agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9. Millised näitajad iseloomustavad teravilja kvaliteeti? - niiskusesisaldus, - mahumass, - langemisarv, - kleepevalgu sisaldus ja kvaliteet, - gluteen-indeks, - klaasisus, - valgusisaldus, - 1000 tera mass. 10
• Muudab jahu ja vedeliku sõtkumisel kleepuvaks ja elastseks massiks. • Etendab tähtsat osa taina kerkimisel (venib mehhaaniliselt töödeldud (sõtkutud) tainas, hoiab kinni taina käärimisel tekkivat gaasi). 32 Teraviljade mineraalainetesisaldus Eestis g/kg 33 Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) raua, mangaani, tsingi ja vase sisaldus (mg/kg) Lisaks leidub teraviljades koobaltit ja joodi.34 Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) vitamiinisisaldus (mg/kg) Eestis B – rühm: B1, B2, B3, B5, B6 35 • Vitamiinisisaldus on eri liiki teraviljades erinev. • Vitamiinisisaldus sõltub teraviljadest valmistatava toidu kulinaarsest töötlemisest. • Eriti muudab vitamiinisisaldust terade: - idanemine, - termiline töötlemine. • Idanemisel suureneb E-, B1, B2-vitamiini sisaldus. 36
3. Mis on sahhariidid ja kuidas neid liigitatakse. Osata tuua ka näiteid liigituse kohta. Sahhariidid on on keemilised ained, mille molekulid on biomolekulid, mis koosnevad süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest. Liigitus: 1) lihtsuhkrud ehk monosahhariidid. nt glükoos, fruktoos, sahharoos, laktoos. koosnevad ühest või kahest suhkrust. (puuviljades, aedviljades, mees) 2) liitsuhkrud ehk polüsahhariidid. nt tärklis, glükogeen, tselluloos. koosnevad enam kui kahest suhkrust. (teraviljades, kaunviljades, pähklites, kartulis, mais) 3) oligosahhariidid. on valdavalt moodustunud 2-3 monosahhariidi omavahelisel ühinemisel 4) kiudained 4. Tärklise molekuli ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused. Ehitus: Hargnenud ahel ja lineaarne ahel. valem: (C6H10O5)n Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees. maitsetu. Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. 5
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus.
11. Mida tähendab ,,looduslik polümeer"? ühe või mitme monomeeri liitumisel tekkinud kõrgmolekulaarne ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest ehk elementaarlülidest. 12. Tärklise valem ja omadused? C6H10O5, valge pulbriline aine , külmas vees ei lahustu , kuumas vees moodustab paksu häguse lahuse-klistiiri , annab joodiga lillakassinise värvuse. 13. Millise ainega saab tärklist tõestada? Joodiga 14. Millistes taimedes on rohkesti tärklist? Teraviljades ja kartulites. 15. Tselluloosi valem ja omadused? C6H1005. On kilulise ehitusega , tugev ja painduv , ei lahustu üheski tavalises lahustis. 16. Kuidas teame, et tselluloos ei lahustu vees?
teravaotsalist osa. *Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud ja paljud kaevanduskohad ,,Zawari kaevandustes" Indias töötasid isegi vahemikus 1300-1000 aastat e.Kr. *Tsingi, kui puhta metalli avastajaks peetakse sakslast Andreas Marggraf'i. *Tsink on üks esmatähtsamaid elemente, mis on vajalik elus püsimiseks. *Tsinki leidub austrites, enamikes loomsetes valkudes, ubades, pähklites, mandlites, teraviljades kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes. *Kliinilised uuringud on näidanud, et tsink antioksüdantidega liitetuna võib aeglustada lihaste vanusest olenevat degeneratsiooni ja naha enneaegset vananemist. *Liigses koguses tsinki võib olla kehale kahjulik. *Suuremad tsingitootjad on Hiinas, Austraalias ja Peruus (2005-ndal aastal tootis Hiina peaaegu ¼ kogu tsingi toodangust maailmas).
päevas tarbima mõlemat liiki kiudaineid sisaldavaid toiduaineid: Kaer, rukis, oder, puuviljad, marjad, köögiviljad ja kaunviljad (herned, läätsed, oad) on head vees lahustuvate kiudainete allikad. Täisteratooted (rukkileib, täisterasai, sepik, tangud, täisterahelbed, täisterariis) on head vees lahustumatute kiudainete allikad. Kust me saame kiudaineid? Kiudaineid saame me teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seeni süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Kiudainete tarvitamine Ülesöömine põhjustab ebamugavat täiskõhutunnet ja gaaside teket. Liigsed kiudained viivad kaltsiumi organismist välja (luude hõrenemine). Kiudainerikast toitu süües tuleks kindlasti midagi kõrvale juua. Kiudainete ületarvitamine viib organismist mineraalained välja. Kiudainete soovitatav kogus meie söögis Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid
a õnnestus H.Evanil otsitav ühendite rühm keemiliselt puhtalt eraldada. · Aktiviseerib sugunäärmete tegevust · Tagab raseduse normaalse kulgemise, selle nappus võib põhjustada raseduse katkemist · Aitab omastada A- ja D-vitamiini · Stimuleerib lihaste tegevust ning suurendab töövõimet ja vastupidavust. · Aitab vältida aneemiat ei lase punastel verelibledel laguneda. E-vitamiini leidub taimeõlides, okaspaju õlis, maksas, munades, teraviljades, kaunviljades, pähklites. Vähesel määral ka piimasaadustes, kalas, köögi-ja puuviljades. Nippe: · Kui taimeõli pannil tugevasti säriseb, läheb suur osa E-vitamiini kaotsi ja selle asemele tekivad kahjulikud hapendumisproduktid. Ärge praadige päevalille-, maisi- ja oliiviõli liiga kõrgel temperatuuril ja kaugem kui pool tundi. · Ärge hoidke õli valguse käes ja laste sel kibedaks tõmbuda: E- vitamiin kaob siis täielikult.
