EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik · Toimub kõige rohkem muutusi · Argikeelele on omane lühendamine MURDEKEEL ...
nimi, riik Maksimumpunktide jaoks peab näha olema õpilase lugemus Isiklik suhtumine Iga lõik võiks lõppeda ühelauselise kokkuvõttega Võib kirja panna: "Minu arvates...", kuid ei pea Järeldused peavad olema kooskõlas töös toodud näidetega stiil Keelatud on släng Eriti vaadatakse isiku- ja kohanimede õigekirja Eesti suure tähega, eestlane väiksega! Venemaad ja NSV Liitu ei tohi segi ajada Lühenditest on lubatud vaid üldkehtivad Kokkuvõte Peab sisaldama vastust sissejuhatuse püstitatud probleemile Ei tohi sisaldada uut argumentatsiooni Võib püstitada uusi küsimusi
EEVL EKSAM 2014 3 taseme eksam (varasem 1 tase) Eksam on sooritatud kui tulemus on vähemalt 80%. Küsimusi on kokku 40 ja iga eest saab 1p. Eksami tegemiseks on aega 1hr. TEEMA: HARRASTUSVÕIMLEMISE 3 TASEME EKSAM AKROBAATIKA SUUNITLUSEGA. 1.Milline järgnevatest lühenditest on Rahvusvaheline Võimlemisliit? · UEG · IFAAG · FIG 2.Kunas loodi EEVL? ...1934 3. Mis lihas kontraheerub, kui tõsta sirge jalg taha? ...Tuharalihas 4. Mis lihas kontraheerub, kui kõhuli olles tõsta rindkere üles? ...Selja sirutajalihas 5.Lihas kaalub · rohkem kui rasv · sama plaju kui rasv · vähem kui rasv 6.Kumerselgsus on ...küfoos 7.Kuna ei tohi sooritada jõuharjutusi? · Soojendus · peaosa · lõpetav osa 8
kasutatakse tihti lühendeid ja lihtsustatud eesti keelt. Väljakujunenud on eraldi slängid, mida vaid Messengeri teel suhtlevad inimesed mõistavad. Probleem on nende kasutamine igapäevaelus, eriti mõjutatavad on noored inimesed, kes alles õpivad oma emakeelt. Lõpuks kujuneb välja rikutud keel, ning kokkuvõttena ei oska inimesed rääkida ega kirjutada õigesti. Mis aga edasi, kas tulevikus kujunebki välja lihtsustatud ja lühenditest koosnev keel? Eesti keel on kõige tähtsam kultuuripärand iga eestlase jaoks, seega on tähtis seda hoida ka kaitsta iga halva mõjutuse eest. Samuti on väga piiripealne valdkond reklaamikeel, mis mõjutab inimesi tohutult. Ühelt poolt on tegemist avaliku keelekasutusega ja peaks nõudma, et see oleks korrektne. Kuid reklaamitegijad peavad reklaami kuntsiks ja lubavad endale kunsti vabasusi. Reklaami eesmärk on silmapaista. Üheks vahendiks on tedlik ortograafiareeglite rikkumine
12. Mida soovitatakse väljendite ennesõjaaegne, eriklass, kellaosuti liikumise suunas, liikmelisus, marketingi mänedžer asemel? Ennesõjaaegne – sõjaeelne, eriklass – süvaklass, kellaosuti liikumise suunas – päripäeva, liikmelisus – liikmesus, marketingi mänedžer - turundusjuht 13. Kuidas lühendatakse wireless fidelity (traadita andmeside standard)? WiFi ka wifi 14. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? 15. Missuguses tähenduses ei soovitata „Ametniku soovitussõnastikus“ kasutada terminit „immuniteet“? immuunsus 16. Mida soovitatakse kasutada lühendi a.k.a/AKA asemel? Ehk, tuntud ka kui, teise nimega, alias 17. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Väljendid, mida on soovitatav vältida 18. Miks ei soovitata liialt kasutada lt-määrsõnu (nt aastaringselt, igapäevaselt, tähttäheliselt)?
