Rentaabluse näitajatest Likviidsuse ja maksevõime näitajatest Omakapitali kasutamise efektiivsuse näitajatest Finantsanalüüs 12. Kui ettevõte kasutab varude juhtimisel EOQ mudelit, siis optimaalse tellimis koguse puhul: Ettevõtel puuduvad varude hoiukulud ja laovaru kui selline On võimalik alati lükata edasi makstaolevate (hankijatele tasumata) arvete tasumine On varude tellimiskulud võimalikult minimaalsed Varude tellimiskulud võrduvad varude hoiukuludega 13. Ettevõtte võtab pangast pikaajalist laenu, mille eest ta soetab koheselt kinnisvara, kuhu plaanitakse rajada kolme aasta pärast üks toomisüksus. Sel juhul ettevõtte kapital ... Suureneb Ei muutu Väheneb Liiga vähe infot 14
tehtavad kulutused. Eelarve funkts- tegevustulemuste ennustamine, ressursseide jaotamine, tegevustulemuste kontrollimine, juhtkonna õppevahend, ühene arusaam. TOOTMISVARUDE ÖKONOOMSE TELLIMUSE MUDEL-et säilitada kontroll tootmisvarudesse tehtud invest üle, peab juhtkond lahendama 2 ül: tellimuse suuruse, tellimismomendi probl. Tellimuse suuruse probl tellimuse optimaalse suuruse määramine tootmisvarude jaoks, kui on antud aastane kulu, säilitus- ja tellimiskulud. Tellimiskulud koosnevad reaalsest rahavoost j ka tingkuludest. EOQ mudeli abil püütakse määratleda tellimuse suurus. III OSA KULU (= kasutatud hulk*ühiku hind) Jag.:1. tegevuskul-seotud jooksva per tulemusega; 2.Finantseerimiskul-seotud e/v fin-misega mitte kapitali arvelt; 3. kapitalikul-sis invest-kulusid, mis mõeldud rahavoogude genereerimiseks pikema per vältel KULUOBJEKT-igasug toode, toiming, protsess, org allüksus, mis pakub huvi juhile ning eeldab kulu eraldi mõõtmist
Sihtkliendibaas ja toote omadused määravad sortimendi laiuse, ulatuse ja sügavuse. sortimendi laius- Tooterühma või sortimenti kuuluvate eri laoartiklite (SKU) arv. Sortimendi ulatus- Tootevalikusse kuuluvate tooterühmade hulk. Sortimendi sügavus- Tooterühma või sortimenti kuuluvate tootevariantide hulk. Varudega seotud kulud Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud jaotatakse kolme eri liiki: laokulud tellimiskulud puudumiskulud Laokulud omakorda jaotatakse lao ülalpidamiskuludeks ja ladustamise kuludeks. Laokulu = lao ülalpidamiskulu + ladustamise kulu Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamatajäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind) kauba kindlustus
Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus; kauba loomulik kadu, riknemine jm. 3. Tellimiskulud – seotud tellimuste ümber tehtava tööga: - Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks. - Infosüsteemi ja sidekulud tellimuse edastamiseks ja tarnete jälgimiseks. - Tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud. Kulude juhtimine peaks vastama kolmele põhitingimusele: Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja loogiliselt. Rühmitatud kulud tuleks jaotada töövaldkondade, teenistuste, ametikohtade,
Peale selle veel kauba loomulik kadu, vargus, vigastused ja riknemine. Laokulud antakse üldjuhul protsendimäärana lao väärtusest. Protsendimäära saamiseks jagatakse aastane laokulu aasta keskmise laoväärtusega. Laokulude protsent sõltub suurel määral tegutsemisvaldkonnast ja seetõttu on õigustatud nende võrdlemine ainutl valdkonnasiseselt. Enamsti jääb see vahemikku 10-30%. Mida väiksem on nimetatud protsendimäär, seda efektiivsemalt töötavad ostuosakonda ja ladu. Tellimiskulud on seotud tellimuste ümber tehtavate tööga ja nendeks on tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks, infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ning tarnete jälgimiseks. Samuti tarnete jälgimise ja areldamisega seotud kulud. Tellimuskulu määrab ühe tellimuse kohta on võimalik oluliselt vähendada tellitavate koguste suurenedamisega. Puudumiskulud on põhjustatud kaotatud müügist nii lühi- kui ka pikema perioodi jooksul,
48.Varude haldamine tegeleb tasemel varude kontrolli ja varude juhtimise resultaatiga. 49.Tellimispunkti süsteemis ei pea kasutama tööjõudu kes varusi kontrolliks. Täiendtellimusi tehakse muutumatu suurusega kogusele. Tellimusi esitatakse vastavalt nõudlusele. Tellimispunktiga tellimisperioodi süsteem: varude laosaldot inspekteeritakse regulaarsete ajavahemike tagant. Täiendustellimusi tehakse laoartiklile, mille saldo on jõudnud tellimuspunkti või sellest allapoole. 50. Kui tellimiskulud suurenevad, siis säilituskulud vähenevad. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. Optimaalne tellimiskogus EOQ on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud.