AINEID!!! Jutt on sahharoosist, valgest kristallsuhkrust, mis on saadud rafineerimise teel suhkruroost ja suhkrupeedimahlast, eemaldades sealt vitamiinid , mineraalid, proteiinid, kiudained, vee ja teised sünergilised elemendid. Valge suhkur on tööstuslikult toodetud kemikaal, mida looduses ei leidu ja seetõttu ei sobi selline aine inimesele tarbimiseks. Teised suhkrud, nagu fruktoos (puuviljades), laktoos (piimas) ja maltoos (teraviljades), on neutraalse ained, millel on ka toiteväärtus. Suhkrurood lõigatult. Suhkrust Toorsuhkur on jämedakoeline, pruun ja kleepuv. Seda saadakse suhkruroomahla keetmisel ja ka see on tervislik toit, kuid sellist toorsuhkrut on läänes väga raske leida. Nn. "pruun suhkur" mida müüakse supermarketites, pole midagi rohkemat kui rafineeritud suhkur koos väikese koguse roosiirupiga, et anda ainele värvi ja lõhna.
Laktoos e piimasuhkur Moodustub piimanäärmetes Lõhustamiseks on vaja laktaasi (ensüüm) Selle ensüümi puudumine on laktoositalutamatus Huvitav : 90% aasia täiskasvanutest ei saa tarbida laktoosi sisaldavaid produkte Polüsahhariidid - koosneb paljudest lihtsuhkru jääkidest Tärklis - polümeer Koosneb tuhandest glükoosi molekulidest on tekkinud polükonsendatsioonil: nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O energia varuaine taimedel (sibulates,mugulates,teraviljades) Riis, mais, kartul eriti tärklisi rikkad sooltorus hüdrolüüsi järel laguneb glükoosiks (C6H10O5)n + nH2O --H2SO4 nC6H12O6 Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes, koosneb glükoosijääkidest Energeetiline reserv,varu Glükoosi ebapiisuvusel laguneb glükogeen glükoosiks Peamine glükoosi varude vorm loomses rakus Insuliin muudab liigse glükoosi veres (peale seedimist) glükogeeniks Tselluloos kõige levinum orgaaniline aine Maal
Sahharoos tavaline lauasuhkur mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. Maltoos (linnase suhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. Laktoos (piimasuhkur) moodustub peamiselt piimanäärmetes. Energia ühend et järglane saaks energiat. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas) mis paljudel puudub. Polüsahhariidid Polüsahhariidid on Polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklisekoostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. DNA on polümeer. tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, laguneb sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) seda on vaja selleks, et anda tugevus taimedele. Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa.
Elemendid millest koosneb GLÜKOOS - C6H12O6 ehk viinamarjasuhkur, kõikide organismide peamine energiaallikas. FRUKTOOS - C6H12O6 ehk puuviljasuhkur, leidub ohtralt mees, puuviljades, mahlades. Kõige magusam suhkur. SAHHAROOS - C12H22O11 ehk tavaline lauasuhkur, mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis MALTOOS - linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosijäägist. LAKTOOS - piimasuhkur, moodustub peamiselt piimanäärmetes. TÄRKLIS - energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). TSELLULOOS - Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad GLÜKOGEEN - talletatakse maksas ja lihastes, insuliin muudab liigse glükoosi veres glükogeeniks. KITIIN - lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. Tähtsus Inimorganismile Süsivesikud on inimtoidus esmase tähtsusega kuna nad on hästi kättesaadavad ja ka kergesti omastavad. Kõige tähtsam ülesanne on süsivesikutel energeetiline, 1g glükoosi
odrakruubina, hea taimse valgu, B grupi vitamiinide ja kiudainete allikas. Nisu Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi , sealhulgas makarone ja kooke. Nisust valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Kokkuvõte Paljudes teraviljades puudub asendamatu aminohape lüsiin. Sellepärast ei ole üksnes teraviljadest toitumine tervislik. Taimetoitluses soovitatakse süüa lisaks teraviljadele ka kaunvilju. Kuid ainult kaunvilju ka süüa ei tohi, sest paljudes neist puudub asendamatu aminohape metioniin, mida jälle teraviljad sisaldavad. Sellepärast ongi tasakaalustatud taimetoitluses vaja mõlemaid süüa. Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat
kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. 1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2. Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes. Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. III POLÜSAHHARIIDID ...on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid 1. Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer. Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad. Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist.