Mida see sõna tähendab? Öördama- peale kaebama, salakaebama, üles andma ( `öördada, `öördan, öörata, `öördan). 11 Mida soovitatakse väljendite ennesõjaaegne, liikmelisus, müügimänedžer asemel? Ennesõjaaegne- sõjaeelne, liikmesus- liikmeks olek, müügimänedžer- müügijuht v müügikorraldaja. 12. Kuidas lühendatakse wireless fidelity (traadita andmeside standard)? Wifi. 13. Missuguseid kirjavahemärke leiab lühenditest? Punkt, sidekriips, koma. 14. Mida tähendab, kui sõna on sõnaraamatutes looksulgude vahel? Looksulgudes on sõnad või väljendid, mida on soovitatav vältida. Nende järel on keelendid, mida peaks kasutama. 15. Mis vältes on sõnad väike ja päike? Aga aula? Kairi Laur IK 12 AÜ Sõnad väike ja päike on kolmandas vältes. Enne oli sõna aula vaid II vältes, nüüd on lubatud ka III välde. „Ametniku soovitussõnastiku“ (http://www.eki
märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele. Näide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38) - uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud Lühenditest on kirjalikes töödes soovitatav kasutada ainult üldlevinud sõnade ja mõõtühikute lühendeid, näiteks nr, vt, lk – selliste lühendite järel punkti ei esitata. Nimelühendite kasutamisel tuleks nime esmakordsel kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks USA, ÜRO, WTO jt)
Kasutatud kirjanduses esitatakse ainult töös viidatud väljaanded. 2.6. Lisad On töö põhiosaga seotud ja seda täiendavad lisamaterjalid (vaatlusprotokollid, faktiliste algandmete tabelid, ankeetküsitluse vormid jms). 2.7. Töö keel Töö tuleb kirjutada täpses ja selges, vastavale teemale omases keeles. Släng ja kõnekeelsed fraasid on uurimistöös sobimatud. Töö pealkirjas lühendeid ei kasutata. Töö käigus kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. 3. TÖÖ VORMISTAMINE 3.1. ÜLDNÕUDED Uurimistöö esitatakse formaadis A4 (210 x 297 mm) pehmes köites. Töö peab olema trükitud arvuti abil. Tekst kirjutatakse ainult lehekülje ühele poolele. Töö võiks olla kirjutatud kirjatüübis Times New Roman tähesuurusega 12 ja reavahega 1,5. Võimalikud on ka muud variandid, kuid kirjaviis peaks kindlasti olema akadeemiline. Lehekülje vormistamisel tuleks kasutada järgmisi formaate:
R – takistus Sele 2 Ohmi seadus 9 Näide diagrammist Sele 3 Päevane toidukogus [3] Tabelid, diagrammid, koodinäited ja seled, mis on suuremad kui pool lehekülge, paigutatakse lisadesse. 3.4 Sõnastiku loomine Kui töös on rohkem kui 10 erialast terminit, luuakse sõnastik (tähestikuline sõnakogu), mis lisatakse sisuosa ette. Sõnastik koosneb terminitest ja lühenditest, mida autor peab töö mõistmise seisukohalt oluliseks lahti selgitada. 10 4 VIITAMINE JA KASUTATUD ALLIKAD 4.1 Viitamine Teiste autorite töödest pärit infot viidatakse tsitaadi või refereeringuna. Tsitaat on originaalteksti esitamine oma töös. Tsitaat peab olema täpne ja originaalile vastav ning esitatakse tavaliselt jutumärkides
kiiresti"). Eesti keelde ülevõetud võõrkeelsed terminid, mida kirjutatakse ja hääldatakse võõrkeelsetena, tuleb trükkida kursiivis. Lühendite kasutamine. Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu. Näiteks: sisemajanduse koguprodukt (SKP). Erandi moodustavad vaid üldlevinud lühendid, mille täisnime ei ole üldiselt tavaks pruukida (näiteks: USA, ÜRO jt). Pealkirjades üldjuhul lühendeid ei kasutata. Kõikidest kasutusele võetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. "Mina" ja "meie" vormi (näiteks "meie uurisime", "ma analüüsisin") asemel on soovitatav kasutada umbisikulist vormi (näiteks "töös käsitletakse / analüüsitakse / uuritakse / hinnatakse" või "on analüüsitud" jne). Arvude esitamine tekstis. Arvud ühest kuni kümneni on soovitav kirjutada sõnadega, ülejäänud arvud numbritega
