Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Ak
KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja püütakse teiste omi mõjutada, luuakse identiteete teistele ja endale, suhteid inimeste ja rühmade vahel. Kõne või tekst on osa suhtlussituatsioonist ja laiemast ühiskondlikust või kultuurilisest kontekstist. Suhtlussituatsioon on
Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet 7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust; 8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi;
..................................................... 18 Lugemine Lugemisoskuse mõiste Lugemisoskust ei käsitleta enam ammu kui varases koolieas omandatud pädevust. Lugemisoskuse all mõistetakse teadmiste ja oskuste süsteemi, mida inimene arendab kogu elu, sest internet, erinevad meediad, aga ka moodne kirjandus esitavad lugejatele üha uusi väljakutseid. Lugemisoskus on võime mõista, hinnata ja kasutada kirjalikke tekste, et omandada teadmisi, arendada oma võimeid, osaleda aktiivselt ühiskonnaelus ning saavutada seatud eesmärke. Tekstide liigid Allpool on nimetatud tavalisemad tekstid, mis ühiskonnas ringlevad. 1. Kirjanduslikud tekstid: romaanid, jutustused, novellid; näidendid, tsenaariumid; luuletused, mõttesalmid; mälestused, päevikud, biograafiad jms. 2. Teadustekstid: uurimused, artiklid, esseed jms. 3
· Käitumisel arvestatakse teatud määral teise isiku käitumisega · Iga interaktsioon mõjutatud mineviku ja tulevikuootuste poolt (nt. eesmärgid) · Interaktsiooni sisu kujundavad mõlemad osalejad · Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga)
· Paranenud suhted inimkommunikatsiooni abil on võimalik luua positiivne kliima, usaldus. · Tegevus veenda teine pool tegutsemise vajalikkuses. 4. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnalised. Tahtlikud, mis on ette mõeldud ja siis välja öeldud või tahtmatud, näiteks vihahoos välja vupsatavad sõnumid. 5. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Kehakeel, näoilmed, zestid, prokseemika ehk ruumikasutus, puudutused, pilk, miimika, välimus, riietus, nn signaalid jne. Neid ei öelda välja, kuid teine siiski tajub neid. Võib tekitada arusaamatusi ja neid sõnumeid on märksa raskem kontrollidaMitteverbaalsete sõnumite saatmine võib sagedasti olla mitteteadlik. Teadlikud ja mitteteadlikud signaalid esinevad enamasti paralleelselt ning võivad olla teineteisest sõltumatud. Mitteverbaalsed sümbolid lähtuvad sageli emotsioonidest. 6. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites?
Suhtlemise lühikonspekt Edda Sõõru SUHTLEMISE LÜHIKONSPEKT Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teisele ja sellest arusaamine. Suhtlemise eesmärgiks on: panna partner (vastuvõtja) aru saama edastatava teabe sisust. Mõiste "suhtlemine" on oma sisult märksa laiem kui lihtsalt informatsiooni liikumine, sest see haarab nii inimpsüühikat kui ka sotsioloogiat. Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja tundmaõppimine ning sotsiaalsete suhete jaluleseadmine.