täielikult välja kujunenud, et süsivesikutest keharasva sünteesida. Nad peavad seda saama piimarasva näol. Söötade toorrasva sisaldus ei ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Üksnes mõnedes söötades on seda rohkesti (30-40%): õlitaimede seemned – päevalilleseemned, rapsiseemned, maapähkliseemned, kuid neid kasutatakse töötlemata kujul loomasöödaks harva. Vähe on toorrasva: kartulis ja juurviljades, heinas, teraviljades, ainult kaeras ja maisiterades on rohkem 4,5...4,7%. Toorkiudu leidub ainult taimsetes söötades, kus ta on taimerakkude kesta põhiaineks. Mida suurem on sööda toorkiu sisaldus, seda madalam on tema toiteväärtus. Toorkiude lõhustamiseks on vaja bakterite abi. Mäletsejaliste so. veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud,
peatatakse fenüülalaniini kuhjumine organismis. Oluline on vähendada fenüülalaniini hulka toidus nii, et seda oleks just parajalt ei liiga palju ega ka liiga vähe, sest teda on tarvis organismi kasvamiseks ja kudede parandamiseks. Kõik valku sisaldavad toiduained sisaldavad ka fenüülalaniini ning peavad seega olema rangelt piiratud. Kõige suuremad valgu allikad on liha, kala, munad, linnuliha, piimatooted. Kuid teatud kogus valku leidub ka teraviljades ning köögiviljades, näiteks jahus, riisis, hernestes, ubades. Ilma ravita jääb fenüülalaniini tase veres püsima ning üha kuhjuv fenüülalaniin tungib lõpuks tundlikesse närvirakkudesse ja kahjustab neid. See põhjustab lapse aju normaalse kasvu ja arengu pidurduse ning vaimse arengu mahajäämise. Kui dieeti hoolikalt jälgida, saab lapse aju normaalselt areneda ning ta võib elada täisväärtuslikku elu, väljaarvatud range dieedi pidamine.
· kasutatakse:mõrude paremaks muutmiseks Fruktoos(C6H1206) Puuviljasuhkur, käärib ja seedib halvemini kui glükoos, leidub palju puuviljades ja ka mees Sahharoos (C12H11022) Tavaline suhkur, leidub suhkruroos ja -peedis. Kasutatakse toitude magustamiseks, laguneb kergesti glükoosiks ja fruktoosiks Tärklis (C6H1005) n Kõik glükoosi tsüklid on ühes ja samas asendis.Nii inimesed kui ka loomad kasutavad söögiks, rohkesti leidub seda teraviljades ja kartulis. Tselluloos(C6H1005) n tsüklid on üksteisega 180 kraadilises suhtes. Inimorganism ei suuda seedida, kõva, vastupidav, kiuline, märgub veega kergesti. Rasvad ( ei sisalda OH rühmi) Koosnevad glütseroolist ja rasvahapetest. Leidub kõigis elusorganismides varuainena. Saab jaotada taimseteks(õlid,sisaldavad kaksiksidemeid)ja loomseteks(nt. Searasv, enamasti tahked).Seedimisel lagunevad glütserooliks ja rasvahapeks. Vett tõrjuvad. Valgud
loomsetest valkudest. Kuna loomse toidu valguline koostis on inimese organismile sarnane, siis on sealsed aminohapped lihtsamini omastatavad. h. Selleks , et saada taimsetest allikatest kätte vajaminev aminohappete kokteil peab tarbima neid suurel hulgal, äärmiselt teadlikult ja vaheldusrikkalt. Näiteks annavad kaunviljad koos täisteraviljadega kõik asendamatud aminohapped, sest teraviljades on lüsiin, kuid ei ole metioniini ja vastupidi. Eraldi tarbides ei anna kaunviljad vaatamata oma valgurohkusele vajalikku aminohappe kokteili. i. Loomsest toidust parem aminohappete omastamine ei tähenda, seda võib piiramatult süüa, imendumiseks on vaja ka teisi toitaineid nagu näiteks B- vitamiine. Liigses koguses valkude tarbimisega kaasnevad samuti terviseriskid, näiteks neeruprobleemid. j
Laktoos ehk piimasuhkur koosneb galaktoosist ja glükoosist ning tekitab mõningatele inimestele seedimise käigus ebamugavaid seedimishäireid mida tuntakse laktoosi talumatusena. Põhjuseks on organismis puuduv ,,piimasuhkrulagundaja" laktaas, mis on üsna levinud tervisenähtus osadel rassidel ja täiskasvanud inimestel. Tärklis on liitsüsivesik mis koosneb paljudest glükoosimolekulidest, mistõttu neid nimetatakse ka polüsahhariidideks. Kõige enam on tärklist teraviljades ja mugulviljades (kartul, bataat jt). Võrreldes lihtsuhkrutega toimub tärklise seedimine glükoosiks ja selle imendumine vereringesse palju aeglasemalt, eriti kui kasutatavates toiduainetes on tempot aeglustavaid kiudaineid (nt täisteraviljad). Aedviljade kasulikkus seisnebki selles, et need sisaldavad väheses koguses liht- ja suuremas osas liitsüsivesikuid ning nende koortes on üsna palju ka kiudaineid.
