KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja
KOHTLA-JÄRVE AHTME GÜMNAASIUM Karina Kozintseva 10.A KOOLIVORM-JAH VÕI EI? Uurimistöö Juhendaja: Kaire Roosimäe Kohtla-Järve 2016 1. Ülesanne (Home - Font): See lõik, mis siin on, tuleks "rasvaseks" teha. Käesolev lõik peaks olema kursiivis e. kaldkirjas. Seda lõiku loeme eriti tähtsaks ja joonime ta alla! Kui kõik eelnevad tööd on tehtud, siis muuda käesolev lause rasvaseks, lükka ta kaldu ja jooni alla ka! 2. Ülesanne (Home - Font): Muutke vasakpoolse teksti kujundus parempoolsega samasuguseks rasvane (bold) kursiiv (italic) üla indeks(superscript) alaindeks(subscript) sõrendatud tekst (expanded) pidev ühekordne allakriipsutus (single) katkestatud allakriipsutus (words only) punktiiriga allatõmmatud tekst (dotted) TÄHTEDE KONTUURID (OUTLINE) TEKST VARJUGA (SHADOW) 3. Ülesanne (Home - Font): Muuda lausetes kirja suurus ja
lohistades. Kui haarata kinni ülemisest „tagurpidi kolmnurgast“ ja seda lohistada, siis määrame esireataanet (ingl. First Line Indent); kui aga haarata kinni alumisest „õigetpidi kolmnurgast“ (jälgi, et ei haaraks kinni „nelinurgast“) ja seda lohistada, siis määrame lõigutaanet (v.a esimene rida; ingl. Hanging Indent); alumise neljanurkse liuguri (ingl. Left Indent) abil saab määrata terve lõigu taanet korraga. Paremal pool olev „õigetpidi kolmnurk“ on realõpu piiraja (ingl. Right Indent), millest kaugemale ükski rida ei ulatu. Kui neid liugureid liigutada, siis need nagu „hüpaksid“ edasi/tagasi. See on tingitud sellest, et vaikimisi on määratud taande sammuks 1/8 tolli ehk ≈ 3,2 mm, mille järgi Word liugurid paigutab ehk positsioneerib. -4- Teksti ja lõigu vormindamine – MS Word 2003 Jüri Kormik
.............12 Lõigu vormindamine (Avaleht (Home)) ......................................................................................................12 Rea- ja lõigu vahe.....................................................................................................................................13 Lõigu vormindamise ripploend ................................................................................................................13 Täpp-, nummerdatud ja mitmetasemeline loend (Avaleht (Home)) .............................................................14 Tabelduskohad .............................................................................................................................................16 All- ja lõpumärkused (ViitedAllmärkused, ReferencesFootnotes) .......................................................17 Jaotised ja piirid (Küljendus, Page Layout) .............................................................................................
karujõmpsikale kinkida. sina. Niisugune nimi oli alati teha näo, nagu oleks Sest see tema ühel kõige toredamal ja ta lihtsalt niisama midagi karujõmpsikas oli juba vahvamal karul Londoni endamisi pomisenud. ammu endale üht hästi loomaaias ja Rob Robin põnevat nime igatsenud. armastas seda karu kohe 12. Joonda järgmine lõik keskele. Kiri Bodoni MT, suurus 13, kahe joonega läbijoonitud, kaldkiri. Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid
tekstitoimeti Kuni ei ole määratud teisiti, paiknevad joonlaua all servas ½-tolliste (umbes 1 cm) vahedega peenikesed joonekesed - vaikimisi tabulaatori märgid. Tabulaatorikorraldus viib kursori järgmise sellise märgini. Vajadusel võib tabulaatorid (vasaku joondusega, tsentreeritud, parema joondusega ja kümnendtabulaator) ise joonlauale paigutada, sel kombel saab määrata joone, milleni tabulaatorikorraldus joondab. Kuna tabulaator on lõiguvormingu korraldus, kehtib see lõigule, milles asub kursor, või lõikudele, mis on plokki võetud, ning lõikudele, mis eelmistest edaspidi sünnivad. Valige soovitud tabulaatoritüüp klõpsates ülemisest joonlauast vasakul asetseval nupul . Tabulaatori lisamiseks tehke hiirega klõps joonlaual kohas, kuhu Te soovite teksti joondada. Tabulaatori liigutamiseks lohistage see joonlaual soovitud kohta.