omustab müügitulude muutuse mi muutusele: A. Üks keemialabor kasutab aastas 864 kg vajalikku preparaati. Preparaadi säilituskulud moodustava Tellimuskulud on 202 EUR ühe partii kohta. Leidke optimaalse tellimuse maht ning tellimuste arv aa kulud (total inventory costs)? B. Labori juhtkond sooviks praegust varude juhtimiskulude taset vähendada 10% võrra. Selleks ta p alandamise osas. Kui palju peavad tellimiskulud ühe partii kohta vähenema, et varude juhtimise kogu juhul tuleb keemialaboril aasta jooksul esitada? C. Seoses tootmiskulude kasvuga ootab keemialabori juhtkond, et järgmisest aastast tõusevad mä tasemeni võivad säilituskulud tõusta (%-na preparaadi ostuhinnast), et varude juhtimiskulud ei ületak et labori juhtkonnal õnnestus alandada tellimiskulu ühe partii kohta punkt NB
tegemisele ja nende vajaduste rahuldamisele. Logistika ülesandeks on täita kulude ja teenindustaseme tasakaalustaja rolli. Samal ajal võib logistika toimida uute tegutsemisviiside ja konkurentsieeliste loojana. 10. Klienditeeninduse taset mõõtvad tähtsamad näitajad. Toote kättesaadavus, tellimustsükli aeg, toimetamise aeg ja kiirus, jaotussüsteemi paindlikkus 11. Logistika üldkulud, kulude kompromiss ostukulud, ja tellimiskulud; veokulud; veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud; tollimisega seotud kulud; laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kulude kompromissiks tuleb leida tasakaal: ladustamise ja veokulud, klienditeeninduse tase ja varude suurus, klienditeeninduse tase ja teennuse hind, sortimendi suurus ja varudega seotud kulud 12. Infotehnoloogia kasutamine logistikas Logistilise infosüsteemi põhiülesandeks on vajaliku ja operatiivse info abil kindlustada
tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. teha, et saavutada eesmärki), *segatud; Täpsuse järgi:*intervall prognoos, *punkt *vähendada tootmiskulusid, *vähendada hankekulusid. Laonduses esineb kolme liiki Direktiivne lähenemine rajaneb sunnil. Käitimuslik lähenemisviis juhtimisviisi prognoos; Aja järgi:*operatiivne(1 kuu-1 aasta), *keskmine(1-5aastat), *pikaajaline(üle 5 kulusid: tellimiskulud, hoidmiskulud ja ebapiisavast laovaru suurusest põhjustatud eesmärgiks on aidata töötajatel arendada oma loomingulisi võimeid. Seda võimaldab aasta)-strateegia küsimused; Mõõtmelisuse järgi: *mitmemõõtmelised, *ühemõõtmelised; rahuldamata nõudluse kulud. Laovarude tase on õige, optimaalne, kui nimetatud kolme käitumisteaduse kontseptsioonil põhinev firma ülesehitus ja juhtimine
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine toob endaga kaasamuude kulude suurenemise. Kulu...
Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4. Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni (the cost trade off) log...
Materjali koguse saab määrata tellitava partii ökonoomse suuruse määramise meetoditega. Tellimused esitatakse vastavalt varude kasutamisele. Tellimuspunkti meetodil tellides võidakse teha tellimus automaatselt (faksi või EDI abil) või ostuvajaduse tekkimisel, mil ostja nõustub tellimistingimustega ja saadab tellimuse edasi sobival viisil. 26) Optimaalne tellimiskogus lk 341-346 Optimaalne tellimiskogus on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. Teatud tasemel on tellimis- ja säilituskulu summa minimaalne. 27) Logistika outsourcing'u ehk kolmanda poole logistika (3PL) põhjused lk 384- 385 1.) Keskendumine põhitegevusele 2.) Püsikulude teisendamine muutuvkuludeks 3.) Kulu kokkuhoiu vajadus, ressursside ja tööaja sääst 4.) Parem ülevaade tegevuskuludest 5.) Tõhusam organisatsioon 6.) Kiirem ligipääs uutele turgudele ja jaotuskanalitele 7.) Jaotussüsteemide tsentraliseerimine
Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud. Varude hoidmisega on seotud kulud ning varude omamiseks on vaja investeerida käibevarasse. Varude juhtimist tuleb vaadelda koos müügikäibe juhtimisega, sest müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid. Baumoli mudel jagab varudega seotud kulud kaheks: Tellimiskulud Tellimuse ettevalmistuse aeg ja kulu Transpordikulud Säilituskulud Raha alternatiivkulu Võimalikud vargused Hävimine ja toiduainete aegumine Kindlustus Laokulu 13. Ettevõtte finantseerimise erinevad võimalused Omafinantseerimine sisuliselt omanik ise rahastab ettevõtte tegevusi Pangalaen, - panga laenu kasutamine Toetused riigi tugistruktuurid, nt eestis töötukassa, EAS, pakub või vahendab
Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 55. Mis on optimaalne tellimiskogus? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. 56. Mis on tellimispunkt? Tellimispunkt on punkt, kus tellimis- ja säilituskulud on minimaalsed. 57. Mis on varude ringlemissagedus, kuidas seda leida? Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru mingil ajavahemikul vaheldub. Füüsilist ringlemissagedust võib arvestada rahalises väärtuses kui ka tooteühikutes. 58. Mis on varude käibesagedus?
olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 48. Mis on optimaalne tellimuskogus (EOQ)? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus ja tellimiskulud. 49. Mis on maatrikskood? Maatrikskoodides kasutatakse suurema andmesalvestuse jaoks paralleeljoonte asemel muid geomeetrilisi kujuneid, nagu ruudud, punktid, ringid jms 50. Mis on vöötkood? Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbrikombinatsiooni või numbri ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vööndiks
Tellimisperioodi süsteem eeldab seda, et tootevaru taset jälgitakse regulaarselt ja sõltuvalt olemasolevast varust esitatakse muutuva suurusega tellimus varude täiendamiseks kindlaksmääratud maksimumtasemele. Tellimisperioodi süsteemi eeliseks on lihtsus, odavus ja üheaegsus ning on kõige sobilikum aeglase ringlusega varude korral. 48.Mis on optimaalne tellimuskogus (EOQ)? Optimaalne tellmiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. 49.Mis on maatrikskood? Maatrikskoodides kasutatakse suurema andmesalvestuse jaoks paralleeljoonte asemel muid geomeetrilisi kujuneid, nagu ruudud, punktid, ringid jms 50.Mis on vöötkood? Vöötkood on laonduses kõige laiemalt kasutatav automaattuvastuse rakendus. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms tähistava numbrikombinatsiooni või numbri- ja tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosnevaks vööndiks. Vöötkoodidega