Kommunikatsioon on o Ühtlasi on saanud enesestmõistetavaks, et operatsioon, mille abil sotsiaalsed süsteemid end loovad kommunikatsioon (sh ja meediakommunikatsioon) ei ole mitte ainult nüüdisaegse taasloovad kultuuri integraalne koostisosa, vaid selle kandev element. Kommunikatsioon on sõnumite vahetamine saatja ning Seetõttu arvatakse üha enam, et mitte sotsioloogia, vaid vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsilises eeskätt kontekstis just kommunikatsiooniteooria on esmavajalik, et See on ka sotsiaalne interaktsioon sõnumite kaudu. mõtestada ja mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse. Realism ja konstruktivism
Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Inimkommunikatsiooni otseseks tulemuseks on looming, mingi reaalsus. Kommunikatsioon on kollektiivne protsess. Inimühiskonna ja inimsuhete vahel eksisteerib sõltuvussuhe: see väljendub inimkommunikatsioonina. Eesmärgiks on inimestevahelise informatsiooni edasiandmine ja vastuvõtmine. See võib toimuda nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt. Inimkommunikatsiooni osadeks on saatja, vastuvõtja, tagasiside ja aeg. Nii mõtlemiseks kui oma mõtete edasiandmiseks kasutavad inimesed sümboleid. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsuseks on: füüsiline heaolu(nii enda kui ka teiste), enesemääratlus, tööalane kommunikatsioon(suhtlemine töötasandil). Suhtlemine võimaldab meil kontrollida ja juhtida oma keskkonda. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid?
Rööpsed transaktsioonid- partner vastab talle pakutud tasandilt, konfliktide oht minimaalne. Ristuvad transaktsioonid- pöördumine selle mina konseptsiooni poole, millega partner pole nõus. Põhjustab probleeme. Mängud- suhtlemisvorm, käikude ahel, mis viib ettemääratud tulemuseni; iseloomulikuks on varjatud loomus ja tasu. Nt alkohoolik Teabe vahetamine- kommunikatsioon kui sõnumite vahendamisel toimuv sotsiaalne interaktsioon. Efektiivne kommunikatsioon- kui sõnumi vastuvõtja ja edastaja saavad sõnumist ühte moodi aru. MUDELID: 1. LINEAARNE ÜHESUUNALINE (Shannon-Weaver`i mudel) 2. VASTASTIKUNE SÕNUMITE TÕLGENDAMINE (Osgood-Schramm`i mudel) Ringikujuline. 3. SPIRAALIKUJULINE KOMMUNIKATSIOON (Dance`i mudel) Eelnenud kommunkatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist. KOMMUNIKATSIOONI MUUTUS- MUUTUS SUHETES ja vastupidi sõltub: ● Sagedus ● Teemad ● Teemade hulk
TEKSTIÕPETUS Suhtlemine ehk kommunikatsioon põhineb suulisel ja kirjalikul kõnel. Kommunikatsiooni protsess saab toimuda siis, kui on olemas kõneleja või kirjutaja ja kuulaja või lugeja. Sõnumi saatja vastuvõtja ehk retipient. Sõnumi ja tagasiside võivad olla sõnalised või sõnatud, tahtlikud või tahtmatud. Tagasiside võib-olla vahetu (st võib toimuda kohe) või võib toimuda ajaliselt hiljem. Kommunikatsiooni protsess ei ole täiuslik üldjuhul mitte kunagi. Kommunikatsioon ei ole täiuslik, sest enamasti teade muutub teel saatjalt vastuvõtjale. Teate liikumist mõjutavad kaks tegurit : 1. Välised asjaolud (segamine, müra, tegevus väljas); 2
.......................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid......................................................................................................................40 3 Sissejuhatus Meie ümber on palju tekste, aga ikkagi ütleme, et me ei loe. Nii väidab enamik noori. Sealjuures arvestavad nad ainult raamatutega, aga unustavad muu lugemisvara. On palju muid tekste, mida lugeda. Töö üks eesmärkidest ongi tõestada, et minu eakaaslased on lugejad. Ilma lugemisoskuseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Töö autor püüab kõigepealt selgeks teha, milliseid tekste on olemas, mille jaoks neid vaja on ja kuidas tekste koostatakse. Selleks tuli süüvida erinevatesse tekstidesse ja viia