(kõige magusam) seente rakukest riboos - RNA ehituses laktoos e piimasuhkur glükogeen - loomne tärklis maksas ja lihastes desoksüriboos - DNA ehituses tärklis - esineb taimedes (teraviljades, mugulas, sibulas, risoomis), taimne varuen.allikas Sahhriidide ülesanded · energeetiline ülesanne glükoos, fruktoos, sahharoos · ehituslik ülesanne tselluloos taimeraku kestas, kitiin lülijalgsete välistoeses, seente rakukestas · varuenergeetiline ülesanne taimedes tärklisena, loomades glükogeenina
kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks
Täna on fakt, et tegelikkuses esineb seda vähemalt ühel 133-st, mis on diagnoositud. Konservatiivne hinnang on, et üks inimene seitsmest kannatab tegelikkuses gluteeni talumatuse all. Tsöliaakia (e gluteenitalumatus) on seedesüsteemihaigus, mis kahjustab peensooles olevaid hatte, põhjustades kroonilist põletikku viies võimetuseni toitu seedida. Need hatid võimaldavad toitu seedida. Hatte kahjustab gluteen, mida võib leida järgmistes teraviljades: nisu, rukis ja oder. Osad inimesed ei talu ka hirssi ja kaera ning piima. Inimestel, kellel on diagnoositud tsöliaakia ning kes tarbivad gluteeni, hakkab immuunsüsteem kahjustama peensoolt, mis ajapikku põhjustab alatoitumist vähesest toitainete omandamisest. See omakorda võib põhjustada anoreksiat kuid ka ülekaalulisust. Ala- ja ülekaalulisus on üks gluteenitalumatuse märke. Suur kääritamata täisteraviljade tarbimine, eriti nisu tarbimine, tekitab tohutut pinget kogu
- majonees - piimapulbriga segatud pannkoogijahust valmistatud koogid Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest - järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni. Tsöliaakiat vallandavaid nisu-, odra-, rukki-, kaeravalke nimetatakse koondnimetusena gluteenideks ning tsöliaakia ravimeetodit gluteenivabaks dieediks. Lubatud toiduaeined Keelatud toiduained -piim - jogurtid, mis sisaldavad nisu, rukist, otra ja
Viinamarjasuhkur e. Glükoos Viinamarjasuhkur ehk glükoos on samuti monoos, mis imendub verre kiiresti kohe pärast organismi sattumist. Selle omaduse tõttu on glükoos suurepärane abivahend järsult langenud veresuhkru taseme kiireks korrigeerimiseks. Veresuhkrust rääkides mõeldaksegi just glükoosi hulka veres. Glükoos on ka meie ajude peamine toidus. Magususelt on glükoos pärast sahharoosi ja fruktoosi kolmandal kohal. Glükoosi toodetakse teraviljades ja kartulis leiduvast tärklisest ning seda tarbivad nn tärklisesiirupi kujul kondiitri-, maiustuse- ja leivatööstused; poodides tärklisesiirupit ei müüda. Küll aga saab apteegist osta glükoositablette, tavaliselt C-vitamiiniga rikastatult; ning küllap on olemas ka teisi glükoosipreparaate. 7 Kasutatud kirjandus www.toidutare.ee 8
.................................6 3Arutelu......................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 B12 vitamiin (kobalamiin, tsüanokobalamiin) on tähtis osa inimese ainevahetusest just nimelt raua omastamise jaoks. B12 vitamiini leidub loomsetes toitudes, vähesel määral ka teraviljades. Kui inimene on taimetoitlane ning loomseid toite üldse ei söö (vegan), siis on vaja B12 vitamiini saada toidulisandite ja tablettide näol, mis on müügil apteekides. Samuti on tänapäeval olemas erinevad kaera ja sojajoogid, sisaldavad tsüanokobalamiini, mis aitavad taimetoitlastel kätte saada vajaliku päevase B12 vajduse. 2 1. VITAMIIN B12 MÕISTE, ALLIKAD JA DEFITSIIT
Glükoos C6H12O6 viinamarjasuhkur Nimetus: -leidub: roheliste taimede fotosünteesi tulemusena Sahharoos -kooneb kahe glc jäägist glc+fru Tähtsus:energia Maltoos Tähtsus: energiaks Leidumine: idanevates teraviljades Laktoos Tähtsus: energiallikas Leidumine: piimas Tärklis Talletamine :risoomis, juures, tüves, mugulas, sibulas -taimne varuaine. kasutavad energia saamiseks Tselluloos: -ehituslik kompnent taimedele
antibiootikumravi Uuringud: • Põhiuuring: gastroduodenoskoopia+ limaskesta biopsia koos H.p. määramisega • Uurea hingamistest jt. Ravi : kombineeritud 3-ik ravi (Amoxicillin (1 nädal)+ KLACID (1 nädal) + antasiidne nt. Omeprasool) Tüsistused: maoverejooks, - perforatsioon Endoskoopia pilt gastriidi puhul Endoskoopia pilt maohaavandi puhul Tsöliaakia I • ...e. gluteenenteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mida vallandab teraviljades (nisu, oder, rukis, ka kaer?) sisalduv gluteen, kutsudes esile peensoole limaskesta hattude atroofia, see omakorda põhjustab toitainete imendumise häireid • Tegemist on autoimmuunse haigusega (1997a.) • Soodustab < 6. kuu vanusele imikule või esmakordselt suures koguses antud teraviljatooted, lühike rinnapiimaga toitmise periood • Eestis aastatel 1990-2000 0,4 uut tsöliaakia juhtu 1000 elusa vastsündinu kohta (mujal Euroopas 3-5 juhtu) (O. Uibo)
liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust. Rohusöötade kuivaines on keskmiselt 20-40 , maksimaalselt isegi 60 mg/kg tsinki. Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). Tsingitarve Mäletsejaliste tsingivajadus saab kaetud kui ratsiooni kuivaines on 40-50 mg/kg tsinki, sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki . Tsingidefitsiit
Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise. Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on põhjustanud surmajuhtumeidki. Hallitanud toitu ei tohi tarvitada ise ega seda loomadele sööta, sest hallituse tekitatud mürgid mõjuvad ühtviisi kõigile elusolendeile. Vastuabinõud
juur- ja puuviljades. Toiduainetööstuses on galaktoosi kui põhikomponenti hakatud lisama energiajookidesse. sahharoos- disahhariid, Sahharoos sisaldub varu- ja kaitseainena peaaegu kõigis taimedes. laktoos- disahhariid, maltoos- disahhariid, erinevad magustatud toiduained nt hommikuhelbed, pasta, õlletööstuses nt kalja tootmisel MAGUSAD, TAHKED, HÜDROFIILSED, LAHUSTUVAD tärklis-polüsahhariid, alfaglükoosi jääkidest, kartulis, teraviljades, saias, glükogeen- polüsahhariid, paljudest monosahhariidi jääkidest, Organismis asub glükogeen peamiselt maksas ja lihastes tselluloos- polüsahhariid, beetaglükoosi jääkidest, POLÜSAHHARIIDID ON MAITSETUD 3. Süsivesikud on meie organismi peamised energiaallikad, lisaks on neil veel muid ülesandeid nagu struktuurne funktsioon, varuainefunktsioon, kaitsefunktsioon, koehormoonide moodustumine. 4. Inimese päevasest toiduenergiast peaksid süsivesikud(sahhariidid) moodustama 50 -
koogid Kui inimene ei talu absoluutselt piima ega ka hapupiimatooteid, on kaltsiumivarude täiendamisel head alternatiivid ka pähklid ja seemned, oad, apelsinid, spargelkapsas ehk brokoliningsojatooted. [4] Tsöliaakia Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest ning järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained: valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid, kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud on
liigist (liblikõielistes mõnevõrra rohkem kui kõrrelistes) ja arengufaasist (varases arengufaasis rohkem), kõige rohkem aga mulla pH-st, Katseandmetel oli taimede tsingisisaldus kõige suurem mulla pH 5,5 juures, pH suurenedes tsingi kontsentratsioon järsult vähenes. Muldade lupjamine ja suured fosforiväetiste kogused halvendavad mulla tsingiga varustatust, mis mõjutab ka taimede tsingisisaldust. Rohusöötade kuivaines on keskmiselt 20-40 , maksimaalselt isegi 60 mg/kg tsinki. Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). -7- Tsinkplekk -8- Saamine Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid).
· Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades. · Kaltsium piimas, piimatoodetes, kalas, tumerohelistes taimeosades. · Magneesium täisteratoodetes, pähklites, lehtköögiviljades, idandites. Lõdvestusharjutus nr. 1 Silmade katmine pihkudega ehk palming, ka pimendamine. Kasutan sõna palming (palm peopesa ingl.k.), mille leiutas dr. Bates ja mis on inglise keele kaudu levinud teistesse keeltesse ning omandanud konkreetse tähenduse
eelsoodumusega isikutel nisust, toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, kultuursetel, esteetilistel, rukkist, odrast ja võimalik, et ka mis lõhustab piimasuhkrut ehk keskkondlikel, sotsiaalsetel, kaerast valmistatud toidud ja tooted. laktoosi. majanduslikel, poliitilistel, maitselistel Nendes teraviljades sisalduvate või tervislikel põhjustel välistab valkude toimel kahjustub Laktoos on disahhariid, mis ei ole kõikide või mõnede loomsete tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – võimeline imenduma läbi peensoole toiduainete, sh linnuliha, kala, järk-järgult hävivad limaskesta hatud seina, mistõttu peab enne lagunema mereandide tarbimise.[1]
B1-viramiin ehk närvivitamiin · Puudus organismis põhjustab raskeid häireid närvisüsteemis ja liigeste halvatust. · Leidub peamiselt kõrsviljade terades, tangainetes, õlle- ja leivapärmis, rukkileivas, porgandis, kapsas, ubades, tsitrusviljades, õuntes, pirnides, munas, maksas, neerus, ajudes. · B2 vitamiin Puudus pidurdab või peatab organismi kasvu. · Leidub rohkelt piimasaadustes, munarebus, maksas (nii looma kui kala), teraviljades, pärmis C-vitamiin ehk askorbiinhape · Puudus põhjustab töövõime languse, kiire väsimuse, muudab organismi haigustele vastuvõtlikuks. · Enam leidub mustsõstardes, kibuvitsamarjades, paprikas, maasikates, sidrunis, kiivis,tomatis, sibulas, salatis. D vitamiin ehk rahiidivastane vitamiin · On vajalik luukoe tekkimiseks, kuna Ca ja P-soolade omastamine toimub D-vitamiini osavõtul.