MS Excel 2007 Töö alustamine.............................................................................................................................. 7 Ekraanipilt................................................................................................................................... 7 Töövihikud ja töölehed................................................................................................................ 7 Veerud, read ja lahtrid nendest koosnevad töölehed...............................................................8 Tabeli salvestamine.................................................................................................................... 8 Lahtrite märkimine/selekteerimine/suuruste muutmine...................................................................9 Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine ..................................................9 Veergude, ridade ja kogu töölehe märk
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull ............................................
tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma hakkas, et Pirre ja Rääk metsas alasti ringi käivad, Leemet rääkis neile suurest täist, mille üle naised arutama jäid, Salme pelgas teda ja tal lipsas üle huulte lause, et laseb Mõmmil täi maha murda, mis peale ema kohkus, sest kartis, et tütar võib sama teed minna, jutt võttis teise suuna ja Leemet jäi oma murega esiti üksi - Salme rääkis, kuidas Mõmmi talle maasikaid ja pohli toob, mispeale ema ahastusse sattus, sest just nii karud naisi võrgutama hakkavadki, Salme oli trotsi täis, nad vaikisid ja nüüd otsustas Leemet oma loo ära rääkida, ema oli saanud 2 kohutavat uudist, Salme ja Leemet tögasid teineteist õelalt ja lõpuks nutsid kõik
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis
3. ja 7.5. 6.8. Lisad Lisadesse paigutatakse selgitavad materjalid, mis on töö põhiosas esitamiseks liiga mahukad ning raskendaksid töö lugemist (tabelid, joonised, loetelud, fotod, matemaatilised valemid, luuletused jms). Lisad nummerdatakse ja pealkirjastatakse ning tuuakse välja sisukorras. 7. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE Uurimistöö vormistamisel on oluline järgida just selles haridus- või teadusasutuses, kus tööd kaitsma hakatakse, kehtivaid vormistamisnõudeid. Käesolev juhend on aluseks TJG-s valmivate uurimistööde vormistamiseks. Kindlasti on ta sobilik ka teistes haridusasutustes juhul, kui seal eraldi vormistamisjuhendit ei ole. Erinevatest õpilaste uurimistööde konkurssidest osa võttes tasub kindlasti uurida, kas konkursil on vormistamisnõuded eraldi välja toodud või mitte. 7.1. Üldnõuded uurimistöö vormistamisel Uurimistöö esitatakse A4 formaadis valgetel lehtedel arvutikirjas. Kirjatüübiks on Times New Roman suurusega 12 punkti
väärtusele omistatakse hele väärtus. Heledat punkti sikutades toimub asi samal põhimõttel - alla sikutades läheb pilt tumedamaks ja vasakule heledamaks. Aga kui haarata kinni diagonaali keskelt, siis lisatakse sinna uus punkt ning leitakse vastavad väärtused. Sikutades kaart üles, muutub pilt heledamaks ja alla sikutades, tumedamaks. (Kui soovid joonel ülearustest punktidest lahti saada, siis haara sellest hiirega ja sikuta Curves aknast välja) 48 Erinevat kirjandut lugedes, või kohata sellist mõisted nagu S-kurv, mis tähendab seda, et loodud joon on S-tähe kujuline. See muudab heledamad toonid heledamaks ja tumedamad tumedamaks (lisab kontrasti). Mida me eelmise tööriista juures ei vaadanud on tööriistade võimekus töötada pildi RGB värvikanalitega eraldi. Näiteks muudan punase (red) kanali kurvi ja saan hoopis huvitavama tulemuse.
Selle rahaga läks sulane rändama... 4.Kust sai rebane Reinuvaderi nime- Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta. Järsku aga näeb, et rebane kõnnib mööda teed. Viimases hädas palub rebast vaderiks. Rebane oli nõus. Laps sai nimeks Rein ja rebane tõi talle esimeseks sünnipäevaks setse kuldraha. Rebast aga nimetatakse sellest ajast saadik Reinuvaderiks-saunamehe poja Reinu vaderik... 5.Karu ja rebase kalapüük- Taat tuli kalakoormaga linnast. Järsku näeb, et rebane tee peal siruli. Mõtles, et võtab kaasa, saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles
tulud 3,84 tulumaks muud 0,27 13% käibemaks 27% Joonis 12. Sektordiagrammi näidis Algusesse Skeemid Skeemi koostamine “MS Organization Chart” abil: 1) Valige Insert menüüst Object 2) Create New aknast valige MS Organization Chart NB! MS PowerPointi programmil on Organization Chart’iga slaid võimalik valida ka uue slaidi loomisel. Joonis 13. Organization Charti sisestamine PowerPointis SISUJUHT
sotsiaalmaks 13,95 27% käibemaks 10,49 tulumaks 5,05 aktsiisid 4,83 mittemaksulised tulud 3,84 muud 0,27 Joonis 12. Sektordiagrammi näidis Algusesse Skeemid Skeemi koostamine "MS Organization Chart" abil: 1) Valige Insert menüüst Object 2) Create New aknast valige MS Organization Chart · NB! MS PowerPointi programmil on Organization Chart'iga slaid võimalik valida ka uue slaidi loomisel. Joonis 13. Organization Charti sisestamine PowerPointis Kuressaare G?mnaasium P o liit ilin e v õ im Uurimistöö koostamisest
nendega ning onu Vootele võttis aupaklikult kutse vastu ning kolitigi siis talvkes usside sügavasse koopasse. Salme oli ka enne koopase minekut depresioonis, sest kõik karud ning ka tema mõmmi olid ju kõik talveunes ning keegi ei käind teda võõrutamas. Kuid tagasi ussikoopase tulles seal oli Leemetil hämmastavalt hea olla, uni oli põhjalik ning magus, magus oli ka magusa kivi lakkumine mis su kõhu mitmeks nädalaks tätits mingi ime kombel. Leemet ja onu Vootele olid esimesed kes ärkasid unest, kõht ihkas päris toitu ning koos otsustati minna onu Vootele juurde kus keldris peaks olema kena kints põdra liha. Kuid seal keldris toimus kõige hullem mis sai halvasti minna, onu Vootele lämbus, Leemet ei oskand aidata, algul arvas, et onu magab, kui nägi, et asi on hull üritad toda keldrist välja kanda kuid sootusetult. Onu kukkus ta peale, keldri usk
Ühe katse tegid nad toas, kus temperatuur oli +25 °C, ja teise õues, kus temperatuur oli +5 °C. Andmekoguja joonistas järgmised graafikud. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Graafik: Süsihappegaasi sisalduse muutumine. 5.2. Sõnasta uurimisküsimus, millele vastust otsiti. 5.3. Miks CO2 hulk kambris suureneb? 5.4. Miks õpilased arvasid, et C2 sisalduse muutus kambris näitab ainevahetuse kiirust? 5.5. Kumb graafik, pidevjoonega või katkendliku joonega, kajastab sinu arvates õues tehtud katse tulemust? 5.6. Põhjenda, mille järgi otsustad. 5.7. Mis oleks juhtunud, kui õues oleks olnud -5 °C? Põhjenda. 5.8. Kus on teod talvel? 5.9. Millised vead võisid mõjutada kirjeldatud katse tulemust? Kuidas saaks neid vältida? Ülesanne 6. Lisaülesanne õpetaja valikul. Leia ülesande joonislehelt „tähtede rägastikust“ nelja hingamiselundi nimetused. Vastused on kirjutatud vasakult paremale, alt üles, ülevalt alla ja diagonaalis suunaga