Vahe seisneb selles, et füüsiline ringlemissagedus näitab füüsiliselt ettevõtte laost või ladudest müüdud varude ringlemissagedust, finantsarvestuslik aga varudesse seotud kapitali ringlemissagedust. Mõlemad suurused on olulised. Füüsilise ringlemissageduse kohta kasutatakse levinult terminit varude ringlemissagedus ja finantsarvestusliku ringlemissageduse korral teminit varude käibesagedus. Laovarudega seotud kulud- Materjalikulu – ostuhind ja tarnekulu Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud
realiseeritakse hinnaga 77 krooni. Ülesanne 4.28. Kogukulude funktsioon on C(q) = 0,1q3 2q2 + 80q + 150, kus q on toodangu maht. Leida suurim kasum ning sellele vastav tootmismaht, kui toodangut realiseeritakse hinnaga 92 krooni . Ülesanne 4.29. Tootja kulude analüüs näitab, et tootes q todet päevas, on kulud järgmised: tööjõu kulu päevas 12 000 kr; otsene materjalikulu 150 kr tooteühiku kohta; 2500 tellimiskulud q2 kr päevas. 13 Leida kulufunktsioon ja määrata toodete arv päevas, et kulud oleksid minimaalsed. 14
Vahe seisneb selles, et füüsiline ringlemissagedus näitab füüsiliselt ettevõtte laost või ladudest müüdud varude ringlemissagedust, finantsarvestuslik aga varudesse seotud kapitali ringlemissagedust. Mõlemad suurused on olulised. Füüsilise ringlemissageduse kohta kasutatakse levinult terminit varude ringlemissagedus ja finantsarvestusliku ringlemissageduse korral teminit varude käibesagedus. Laovarudega seotud kulud: Materjalikulu – ostuhind ja tarnekulu Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine
-tööpanus -haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses -ruumid -materjalivoog -tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid -kasutusaeg -jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades 49. Laoga seotud kulud ja nende suunamine. Ladustamiskulud. Käsitsemiskulud. Tellimiskulud. Laopidamine põhjustab nii kaupade füüsilist käsitsemisest kui ka lao haldamisest tulenenevaid kulutusi.Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt. Tellimiskulud on muutuvad kulud, mis on seotud ostudega ja tähendavad neid kulusid, mis on põhjustatud tellimuste toimetamisest lattu ja mida ei oleks sündinud ilma tellimusteta. 50
kasutamisest Millest on põhjustatud ladustamiskulud? Käibekapitali all oleva raha saamata jäänud intressist, kauba kindlustamisest, hävimisest, riknemisest, purunemine, moraalsest vananemisest, turvamisest jms Optimaalsete varude tasemeni jõutakse kaubanduses enamasti kogemuslikult, jälgides pikema perioodi jooksul toodete liikumist ja pidades vastavat statistikat Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Kõigist eelpool nimetatud komponentidest Kui tellimuspartiid suurendada, siis tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb Milliste kulude arvutamine on kõige töömahukam ja keerulisem? Puudumiskulude Tellimuspunkt on toote laosaldo, milleni jõudmisel tehakse uus tellimus Mis on “tellimusvahe”?Ajavahemik, mis jääb ühe ja sama toote kahe järjestikuse tellimuse vahele Mis on “tellimustsükli meetod”
Ladustamiskulude alla kuuluvad intress käibevahenditelt, kindlustusmaksed ja võimalik kauba kadu, riknemine ning purunemine juhul, kui neid ei hüvitata kindlustuse poolt. 1) Saamata jäänud intress käibevahenditelt 2) Kauba kindlustus 3) Kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemised jne. 142. Mida tähendal laokulu 21%? Mida väiksem on laokulu seda efektiivsemalt töötavad ostuosakond ja ladu. 143. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Tellimiskulud on muutuvad kulud, mis on seotud ostudega ja tähendavad neid kulusid, mis on põhjustatud tellimuste toimetamisest lattu ja mida ei oleks sündinud ilma tellimusteta. 144. Millisesse vahemiku jääb üldjuhul laokulu koefitsendi väärtus? Enamasti vahemikku 10-30 % 145. Kuias muutub tellimiskulu tooteühiku kohta kui tellimuspartiid suurendatakse? Tellimiskulud on tooteühiku kohta väiksemad, kui ühe ja sama tellimusega tellitakse suhteliselt suured kogused erinevaid