Tsöliaakia puhul esineb perekondlik eelsoodumus. Ligikaudu iga kümnes (8-18%) tsöliaakiahaige veresugulastest(ema, isa, õed, vennad, tütred, pojad) põeb sama haigust. 3 Tsöliaakia olemus Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – järk-järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni – atroofiani. Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained – valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid – kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud – krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine – väljendavadki
Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on väävlirikkad sinep, küüslauk ja sibul, karulauk, mädarõigas. Väävlit võib saada mitmesugustest pähklisortidest, ubadest ja kapsastest. Teraviljades ja teraviljatoodetes on väävlit suhteliselt vähe. Veidi on väävlit ka tööstuslikult toodetud kuivatatud puuviljades (nende konservandina kasutatakse sulfiteid). Väävlit on vaja naha, juuste, küünte, liigeste, kõhrede normaalses ehituses ja talitluses, paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks, immuunsüsteemi stimuleerijana, kasvuhormooni sünteesiks, luukoe ehituses, kehavõõraste ühendite (paljud raviained) kahjutuks tegemiseks maksas.
diabeetiku tähtsaim toiduaine. Teraviljatoodete kasutamissoovitused diabeetikutele on samasugused kui tavatarbijale -- päevas 6-9 viilu leiba ja lisaks iga päev putru, riisi või pastat. · TSÖLIAAKIA JA TERAVILJA-ALLERGIA Teravilja-allergikud ja tsöliaakiat põdevad inimesed peavad praktikas järgima enam-vähem samu dieedinõudeid, kuigi tegemist on kahe täiesti erineva haigusega. Tsöliaakia on ravimatu krooniline soolestikuhaigus, mille puhul tuntud teraviljades (= nisu, oder, rukis) sisalduv gluteen tekitab soolestikus põletikulisi protsesse, mis kahjustavad peensoole epiteelkudet. Teraviljadest sobivad tsöliaakiat põdevatele inimestele ainult kaeratooted, kuid need peavad olema "puhtad", st ei tohi sisaldada teisi teravilju. Kaera kasutamist alustatakse arsti järelevalve all. Fazeri sortimendis ei leidu kahjuks tsöliaakiahaigetele sobivaid tooteid. Teravilja-allergia, nagu ka teiste allergiate puhul, on tegemist mingi allergiat põhjustava aine
Valgud omakorda koosnevad aminohapetest, mida jagatakse kaheks: asendatavateks ja asendamatuteks aminohapped. Asendavaid aminohappeid on kehal võimalik ise sünteesida ja asendamatuid peab organism saama toidust. Asendatavad aminohapped on näiteks inimestel alaniin, asparagiin, glütsiin. Asendamatud aminohapped on inimestel näiteks leutsiin, isoleutsiin, lüsiin. Loomsed päritoluga valgud on munas, kalas, lihas, piimatooted. Taimsed päritoluga valgud peituvad köögiviljades, teraviljades, pähklid jne. Tõsine valgu puudus viib lihasnõrkuse ja ödeemi1 tekkele ning juuste ja naha muutustele. Pikaajaline liigne valgusisaldus organismis samuti võib põhjustada podagrat2 ja suurendada allergiaohte. Üleliigne valkude sisaldus koormab neere ja maksa, sest keha ei suuda ära sünteesida liigset valkude kogust. 70 kg kohta peaks inimene sööma päevas vähemalt 100 g valku ja mitte üle 150 g. 3.2 Süsivesikud Süsivesikud on organismi jaoks põhiliseks energiaallikaks
6. (Zilmer jt 2001). Joonis 4.6. 4.8. Retseptoorne funktsioon: valk on retseptorite baasstruktuuriks ja spetsiifilisuse aluseks. Näiteks retseptorvalk rodopsiin osaleb nägemisaistingu tekkes (Zilmer jt 2001). Joonis 4.7. 14 4.9. Varufunktsioon: valkusid kasutatakse arenevate rakkude toiduks. Näiteks prolamiinid on taimedes leiduvad varufunktsiooni omavad valgud, mis sisaldavad suures koguses aminohapet proliin. Seda leidub teraviljades, nagu näiteks nisus, odras, rukkis ja maisis. Prolamiidi joonis nr 4.8. (Zilmer jt 2001) Joonis 4.8. 4.10.Energiasubstraadi funktsioon: ühe grammi valgu täielik oksüdatsioon annab 17,5 kj energiat ehk 4,3 kcal. Energeetiline funktsioon on otseses seoses varufunktsiooniga (Zilmer jt 2001). 15 KOKKUVÕTE Valgud oma mitmete struktuuride ja mitmesuguste funktsioonidega on tähtsad
OLIGOSAHHARIIDID on süsivesikud, milles 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud.1. Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis 2.Maltoos (linnasesuhkur) koosneb kahest glükoosijäägist. 3. Laktoos (piimasuhkur) - moodustub peamiselt piimanäärmetes.Lõhustamiseks vajalik ensüüm (laktaas), mis paljudel puudub. POLÜSAHHARIIDID on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid Tärklis energia varuaine taimedel (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis). Tärklise koostises on tuhandeid glükoosi molekule. Tärklis on polümeer.Tärklise molekulmass on ligi 1 miljon.Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks. Glükoos läheb verre. 2. Tselluloos koosneb samuti glükoosi molekulidest (glükoosijääkidest) Kõikide taimeraku kestade peamine koostisosa. Puidurakkudes on eriti paksud kestad.Kui vaatame metsa, näeme tselluloosi, mis kõik koosneb glükoosist.Tselluloos on polümeer.
