Valisin Laose referaadi teemaks kuna teadsin, et reisisaates "Kaks kanget Kagu-Aasias" on sellest riigist tervelt kaks osa. Lisaks tundus huvitav selle nimi ning sealsed kultuurid. Samuti olin näinud laose vappi, mis tundus äärmiselt huvitav. Paiknemine: Laos paikneb Kagu- Aasias Indo- Hiina poolsaarel ning on seal ainus merepiirita riik. Laost piiravad põhjast Hiina, läänest Myanmar, lõunast Tai ja Kambodza ning idast Vietnam. Loodus: laose pind on väga mägine, mäestikega on kaetud umbes 80%, mäed on omakorda suures osas kaetud metsaga. Mägede keskmine kõrgus on 1500 kuni 1700 meetrit, mõni tipp ulatub ka üle 2000 m. Riigi kõrgeim tipp on Bia, millel kõrgust 2817 meetrit. Mäeahelike vahel on kitsad orud ja sügavad kuristikud ning platood. Laose maa sisemust on vähe uuritud, aga on teada, et seal leidub raua-, vase-, tina-, plii- ja muid maake, on leitud ka kivi- ja pruunsütt ning kulda.
banaane ja paljusid teisi põllukultuure. Karjakasvatuse poolest on Tansaania Aafrika riikide seas kolmandal kohal. Tansaanias on karjakasvatuses olulisel kohal lambad, kitsed, kodulinnud ja sead. Karjakasvatus moodustab Tansaania põllumajandusest küll 30%, kuid karjakasvatuse toodetest enamus lähevad riigisisesele turule. Põllumajandussaadustest eksporditakse kõige enam kohviube, vähesemal määral eksporditakse puuvilla, India pähkleid, tubakat ja teed. Tansaanias leidub ülimalt viljakaid punamuldasid ja ka punaseid ja kollaseid muldasid, mis ei ole väga viljakad ning need mullad muutuvad pidevalt kõrgete õhutemperatuuride ja väheste sademete tõttu struktuuri poolest savi sarnaseks huumuskihi õhenemise tulemusena. Peamisteks keskkonnaprobleemideks, mida Tansaanias põhjustab põllumajandus, on
d) Põllumajandusliku tootmise vormid Venezuelas on postindustriaalne tootmisviis. On palju talundeid ja istandusi, traviljakasvatusi, milles on toimunud spetsialiseerumine. Nendes toodetakse peamiselt maisi, puuvilju ja muid toidukultuure. Mõnel pool on toimunud spetsialiseerumine. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime- või loomakasvatusele? a) Peamised põllukultuurid (valdavalt millistes piirkondades). 5 Põhilised põllusaagid on suhkruroog, riis, nisu ja sorgo ja peamised puuviljad on banaanid, plataanid, apelsinid, kookospähklid ja mangod. Kõige tähtsam põllumajanduslik toode töötlemiseks on puuvill, tubakas ja sisal. Venezuelas kasvab kahte sorti tubakat, must ja Virginia valge, viimast kasutatakse enamasti, et teha populaarseid Ühendriikide sigarettide brande ebaseaduslikult. Sisalit kasvatatakse ja kasutatakse laialt taglase ja kottide tegemisel
(sadamad, linnaäärne odav maa) ja kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades. Nisu- USA, Kanada, Euroopa (Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Türgi, Suurbritannia), Pakistan, Hiina, India, LAV, Austraalia Mais- USA, Hiina, Brasiilia Riis- Jaapani lõuna osa, Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia, Vietnam, Tai Kohv- Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia, Mehhiko Tee- India, Hiina, Sri Lanka, Kenya Suhkruroog- Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko, Austraalia Puuvill- Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan, Türgi, Austraalia Tsitruselised- Vahemere ääres ( Hispaania, Itaalia, Maroko, Egiptus), USA (Florida ps) Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine
on võimalik 2…3 saaki aastas. Ekvatoriaalses osas on alad liigniisked ja soostunud, seal asuvad istandused. Metsavarud on Kagu-Aasias suured, mäetööstuses on leida metallimaake ja fossiilkütuseid. Maastik Kagu-Aasias on mägine ja seetõttu tegeldakse põllumajandusega jõgede delta-aladel ning vulkaanilistel platoodel. Majandust seovad Hiina ettevõtlusvõrgustikud. Eksporditakse troopilisi vilju, puitu, maake ja naftat. 11 riiki Kagu-Aasias: Indoneesia, Malaisia, Filipiinid, Tai, Vietnam, Singapur (kiiresti arenevad, vaesed uusindustriaalmaad, viimane neist kõige arenenum), Brünei (rikas naftariik), Laos ning Myanmar (vähim arenenud). Kogu ala on asustatud ebaühtlaselt. Elama kogunetakse enamasti saartele, mandrialal jõgede delta-aladele ja vulkaanilistele platoodele. Linnastumine ei ole siin probleemne. Usunditest valitsevad: hinduism, budism, islam ja kristlus. 5 Arengutase
Lähemal ekvaatorile – lühem o Mullaviljakus kuivaperiood. o Põuakindlus Põllumajandusliku tootmise vormid o Mullalõimis (osade suurus) Omatarbeline põllumajandus Relieef o toodetakse peamiselt oma pere o Tasasel saab tehnikat hästi kasutada tarbeks nt hiinas riis o Mäenõlvadel pigem istandus, et hoida Kaubanduslik põllumajandus mulda kinni o kogu toodang või suurem osa Majanduslikud: sellest läheb müügiks Kapital (finantskapital ja füüsiline kapital) Sõltuvalt maa hulgast: o Füüsiline: istikud, väetised, tõuloomad, hooned Tööjõud – tavaliselt suur vajadus o nt kohvi, riisi kasv vaja palju
niisutussüsteemid kuivadel talvedel, kasutusele on hakatud võtma ka hoolimata vanamoelisest põlluharimisviisidest erinevaid väetisi ning rohked põllumajanduslikud poliitilised võrgustikud). Karjakasvatus ei ole Bangladeshis väga tähtsal kohal. Veiseid ja pühvleid kasvatatakse küll suurtes kogustes, aga vaid tööloomadeks, kuna veis on hinduismi pühaloom. Põllumajanduse ohud keskkonnale Tootes 35.8 miljonit tonni (2000.a.) aastas, on riis Bangladeshi põhiline viljasaak. Viimasel ajal on hakatud aga kasutama liialt insektitsiide, mis on suureks ohuks nii põhjaveele kui ka õhule. (Hiljuti avaldatud artiklis kirjutati ka, et liigne putukatõrjete kasutamine peletab mesilasi, kes väidetavalt tolmutavad 1/3 maailma põllumajanduslikust viljasaagist). Bangladeshi Riisi Uurimise Instituut töötab praegu aga paljude rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kiiremas korras putukatõrjevahendeid põllumajanduses vähendada.
d ja on osades Kasvatakse laeva- ja soja, rikkalikud, arenenumates viinamarju, lennukitran suhkur, kuid ei ole riikides, aga tomateid, kanepit, sporti. kohvi ja kasutusele vähem veiseid, sigu ja kakao, veel võetud. Palju arenenud kanu. ekspordita metallimaak riikides on iive kse naftat. e (Cu, Au, väga suur ja Imporditak
JAAPAN Referaat Klass: 11B 2011 Üldandmed Jaapan on 377 944 km2 suurune Aasia mandrist itta jääv riik Kaug-Idas. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Seal elab 127 960 000 inimest, kellest umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Looduslikud tingimused Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.Asend.............................................................................................................. 3 2.Arengutase...................................................................................................... 5 3.Rahvastik ja asustus........................................................................................ 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus.................................................................