pingutuse juures. Üheks nende seast on mõõtmine ja tolereerimine, see on raske ja arusaamatu ning mis kõige suuremaks takistuseks, see on eriala aine, mis tuleb sooritada üsna kõrgele tulemusele. Raske on ta selletõttu, et õppematerjali antud aine kohta napib, see mis olemas on ei vasta alati kõigile küsimustele, mis ainet õppides tekib, tempo õppimisel on liiga kiire ja õppejõu poolt arvatav baas mis meil peaks olema- seda mul ei ole. Ma ei saa aru nendest lühenditest ja mõistetest alati ning lõpuks jookseb aine õppimine üle pea raskeks. Eriti kurnav selle aine juures on ka see, et oma koduste ülesannetega olen lootusetult maha jäänud ning enam ei tea kust alustada. Kui muidu on õppejõul alati öeldud slaididel või tunnis, et järgmiseks tunniks teha see või see, siis antud õppejõu mõtteid peab lugema ning minu jaoks on see oskus keeruline. See teeb ka aine raskeks, tüütuks ja keeruliseks
1) kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused 2) ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid LÜHENDAMINE Lühendite käänamine Mitmuse või käändetunnus ühendatakse lühendiga sidekriipsu abil. Väiketähtlühendeid loetakse täissõnana välja. Nt lk-l, nr-te, a-il, pr-d, p-des Suurtähtlühendeis võib sidekriipsu soovi korral ära jätta Nt ELi, USAsse, PÖFFil, ROKi, MMil, Asis Lühenditest tuletamine Suurtähtlühendid saavad olla tuletusaluseks. Liide liidetakse neile kas sidekriipsu abil või kokku kirjutades: ERSP-lane või ERSPlane, KGB-lane või KGBlane, ETV-lik või ETVlik Ladinakeelseid lühendeid tuleb käsitada tsitaatidena ja kirjutada nagu lähtekeeles. NUMBRITE KIRJUTAMINE Arvsõnad 1-10 kirjutatakse sõnadega. Arvu ja mõõtühiku või selle lühendi või tähise vahel on üks tähekoht vahet. Erandiks on protsendi, kraadi, nurgaminuti ja sekundi tähiste
2,75 ehk EDGE (Enhanced Data Rates for GSM Evolution) võimaldas andmeedastuskiirust kuni 236,8 kbps. EDGE on tänagi Eestis kasutusel (juhul kui kiirem andmesidevõimalus puudub). 3G selle täheühendi taha mahub juba väga palju muid lühendeid ja standardeid (nagu UMTS ja (W)CDMA2000). Algse spetsifikatsiooni kohaselt pidi 3G võimaldama andmeedastust kiirusega vähemalt 384 kbps (liikumisel), kuid varsti hakati rääkima uutest lühenditest (nagu HSPA) ning palju suurematest kiirustest. Tänane 3G HSPA võrk võimaldab kuni 14 Mbps allalaadimis- ning 5,8 Mbps üleslaadimiskiirust. Esimesed 3G võrgud avati selle sajandi algul. 4G võimaldab kiirusi liikuvatel objektidel kuni 100 Mbps ning statsionaarsetel 1 Gbps. Tänase seisuga on saadaval esimesed 4G telefonid ja USB-modemid ning ka Eestis katsetavad operaatorid esimeste võrkudega. 4G-süsteemid ei ühildu 3G-süsteemidega kasutusel on
Näiteks: sisemajanduse kogutoodang (SKT). Ettevõtete ja asutuste pikad nimed on samuti soovitav nende korduvkasutamise puhul lühendada. Kui töös kasutatakse üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli, milles igaüks esineb vähemalt kolm korda, siis on soovitav koostada lühendite ja tähiste loetelu. Viimane koos vastavate selgitustega esitatakse kas lisas või paigutatuna töö algusossa eraldi alajaotusena (tavaliselt peale sisukorda). Kõikidest kasutuselevõetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Arvud Ühekohalised arvud (0-9) tuleb tekstis kirjutada sõnadega. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, kirjutatakse ta numbriga. Arvudele harilikult käändelõppe ei lisata. Järgarvu järele pannakse punkt. Aasta tuleks näidata alati arvuliselt, s.t mitte kirjutada “käesoleval aastal”, “möödunud aastal” jne. Tekstis, samuti tabelites tuleks hoiduda suuremate kui 3- 4 tüvenumbriga arvude kasutamisest.
alapealkirjad olema juba eelnevalt vormistatud pealkirjadena (Heading). Aeg-ajalt tuleb sisukorda uuendada. Arvuti koostatud sisukorras ei puudu ükski pealkiri, leheküljenumbrid sisukorras ja töös on vastavuses ning pealkirjad on stiililiselt korrektsed. 2.3. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle ainult sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses ka kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a, jne, nt, vt, vms, nn, n-ö) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (näiteks USA, ÜRO, ROK). Sobimatu on lühendada Eesti Vabariik (EV). Kui töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi
võõrkeelne nimetus. Lühendi esmakordsel kasutamisel tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu nt ERA (Eesti Riigiarhiiv), erandi moodustavad üldlevinud lühendid nt NATO, ÜRO, õa jne. Lühendite järele punkti ei panda. Kui punktita lühend langeb kokku mõne eestikeelse sõnaga, pannakse lühendisse sõnavahet märkiv punkt nt e.m.a (enne meie aega). Kogu töö ulatuses tuleb kinni pidada kõikidest kasutusele võetud terminitest ja lühenditest. Kui neid on 10 üle kahekümne, on vaja koostada lühendite ja terminite loetelu ja paigutada see sisukorra järele. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega, ülejäänud arvud numbritega. Kui ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või tähis, siis kirjutatakse see numbriga. Käändelõppe arvudele ei lisata (nt 26 õpilasele). Järgarvu järele pannakse punkt. Aastad tuleb märkida
sisemajanduse kogutoodang (SKT). Ettevõtete ja asutuste pikad nimed on samuti soovitav nende korduvkasutamise puhul lühendada. Kui töös kasutatakse üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli, milles igaüks esineb vähemalt kolm korda, siis on soovitav koostada lühendite ja tähiste loetelu. Viimane koos vastavate selgitustega esitatakse kas lisas või paigutatuna töö algusossa eraldi alajaotusena (tavaliselt peale sisukorda). Kõikidest kasutuselevõetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada (Referaadi vormistamine ... 2005). Nimede lühendite kasutamisel tuleks esmakordsel nime kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse. Näiteks: Microsoft Solution Framework (MSF). Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Ühekohalised arvud (0-9) kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad numbrid ja murrud kirjutatakse arvudega. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või
sisemajanduse kogutoodang (SKT). Ettevõtete ja asutuste pikad nimed on samuti soovitav nende korduvkasutamise puhul lühendada. Kui töös kasutatakse üle paarikümne vähetuntud termini, lühendi või sümboli, milles igaüks esineb vähemalt kolm korda, siis on soovitav koostada lühendite ja tähiste loetelu. Viimane koos vastavate selgitustega esitatakse kas lisas või paigutatuna töö algusossa eraldi alajaotusena (tavaliselt peale sisukorda). Kõikidest kasutuselevõetud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada (Referaadi vormistamine ... 2005). Nimede lühendite kasutamisel tuleks esmakordsel nime kasutamisel kirjutada välja täispikk nimi ning lisada edaspidi kasutatav lühend selle järele sulgudesse. Näiteks: Microsoft Solution Framework (MSF). Pealkirjades lühendeid ei kasutata. Ühekohalised arvud (0-9) kirjutatakse tekstis sõnadega. Suuremad numbrid ja murrud kirjutatakse arvudega. Kui aga ühekohalisele arvule järgneb mõõtühik või
Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata, pikkus ei ole rohkem kui 2 A4-ja. 6.6. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a) loetellu ei lisata. Samuti ei lisata loetellu lühendeid, mille täielikku kirjapilti uurija hinnangul kõik töö lugejad teavad (nt USA). Kui töös kasutatakse vähem kui kümmet lühendit, defineeritakse nad esmakordsel kasutamisel tekstis. Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse, näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT).