Mäletsejaliste: veiste, lammaste, kitsede vatsas on arvukalt mitmesuguseid mikroorganisme, selletõttu seedivad mäletsejalised toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, ka linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Rohkesti toorkiudu leidub põhkudes ja heintes, kuid vähe teraviljades, kartulis ja juurviljades. Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Loomade peamised energiaallikad on süsivesikud. Energia on kõikide elusorganismide tähtsaim toitefaktor, kuna elu ja kõik selle arvukad avaldused, nagu ainevahetus, kehatemperatuuri säilitamine, liikumine, toodangu moodustamine on seotud pideva energia kulutusega.
.. - Glükoos C6H12O6 ...ehk viinamarjasuhkur. ( Kõikide organismide peamine [esmane] energiaallikas )... - Fruktoos (puuviljasuhkur)[kõige magusam suhkur]... 2) Liitsüsivesikud ...on süsivesikud, mille 2 kuni 3 monosahhariidi on omavahel liitunud. - Sahharoos (tavaline lauasuhkur), mida on rohkelt suhkruroos ja suhkrupeedis. - Maltoos (linnasesuhkur)-koosenb kahest glükoosijäägist. - Laktoos (piimasuhkur)-moodustub peamiselt piimanäärmetes. - Tärklis (teraviljades, kartulimugulas, sibulas, risoomis)-energia varuaine taimedel. - Tselluloos taimeraku kestade peamine koostisosa. - Kitiin lülijalgsete välisskeletis, seente rakukestas. - Glükogeen talletatakse maksas ja lihastes. Lipiidid ei lahustu vees. Lipiidide hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees lahustumatud ühendid. Rasvad ja õlid on lihtlipiidid, fosfolipiidid on liitlipiidid. 1.Energia varuaine. 2. Tempertauuri hoidmine 3.Siseelundite kaitse.
Toodetakse jodeeritud soola. Raud esineb hemoglobiini koostises ning seob ja transpordinb hapnikku. 3.7. Kiudained (vanemas kirjanduses kestained, ballastained) jagatakse polüoosseteks ja mittepolüoosseteks. Polüoossed (polüsahhariidsed) kiudained jaotuvad kaheks: vees lahustumatud ja vesilahustuvad. Viimase rühma põhiesindajad on pektiinid. Need kuuluvad rakkudevahelise sideainena enamike taimsete kudede koostisse ja neid leidub ohtralt puu-, kaun- ja teraviljades. Eriti rohkesti on neid veel valmivates viljades. Pektiinid punduvad hõlpsalt ja nende lahused tarretuvad kergesti. Lahustuvad kiudained takistavad glükoosi imendumist peensooles ja mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. Vees lahustumatute kiudainete põhiesindaja on meie planeedi kõige levinum orgaaniline ühend - tselluloos, mis on taime rakukestade komponent. Kogu taimne toit, mida sööme, sisaldab tselluloosi. Vaatamata sellele, et inimene
(http://www.balscand.ee/htdocs/? urlid=nahk) 1.3. Mineraalid Mineraalide mõju nahale on väga väike. Suuremat rolli mängivad nad luude ja lihaste normaal talitlusel. Näiteks kaltsiumi läheb vaja luukoe ja hammaste moodustumiseks, D-vitamiini ainevahetuseks, lihaste normaalseks talitluseks. Mangeesiumi on aga vaja närvie ja lihaste koostöö tagamiseks ja vere hüübimiseks. Tsink aga reguleerib rasu tootmist nahas ning parandab immuunsüsteemi. Tsinki leidub rohkem teraviljades, kaunviljades, piimas, kalas, lihas. Seleen on oluline naha tervena püsimisel, samuti aitab pidurdada ka vananemisprotsessi. Seleeni looduslikeks allikateks on pähklid, teraviljad, munad, küüslauk. 2. NAHKA KAHJUSTAVAD ELEMENDID 2.1. Alkohol Alkohol soodustab naha vananemist, laiendades nahas olevaid väikesi veresooni ning suurendades vereringlust naha pindmistes kihtides. Aja jooksul kahjustuvad veresooned 8
