10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-07-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mart Linnas
Õppematerjali autor
......................................28 Lisa 1. Küsitlusankeet......................................................................................................28 SISSEJUHATUS 2 Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused". Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor
Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd 1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile jäädvustama. Eestis algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid. Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on televisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium. Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja vestlussaadete kõrval on koha leidnud haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid kohandatakse televisiooni tarbeks. Kõige väiksem televiisor on TV-käekell, mille laskis 1982 välja Jaapani firma Seiko. Selle ekraan on vaid 30-millimeetrine. Arvutivõrgud ja Internet Interneti väljatöötamist alustati 1960. aastatel USA-s
suunas ajakirjandust. Oli vaid üks ülemaaline poliitiline ühendus (Isamaaliit), millel oli ka üks häälekandja (Uus Eesti). Teiste väljaannete loomine oli maru keeruline. Riik kontrollis ka ringhäälingut. 1938 vormistati kogu see kraam uue trükiseadusena. 14. 19. sajandi USA ja Eesti kodudes kasutatavad kommunikatsioonivahendid ja võimalused: uudiste, ideede kui omavahelise kommunikatsiooni aspektist. * uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis. MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 Mary Had A Little Lamb nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale * 1890ndateks olemas fonograaf, grammofon; leiutati mündifonograafid
Kuna hetkel ei toimu valimisi ning ei ole ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ja kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda. Väljavalituks osutus televisioon. Ajakirjanduse puuduseks loeti seda, et eksisteerib väga palju niinimetatud kollast ajakirjandust, kus poliitikud võtavad igapäevaselt sõna ebaolulistel teemadel. Täpsemalt valiti televisioonist kolm kanalit: alates 2007. aastast Eesti rahvusringhäälingule kuuluv ETV ning kaks erasektorile kuuluvat kanalit: kanal 2 ja TV3. Tähelepanu pöörati saadetele, kus vähegi avaldati poliitilist informatsiooni. Need kolm kanalit
arusaadavad üksnes temale endale. Praeguseks on tema teooriad ajast ja ruumist (relatiivsusteooria), elementaarosakeste käitumisest (kvantteooria) jpt. olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud.
1950. aastail muutusid populaarseks paksutallalised nn batad. Massiliselt hakkasid levima kummijalatsid- kalossid ja kummikud said maal peamisteks tööjalanõudeks (Viires 1998). 1950. aastate lõpu poliitiline sula tõi kaasa ka liberaalsema suhtumise inimeste käitumisse ja olmeküsimustesse. Moodi levitas varasemast enam meedia, sealhulgas elulaadi probleemidega tegelevad massitiraazis ilmuma hakanud ajakirjad ,,Kunst ja Kodu" ning ,,Siluett", 1957. aastal käivitunud Eesti Televisioon. Mood hakkas nüüd ka kiiremini vahelduma. Riietuses tulid kasutusele uudsed materjalid nailon (mantlid, jopid) ja kapron (sukkpüksid). Meestel asendusid 1960. aastate lõpuks kitsad püksid alt laiadega. Mehed hakkasid kandma ka pikki juukseid. Naistemoes võidutsesid 1960. 7 aastate algul kaharad kleidid ja kümnendi lõpul miniseelikud. Seitsmekümnendate mood
Jüri Muttika keelekasutust iseloomustavad küsipartikkel võ, pragmaatilised partiklid no ja noh, slängisõnad äpp ja tablett, lühenenud adverbid tegelt ja põhimõtselt, venepärased vot ja vott, jutustavas vormis küsilaused, kõnekeelne sõna siuke ning nd-lõpuga kesksõna. Üldiselt on Jüri Muttika keelekasutus üpris normikeelne, kuna tegu on kõrgharidusega televisioonis töötavad noore mehega, kellel võib olla üksnes põgus kokkupuude kohaliku murdekeelega. Kuigi televisioon eelistab ametlikku kõnet argisele, ei ole „Ringvaade“ nii range formaadiga saade, sest jätab nii saatejuhtidele kui ka -külalistele võimaluse esineda vabamas vormis kindlate teemade piires võrreldes näiteks saatega „Aktuaalne kaamera“, kus nii tekstid kui ka teemad on ette kirjutatud ega jäta saatejuhtidele võimalust isikupäraseks kõnestiiliks. Kuna keelejoonte seas tuli teha valik, mida põhjalikumalt uurida, said rohkem
kontsertesinemisega oli Bing Crosby). Kommertsraadio ja helifilm, kui muusika levikut ja laiemat tarbimist soodustavad tegurid. 1930ndatel aastatel olid peamised laulutoodangu tarbijad: Plaadifirmad (selle asemel, et teenindada olemasolevat publiku maitset, üritasid nad reklaamikampaaniate abil seda maitset ise soovitavas suunas vormida, sellega manipuleerida). Kommertsraadio- (1930 aastate lõpuks kõige tähtsam meedium. Selle aja muusika headuse määras mitte selle sobivus kontserdilavale, vaid raadiosobivus.) Helifilm - (Filmide tunnusmeloodia aitas reklaamida filmi ning vastupidi- filmi kaudu hitiks saanud laulu aitas müüa plaate. TPA- le olid kasulikud mõlemad variandid.) Muusikalid ja kontserttegevus – (Selleks ajaks kõige ebaolulisem osa.) 1950ndatel aastatel andis TPA noortemuusikale massilisuse ning võimalikult suure läbimüügi huvides sündsa väljanägemise
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid