Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu
HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Kalev Seilmaa KUIDAS KIRJUTADA KIRJANDIT Referaat 11. klass Häädemeeste 2015 Kirjandi teema ja pealkiri Kirjandi teema on lähtepunkt, millele arutlus toetud. Kui autor seda ei arvesta, kirjutab ta teemast mööda. Kirjandi teema võib olla väga ulatuslik, sisaldades piiritlemata (elu)nähtuste ringi, nt Inimene ja ühiskond. Millest sel juhul kirjutada? Väga lai teema tuleb piiritleda pealkirjaga, nt Naine ja laps – poolik ühiskonna mudel. Pealkirjas on tuumsõna, mis annab mõttearendusele suuna. Pealkirju võib kirjutada mitmel erineval viisil: 1) Tavaline jutustav lause – Kauplemine auga rikkaks ei tee 2) Tsitaat (esitatakse kindlasti sulgudes selle autori nime või muid andmeid väljavõtte
mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s.o keskset mõistet, mille ümber märgitakse piltidena, sümbolitena või märksõnadena nähtused, tunded, iseloomuomadused vms, mis tulevad teemast ja ideest. 3 Moedisainer
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene")
*Suuline ja kirjalik kommunikatsioon-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst*eesmärk*põhiidee-ei ole teema ega pealkiri, vaid autori sõnum lugejale*teksti adressaat*suhtumine lugejasse 6.suulise-ja kirjaliku kommunikatsiooni vahe-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst 7.kirjatöö eesmärk ja põhiidee-eesmärk on, mida tahab autor oma tööga saavutadada ja põhiidee on autori sõnum lugejale. 8.kirjutaja suhtumine lugejasse-*ole sisukas*ole konkreetne*ole loogiline*too näiteid*seleta 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist. 10. Mis on tekstistrateegia
*Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks *Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks 6. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? 7. Mis on mõtete korrastamine? *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse 8. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? ... kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside 9. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? 10. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? *Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist *Lugeja tahab lugemisest midagi saada *Lugeja tahab kirjutatust aru saada *Lugejal on alati muudki teha kui lugeda *Lugeja soovib, et tekst juhiks tema mõttelõnga samm-sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas 11. Mis on mustand? esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores 12. Mis on tekstistrateegia? *Jutustamine... annab ülevaate mingist sündmusest *Kirjeldamine..
jaoks), teemat veeretades ( kontrollivaba kirjutamine), skeemi tehes ( arutleva teema avamiseks) 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Kirjutamiskramp on suutmatus kirjutada, mis tuleneb hirmust kirjutamise ees või hirmust kriitika ees, mitte aga rumalusest. Sellest saab üle tunnistades oma probleemi ja oma hirmuga tegeledes. 5. Mis on mõtete korrastamine? Oma segaste mõtete lugejale arusaadavasse järjekorda ja vormi panemine. Tuleb leida mõtetest eesmärk, põhiidee ja mõelda, kes on teksti adressaat ehk kes sellest tekstist peab aru saama. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Suulisel kommunikatsioonil saab kuulaja vahetult tagasisidet, kirjalikul aga peab lugeja kõik kätte saama tekstist. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Eesmärk on see, mida see tekst peaks lugejale andma: panema mõtlema, andma vastuseid jne. Põhiidee on autori sõnum lugejale. 8. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse
*Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine *Skeem... sobib hästi arutleva teema avamiseks. 4. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? - Tuleb hirmust, mitte rumalusest. 5. Mis on mõtete korrastamine? - *Eesmärk *Põhiidee... autori sõnum lugejale *Teksti adressaat *Suhtumine lugejasse 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? - ... kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? - Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. 8. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? - *Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist *Lugeja tahab lugemisest midagi saada *Lugeja tahab kirjutatust aru saada *Lugejal on alati muudki teha kui lugeda *Lugeja soovib, et tekst juhiks tema mõttelõnga samm- sammult sissejuhatusest kokkuvõtte suunas. 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? - esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada.