eelsoodumusega isikutel nisust, toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, kultuursetel, esteetilistel, rukkist, odrast ja võimalik, et ka mis lõhustab piimasuhkrut ehk keskkondlikel, sotsiaalsetel, kaerast valmistatud toidud ja tooted. laktoosi. majanduslikel, poliitilistel, maitselistel Nendes teraviljades sisalduvate või tervislikel põhjustel välistab valkude toimel kahjustub Laktoos on disahhariid, mis ei ole kõikide või mõnede loomsete tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest – võimeline imenduma läbi peensoole toiduainete, sh linnuliha, kala, järk-järgult hävivad limaskesta hatud seina, mistõttu peab enne lagunema mereandide tarbimise.[1]
Levides toiduainetele, kahjustab ka võid, liha, vorsti, juustu ja leivatooteid. Aspergillus areneb võil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel. Fusarium võib kahjustada kartulit nii põllul kui ka hoidlas. Fusarioos ehk kartuli kuivmädanik rikub mugulat nii, et kuivaga haige kude kuivab, niiskes keskkonnas läheb mädanema. Haigestunud koed asetsevad kihiti. Mädanev mass ei haise. Hallitusest põhjustatud mürke võib olla pähklites ja maisis, samuti teistes teraviljades. Hallitusseente toodetud mürgid ei põhjusta korraga ägedaid mürgitusnähte, kuid ebakvaliteetse toidu pikaajalisel tarvitamisel võivad nad tekitada neerukahjustust, sisemist verejooksu ja halvimal juhul ka vähktõbe. Hallitanud toidu söömine raskel näljaajal on põhjustanud surmajuhtumeidki. Hallitanud toitu ei tohi tarvitada ise ega seda loomadele sööta, sest hallituse tekitatud mürgid mõjuvad ühtviisi kõigile elusolendeile. Vastuabinõud
sisaldab erinevaid toiteaineid. Näiteks on rohke m kui 80 % tiamiinist, 56 % riboflaviinist, 65 % niatsiinist, 60 % pantoteenhappest ja 85 % rasvadest riisitera pealispinna lähedal. Riis on hea magneesiu miallikas, sa muti sisaldab riis niatsiini, B6vitamiini, tiamiini, fosforit, tsink ja vaske ning vähesel määral pantoteenhapet ja kaaliumi. Riis sisaldab teraviljadest k õige vähe m valke. Nagu k õikides teraviljades, on valgud mittetäisväärtuslikud, li miteeriv aminohape on lüsiin. Tärklis, mis koosneb amüloosist ja amülopektiinist, kliisterdub ke etmisel ja muutub kergesti seeditavaks. 4. Riisi kasvatus Riis on pea mine teravili, mida Aasias kasvatatakse. Isegi kui teised riigid mujal maail mas on saanud olulisteks riisitootjateks, on Aasiasse koondunud peaaegu kogu maail ma riisitoodang (94 % )
Rasvade ehk lipiidide allikad on katte- ehk määrderasvad, toiduvalmistamisel kasutatavad rasvad ja toiduainetes sisalduv rasv. Toiduainetes leidub nii taimseid kui loomseid rasvu. Taimseid rasvu leidub pähklites, seemnetes ( oliivid, raps, päevalilleseemned, kreeka pähkel, maapähklid, seesamiseemned, 14 kõrvitsaseemned, piiniaseemned jne.), teraviljades, avakaados, sojaubades.Loomseid rasvu leidub lihades, kalades, piimas ja piimatoodetes, munakollases, mereandides. Rasvad on organimsi peamiseks energiaallikaks (1 g rasva sisaldab toiduenergiat 9,1 kcal ) ja energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid, soojusisolaator), need aitavad kaasa rasvas lahustuvate vitamiinide omastamisele ( A, D, E, K) ja aeglustavad mao tühjenemist
lipiidid vesi mineraalained vitamiinid mikroelemendid TOITAINETE JAGUNEMINE asendamatud: organism peab neid saama valmis kujul toidust asendatavad: organism on võimeline neid ise sünteesima, kuid saab seda teha vaid vajalike lähteainete olemasolu korral 29.Kiudained ja nende tähtsus Kiudaineid saame teraviljatooteid, aedvilju, marju, puuvilju ja seenu süües. Kõige rohkem leidub kiudaineid teraviljades: rukkis, kaeras, odras, tatras, nisus ja maisis. Mida vähem on teravilju töödeldud, seda rohkem leidub seal mineraal- ja kiudaineid · kaalukontroll · kõhukinnisuse- ja lahtisuse reguleerimine · hemoroidide profülaktika · pimesoolepõletiku riski vähendamine · käärsoole vähiriski vähendamine'vere lipiididesisalduse reguleerimine 30. Valkude funktsioon organismis · bioregulaarne ( insuliin )
annaabi.ee 