lääneosas sajab keskmiselt kuni 1600, idaosas 1300 mm/a. Saagi lõikamisaeg on korra aastas, sügisel. Põhiliselt on Uus-Meremaal kerged mullad, aga suureks probleemiks on tuule erosioon. Põhjasaarel on põllumajandusega tegelemine raskendatud, sest seal leidub vulkaanilist tegevust ja ka kõrgemaid mägesid katavad igijää ja lumi. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus, kuid peetakse ka kitsi ja sigu., neid tooteid ka eksporditakse. Teraviljakasvatus ei rahulda turu vajadusi, vilja imporditakse Austraaliast. Kasvatatkse väga palju lambaid. Sellepärast ongi peamisteks ekspordi toodeteks toorvill ja villased tooted. Uus-Meremaa on maailma suurim ulukiliha eksportja. Riik on ka suur puuviljade eksportija. 11% töövõimelisest tööjõust töötab põllumajanduses. Metsamajandus 6.4% Uus-Meremaa pindalast katab mets.Uus-Meremaa metsades on esidnatud järgmiste
Peetakse veiseid ja lambaid, 2007 aastal oli 38,5 miljonit lammast ja 4.39 million veist Uus-Meremaal. 2006 aasta juunis toodeti 573 tonni lambaliha ja 164 tuhat tonni puhast 10 villa. Villa-, piima- ja võitoodangu poolest kuulub Uus-Meremaa maailma kümne esimese riigi hulka; oluline on ka juustu ja liha tootmine. Uus-Meremaa eripära on hirvekasvatus(2006 aastal 1,59 millionit), peetakse ka kitsi ja sigu. Aastal 2005 oli 264 seafarmi mille kogupindala 12.831 hektarit. 2007 aastal toodeti 50 tuhat tonni sealiha, mida täiendati 40 tuhande tonni imporditud sealihatoodetega, et katta siseturu nõudlust. 2006 aastal toodeti 84,1 miljonit kana liha pärast, keskmiselt toodetakse 145 tonni kanaliha. Teisi kodulinde ei kasvatata nii suurearvuliselt, kui kanu. Uus-Meremaal peetakse umbes 1.3 miljonit munakana, kes toodavad umbes 900 miljonit muna aastas(2006).
Elektrienergia elaniku kohta on üks madalamaid maailmas. See on 55 kwh (aastal 2005). Ise soovitan kasutada kasutada puutumata söe reserve või taastuvaid energiaallikaid, et vähendada survet ammenduvale maagaasile. Haritav maa Bangladeshist on 55%. See moodustab päris suure osa ka sisemajanduse kogutoodangust 30%. Samuti, see hõivab 60% tööjõust. Bangladesh asub väga viljakal pinnasel. Himaalaja mäestikust uhutakse kogu aeg alla muda. Eksporditakse dzuuti, teed, nisu, suhkruroogu, nahka, külmutatud kala ja mereande. Imporditakse masinaid ja varustust, kemikaale, rauda ja terast, tekstiile, toor- naftat ja petrooleumi. Valitsus toetab majanduse arengut. Süsteemi tugevda- miseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid. Bangladesh on üks dzuudi suuremaid tootijaid. Samuti on seal linnukasvatus. Peale üleujutust maad arvatavasti kuivendatakse. Bangladeshis on 17% maast kaetud metsaga. Seda on suhteliselt vähe. 40% metsadest on kaetud mangroovipuuga,
