Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Televisioon ja meedium". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
meedium, televisioon, populaarsem, elektrooniline, avastused, telesaade, uudistesaade, aktuaalne, kaamera, rezissöör, grigori, kromanov, kalmer, tennosaar, zinaida, kamera......................................28 Lisa 1. Küsitlusankeet......................................................................................................28 SISSEJUHATUS 2 Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused". Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor
.............................................................................. 7 Arvutivõrgud ja Internet.............................................................................................. 8 Telekommunikatsiooni mõjud ühiskonnale..................................................................9 ................................................................................................................................. 10 Telekommunikatsioon Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha. Varasematel aegadel on olnud telekommunikatsiooni vahenditeks visuaalsed signaalid. Nendeks on olnud majakate valgus, suitsusignaal, semafortelegraaf, signaalilipud ja optilised halogrammid, samuti audiosõnumite kaudu kodeeritud trummiheli, sarveheli ja vali vilistamine. Tänapäeval kasutab telekommunikatsioon elektrilisi
suunas ajakirjandust. Oli vaid üks ülemaaline poliitiline ühendus (Isamaaliit), millel oli ka üks häälekandja (Uus Eesti). Teiste väljaannete loomine oli maru keeruline. Riik kontrollis ka ringhäälingut. 1938 vormistati kogu see kraam uue trükiseadusena. 14. 19. sajandi USA ja Eesti kodudes kasutatavad kommunikatsioonivahendid ja võimalused: uudiste, ideede kui omavahelise kommunikatsiooni aspektist. * uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis. MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 Mary Had A Little Lamb nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale * 1890ndateks olemas fonograaf, grammofon; leiutati mündifonograafid
Kuna hetkel ei toimu valimisi ning ei ole ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ja kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda. Väljavalituks osutus televisioon. Ajakirjanduse puuduseks loeti seda, et eksisteerib väga palju niinimetatud kollast ajakirjandust, kus poliitikud võtavad igapäevaselt sõna ebaolulistel teemadel. Täpsemalt valiti televisioonist kolm kanalit: alates 2007. aastast Eesti rahvusringhäälingule kuuluv ETV ning kaks erasektorile kuuluvat kanalit: kanal 2 ja TV3. Tähelepanu pöörati saadetele, kus vähegi avaldati poliitilist informatsiooni. Need kolm kanalit
august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Faraday avastas diamagentismi ja paramagnetismi. Schellingi suur austaja, pooldas natuurfilosoofiat. Ta sõnastas elektrolüüsi seadused (Faraday seadused) ja võttis kasutusele terminid katood, anood, elektrood, ioon, elektrolüüt ja elektrolüüs. Tema järgi on nimetatud elektrimahtuvuse ühik farad. Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel. Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10
1950. aastail muutusid populaarseks paksutallalised nn batad. Massiliselt hakkasid levima kummijalatsid- kalossid ja kummikud said maal peamisteks tööjalanõudeks (Viires 1998). 1950. aastate lõpu poliitiline sula tõi kaasa ka liberaalsema suhtumise inimeste käitumisse ja olmeküsimustesse. Moodi levitas varasemast enam meedia, sealhulgas elulaadi probleemidega tegelevad massitiraazis ilmuma hakanud ajakirjad ,,Kunst ja Kodu" ning ,,Siluett", 1957. aastal käivitunud Eesti Televisioon. Mood hakkas nüüd ka kiiremini vahelduma. Riietuses tulid kasutusele uudsed materjalid nailon (mantlid, jopid) ja kapron (sukkpüksid). Meestel asendusid 1960. aastate lõpuks kitsad püksid alt laiadega. Mehed hakkasid kandma ka pikki juukseid. Naistemoes võidutsesid 1960. 7 aastate algul kaharad kleidid ja kümnendi lõpul miniseelikud. Seitsmekümnendate mood
Nimelt ta intervjueeris eesti juurtega välismaalastest laulupeolisi – Abhaasiast pärit matemaatikaõpetajat ja Sotšit pärit noormeest – vene keeles. 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad Analüüsi aluseks võetud kaks saadet pärinevad 2014. aasta suvest, mil Eesti Televisiooni saade „Ringvaade“ oli esmakordselt eetris ka suvekuudel. „Ringvaade“ sai alguse 2009. aasta suvel. See on meelelahutuslik uudistesaade. Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda. 5 Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda
kontsertesinemisega oli Bing Crosby). Kommertsraadio ja helifilm, kui muusika levikut ja laiemat tarbimist soodustavad tegurid. 1930ndatel aastatel olid peamised laulutoodangu tarbijad: Plaadifirmad (selle asemel, et teenindada olemasolevat publiku maitset, üritasid nad reklaamikampaaniate abil seda maitset ise soovitavas suunas vormida, sellega manipuleerida). Kommertsraadio- (1930 aastate lõpuks kõige tähtsam meedium. Selle aja muusika headuse määras mitte selle sobivus kontserdilavale, vaid raadiosobivus.) Helifilm - (Filmide tunnusmeloodia aitas reklaamida filmi ning vastupidi- filmi kaudu hitiks saanud laulu aitas müüa plaate. TPA- le olid kasulikud mõlemad variandid.) Muusikalid ja kontserttegevus – (Selleks ajaks kõige ebaolulisem osa.) 1950ndatel aastatel andis TPA noortemuusikale massilisuse ning võimalikult suure läbimüügi huvides sündsa väljanägemise
Oktoobrilapsed: · Pidid kandma kindlaid märke · 7-10 aastased Poineerid: · 10-14 aastased o Kandsid lenini märki ja kaelas oli pioneeri rätt o Olid kindlad reeglid, kohustuslikum, rangem Kommunistlikud noored: · Peale 14 eluaastat o Rangelt soovitatav Noorte suvepäevad: · nn võsaleer o Noored läksid metsa kuulama loenguid jne. Tallinna vana telemast 1955: · Alustas Tallinna televisioon (kaugnägemine), selleks püstitati mast o Eestis algasid tele saated enne soomet · Telekava: o Tuli juurde ka venemaalt kesktelevisioon Need kõik saated pidid olema näitatud Mootorleav Vanemuine: · Ühendas eestita ja soomet o Tegelt oli jõe laev · Tallinna tänavaile tulid soomlased, kes tõid teksapükse ja närimiskumme · Tekkis luba läbikäija välismaalastega. Hotell Tallinn
Vene kultuur Eestis Eesti on venelaste jaoks alati olnud emamaaga võrreldes vabamaks paigaks. Juba 17. sajandil põgenesid siia vene vanausulised, keda jälitas kirik ja riigivõim. Tollest ajast saati on venelased asunud Peipsi järve äärsetel maadel, kus nende rahvuskultuur on säilinud tänaseni ning avaldanud teatud mõju ka Kagu-Eestis paiknevale setu kultuurile. Eesti seosed vene kultuuriga ulatuvad üldse iidsetesse aegadesse. Näiteks keeleteadlased on välja toonud mitmeid tõendeid vene keele kunagisest mõjust eesti keelele: nii on eesti sõna 'raamat' tulnud venekeelsest sõnast 'gramota', st kirjaoskus; eesti 'jaam' -- tänaseks vananenud vene sõnast 'jam', mis tähendas postijaama, kus teelised vahetasid hobuseid jne. Vene kultuur Eestis on läbi aegade olnud mitmepalgeline ja sellel on alati olnud oluline koht ka Venemaa enda kultuuriloos. Sünnipaiga järgi on Eestiga seotud paljud tuntud vene teadlased, sõjaväelased, kultuur
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks tagada rahvuslike valuutade
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu ma
tähelepanu, nüüd hakatakse ka inimeste heaolule tähelepanu pöörama) · Uudismaade ülesharimine · Nn inimnäoline sotsialism · Eesmärk jõuda Ameerikast majanduslikult ette · Rahu teema (Stalin oli sõjakas, siis nüüd võetakse kurss rahule) TTR (teaduse ja tehnika revolutsioon) ja selle mõju kunstile · Optimism tuleviku suhtes, mis kajastus ka kunstides · Tehnika areng pakkus uusi võimalusi (nt salvestustehnika, helitehnika, televisioon (jõudis Eestisse 1955)). · Kajastused sõnalavastuste helikujunduses ja lavakujunduses seni ei olnud võimalik sõnalavastuses kasutada muusikalist kujundust (ainult naturaalne heli), kuid nüüd sai salvestustehnikaga kasutada helilindilt tulevat muusikat. Lavakujundus arenes tehnikaga koos. Uudne võte tegelase valgussõõri asetamine. · Otsesed temaatilised kajastused (nt Kaburi ,,Rops", Tambergi/Krossi