Käesoleva magistritöö metoodika ongi suures osas üles ehitatud tööle pildiseeriatega. Karlep (2003) toob välja, et kuuldud teksti ümber jutustades (vahendatud tekstiloome) on lapsel osaliselt võimalik kasutada originaaljutustuse keeleüksusi. Ka annab vahendatud jutustus lap- sele ette mudeli, mille toel saab genereerida terviklikuma ja sidusama jutustuse võrreldes vahen- damata jutustusega (Botting, 2002). Ka käesolev magistritöö kasutab tekstiloome oskuste aren- damiseks vahendatud jutustusi. Toetudes mitmete autorite välja töötatud metoodikatele (Vorobjova 1988, 2006; Karlep 2003), mida iseloomustab hea psühholoogiline ja psühholingvistiline põhjendatus, koosneb käesolev metoodika tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise
Kuid ühel päeval oli seal ka üks väike tüdruk koos oma kassiga. Indrek hakkas tüdrukuga rääkima. Tuli välja et tüdruku nimi oli Tiina ja ta oli Molli õde ( Molli oli see, kes oli eelmisel ööl Indrekule kaissu pugenud) ja Tiinal olid jalad vigased, nii et ta pidi karkudega kõndima. Indreku ja Tiina suhe sai sõpruseks ja nad käisid mitu päeva üksteisega rääkimas. Ühel päeval tuli vihma ja äikest. Tiina kartis äikest ja selle pärast ta ronis Indrekule sülle, teda tuli otsima ka Molli, kes leidis nad sealt. Molli ronis ka ajapikku Indreku küljealla ja nad rääkisid seal. Hiljem kui äike üle jäi, siis oli Tiina magama jäänud ja Indrek viis ta koju ära koos Molliga. Indrek hakkas ka seal tihedamini külas käima. Nad käisid isegi vahepeal linnas ja siis pööras Molli tähelepanu Indreku välimusele ja andis talle näpunäiteid, mida ta võiks meeles pidada. Tuli ka kodust kiri Indrekule
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
soe ja halb tal oh olla... Aga äkki sündis ime: pilved taeva kinni matsid, peagi ilm kõik oh pime, mustad rünkad päikse katsid. Järsku jooksis kuldne tuli üle pilve siniselja, sõitis mürin, järsk ja vali, mööda taevast tuhatnelja. Hirmul tuppa jooksis Illi, hüüdis: ,,Ema, armas ema! Tondid põristavad pilli, panid taeva värisema!" Armas laps, see on ju äike mis võib kohe vihma tuua lilled närtsitand on päike, nüüd nad igatsevad juua." Siiski kartis väike Illi, oli peidus kapi taga. Õues põristati pilli, sadas vihma ladinaga... Jaaniõhtu Metsast suure kuuse alt kostab lauluhääl. Valgus kumab ülevalt -- põlev tünn on sääl. Rõõm ja tants on kuuse all, tuju pidulik. Jaanitule lähedal istub habemik. See on vana pillimees, käes tal sikusarv, imelugusid sel sees, kuulab rahvaparv. Pidu lõpeb kuuse all, kustub tuleloit, siis kui hommik lähedal, taevas kumab koit.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
Kuvamisviisi saab määrata kaustaakna menüü Tools korraldusega Folder Options avanevast dialoogiaknast (nt Open each folder in the same window kuvab uue kausta samas aknas). Samast saab valida vaikimisi kasutatava standardse tööstiili, kus aknad avanevad topeltklõpsuga (Double-clik to open an item), või veebipõhise stiili vahel, kus aknad avanevad ühekordse klõpsuga. Akna vasakus servas oleva tööpaani saab eemaldada samast aknast (Use windows classic folders). Klõps kaustaakna tööriistariba nupul Folders avab akna vasakus servas tööpaani asemel kaustapuu. Klõps mõnel kaustapuu kaustaikoonil kuvab kausta sisu akna paremas pooles. Sirvimise alustamiseks võib kasutada ka paremklõpsuga nupul Start avaneva hüpikmenüü korraldust Explore, mis samuti avab kaustapuuga akna. Tööriistariba viimase nupuga Views avanevast menüüst võib valida, mida kaustaaknas näidatakse