Kolla- ja punamuldades on palju mineraale, kuid on huumusevaesed. Niisketes lähistroopilistes metsades kasvab igihaljaid kui ka heitlehiseid lehtpuid. Puud kaetud sageli paksult sammaldega. Levinumad on vaher, magnoolia, igihaljas tamm, palmid jt. Okaspuudest seeder, mänd, araukaaria jt. Asustus niisketes lähistroopilistes metsades on tihe. Põldudelt on võimalik saada mitu saaki. Kasvatatakse nisu, maisi, puuvilla, tubakat, suhkruroogu, maguskartulit, sojauba, maapähklit, puuvilju (mandariin, apelsin, ananass, banaan, viinamari, greip), mäenõlvadel teed ja riisi. Kariloomadele on piisavalt sööta ning rannikumered on kalarikkad, seal püütakse merevähke, söödavaid karpe. Maavaradest kaevandatakse Hiina lõunaosas kivisütt ja metallimaake, Kagu- Austraalias kivisütt, Floridas fosforiiti. Seal on kõrgelt arenenud tööstuspiirkonnad ning need on ka populaarsed puhkepiirkonnad
enamasti Edela- Saksamaal. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetunud muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud. Seal esineb vaid väikeseid metsatukki, mis vahelduvad niitude, soode, põldude ja asulatega. (7 lk 138) Lääne-Euroopa riikide majandus on kõrgelt arenenud, selle tunnuseks on tihe teede- ja asulatevõrk. Mitmetes piirkondades on teedevõrk liidetud üheks tervikuks tunnelite või kanalitega. Reini suudmes Rotterdamis paikneb Euroopa suurim sadam, mis on ühenduses paljude Euroopa linnadega. (9) Nii raudtee- kui ka autoteevõrku rekonstrueeritakse liiklusohutuse ja läbilaskevõime tõstmiseks. Euroopa lennujaamad on suured ja võimsad. Tähtsamad lennuliinide sõlmpunktid on Frankfurt Maini ääres, Pariis ja London. Nafta ja gaasi sisseveol Hommikumaadest on järjest olulisem ka torutransport. (10)
aasta seisuga). Kakskolmandikku tootmisest on suunatud kariloomadele, ükskolmandik aga haritavatelt põllumaadelt saadavale saagile (riik omast kapitalist suudab toetada põllumajandus 100 euroga ühe hektari kohta). Põhilised põllukultuurid on nisu, oder, kaer, õliraps, mais loomasöödaks, kartul ja suhkrupeet. On ilmnenud ka uued põllukultuurid- linaseemned õli tootmiseks ja kanep kiudude tootmiseks. Põhiliste karjaloomadena kasvatatakse veiseid, kanu (Suurbritannia 23 on kodulindude kasvatamisel teisel kohal Euroopas, Itaalia on esimene) ning lambaid. Põllumajandust toetab Euroopa Liidu põllumajandussektor. Ühendkuningriik on säilitanud oluliselt, kuid nüüdseks tunduvalt vähenenud, kalatööstuse. Kalalaevastikud, asukohad on põhiliselt sadamalinnades, nagu Kingston upon Hull, Grimsby, Fleetwood, Great Yarmouth, Peterhead, Fraserburgh, ja Lowestoft,
Igal pool selles riigis ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega kuna maa on liigniiske ja põllumaa on suhteliselt vähetootlik, samuti ka poolkõrb. · Ecuador kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Ecuadori põllumajanduses onvalitsevad istandused ja mõisad. Kaua aega oli suurim riigi heaolu tagaja kakao. Majandus sõltus ainult ühest kultuurist, seega valitsev oli monokultuur. Nüüdseks on koos kakaoga ka sama tähtsaks muutunud banaanid. Kasvatatakse ka kohvi, suhkruroogu ja tsitrusvilju. Mõisnikud rendivad oma maad talupoegadele, kes kasvatavad kartulit, türgi uba, bataati, maniokki, rannikul ka maisi. Rentnikke on palju ning enamus rendist makstakse natuuras, mille mõisnik müüb edasi linnarahvale toiduks. Enamiku teraviljast ja muud toiduained peab Ecuador ise sisse vedama. Ecuadori metspiirkonnas on levinud ja majanduslikult oluline ka metsakorilus. Korjatakse kiinapuu koort, kautsukit, taguapalmi kõvu vilju.