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed. Kunda Lammasmäele, madalaveelises järves paiknevale saarekesele, rajati esimest U 8700 eKr korda hooajaline asula, mida kasutati ka edaspidi. Kesk-Eesti neisse piirkondadesse, kus leidus kohalikku looduslikku tulekivi, rajati U 9000–7000 mitu asulat. Omaaegsed eluasemed kerkisid Navesti jõe ääres Jäleveres ja Lepakosel, eKr Võr
rohkem pilguga tulevikku suunatud. Tänu heli pealetulekule liikuvat kino eemale visuaalsest türanniast ja konkreetsetest pildilistest nõuetest narratiivile, võimaldades kirjutada ideid otse filmilindile. Astruc selgitab caméra-stylo ehk kaamera-sulepea põhimõtet järgmiselt: „Filmindusest saab lihtsalt öeldes väljendusvahend, just nagu teised kunstivormid on seda eelnevalt olnud, eriti maalimine ja kirjandus [...] meedium, milles ja mille kaudu kunstnikud saaksid väljendada oma mõtteid, olgu need nii abstraktsed kui tahes, või tõlgendada oma kinnismõtteid täpselt samuti nagu nad teeksid seda kaasaegses essees või romaanis. Seetõttu tahaksin seda filmikunsti uut ajastut kutsuda caméra-stylo ajastuks.“ (Astruc, 1948) Hilisemale Cahiers’i kriitikute autoriteooriale võib inspiratsiooniks pidada aga järgnevaid sõnu samast artiklist:
NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU Totalitaarseks ühiskonnaks saab pidada eelkõige J. Stalini hirmuvalitsusaega, kus kogu vaimuelu oli rohkem või vähem ideoloogilise surve all ning mille tugevus sõltus eri aegade poliitilistest oludest. Kõige masendavam oli vaimne surutis J. Stalini viimastel valitsemisaastatel. Infosulg ja sundiorienteeritus vene kultuurile oli eriti tugev 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel. See paradoksaalne aeg teatriajaloos on vaadeldav ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku v
8) linateos (4) 9) stsenaarium (2) 10) filmifoorum 11) süzee 12) levi 13) naisrezissöör 14) peaprodutsent 15) seanss 16) ekraan 17) filmifestival (2) 18) kinokunst 19) näitleja 20) peaosa 21) ulmefilm 22) uurimusfilm 23) diktor 24) meespeaosa 25) kino(levi) 26) filmimaailm 7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino 1) film (25) 2) filmi(nähtus) 3) filmima 4) filmilint 5) kaamera 6) ekraan (2) 7) episood (2) 8) filmikriitik (3) 9) dokumentaalfilm (2) 10) debüütfilm 11) toimetaja 12) debütant 13) rezissöör (2) 14) dokfilm 15) televisioon 16) kinokunst 17) filmirezissöör 1.1.1.3 Areen 1) film (7) 2) kino 3) kino(sajand) 4) rezii 5) pornofilm 6) filmi(tegija) 7) dokumentaal 8) stsenaarium (2) 9) filmifestival 10) esilinastus 11) linastus 8 12) kaader 1.1.1.4 Nädal 1) film (3) 2) filmi(tegija) (2) 3) filmi(ala)
DESTALINISEERIMINE 1953-1957 Stalini surm 1953. aasta alguses oli Stalin 74-aastane, tema tervis oli võrdlemisi halb ja tal oli palju vaenlasi. Peale öist prassimist lähikondlaste Beria, Malenkovi, Bulganini ja Hrustsovi osavõtul 1. märtsil 1953 ei tulnud Stalin oma ruumidest välja. Ihukaitsjad julgesid teda vaatama minna alles õhtul, vana mees leiti lebamas põrandal. Kohale kutsutud poliitbüroo juhid käskisid Stalini voodisse tõsta, arst saabus alles 2. märtsi hommikul. Midagi päästa oli hilja, Stalin suri 5. märtsil. Rahvas oli suures osas leinas (või vähemalt teeskles seda)), samas kui poliitiline eliit ilmselt rõõmustas. Avalikkuse ees jäi Stalin veel mitmeks aastaks suureks juhiks ja ideaalseks riigimeheks, seda kuvandit lõhkuma hakati alles 1956. Beria aeg märts kuni juuni 1953 Stalini surma järel pandi kohe kokku uus poliitbüroo (õigemini KK presiidium tollal) ja jagati olulisemad ametipostid ümber. Poliitbüroo liik
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud lääneslaavi hõimude vastu. Surut
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klas