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust
· Põhjus ja tagajärg, mingi sündmuse või probleemi. · Väide ja näide. · Probleem ja lahendus. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lõpetus on autori viimane võimalus midagi väita või lugejat kuidagi mõjutada, suunata. Lõpus ei ole hea, kui see on liiga pikk, kui seal on uued argumendid, kui see on liigselt tundeline, kui seal on sama mida oled teemaarenduses juba kirjutanud. Lõppsõna eesmärk: tuua esile teksti tuum, põhiidee, esitada oma hinnang, teravdada tähelepanu kellegi või millegi suhtes. Arutlemise viis põhilist võtet: 1. Analüüsimine. (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside liigendamine osadeks) Andmeid ei tohi valida, tuleb anda edasi konkreetne protsessi ehitus, mitte muljepilt. 2. Illustreerimine. (näite võib olla tõsiasi, või väljamõeldis- parandaja ju ei tea, kes sa oled ja kas see on tõsi) Need muudavad teksti huvitavamaks. Hea näide on lugejale
Enne kirjutama asumist peaks teadma! Sellise skeemi järgi saab kirjutada keskmiselt korraliku kirjandi! Selleks, et saada rohkem kui 70 punkti, peab kirjutaja järgima küll skeemi, kuid olema isikupärane, näitama oma eruditsiooni, lugemust, haritust ja loogilist arutemisoskust. Loomulikut tuleb osata õigekirja! Kirjandi kirjutamise õppimine sarnaneb võõrkeele õppimisega: õpetaja abiga õpitakse selgeks sõnad ja grammatika, vestlemise ja igapäevase suhtlemise oskust tuleb aga igaühel endal arendada. Enne kirjutama asumist peaks teadma! · Lõikude ja lausete pikkus kirjandis võib olla individuaalne. Juhendis antud numbrid on vaid soovituslikud. · Ometi on töö käigus tõestatud, et lühemad lõigud ei mahuta
Kirjandi kirjutamisel pean meeles järgmist: 1. Pealkirjas ei tohi teha omavolilisi muudatusi. 2. See, mida kirjutan, peab olema ka lugemisväärne. Tühised mõtted, mis on igavalt ja halvasti sõnastatud, ei huvita kedagi. 3. Kirjand peab olema veenev, lugeja veenmine on kirjandikirjutaja üks peamisi eesmärke. 4. Kõike, mida väidan, pan ka põhjendama. Tähtis on otsida vastust küsimusele 'miks?' 5. Sõnastusega tuleb õppida töötama eeltöö ehk mustandi käigus. Eesmärgiks peab olema võimalikult täpne, selge ja lakooniline (napisõnaline) väljendusviis. Mis vähegi võimalik, tuleb lausest välja jätta. Igal sõnal lauses on oma koht ja funktsioon, midagi ülearust ei tohi olla. 6
Mõtted tuleb üles kirjutada kriitikameeleta, kirja tuleb panna kõik, mis antud teemaga seoses pähe tuleb. See aitab erinevaid mõtteid koguda. 2. MÕTETE KORRASTAMINE. Mõtete korrastamisel on vaja sisse lülitada oma kriitikameel. Tuleb üle lugeda oma mõtted, tõmmata maha need, millest kirjutada ei oleks sobilik või millest te ehk nii palju ei tea. Oluline punkt mõtete korrastamisel on leida essee põhiidee, ehk teie sõnum lugejale. Põhiideeks tuleb võtta mingi mõte, mida oskate argumenteerida ja põhjendada ning millel peatudes tunnete, et selle kohta on midagi öelda. Mõtete korrastamisel tuleks leida ka erinevaid näiteid, mida tuua enda mõtete illustreerimiseks. 3. MUSTANDI KIRJUTAMINE. Mustandi kirjutamist on hea alustada kava tegemisest, samas ei ole see samm kohustuslik. Kui teada täpselt, millest kirjutada, siis on kava koostamine väga soovituslik
5. Mis on mõtete korrastamine? Mõtete korrastamine on põhiteemal tuginevate alateemade üldise suuna määramine, tagamaks põhiteemale vastavust. Samuti on mõtete korrastamine ka põhilugejaskonna määratlemine, moodustamaks tervikliku ettekujutuse kirjutusstiilist, mida tuleb viljeleda kirjutamisel. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Kirjatöö eesmärk on edastada lugejale sõnum võimalikult täpselt ning arusaadavalt. Kirjatöö on üks suhtlemisstiili vorme ning seega kirjatöö põhiidee on lugejaskonna teavitamine millestki konkreetsest, millest autor kirjutab. 9. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? 10. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist 11. Lugeja tahab lugemisest midagi saada 12. Lugeja tahab kirjutatust aru saada 13. Lugejal on alati muudki teha 14
