TELEVIISOR 1884 leiutas 20aastane Saksamaa tudeng Paul Nipkow esimese elektromehaanilise televisiooni süsteemi Sõna televiisor tähendab ladina keeles kaugele nägemist Esimesed televiisorid olid väga väikeste ekraanidega Tänapäeva telekat ei kasutata vaid saadete vaatamiseks Teleka taha saab ühendada videomaki, DVDmängija või digiboksi Keskmiselt vaatab iga inimene televiisorit üle nelja tunni päevas. Meil kõigil on välja kujunenud oma lemmik saated
TELEVIISOR TELEVIISOR Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks.
● Tank (lahingutank) on roomikuil liikuv, tugevalt soomustatud, hea maastikuläbivuse ja liikuvusega relvastatud soomusmasin. ● Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie (Little Willie) Teler 1928 ● Televiisor ehk teler on seade televisiooniülekannete vastuvõtmiseks ja taasesitamiseks. ● Televiisori leiutamise aastaks peetakse 1884, kui Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Olulised sündmused televiisori ajaloost: * 1908 – maailmas hakatakse laialdasemalt kasutama sõna televisioon * 1936 – kavandati esimese lameda paneeliga televiisori süsteem * 1. jaanuar 1954 – esimene värviline teleülekanne * 23. juuni 1954 - Tallinna kauplustesse ilmusid esimesed televiisorid * 11. märts 1956 – eetrisse läks esimene Aktuaalne Kaamera * 1. juuli 1981 - kogu ETV programm edastatakse värvilisena
Video ajalugu on paratamatult tihedalt seotud televisiooni ajalooga. · 1877 teenis Eadward Muybridge (1830 1904) Leland Stanfordi poolt 1872. aastal välja pakutud 25000$ preemia tõestades, et galopeerival hobusel puutuvad kõikjalad korraga maad. Selleks kasutati 24 kiiresti üks teise järel pildistavat kaamerat, millede abil esmakordselt jäädvustati liikumine. Pildistamisel kasutati elektrilisi päästikuid! · 1884 leiutas Paul Nipkow hiljem mehaanilise televisioonisüsteemi aluseks olnud nipkowi ketta. http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=DcR6E8A3jEg6qM&tbn id=L2s_si0K9zHL4M:&ved=0CAQQjB0&url=http%3A%2F %2Fwww.kevinhadfield.co.uk %2Fmechtv04.html&ei=1fGRUdaWGsWSOMqSgLAG&bvm=bv.46471029,d.ZWU&p sig=AFQjCNFRvZK0wjbC4-tDBWuUwCNu_lMyrQ&ust=1368605519344164 [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST
Selle mõtles välja Hindrek Rikand, kes oli tolleaegne postivalitsuse ülem. Esimeseks avalikuks raadiosaateks peetakse 1920. aastal toimunud USA presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist raadio kaudu. Sellele järgnesid muusika, spordiuudised ja jumalateenistus. 1922. aastal oli eetris esimene raadioreklaam. Televisioon Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli. Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli Nipkow' ketta leiutamine 1884. aastal. Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis. 1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas poisi näo udust pilti. Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid 1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30-minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge.
tegelikkuses on laps vaadanud kõiki neid seriaale ja teab täpselt toimuvast. Üheks valiku põhjuseks võiksin veel välja tuua seiga, kus sattusin lugema Perefoorumist reklaami mõjust ja sellest, kuidas reklaammuusika paneb lapsed ennast kuulama ning kuna see haakus minu käsitletavaga, siis sooviks oli see kindlasti töösse kaasata. 4 2. TELEMEEDIA TULEK 1884. aastal leiutas noor saksa insener Paul Nipkow mehhaanilise pildilaotusseadme- spiraaljoonel paiknevate ruudukujuliste avadega ketta, mida televisiooni algaastail kasutati telepildi moodustamiseks ja taasesituseks. Hiljem asendas algelisi mehhaanilisi pildilaotusseadmeid elektroonika, millega oluliselt tõusis pildi kvaliteet, esimesed televiisorid tekitasid pildi, mis oli rohkem aimatav kui vaadatav. Mõistet "televisioon" hakati maailmas laialdasemalt kasutama juba aastal 1908. (Televisiooni ajalugu.)
erineval tehnoloogial: film jäädvustatakse, teles antakse infot edasi ruumis ja ajas ilma füüsilise kandjata. Televisiooni arengu võib laias laastus jagada kaheks: elektrooniliseks ja elektromehhaaniliseks arengusuunaks. Kaasaegne televisioon baseerub küll esimesele suunale, kuid see poleks olnud võimalik ilma avastusteta mehaanilist suunda arendades. Esimese elektromehaanilise televisioonisüsteemi patenteeris 1884 Nipkow. Arvatakse, et ta ei jõudnud tegelikult oma seadet valmis ehitada, mis oleks ta ideed tõestanud. Edasised katsetused viisid 1925 nii Suurbritannias (Baird) kui USAs (Jenkins) peaaegu samaaegselt liikuvate kujutiste edastamise demonstreerimiseni. Eestis hakkasid asjaarmastajad ehitama kaugnägemiskettaid 1934-36. Elektroonilise televisiooni idee baseerub Brauni leiutatud katoodtorul (1897). Seda leiutist märkas Rozing televisioonis kasutada 1907. Esmakordselt demonstreeris
annaabi.ee 