Üsna palju esineb kruusa- ja klibuvälju, neid kutsutakse regideks. Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks 5.Taimestik ja loomastik Saharas on väga hõre või lausapuuduv taimkate. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske taimedel kätte saada. Tänu vähesele õhuniiskusele on maapinna lähedal ka temperatuurid väga kõrged ja nende raskete tingimustega võitlemiseks on taimedel omad kohastumused. Enamik taimedest kasvavad oaasides ja mäeahelikes, tihti ka kaljulõhedes, sest seal on vähem tuult. Enamus taimi muutuvad aktiivseks pärast vihma. Nende seas on kõrbeuba, kõrbeliilia ja väike kõrbeliaan. Kõrbetes leidub ka selliseid taimi, mis ei vaja turgutavat hoovihma õitsemiseks, näiteks velvitsa, okotiljo, agaav, kaktused, siilkaktus ja kõrberoosid. Joonis 2 Datlipalm Kuid kõige tähtsamad taimed kõrbes on datlipalmid. Kuivatatud datlid on iga kõrbeelaniku
põllukultuuride kasvatamisele ja ekstensiivsele põllumajandusele. Portugali põllukultuuridest peamised on oliivid, viigimarjad, tsitrusviljad, seened, päevalilleõli, tomatid, teraviljad (nisu (Pilt8.2)), banaanid (Madeira saarel) ja ananass (São Migueli saarel). Veel konkureerivad nendega viinamarjad, lehtköögiviljad, korgipuud, töötlemiseks mõeldud tomatid, riis ja suhkrupeet. Loomakasvatuses on enim arenenud veiste ja sigade kasvatamine. 8.8.Eksport ja import Peamised ekspordi artiklid on veinid, õlu, oliivi õli, tomatipasta, suhkruroog, värske lehmapiim, pirnid, piimavõi, tubakas, sealiha vorstid, sojaoa õli, lehelised köögiviljad, röstitud kohvioad, puuviljad, apelsinid. Peamised sisseveo artiklid on sojaoad, nisu, mais, pagaritooted, veiseliha, oliivi õli, toorsuhkur, lehmapiim, sealiha, raps, toidujäätmed, sojaõli.
KREEKA referaat 2014 Geograafiline asend Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi. Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri ning seetõttu pole Kreeka kaldad igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mäge
Kõige madalamates nõgudes on levinud suured soolakõrbed, neid kutsutakse sebhadeks. Sahara on väga hõredasti asustatud piirkond, inimesed elavad peamiselt oaasides. Jõeoaase on küll vähe, kuid need on hästi suured. Egiptuse oaas Niiluse orus on maailma suurim ja seal elab üle 50 miljoni inimese. Põhjaosas on palju allikaoaase. Inimeste tegevus sõltub oaasi suurusest ja veerikkusest. Suurtes oaasides kasvatatakse väga mitmesuguseid kultuure: puuvilla, suhkruroogu, riisi, sorgot, maapähklit jt. Väikestes oaasides jätkub maad ja vett vaid datlipalmi ja odra kasvatamiseks. Väljaspool oaase, seal kus võimalik, tegeletakse rändkarjakasvatusega. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Lääne-Sahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara on rikas mitmetelt maavaradelt. Siin leidub rohkesti naftat ja maagaasi, samuti mitmeid metallimaake - rauda, vaske, tina, niklit jne. Maavarade
Majanduslikud eeldused: Kapital Tööjõud Kohalikule või välisturule; värskelt tarbimisele või töötlemiseks Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Taimekasvatuse harud · Teraviljakasvatus · Mugul- ja köögiviljakasvatus · Söödaviljakasvatus · Tööstuslikult kasutatavate kultuurtaimede kasvatus · Istanduskultuurid Teraviljakasvatus · Aastas kasvatatakse üle 2 miljardi tonni, millest ¾ annavad nisu, mais ja riis · Suurima kasvupinnaga teravili nisu · 60 % elanikkonnast toidab riis · Suurimad teraviljakasvatajad maailmas Hiina, India, USA Nisu · Esimesed nisukasvatajad Ees-Aasias neoliitikumi alguses · Kasvatatakse kõikides maailmajagudes · Mullastiku suhtes nõudlik: vajab küllaldase niiskusega viljakat mulda · 2005 kasvatati nisu 625 miljonit tonni Hiina, India, USA, Venemaa, Prantsusmaa, Kanada, Austraalia, Saksamaa, Pakistan, Türgi
Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Kapitali olemasolu on tagatud. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud umbes 7% inimestest. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvöötme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu, Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Lõuna-Prantsusmaal tegeldakse peamiselt puuviljakasvatusega: õunad, pirnid, virsikud, kirsid, viinamarjad. Peamised ekspordiartiklid on alkohol ja muud joogid, teravili ja jahutooted, elusloomad ja liha, piimatooted, suhkur ja maiustused. Eksporditakse peamiselt EL turule .Tähtsamad impordiartiklid on mitmesugused 17
tulemusel mullad nii headeks, et inimene lausa väga tahab neid oma huvides kasutada. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Metsad (tamm, pöök, mägedes ka mänd ja kask) katavad umbes 21 miljonit hektarit ehk ainult 8,6% territooriumist, mis nüüdseks kindlasti juba vähenenud on. Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad just neile iseloomulike taimedega. Seal kasvab puuvilla ning kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja tsitrusvilju. 4 Riigi arengutase Ühendatud Kuningriik on maailma suuruselt neljas majandus sisemajanduse koguproduktiga (SKP) üle 1 triljoni naela (u 23 triljonit krooni). Kuigi Ühendatud Kuningriik on Euroopa Liidu liikmesriik ning peamine Briti majandushuvi asub seetõttu Euroopas, on riigil väga tugevad majandussidemed USA, Kanada ning mitmete Aasia riikidega. Lisaks on ajalooliselt
põllumajanduslikust maast on rannikutasandikel ja jõeorgudes. Platoo- ja mägedepiirkonnas on palju sellist maad, mis sobib ainult karjamaaks. Palju kasvatatakse teravilja, valdavalt nisu. Kuivemates piirkondades kasvatatakse otra. Vähesel määral kasvatatakse ka rukist, maisi ja riisi. Et vihma sajab vähe, on paljudes kohtades hädavajalik niisutus. Riik on ehitanud tamme, veehoidlaid ja kanaleid. Tähtsaim tehniline kultuur on puuvill, mis on kordumaise tekstiilitööstuse tooraineks. Puuvilla kasvatatakse põhiliselt Kiliikia tasandikul. Tähtis eksportkultuur on ka tubakas, mida kasvatatakse põhiliselt riigi edelaosas ja Musta mere rannikul. Et suhkrut vähem importida, kasvatatakse ka suhkrupeeti.(4) Väliskaubandus Türgi ekspordib rõivatööstuse toodangut (naiste ja meeste valmisriideid, T-särke jms), televiisoreid, autosid, autoosi, naftat ja naftatooteid ning impordib naftat, mootoridetaile,
Rahvastik Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu kasvu perioodi jõudnud hetkel madala sündimuse ajajärku. Rahvastiku tihedus on 14 in/km². Rahvastik paikneb üsna ebaühtlaselt. Umbes pool rahvastikust elab riigi lõunaosas ja lõunarannikul. Põhjuseks on norra mägine sisemaa ja kliima ning puudub hea teedevõrk rannikust kaugemal. Rahvuslik kord on monarhia. Luterlased moodustavad rahvastikust 87%, lisaks on Norras veel muslimi ja katoliku usku. Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15%. Protsentide järgi tundub, et Norras on vananev rahvastik. Meeste ja naiste kskmine eluiga on vastavalt 76 ja 82 aastat. Võrreldes Eurooa või maailmaga on see kõrge arv. Sündimuse
annaabi.ee 