Kirjutaksin lihtsalt kõik ülesse, mis pähe tuleb ning seejärel nopiksin parimad mõtted välja. 2. Kas maailm väsib vihkamast? Koostada nimekiri ja sõnastada peamised küsimused, selleks et jõuda järeldusele, mida ma sellest kirjandist üldse ootan. 3. Igas inimeses on looja teeksin nimekirja teemadest, mida selle pealkirja juures on sobilik kasutada. Ning seejärel paneksin kokku mõistliku nimekirja, mille alusel kirjand ülesse ehitada. 4. Mina ja surm kasutaksin skeemi, kirjutaksin skeemile kõik erinevad teemad, millest võiks juttu teha ning seejärel valiksin parimad. Miks just skeem? Sellepärast, et teema võib väga laiali valguda ongi vaja skeemi, mis aitab uuesti kogu teema kokku võtta ja halvimad mõtted eemaldada ringist. 5. Religioon ja tehniline progress kasutaksin teemaveeretus meetodit, kuna see on
Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus
27. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Nt teha ajurünnak vms. 28. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kommunikatsioon on alati kahepoolne ja saab õnnestuda ainult siis, kui sõnumi saatja ja vastuvõtja mõlemad teevad pingutusi selle õnnestumiseks. Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside, lugejal on ainult tekst, suulise puhul saab täpsustada. 29. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee ei ole teema ega pealkiri, vaid autori sõnum lugejale. Eesmärk, miks kirjatöö on koostatud. 30. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. 31. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit? Mustand on esimene terviklik versioon tööst, kuigi alles toores, annab ülevaate tööst ja selle mahust. Mustandi valmimise järel alles tegelik kirjutamine algab. 32. Mis on kirjatöö kava ja milleks kirjutada kava?
sügavuti. 3) Tuleb püüda kirjutada loogiliselt, ei tohi pidurdada teksti kulgu, korrates juba öeldut või jäädes mõne üksikküsimuse juurde liiga pikalt peatuma. Autor peab oma mõtetes liikuma üha edasi ja sügavamale. 4) Nähtused tuleb esitada loogilises järjestuses. 5) Alati, kui midagi väidetakse, peab seda ka põhjendama. Kui ei suudeta esitatud väidet põhjendada, siis on mõistlik sellest pigem loobuda. Põhjendamata väited võivad tingida põhjendamatuid hinnanguid. 6) Teksti kesksed kohad tuleb tuua selgelt esile. Olulised mõtted võib väljendada teesidena, paigutades need lõikude algusesse või lõppu, teksti esimesse või viimasesse lõiku. 7) Näiteid on otstarbekas kasutada teeside tõestamiseks. Näide võib olla tõsiasi või väljamõeldis. Faktid on mõjuvamad, kuid mõnikord võib väljamõeldud näide osutuda sobivamaks
12. KLASSI LÕPUKIRJAND 1) KAASA PASS!!! 2) KAASA 3 ÜHTE VÄRVI PASTAKAT (sinine või must)!!! 3) Kirjand kestab 6 tundi 4) Kirjandi pikkus on 700 sõna 5) Keelatud on kasutada valgendajat 6) EI TOHI SODIDA, KÕIK PARANDUSED KORRALIKULT TEHA!!! kanu kana 7) Read täis kirjutada äärejooneni 8) SELGE KORRALIK KÄEKIRI 9) Ära tuleb anda nii puhtand kui ka mustand 10) Konkreetsed taandread 11) Kirjand on arutlev 1 MUSTAND 1) MUSTANDI KIRJUTAMINE ALGAB TEEMAVALIKUST!!! a. Teema valimiseks arvestan kuskil 30 min b. Teemadesse tuleb korralikult süveneda!!! c. Tuleb valida teema, mille probleemistikuga olen ise kõige rohkem kokku puutunud ja mille kohta on kõige rohkem teadmisi d
