Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Televisioon ja meedium (0)

1 Hindamata
Punktid
Televisioon ja meedium #1 Televisioon ja meedium #2 Televisioon ja meedium #3 Televisioon ja meedium #4 Televisioon ja meedium #5 Televisioon ja meedium #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-07-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mart Linnas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Meedia, liigid ja ülesanded

Medium ­ ladina keeles vahendaja Tee mõttekaart, kuhu paned 3 minuti jooksul kirja meediaga seonduvaid nimi-, omadus- ja tegusõnu. · Ajakiri · Ajaleht · E- ajaleht · Reklaamlehed · Toidureklaamid · Raadiosaated · televisioon o Silmapaistev o Särav o Suur o Meeldejääv o Kaastundlik o Solvav Jahmatab Rabab jalust Tekitab isu Tekitab janu Tekitab sõltuvust Tehnika arenedes sõnumid massidele Tööstuse areng tingis reklaamvajaduse Demokraatia areng ­ ühiskond hakkas osalema poliitikas Majanduse areng ­ tekkis vaba aeg ja vajadus meelelahutuse järele

Meedia
thumbnail
2
odt

Meedia essee

ja valest. Meil endil on valikuvõimalus, mida uskuda ja mida mitte ning vstavalt sellele kujuneb ka arusam meedia toimimisele. Meie looduslik instikt on teada seda, mis toimub parasjagu meie ümber. Keegi meist ei taha elada teadmatuses Tänapäeval on üks traditsioonilisemaid viise teabe saamiseks massimeedia vahendusel. Iga väike asi ja otsus meie igapäevases elus mingil juhul põhineb meedias kanalite kaudu saadud teabel. Massimeediat on palju, sealhulgas, kuid mitte ainult, raadio, televisioon, Internet, teedel paiknevad stendid jms. Need kõik on erinevad lapsed, mis näevad ette massimeediat kaasaegses ühiskonnas. Põhimõtteliselt on massiteabevahendite idee määratlemine väga lihtne sõnumite saamiseks, kasutades selleks trüki- ja elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid, millel on sõnum laialt levinud vaatajaskondadele (). Ja mõnel juhul on teade, mis sobib konkreetse isiku või nende rühmaga. Massimeedia kanalite kaudu

Meedia
thumbnail
8
doc

Postmodernistliku eetika mõju isiksuse arengule

SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst................................................................................................................ 6 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 8

Eetika
thumbnail
20
docx

Telekommunikatsioon

Suurbritannias alustas värvitelevisioon tööd 1960., Eestis 1970.1950. aastail õpiti pilti koos heliga lindile jäädvustama. Eestis algas aastail 1934–1936 teleamatörism. 1955. aastal alustas tööd Tallinna telekeskus ja 1972. aastal oli esimene värvisaade. Esimesed videomagnetofonid olid kohmakad ja kallid. Neid kasutasid ainult telejaamad. 1970. aastal ilmusid müügile juba odavamad ja väiksemad videomagnetofonid. Neid sai ühendada koduteleviisoriga. Praeguseks on televisioon kõigis arenenud riikides valdav meedium. Siingi on arengu vältel toimunud muutused: uudiste ja vestlussaadete kõrval on koha leidnud haridussaated, dokumentalistika, muusika jne. Film sai televisiooni näol endale uue kanali. Isegi näidendeid kohandatakse televisiooni tarbeks. Kõige väiksem televiisor on TV-käekell, mille laskis 1982 välja Jaapani firma Seiko. Selle ekraan on vaid 30-millimeetrine. Arvutivõrgud ja Internet Interneti väljatöötamist alustati 1960. aastatel USA-s

Tehnoloogia
thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

suunas ajakirjandust. Oli vaid üks ülemaaline poliitiline ühendus (Isamaaliit), millel oli ka üks häälekandja (Uus Eesti). Teiste väljaannete loomine oli maru keeruline. Riik kontrollis ka ringhäälingut. 1938 vormistati kogu see kraam uue trükiseadusena. 14. 19. sajandi USA ja Eesti kodudes kasutatavad kommunikatsioonivahendid ja võimalused: uudiste, ideede kui omavahelise kommunikatsiooni aspektist. * uudiste aspektist: ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon * ideede aspektist: telefon, telegraaf, otsekõne 2. seminar: 1.Audiokommunikatsiooni (eriti raadio) areng maailmas ja Eestis. MAAILMAS: * 19. sajandi II poolel küsimus heli salvestamise osas (Edison salvestas esimesena heli 1877 ­ Mary Had A Little Lamb ­ nägi kasutust kontoridiktofonina) * merevägi tahtis raadiot endale hoida, I MS ajal koondas USA sõjalaevastik kõok oskustöölised endale * 1890ndateks olemas fonograaf, grammofon; leiutati mündifonograafid

Massikommunikatsiooni ajalugu
thumbnail
21
doc

McQuail "Massikommunikatsiooniteo oria"

Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus ­ peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid

Sissejuhatus kommunikatsiooni...
thumbnail
20
doc

Sotsioloogia II kordamisküsimused

Habermas uuris meediat mitmest aspektist lähtudes alates 18. sajandist kuni tänapäevani. "Avalik sfäär" tähendab avaliku arutluse kohta, kus üldiseid asju arutatakse ja kujuneb ühine hoiak. 18. ­ 19. sajanadi euroopas olid sellisteks kohtadeks salongid, kohvimajad, aga ka muud avalikud kohtumispaigad. See oli küll suhteliselt piiratud koht, ent siiski koht, kus kõik said võrdselt end väljendada. Kaasajal on avalik sfäär tunduvalt laiem: raadio, televisioon, internet, mis Habermasi kohaselt on sageli võlts. Seda seepärast, et avalik arvamus ei kujune mitte alati avaliku debati tulemusel, vaid sellega manipuleeritakse võimulolijate poolt. Rahvas on pigem sõnumite passiivne vastuvõtja. (Thmpsoni kriitika) Baudrillard: Töid mõjutasid nii Innis kui McLuhan. B. Rõhutab, et massimeedia on kaasaja inimese mõjutanud kaugelt enam kui ükspuha milline muu tehnoloogiline saavutus.

Sotsioloogia
thumbnail
21
doc

Turundus

1.TURUNDUSE MÕISTE Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turunduse mõistet on püütud lugematul hulgal erinevate definitsioonidega väljendada, eri ajajärkudel on olnud rõhuasetused neis erinevad. Toome siinkohal välja neist kaks, mõlemad pärinevad P.Kotlerilt: *,,Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele" *,,Head ettevõtted rahuldavad vajadusi, silmapaistvad loovad turgusid. Juhtpositsioon võidetakse kätte uute toodete, teenuste , elustiilide ja elatustaseme tõstmise viiside ettekujutamise kaudu." Kasumit taotlevad äriorganisatsioonid soovivad müüa kaupu ja teenuseid nii, et see ennast ära tasub. Kuid turundusprobleeme on teistelgi organisatsioonidel, näiteks mittetulundusühingutel ja riigiasutustel. Õppeasutused võitlevad õpilaste, muuseumid ja teatrid külastajate, kirikud poolehoidjate pärast ning nad kõik vajavad raha. Turundusega tegelevad

Turundus



Lisainfo

Televisiooni lühiajalugu.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun