Loovtoo vormistamine (0)

Loovtoo_vormistamine



1    Loovtöö vormistamine Tartu Mart Reiniku Koolis  1.  Lehekülje häälestus  1.1. Loovtöö  vormistatakse  arvutis  A4-formaadis  paberile  ja  paberi  suund  on  (üldjuhul)  vertikaalne. Loovtöö trükitakse välja ühepoolsena.  1.2. Lehekülje veerised on (üleval, all, vasakul, paremal) 2,5 cm, köitevaru vasakul 1 cm.  1.3. Leheküljed nummerdatakse automaatselt (number lisatakse lehe alla serva kas paremas- se nurka või keskele). Leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuid tiitellehele le- heküljenumbrit ei panda.   2.  Fondi valik ja lõigu vormindamine  2.1. Teksti font on Times New Roman ja fondi suuruseks 12 punkti.  2.2. Kogu  tekstil  kasutatakse  rööpjoondust  (teksti  vasak-  ja  paremäär  on  sirged)  ja   1,5-kordset  reasammu.  Tekstilõikude  paremaks  eraldamiseks  lisatakse  nii  enne  kui  ka  pärast lõiku 6-punktine lõiguvahe. Taandridasid ei kasutata.  2.3. Pealkirjad  kujundatakse  pealkirja  stiile  kasutades:  suured  pealkirjad  pealkiri1-stiilis  (paks kiri, suurus 14 p), alapealkirjad pealkiri2-stiilis (paks kiri, suurus 13 p), jne. Ma- dalama taseme pealkirjad on suurusega 12 punkti. Pealkirja lõppu punkti ei lisata.  2.4. Iga uus peatükk peab algama uuelt lehelt, alapeatükk ei alga uuelt lehelt.  3.  Sisukorra kujundamine  3.1. Sisukord  paikneb  töö  teisel  leheküljel,  tiitellehe  järel  ja  sissejuhatuse  ees.  Sisukord  koostatakse automaatselt pealkirjade laadide põhjal. Pealkiri Sisukord jäetakse sisukor- rast välja!   3.2. Sisukorras (samuti töös) ei nummerdata sissejuhatust, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse  loetelu ega lisasid. Kui töö lõppu on paigutatud lisad, siis need nummerdatakse omaette  (lisa 1, lisa 2 jne) ja vajadusel pannakse igale lisale pealkiri, mis näitab konkreetses lisas  sisalduvat.    2    Sisukord (näidis) 
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3  1.  Milleks me toitu vajame? ..................................................................................................... 4  2.  Koolitoit Eestis. .................................................................................................................... 5  3.  Soovitusi koolilõunale .......................................................................................................... 6  3.1. Toidupüramiidi põhimõtted .......................................................................................... 6  3.2. Taldrikureegel ............................................................................................................... 7  4.  Koolilõunad Tartu Mart Reiniku Koolis .............................................................................. 8  5.  Küsitlus ................................................................................................................................ 9  5.1. Küsitluse tulemused .................................................................................................... 10  5.2. Õpilaste ettepanekud ................................................................................................... 11  Kokkuvõte ................................................................................................................................ 12  Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 13  Lisa 1. Küsimustik ................................................................................................................... 14  4.  Tiitellehe vormistamine  4.1. Tiitellehel on teksti fondiks Times New Roman, teksti suurus 14 p.  4.2. Tekstil on 1,5-kordne reasamm.  4.3. Tiitellehe  ülaserva  kirjutatakse  rea  keskele  joondatult  kooli  nimi  (Tartu  Mart  Reiniku  Kool).   4.4. Töö pealkiri paigutatakse vertikaalselt umbes lehe keskele. Pealkiri joondatakse rea kes- kele. Pealkirja võib soovi korral esile tõsta näiteks suurtähtedega.  4.5. Pealkirja alla ülejärgmisele reale kirjutatakse töö liik (referaat, uurimistöö, loovtöö, ra- port).  4.6. Töö  liigi  alla  ülejärgmisele  reale  kirjutatakse  autori  ees-ja  perekonnanimi  ning  klass.  Autori ja klassi vahel on eraldajaks koma. (Autor: Rein Rebane, 8.b)  4.7. Kui  tööd  on  keegi  juhendanud,  siis  kirjutatakse  autori  alla  järgmisele  reale  juhendaja  ees-  ja  perekonnanimi  (Juhendaja:  Mart  Reinik).  Autor  ja  juhendaja  paigutatakse  lehe  paremasse  serva,  kuid  nii,  et  sõnad  Autor  ja  Juhendaja  algaksid  lehe  vasakust  servast  sama kaugelt (vt näidistiitellehte).  4.8. Töö valmimiskoht ja aastaarv paigutatakse teineteise kõrvale lehe viimase reale keskele  joondatult ning ilma kirjavahemärkideta.  Tiitelehte vormistades peab jälgima proportsiooni, st tekst tuleb tiitellehele paigutada nii, et lehe  üldmulje jääks ilus. 


Tartu Mart Reiniku Kool                          TARTU MART REINIKU KOOLI ÕPILASTE LEMMIKSÖÖGID    Uurimistöö    Autor: Rein Reinuvader-Rebane, 8.b  Juhendaja: Mart Reinik                      Tartu 2013 4    5.  Viitamine  5.1. Terves  töös  peab  olema  kasutusel  üks  ja  sama  viitamise  süsteem:  kas  nime  ja  aastaga  või joonealune viitamine.  5.2. Nime  ja  aastaga  viitamisel  paikneb  viide  teksti  sees  ümarsulgudes,  kuhu  kirjutatakse  autori  perekonnanimi  (nime  puudumisel  pealkiri  (või  pealkirja  algus))  ja  ilmumisaasta  ning soovitavalt ka lehekülje number.   Näide: „Toitumisel on oluline jälgida energia kulutamist“ (Arak, 1998, lk 112).  Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis pole nime vaja korrata.  Näide: Araku järgi on „toitumisel oluline järgida energia kulutamist“ (1998, lk 112).  5.3. Joonealusel viitamisel lisatakse viidatud tekstilõigu järele ülaindeks ning lehekülje alla  joonealuse viitena lisatakse allikas. Allika vormistamist vt punktist 6 (Kasutatud kirjan- dus). Viitekirjele võib lisada täiendavaid selgitusi allika kohta.  Näide: Vaevalt leidub Mart Reiniku Kooli lõpetajate hulgas õpilast, kes ei teaks Oskar  Lutsu raamatu „Kevade“ esimest lauset: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid  juba alanud.“ 1  5.4. Töös peab olema selgelt eristatav, millised töö tulemused ja tekstid kuuluvad töö teosta- jale, millised teistele autoritele. Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö auto- ri enda kirjutatud või välja mõeldud. Iga lõigu lõpus peab olema viide ka siis, kui mi- tu järjestikust lõiku on võetud samast allikast. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata.  Allikmaterjali ideid saab viidata kas sõna-sõnalt ehk tsiteerida või ümbersõnastatult ehk  refereerida. Mõlemal juhul on vaja viidata autorile ja algallikale.   5.4.1. Tsiteerides kopeeritakse autori mõttekäik sõna-sõnalt. Enamasti tsiteeritakse auto- rit siis, kui algne tekst on väga hea sõnastusega või on mingil muul põhjusel vaja  seda täpselt edasi anda. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida  võimalikult  adekvaatselt,  vajaduse  korral  esitatakse  originaalsõnastus  joonealuse- na. Tsitaat eraldatakse muust tekstist jutumärkidega.   Viide  märgitakse  kohe  pärast  tsitaati  lõpetavaid  jutumärke,  sõltumata  sellest,  kas  see  asub  lause  lõpus  või  keskel.  Tsitaat  võib  olla  ka  originaalkeeles,  tõlge  joone  all.   Kui tsiteeritavast lausest/lõigust on osa välja jäetud, tuleb see tähistada. Lühemaid  väljajätte märgitakse punktidega …, pikemaid nurksulgudes kolme sidekriipsu abil  [---]. Kohe tsitaadi järel peab olema viide ja leheküljenumber.                                                       
1 Luts, O. (1986). Kevade. Tallinn: Eesti Raamat, lk 7. 


5    Näide.  Vaevalt  leidub  Mart  Reiniku  Kooli  lõpetajate  hulgas  õpilast,  kes  ei  teaks  Oskar Lutsu raamatu „Kevade“ esimest lauset: „Kui Arno isaga koolimajja jõudis,  olid tunnid juba alanud“ (Luts, 1986, lk 7).  5.4.2. Refereerimisel edastatakse autori mõtteid oma sõnadega, kuid autori mõtet moonu- tamata. Refereering sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, kus kajastuvad refereerita- va  autori  ideed  ja  kus  algavad  refereerija  tõlgendused  ja  kommentaarid.  Referee- ringu puhul jutumärke ei kasutata, küll on aga vajalik viitamine allikale või autori- le.  Kui  refereering  koosneb  ühest  lausest,  siis  paikneb  viide  enne  lauset  lõpetavat  punkti,  kui  aga  tervest  lõigust,  siis  pärast  punkti.  Refereerimisel  ei  ole  lehekülge- dele viitamine kohustuslik.  5.5. Illustreeriv  materjal  –  tabelid,  joonised  (pildid,  kaardid,  graafikud,  skeemid)  ja  fotod  nummerdatakse. Tabelid pealkirjastatakse, joonised ja fotod allkirjastatakse. Viitamisel  kasutatakse samuti kas nime ja aastaga või joonealust viitamist. Viide lisatakse illustree- riva  materjali  pealkirja  (kui  tegemist  tabeliga)  või  allkirja  (kui  tegemist  pildi,  kaardi,  graafiku vmt materjaliga). Kui nimega viitamise korral ei ole võimalik autorit kindlaks  teha, tuleb viitesse lisada info pildi päritolu kohta.   Illustreerivale materjalile osutatakse teksti seest, nt. „... nagu näeb jooniselt 7“ jne.  Näide:    Foto 1. Eesti aasta lind 2014 – jäälind  
(Muusikus)     Joonis 2. Eesti aasta lind 2013 – nurmkana 2  6.  Kasutatud kirjandus  6.1. Kasutatud kirjanduse loetelus peavad olema märgitud kõik töös kasutatud allikad ning  kõikidele loetelus olevatele allikatele peab olema töös ka viidatud.  6.2. Kasutatud  kirjanduse  loetelu  järjestatakse  autorite  perekonnanimede  järgi.  Sama  autori  tööd esitatakse nende ilmumisaastate järjekorras. Kui autorit ei ole võimalik välja tuua  (nt entsüklopeedial), lähtutakse teose pealkirjast.  6.3. Loetelus toodud allikaid ei nummerdata.  6.4. Kasutatud kirjandus esitatakse järgmisel kujul:                                                       
2 Nurmkana. (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 28. jaanuar 2014. a., allikas Eesti selgroogsed: 
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/perperk.jpg  6    6.4.1.  Ühe  autori  raamat:  Autori  nimi,  Initsiaal(id).  (Aasta).  Raamatu  pealkiri.   Linn: Kirjastus.  6.4.2.  Kahe  autori  raamat:  Autori  nimi,  Initsiaal(id)  &  Autori  nimi,  Initsiaal(id).  (Aasta). Raamatu pealkiri. Linn: kirjastus.  6.4.3.  Toimetatud raamat: Toimetaja nimi, Initsiaal(id). (Toim). (Aasta). Pealkiri. Linn:  Kirjastus.  6.4.4.  Ajakirja  artikkel:  Artikli  autori  nimi,  Initsiaal(id).  (Aasta).  Artikli  pealkiri.  Ajakirja nimi (number), lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.   6.4.5.  Ajalehe  artikkel:  Artikli  autori  nimi,  Initsiaal(id).  (Aasta).  Artikli  pealkiri.  Ajalehe nimi (kuupäev või number), lehekülgede numbrid, millel artikkel asub.  6.4.6.  Materjal  veebist:  Autor,  Initsiaal(id).  (Aasta).  Pealkiri.  Kasutamise  kuupäev:,  allikas: Veebilehe pealkiri: URL-aadress.  Näiteid:      Viide teksti sees  Allikas sisukorras, joonealune viide  T R Ü K IT U D  A L L IK A D   Raamat,  
üks autor  (Luts, 1986)  Luts, O. (1986). Kevade. Tallinn: Eesti Raamat.  Raamat, 
kaks autorit  (Jacobsson & 
Olsson, 1998)  Jacobsson, A., & Olsson, S. (1998). Berti uued mõtisklused. Tallinn: 
Hotger.  Toimetatud 
raamat  (Kuresoo, Relve, 
& Rohtmets, 
2001)  Kuresoo, R., Relve, H., & Rohtmets, I. (Toim-d). (2001). Eesti 
elusloodus. Varrak.  Ajakirja 
artikkel  (Tõugu, 2014)  Tõugu, E. (2014). Kuhu küll tehismõistus on jäänud? Horisont(1), 30-36.  Ajalehe 
artikkel  (Allaste, 2013)  Allaste, A.-A. (2013). Kas noored on süüdimatud? 
Postimees(18.12.2013), lk 15.  V E E B IA L L IK A D   Artikkel 
veebis  (Martinson, 2014)  Martinson, J. (28. jaanuar 2014. a.). Aasta krimka 2013: järelehüüe 
suurele Fandorinile. Kasutamise kuupäev: 29. jaanuar 2014. a., allikas 
Postimees: http://arvamus.postimees.ee/2676778/aasta-krimka-2013-
jarelehuue-suurele-fandorinile   Kuupäeva ja 
autorita 
materjal 
veebis  (Šokolaadiruudud 
(brownies))  Šokolaadiruudud (brownies). (kuupäev puudub). Kasutamise kuupäev: 
28. jaanuar 2014. a., allikas Nami-nami retseptikogu: http://nami-
nami.ee/Recipe/View/5746/%C5%A0okolaadiruudud-brownies-  Video veebis  (Nakashima, 
2013)  Nakashima, J. (14. 02 2013. a.). Origami rose. Kasutamise kuupäev: 28. 
jaanuar 2014. a., allikas Youtube: 
http://www.youtube.com/watch?v=wSesWQ-51ZM  Foto veebis  (Muusikus)  Muusikus, I. (kuupäev puudub). Aasta lind 2014 on jäälind. Kasutamise 
kuupäev: 28. jaanuar 2014. a., allikas Eesti orintoloogiaühing: 
http://www.eoy.ee/sites/default/files/Ja%CC%88a%CC%88lind_Ingmar
_Muusikus_web.jpg    Dokument 
veebis  (REKK, 2011)  REKK. (2011). Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III 
astmes. Kasutamise kuupäev: 28. jaanuar 2014. a., allikas Õppekava 
portaal: 
http://www.oppekava.ee/images/8/83/Juhendmaterjal_loovt%C3%B6%C
3%B6_korraldamisest_p%C3%B5hikooli_III_kooliastmes.doc