Täiendtellimus esitatakse muutumatu suurusega (EOQ) kogusele siis, kui laoartikli varu saldo on jõudnud tellimispunkti või alla selle. 48. Mis on optimaalne tellimiskogus (EOQ)? Tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult. Kui üks suureneb siis teine väheneb. Teatud tasemel on summaarne taastellimus- ja säilituskulude kogukulu minimaalne. Seda nimetatakse optimaalseks tellimuseks. See on tellimus, mille suurus tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud, eeldusel et nõudlus ja läbimisaeg on konstantsed. 49. Mis on maatrikskood, kasutusvaldkond logistikas? 2D kood: kahemõõtmeline; andmed on kodeeritud elementides, mitte triipudes; "malelaud" ja "sihikud"; loetakse tervikpilt, vajab lugemiseks 2D lugejat. (skannerit). Kasut. Laonduses kõige laialdasemalt. Kaupade kindlam tuvastamine vöötkoodid on nii laodokumentidel kui ka ladustamiskohatadel või ladustatavatel kaupadel. Laos
· Teisisõnu iga varu alla investeeritud 1 pealt teenib ettevõte müügi tagajärjel brutokasumit 0.67 . See brutokasum peab loomulikult katma kõik firma tegevuskulud. · NB! Kui tegevuskulud on laoartiklite lõikes oluliselt erinevad, siis ei tasu artikleid GMROII järgi vahetult võrrelda. · Laiema tootevaliku analüüsil võimaldab GMROII jälgida ka varudesse tehtud investeeringu tasuvuse muutusi ajavahemike kaupa. laovarudega seotud kulud: 1. Tellimiskulud (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: Otsustamine, mis vajab täiendamist Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud 2
Optimaalne tellimiskogus · Varuühiku kogukulu on nende komponentide summa: o Materjalikulu (ostuhind, tarnekulud ja transport) o Tellimiskulu (ostutellimise esitamise, vastuvõte ja maksmisega seotud kulud) o Säilitamiskulud (varud omamise kulu kuni nende müümiseni) o Varude tellimis- ja säilituskulud käituvad vastandlikult o Optimaalne tellimiskogus (EOQ) tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud Reservvaru suurus · Kaitse ebakindluse vast · Reservvaru määramine: protsent prognoositud nõudlusest (10%) · Kindel kogus · Varude piisavusena päevades · Keskmise erinevusena müügiprognoosi ja tegeliku müügi vahel · Keerukamad meetodid ja standardhälvetel ja normaaljaotusel põhinevad (excel) Varude haldamise tulemuslikkuse mõõtmine · Varude ringlemissagedus mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta
sisse ehitatud. Tabeli põhjal saab jagada: • A-tooted: käivet enim genereerivad tooted • B-tooted: keskmise käibega • C-tooted: suur hulk käibe seisukohalt vähem olulisi tooteid • D-tooted: seisev varu 94. EOQ mudel: EOQ – Economic Order Quantity, optimaalne tellimiskogus Nim ka Wilsoni mudel või Wilsoni valem, 1913 Optimaalne tellimiskogus (Economic Order Quantity) on tellimispartii suurus, mis tasakaalustab säilitus- ja tellimiskulud. Klassikaline arvutuslik lähenemine, mille eesmärgiks on arvutada tellimiskogus, mis minimeeriks kogu tarnekogusega seonduvat muutuvkulu. Lihtsal kujul koosneb see perioodi summaarsetest tellimiskuludest ja säilituskuludest. Et valem oleks võimalikult lihtne, tuleb lihtsustatult eeldada, et: • Nõudlus on pidev, muutumatu ning 100% prognoositav • Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest
• Täitmisaeg on muutumatu ning ette teada • Ostuhind on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega tellimishetkest • Veokulu on muutumatu, ei sõltu tellimuse suurusest ega ajast • Puudub transiitvaru ja reservvaru • Puuduvad kapitali kättesaadavuse piirangud • Laoartikli tellimine ei sõltu kuidagi teistest artiklitest • Varude puudujäägi kulud on piisavalt suured, et taodelda 100% saadavust Laovarudega seotud kulud: • Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: • Otsustamine, mis vajab täiendamist • Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine • Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine
efektiivsem on oldud. Efektiivsust võib väljendada ka kulu ja tulu suhtena. Mida väiksem see on, seda efektiivsemad on olnud toimingud. Logistiliste kulude eraldamisel muudest ettevõttes tekkivatest kuludest on aluseks tekkepõhine lähenemine. Kui vaadeldavad kulud on suuremal või vähemal määral seotud logistiliste tegevuste ja protsessidega, on tegemist logistiliste kuludega. Logistilised kulud jaotatakse näiteks alljärgnevateks kululiikideks: · ostukulud, sh. tellimiskulud · veokulud, sh. veovahendite pargi ülalpidamisega seotud kulud · veokorralduse ja ekspedeerimisega seotud kulud · tollimisega seotud kulud · laokulud, sh. lao ülalpidamiskulud ja ladustamiskulud Kululiigid jaotatakse kulukontodeks ehk kulukirjeteks, mis kajastuvad ettevõtte raamatupidamises. Kulukontod võivad omakorda koosneda paljudest erinevatest kulukomponentidest.
ettevõtte rentaabluse ja konkurentsivõime parandamine Ettevõtte erinevad allüksused optimeerivad sageli oma tegevused, arvestamata teiste allüksuste taotlusi ja eesmärke. Sellisel juhul on ettevõtte eri allüksuste tegevus ja taotlused suunatud erinevalt, mis vähendab tervikuna ettevõtte rentaablust ja konkurentsivõimet. Ostukulud Kulud, mis on seotud ostutööga ja põhjustatud hangete ja ostude poolt. Ostukulude hulka kuuluvad ka tellimiskulud, mis moodustavad ühe osa ostukuludest. Lisaks tellimiskuludele kuuluvad ostukulude hulka hanke- ja ostulepingute tegemise kulud, samuti muud igapäevase ostutööga seotud kulud Outsourcing (Outsourcing) Outsourcingu all mõeldakse ettevõtte poolt teostatud toimingu eraldamist muudest toimingutest ja selle määratlemist eriliseks vajaduseks, mille rahuldab väljaspool ettevõtet olev teenuste osutaja/tarnija. Outsourcing tähendab firma põhitegevust toetavate teenuste sisseostmist
• Y tooted: tugevam muutlikkus tarbimises, trendidest ja hooaegadest sõltuvad kaubad • Z tooted: täiesti irregulaarne tarbimine või ka väga harvad ostud • Kasutatakse sageli koos ABC-analüüsiga. AX ja BX kaubad on suure ja stabiilse käibega „lemmikud”, AZ ja BZ kaubad on samas problemaatilised – olulised, aga raske prognoosida ja juhtida. Laovarudega seotud kulud : (Materjalikulu – ostuhind ja tarnekulu) 1. Tellimiskulud – (ordering cost) ostutellimuse esitamise, vastuvõtu ja maksmisega seotud kulud, seonduvad tellimuse esitamise sagedusega, mitte tellitud koguste suurusega. Näiteks: – Otsustamine, mis vajab täiendamist – Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine – Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine – Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud
C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne? A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme C katta puudulikke müügiprognoose A, B A, C B, C A, B, C 6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid. A tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks B infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ja tarnete jälgimiseks C tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud A, B A, C B, C A, B, C 7. Kui tellimuspartiid suurendada, siis A tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu B tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb C tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb A, B A, C