sest kevadel taimed alles tärkavad, kuid põua ajal närbuvad ja muutuvad ise tuld edasikandvateks.43 Digitaalkaameratel põhinev seiresüsteem Viimasel kümnendil on tõhusama seire huvides maailmas rakendatud moodsa info- ja digitehnoloogia võimalusi. Seiresüsteemid, mis põhinevad digikaameratel, on edukalt toiminud tuleohtlikes metsades ja muudes piirkondades peaaegu kõigis maailmajagudes.44 Digitaalkaameratel põhinev süsteem koosneb kaamera, pikse- ja ülepingekaitsmega seirejaamadest. Nende kaamerate tööraadiuseks on kuni 20 km ning pöörlemisraadiuseks on 360 kraadi. Kaamerad liiguvad ka vertikaalselt, mis võimaldab täpsustada põlengu asukohta. Samuti on kaameral ka spetsiaalne suitsueristusfilter. Digikaamera teeb täistiiru oma telje optimaalse sagedusega (5-10 min) ja pildistab olukorda. Tavaliselt tehakse iga 10 kraadi kohta kolm pilti, seejärel edastatakse pildiinfo valvekeskusesse
segatud kuuekümnendate aastate põlvkond. Niisiis on Kodu-Eesti kultuurielu sõja järel arenenud, kord nõrgemana, kord tugevamana, ent pideva ideoloogilise surve all. See on puudutanud nii kirjandust kui sporti, kinokunsti kui teadust. Surve lahutamatuks koostisosaks ja kõige ilmsemaks avalduseks on olnud tsensuur. Teiseks tuleb mainida infosulgu, mis on suunatud läänemaailma vastu ja mille tulemuseks oli vene mõju hegemoonia meie kultuuris. Osaliselt aitasid seda pareerida Soome televisioon ja Lääne raadiojaamad. Kultuur ja kirjandus 1960´ Nagu eespool öeldud, jäi Kodu-Eesti kirjandus sõja järel mõnda aega Välis-Eesti omale alla. Osa kirjanikke hukkus natside läbi (Evald Tammlaan, kaudselt Juhan Sütiste), osa kommunistide käe läbi (Jüri Parijõgi veel pärast sõda ka Heiti Talvik ja Huga Raudsepp), ent paljude Eestisse ja ellu jäänute suu sulgesid kirjandusele esitatavad nõuded, masendav tegelikkus ja isiklikult läbielatu. Nii vaikis kauaks Betti Alver
13.05 Ilus Maa 7.50 Kass Oggy 6.40 Madgaskari pingviin 13.15 Saladuslik Aafrika 8.00 Reporter 7.05 Simpsonid 13.50 Jamie Oliver 30 9.00 Süütu süüdlane 7.30 Beyblade min 14.15 Uued Trikid 10.00 Manhattani 8.00 Marina ja Kapten tuhkatriinu 15.05 Waterloo roadi kool 9.00 Kirgede Torm 16.00 Holby City haigla 11.00 Kodus ja võõrsil 10.05 Vaprad ja Ilusad 17.00 Aktuaalne Kaamera 11.30 Sajandi armastus 10.35 Topshop 17.10 Õnne 13 14.00 Saladused 10.50 Kodu keset linna 17.35 Hercule Poirot 14.55 Punased Roosid 11.20 Kodumäng 18.30 Aktuaalne 16.00 Küladetektiivid 11.50 Su nägu on tuttav Kaamera 19.00 Ringvaade 17.00 Manhattani 14.25 Seitsmes Taevas tuhkatriinu 20.05 Osoon 18.00 Süütu süüdlane 15.55 Marina ja Kapten 20
eestlastel saksa keel. 20. Saj alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel. 1960.aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud. Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990.aastast: suuline keel on omaette register, mis jaguneb alamregistriteks. Meedium: otsesuhtlus, telefonisuhtlus, raadio/telesuhtlus, arvutisuhtlus. Argine ja avalik (sh ametlik suhtlus). Dialoog ja monoloog. Erineva murdetasutaga variandid, erineva sotsiaalse taustaga variandid TÜ suulise eesti keele korpus: kogutud 1997.aastast, transkribeeritud ca 1 700 000 sõna. Keelekorpused, kõnekorpused (on arvutilingvistikas foneetiliseks kasutuseks mõeldud korpused), avatud korpus (s.t ei ole
II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel. HITLER- Saksamaa füürer, raamatu ''Mein Kampf'' autor. CHAMBERLAIN-Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe s�
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KAUBANDUSE ARENG EESTIS II MAAILMASÕJAJÄRGSETEL AASTATEL 1940-1960 Referaat Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 AASTAD 1940 JA 1941............................................................................................ 4 2 AASTAD 1941 KUNI 1945.......................................................................................8 3 AASTAD 1946 KUNI 1950.....................................................................................14 4 AASTAD 1951 KUNI 1955.....................................................................................16 5 AASTAD 1956 KUNI 1958............