vladimir- Iljitš – lenin), Vilen; Vilan (…-teaduste akadeemia), Vidlen (Lenini suured ideed), Volen (Lenini tahe), Idlen (Lenini ideed); Rem (revolutia miravaja); Vilora. 20dnatel ja 30ndatel loodi kõige rohkem uusi eesnimesid. Ei ole omane ainult nõukogude ühiskonnale, ka hilisemal perioodil kasutati. Ka lühendid olulised. Ametlikus kirjavahetuses kasutati sageli erinevate institutsioonide puhul ainult lühendeid. Puudutab eriti julgeolekusfääri (enamikke nendest lühenditest ei ole võimalik loogika abil avada). Nõukogude perioodi alguses lühendeid nii palju ei olnud, ajapikku tekkis ametkondlikke lühendeid juurde. Kui NSVLis oli mingil ajal üle 50 ministeeriumi, siis oli ka lühendeid palju. Nõukogude ajastu sotsiaalse etiketi elemendid. Vormiriietus annab välist infot nii inimese kui ka ajastu kohta. Autasude süsteem devalveerus nõukogude perioodi jooksul. See, kes sai ordeni 1930ndatel ja see, kes 1972ndatel ei olnud ühiskonnas samal tasemel.
Peapuuliik on selline puuliik, mis kõige paremini vastab antud kasvukohale, s.o. annab pinnaühikult suurema koguse kvaliteetset puitu või täidab antud kasvutingimustes metsa juhtfunktsiooni kõige paremini. 28. Mis on puistu koosseis? Koosseisuvalem. Tooge näiteid. Koosseis iseloomustab puistuelemenntide osatähtsust puistu tagavaras rinnete kaupa. Puistu takseerimisel antakse koosseis valemi kujul koosseisuvalemina* , mis koosneb puuliike tähistavatest kahetähelistest lühenditest ja nende ees olevatest protsentarvudest kooseisukordajatest*. Puuliigi koosseisukordaja määratakse puuliigi tagavara suhtena rinde või põlvkonna üldisesse tagavarasse. *Koosseisuvalem puistuelemendid ja nende tagavaraprotsendid tagavara kahanemise järjekorras rinnete kaupa. Puuliigid on koosseisuvalemis osatähtsuse alanevas järjekorras (50Ks30Lm20Lv). Nimetatud koosseisuvalemist võib välja lugeda, et puistu I rinde tagavarast moodustab kask 50%, sanglepp 30% ja hall lepp 20%
vähendamiseks. Neutraalse sõnavara politiseerimine, ideologiseerimine, see ajastu jättis väga jõulise jälje kasvõi isikunimedesse, nt Traktorina, Rem, Rema - maailmarevolutsioon lühendatult jne. Nõukogude ajastu lingvistilin tähendab ka tohut hulka lühendite kasutamist asjaajamise asjades. Igas valdkonnas (majanduses, julgeoleku valdkonnas jne) kasutati väga palju lühendeid ja nendest lühenditest, teadmata nende tähendust, pole võimalik aru saada, millest juttu on. Eriti palju kasutati kõikvõimalikke lühendeid just julgeolekustruktuurides. Tolle aja materjalide kasutamise on vajalikud abimaterjalid. Venemaal on viimasel ajal päris palju lühendite teatmikke avaldatud. Eriti 40.-50. oli lühendite kasutamine väga ulatuslik. Sotsiaalne etikett - iga ajastu jätab jälje sotsiaalsesse etiketti, mille all saame mõelda sotsiaalseid suhteid
annaabi.ee 