ameti- või õppekohtadele konkureerimisel, õppeprogrammis teadmiste valdamise kontrolliks jne. Võrreldes varem sarnases rollis kasutusel olnud kirjandiga on essee arutlevam ja väljenduse vormilt vabam. Referaat on mingi teema lühike kokkuvõte, mille tegemisel sa kasutad kellegi teise poolt koostatud materjale, näiteks raamatuid, õpikuid, artikleid ajalehtedest ja ajakirjadest või internetilehekülgi. Referaat ei ole kirjand, milles võib kogu jutu kirjutada oma peast. Referaat ei tähenda teksti otsest kopeerimist internetist või raamatu ümberkirjutamist, vaid selle lühendamist ning olulise väljatoomist ehk refereerimist. Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna (eriti emakeele ja
Sisukord: lk.2 Kirjutamistegevused/õpetajale lk.3 Uurimistegevused/õpetajale lk.4 Kunstitegevused/õpetajale lk.5 Vilumusi arendav tegevus/õpetajale lk.6 Ülesanded 1-3/õpetajale lk.7 Ülesanded 4-5/õpetajale lk.8 Ülesanded 6-7/õpetajale lk.9 101 kasutust lk.10 Kuidas on need sarnased?/õpetajale lk.11 Seosed lk.12 Võrdlused lk.13 Järjejutud lk.14 Legendid lk.15 Tegevused lk.16-18 Muistendi kirjutamise kavandamine lk.19-20 Kirjand lk.21 Kuidas hinnata isetehtud raamatut? lk.22 Raamatu hindamisleht lk.23-24 Uudise ülesehitus lk.25 Jutu ülesehitus lk.26-30 Näpunäiteid õpetajale Kirjutamistegevused Teatud väliskujuga raamatu valmistamine. Pisimõõtmelise raamatu valmistamine. Hiiglasuure raamatu valmistamine. Jutu koostamine piltmõistatuste kujul. Telegrammi kirjutamine. Kirja kirjutamine ühele kirjandusteose tegelasele. Mõistatuste kirjutamine. Elulookirjelduse kirjutamine.
uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest peab olema viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis. Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st. autor peab käsitletavasse teemasse või probleemi suhtuma võimalikult erapooletult ja allikakriitiliselt. Töös toodud väited peavad olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema plaanipärane ja süsteemikindel. Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, siis tuleb esmatähtsaks pidada siiski kogemuste omandamist, mitte aga niivõrd tõsiteaduslikkust. Teaduslikkuse järgimine eeldab ka kolme sisuliselt eristuva osa olemasolu töös: a) ülevaade sellest, mida teised on teinud;
uurimismeetodid. Teadustöö juurde kuulub ka autoriteetide seisukohtade ja varasemate uurimuste analüüs, kuid kõik see, mis töös pole autori oma, vaid on võetud teistelt autoritelt, peab olema viidatud. Järelikult peab töö koostaja olema uuritava valdkonnaga hästi kursis. Teaduslikku tööd iseloomustab ka objektiivsus, st. autor peab käsitletavasse teemasse või probleemi suhtuma võimalikult erapooletult ja allikakriitiliselt. Töös toodud väited peavad olema küllaldaselt tõestatud (argumenteeritud, põhjendatud) ja kontrollitavad, töö peab olema plaanipärane ja süsteemikindel. Kuna õpilase jaoks on uurimistöö esimeseks kokkupuuteks teadustööga, siis tuleb esmatäht- saks pidada siiski kogemuste omandamist, mitte aga niivõrd tõsiteaduslikkust. Teaduslikkuse järgimine eeldab ka kolme sisuliselt eristuva osa olemasolu töös: a) ülevaade sellest, mida teised on teinud;
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujune
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Õpetajahariduse osakond Margit Onga KRIITILINE LUGEMINE JA KIRJUTAMINE Referaat Juhendaja: Pilvi Kula Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................3 1.Lugemis- ja kirjutamisoskuse määratlusi..........................................................................................................4 2.Kriitline mõtlemine ehk arutlev ja analüüsiv mõtlemine. (arukas mõtlemine)..............................................6 3.Lugemisstrateegiad..............................................................................................................................................7 4.Lugemistunni ülesehitus............................................................