astronoomiaobservatooriumi põhjalikku laiendamist viieteistkümne aasta vältel. Töö oli kavandatud kolmes etapis. Foto 4. Pildil Juhan Ross. Autor teadmata, koht teadmata, aeg teadmata. Allikas http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Ross Esimeseks etapiks oli vaja muretseda laboratoorsed mõõteriistad, plink- komparaator, kellad, kronomeetrid ja leida uus asukoht. Etapp pidi lõppema 1954. aastal. Teiseks etapiks oli vaja muretseda Maksutovi kaamera ja objektiivprismaa ning ehitada paviljon, alustada uue observatooriumi peahoone väljaehitamist väljaspool linna. See pidi tingimata sisaldama torni reflaktori jaoks, elumaju observatooriumi peahoone lähedal, laboratoorseid seadmeid ja nii edasi. Etapp pidi lõppema 1958. aasta lõpuks. Kolmandaks etapiks oli vaja observatooriumi peahoone lõpetada, ehitada vaatluspaviljonid Zeissi reflaktorile ja Petzvali astrograafile ja teistele riistadele, soetada reflaktor (40
olema 100%, kadus ära huvi õpetada. 6. Tooge näiteid eesti kultuuri edusammude kohta nõukogude ajal Kirjandus Gustav Suits, Juhan Smuul -,, Kirjad sõgedate külast", Paul-Erik Rummo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Viivi Luik, Jaan Kross ,,Kolme katku vahel", ,,Keisri hull", Mati Unt, F.Tuglas ,,Väike Illimar". Olid olemas kirjandusseltsid. Filmikunst 1955.a. alustas tegevust Eesti Televisioon SOTSIALISM + EESTI 12 1969.a. ,,Kevade" (Arvo Kruusement) ,,Sügis", ,,Suvi" 1969 ,,Viimne reliikvia" (G. Kromanov) 1979 ,,Kõrboja peremees" ,,Mäeküla piimamees", ,,Noor pensionär", ,,Vallatud kurvid", ,,Mehed ei nuta", ,, Nukitsamees", ,,Metsluiged", ,,Arabella mereröövli tütar", ,,Nipernaadi" (Kaljo
Arukad raadiosaadete juhid aga suutsid seda olukorda vältida muutes oma programme vaheldusrikkalikemaks, lülitades näiteks draama saadetelt üle uudistele. Kohati võib isegi öelda, et raadio kuulajaskond on kasvanud olenemata televisiooni populaarsusele. (Wright jt 1984: 196) 1981. aastal ulatus raadio reklaami netotulusus 440 miljoni dollarini, 75% sellest oli toodetud kohalike reklaamifirmade abil sellest järeldub, et raadio oli populaarne kohalike reklaamide meedium ning televisioon pigem riiklik reklaami meedium. Raadio reklaamid moodustavad ligikaudu 11% reklaamide kogutulususest, mis pole muutunud ligi viisteist aastat. (Ibid.) Raadio, kui reklaami meediumi tugevusteks võib pidada: head iga nädalast kestvust ja katvust, geograafilisest asendist ja kliendi grupi huvidest sõltuvalt reklaamide selekteermist, ajakava paindlikkust, madal maksumus, kohalikud raadiojaamad saavad toota reklaame madala hinna või üldse rahata, teisaldatust raadiot saab kuulata nii
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970. AASTATE ALGUS 40 9. ,,KULDSED SEITSMEKÜMNENDAD" 43 10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 19
Ühistransport 10.R Sisukord Buss Tramm Rong Laevandus Lennundus Buss Buss 1918-1938 22. mai 1922 - Eesti bussiajaloo algus Linna- ja kaugliinibusse saadetakse teele Vene turult. Väikeses kontoris töötas liikluskorraldaja, kes müüs ka pileteid. 1922. aasta maikuu lõpus alustab Tallinnas piki Tartu maanteed tegevust esimene bussiliin. Käigus oli viis Saksamaalt ostetud Daimleri bussi, piletihind 15 marka. Buss 1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale. 1961. aastal toimus bussijaa
● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud: ○ August Jakobson, Juhan Smuul. ● Represseerimised; ● 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar. 1950ndad: ● 1953. aasal suri Stalin; ● 1954. 1956. aastad- küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse; ● 1956. aastat algas nn Hruštšovi sulaaeg; ● Loomingu Raamatukogu (1957); ● Keel ja Kirjandus (1958); ● Eesti Televisioon (1955). Juhan Smuul (1922-1971): ● Esikkogu “Karm noorus” (1946); ● Poeemid: ○ “Järvesuu poiste brigaad” (1948); ○ “Poeem Stalinile” (1949); ○ “Mina- kommunistlik noor” (1953); ● “Kirjad sõgedate külast” (1955); ● “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol” (1957); ● “Muhu monoloogid” (1968); ● Näidendid: ○ “Lea”;
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olustikus revolutsiooni ajal. 2. Eesti
annaabi.ee 