B kulud, mis tekivad kaubanduses puuduliku klienditeeninduse tagajärjel C kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne? A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme C katta puudulikke müügiprognoose A, B A, C B, C A, B, C 6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid. A tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks B infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ja tarnete jälgimiseks C tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud A, B A, C B, C A, B, C 7. Kui tellimuspartiid suurendada, siis A tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu B tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb C tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb A, B A, C
väärtpaberite müügist saadavate summadega. Eeldatakse, et ettenägematut raha ei laeku, rahavajadus on stabiilne, intressimäär on stabiilne ning väärtpabereid on võimalik igal ajal mõistliku hinnaga müüa. Tellimuse summa C - kui suures summas me väärtpabereid müüme, et raha saada Kulud - kui suured on varudega seotud kulud (antud juhul on raha varuks) Kui konverteerime väärtpabereid rahaks, siis tellimiskulud Säilituskulud - lähtume intressist, mis meil jääb saamata selle tõttu, et me väärtpabereid endal hoiame. Meil on vaja intressimäära ja milline on keskmine summa, mida me oleme rahaks konverteerinud. Raha hoidmise kogukulud koosnevad säilituskulude ja tellimuskulude summast Peame leidma punkti, kus kogukulu on kõige väiksem ehk C* 9. Kirjeldage raha juhtimise Miller-Orri mudelit graafiliselt ning kirjeldage lühidalt sõnadega selle toimimise põhimõtteid.
A, B A, C B, C A, B, C 5. Mis on reservladude ülesanne? A katta hälbeid nõudluses ja ebakindlust tarnimisel B katta tarnitud toodete kvaliteediprobleeme C katta puudulikke müügiprognoose 43 A, B A, C B, C A, B, C 6. Millistest kulukomponentidest koosnevad tellimiskulud? Vali õiged variandid. A tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks B infosüsteemi ja sidekulud tellimuste edastamiseks ja tarnete jälgimiseks C tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud A, B A, C B, C A, B, C 7. Kui tellimuspartiid suurendada, siis A tellimiskulu tooteühiku kohta ei muutu B tellimiskulu tooteühiku kohta väheneb C tellimiskulu tooteühiku kohta suureneb A, B
• investeering varudesse - varude koguväärtus - varude käibesagedus • logistikakulud - säilituskulud - ostukulud - tellimiskulud Veel eelmise sajandi lõpuaastatel piirdus varude juhtimine ettevõttes peamiselt ostetavate koguste ja ostude sooritamise aja korduva tuvastamisega. Nüüdisajal on saanud varude juhtimi- sest juhtimisala, mille ülesanne on tagada varude olemasolu vastavalt ettevõtte strateegiale. See ei
kliendibaasi loomiseks/opereerimiseks, krediidikontroll, uute tellimuste täitmiselepaneku, nende tellimussüsteemi sisestamise ja hilisema tellimuste muutmise kulud. a) lepingukulud (contract/program and channel management costs) Kulud lepingite sõlmimiseks klientide ja jaotuskanali liikmetega. c) tellimuste täitmisega seonduvad kulud (order fulfillment costs). Tellimuste töötlemise kulud, kaubavarude laialipaigutamise (allocating inventory) kulud, tellimiskulud organisatsioonisisestelt või -välistelt tarnijatelt, kohaletoimetamise ajaline planeerimine, tellimuse täitmise seisust teavitamise kulud. b) jaotuskulud (distribution costs): laopinna ja lao juhtimise kulud, lõpptoodete vastuvõtt ja ladustamine, saadetiste töötlemine (processing shipments: lao infosüsteemiga seotud toimingud), komplekteerimine ja ühitamine, vedajate valik c) transpordikulud: kõik organisatsiooni poolt makstavad transpordikulud ja maksud
annaabi.ee 