Täieliku kirjapildi lõppu lisatakse sulgudesse lühend, mida edaspidi tekstis kasutama hakatakse (näiteks sisemajanduse kogutoodang (SKT)). 2.4. Sissejuhatus Sissejuhatuse eesmärgiks on lugeja häälestamine. Sissejuhatuse maht on umbes 10-15% töö sisulise osa mahust, aga üldjuhul ei tohiks sissejuhatuse pikkus ületada kahte lehekülge. Sissejuhatuses püstitatud eesmärgid ja hüpoteesid/uurimisküsimused täpsustavad pealkirjas esitatud probleemi. Kõik sissejuhatuses esitatavad väited peavad olema varustatud viidetega allikatele. Uurimistöö sissejuhatus peab sisaldama järgmist: 10 1. Teema valiku põhjendamine (sh teema tähtsus ja uudsus). 2. Töö eesmärgi piiritlemine: mida soovitakse tõestada või ümber lükata, millisele probleemile otsitakse lahendust, millisele küsimusele otsitakse vastust, mis on selles valdkonnas tehtud. 3
liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema 55 esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa
Akadeemiline kirjaoskus Kriitiline mõtlemine Materjali tundmine Filosoofiliste tekstide lugemine Filosoofiaessee eripära Filosoofiaessee on arutlev, argumentatiivne tekst, mille skeletiks on väited. Tiiu Hallapi (2006: 14) järgi peab iga argumentatiivne tekst tegelema ideaalis kõigi järgmiste punktidega: oluliste mõistete definitsioonid, nende selgitused ja näited kindlapiirilised teesid ja teeside kogumid (positsioonid) probleemipüstitus argumendid teeside poolt võimalikud vastuväited kaitstavatele teesidele ja argumentidele
sissejuhatuses. IV Põhiosa peatükkidena sisaldab: probleemi seletava kirjelduse; probleemi analüüsi; tulemuste esitamise. Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele, samuti peab olema selgesti välja toodud õpilase isiklik panus ja käsitletud autorite seisukohad. Probleemile vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad. Teema loogilise arenduse seisukohalt oluliseks peetud tsitaatidele ja refereeringutele tuleb lisada töö autori kommentaarid. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse mõttepunktid. Refereerimine on teise autori või allika sisu konspekteeriv või kommenteeriv esitamine oma töös. Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile ja kust algavad töö autori kommentaarid (tsitaat pannakse
Uurimistöö koostamine Tallinna Kristiine Gümnaasium Uurimistöö on kirjalik aruanne konkreetse nähtuse või protsessi kohta. Uurimistöö käigus peab töö koostaja vastama küsimustele: miks (uurimisprobleem), mida (uurimisvaldkond) ja kuidas (uurimismeetod) uuriti ning millised on tulemused ja järeldused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö eesmärgiks on õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemisvõime arendamine. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mistahes ainevaldkonda (nii ajaloo ja füüsika kui ka sotsiaalainete valdkonda). Uurimistöös ei tohi esitada teiste autorite seisukohta, allikatele viitamata. Vastavat mahakirjutamist nimetatakse plagiaadiks. Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. Uurimistöö võib olla: 1) kirjeldav 2) empiiriline (kahe nähtuse vaheliste seoste uurimine) 2. TÖÖ KOOSTAMINE
Lõputöös on sissejuhatus, tavaliselt 2–3 peatükki ja kokkuvõte. Et töö peab olema terviklik, selge ja loogiline, siis mõeldakse täpselt läbi peatükid, nende alajaotused, järjestus ja pealkirjad. Jälgida tuleb, et kogu töö vastaks teemale, et töö osad (peatükid) arendaksid teemat ja vastaksid pealkirjadele, mis peavad olema selgelt ja täpselt sõnastatud. Samuti tuleb pärast materjaliga tutvumist fikseerida uurimistöö hüpoteesid ehk väited, mille paikapidavust tahetakse uurimusega tõestada või ümber lükata. Uurimus eeldab uudsust, mitte tuntud faktide ja järelduste kordamist ja seepärast tuleb põhjalikult läbi mõelda, mida uut on uurimistöö autoril käsitletava teema kohta öelda, missuguse vaatenurga alt ta teemale läheneb ja kas ta saab tööga midagi tõestada või ümber lükata ning kellele on see töö suunatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