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
..). Vanasõnas võib metafoor katta kagu teksti ja moodustada nn. lausemetafoori (Haukuja koer ei hammusta) või ainult osa tekstist, harilikult predikatiivse osa; kui taoline osametafoor on sõnaliigilt 6 substantiiv, kõneldakse nominaalmetafoorist (Silm on kuningas), kui aga verb või adjektiiv, siis predikatiivmetafoorist (Õnnetus õpetab; Kevadel vesi tark, sügisel loll). Metafooride mõtestamissuunad vanasõnades on huvitaval kombel seotud vanasõnade temaatikaga. Neid on mugav jälgida järgmise skeemi abil. Kogu olemise ala jaguneb vertikaallõikes mitteinimlikuks (I) ja inimlikuks (II+III) ning inimlik ala omakorda "elementaarinimlikuks" e. füüsilis-bioloogiliseks (II) ja "kõrginimlikuks" e. mentaalseks, sotsiaalseks, abstraktseks (III). Horisontaallõikes moodustub seega "elementaarse" olemise ala (I+II) ning ala (II) on inimliku ja elementaarse ühisosa.
Mida lood nendes raamatutes võiks lastele õpetada? L. Tolstoi „Aabitsajutte“ Alati võiks olukord olla halvem. Abi peab pakkuma. Tuleb olla arukas- nt hakk pildus kannu kive, et ta saaks juua. Iga heategu leiab tasu- kui oled hea, ollakse ka sinu vastu hea. (Lõvi vs hiir). Tuleb mõelda ka teistele nt Taat ja õunapuu. E. Niit „Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda“ Vahel võid ennast ülehinnata. Jänesepoeg arvas, et ta ei karda ei karu ei hunti ega rebast, kuid tegelikult kartis ta juba ainuüksi väikest hiirekest. „Pille-Riini lood“ Kutsub lapsi üles küsimusi küsima- Pille- Riin teeb seda pidevalt. Raamat õpetab lapsi märkama igapäeva elu ja seda, et igas päevas on midagi toredat. U. Nilsson „Vanaema raha“ See õpetab lastele humoristlikul viisil, et vanemate inimeste võimed võivad taandareneda. Samuti võib laps elus kokku puutuda inimestel, kellel ongi mingid vaimsed häired ning see valmistab teda tulevikuks ette. E
10 krooni ja ss üles äratab, et koos laudale minna. Seal hakkab ta ema koju minema koos Üüvedega kuid Ekke näeb Enekeni kellel Ekke tahab hirmsasti midagi osta. Oma hämmastuseks on see paberist ingel mis vaid paar senti maksab. #3 Enekeni isa on koos massiga joomas kes peale igati õlle ringi tulevad imetlema vankrit ja hobust kus juures mõni üritab suurema hinnaga endale saada kuid Toomas ütleb, et ei müü. Samas hakkab aga rahvamajas teater milles kummalisel kombel rahvas ei taha siseneda enne kui hakkab mängima sissejuhatus muusika. Teater on muidu segane ja eba organiseeritud kuid Ekke kui austaja on ikka vaimustuses ja mõtleb elada igapäev uues vaimus uue karakterina selle asemel, et elada kui kahtlane orav põõsastes ja varjudes jälgides. poolajal läheb lava taha, et jälgida näitlejaid kes tema imestuseks on mornid ka igavad. Kui aga teda teise poolaja algel tähelepannakse siis juttu vältel valetab Ekke ent näitlejaks kes on
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
1. loeng Keeleteaduse alused 5. sept-13. Mis on keel Karlason (lk15): keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub leekelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõime. · Keel on üks inimese kognitiivserest võimetest, võrreldav näiteks nähemise, kuulmise jt tajudega. o Kommunikatsioonisüsteem keel on ette nähtud inimestevaheliseks suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