Tagasiside mõjutab suuresti inimeste vahelist kommunikatsiooni. Tagasiside kaudu saame hinnanguid oma käitumisele, kõnele, ja vastavalt sellele kujundame enda enesehinnangu. 9.Milline on aja roll inimkommunikatsioonis?Inimkommunikatsioon toimub ajas ja ruumis. Aja jooksul tekivad meil arusaamad erinevatest normidest, mis muutuvad. Aega saab enda kasuks pöörata, rääkides alla tähelepanu võime piiri (400- 500 sõna minutis). Kommunikatsioon nõuab aega. Sõnumi loomine, edastamine, vastuvõtmine, töötlemine võtab aega. 10.Milline on efektiivne inimkommunikatsioon?Efektiivne kommunkatsioon-kui see mida saatja mõtles on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 11.Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust?Kommunikatsiooni efektiivsuse tõstmine- tuleb jätta endast hea esmamulje, tuleb sõnastada oma mõte kuulajale huvitavalt ja arusaadavalt, tuleb kuulata enda partnerit ja talle pidevalt tagasisidet anda
Kirjandusel on oma struktuur ja muud tunnused (nt me teame autorit), aga me ei teadvusta neid alati. Igaüks meist teeb vahet kirjandusel ja mittekirjandusel - luuletust ei aeta segamini kasutusjuhendiga juba seepärast, kuidas see välja näeb; romaani ei võrrelda telekavaga. Millegi kirjanduseks pidamine sõltub ka harjumusest/ajast (nt mõni meie praegustest populaarsetest noorteromaanidest oleks mõned aastakümned tagasi ära põlatud, kui vulgaarsus). 2.Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus (sisu väljamõeldud, ettekujutatud), fikseeritud, suhteliselt püsiv ja avalik, tõlgendatavus. 3.Mida tähendab J. Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Kunstiteos olles maailma teatud mudel, mingi teade kunstikeeles, lihtsalt ei eksisteeri väljaspool teisi sotsiaalsete kommunikatsioonide keeli. Primaarne modelleeriv süsteem on loomulik keel. Kirjandus on palju keerulisem süsteem kui loomulik keel. Loomulik keel
Uurib kuidas kirjandusteosed mõjuvad. Näiteks: Luule ülendab. 20saj retoorika uurib keelekasutuse strateegiaid, teda huvitab praktiline efekt. Uurib kuidas effekt saavutatakse. Diskursus analüüsib kuidas praktikas toimib ja mida saab saavutada. Tihti analüüsib lisaks kirjandusele ka ajakirjanduskeelt, poliitikute kõnesid, teaduskeelt, juriidilist keelt. Tihti on uusretoorika ideoloogiakriitiline. 90% uusretoorilistest analüüsidest võtavad analüüsiks endale tekste mida nad tahavad kritiseerida (on küll objektiivne uudis, kuid nende kujundite abil on subjektiivset sõnumit edastatud või a'la naispoliitik = blond) Retoorika on viis muuta maailma keelekasutuse kaudu, vastandatuna maailma muuta mingisuguse füüsilise tegevuse kaudu. Stilistika (stylus kirjutuspulk kreeka k) seega erinev käekiri. Samas ka stiil mida tuleb õppida ja korralikult teha (stiilne kirjutamine vs stiilitu kirjutamine) Keeleteaduslik stilistika
(Ta on sündinud teenindaja...!). See võib ju nii olla, sest ilmselt sünnib iga inimene maailma mingite eeldustega midagi mõnest teisest asjast paremini teha (nt paremini arvutada kui laulda või vastupidi). Aga igat oskust, sh suhtlusoskusi, saab soovi korral järjepidevalt edasi arendada. Suhtlusahel, selle koostisosad ja toimimine Suhtlus kujutab endast teatud märkide vahetamist, mille eesmärgiks on sõnumi edastamine ja vastuvõtmine. Head suhted algavad mõlemale poolele arusaadavast suhtlusest, mille eelduseks on suhtluspartneri isiksusega arvestamine ning head suhtlusalased teadmised ning oskused. Ideaalses teenindussuhtluses annavad mõlemad pooled nii teenindaja kui ka klient omalt poolt parima selleks, et suhtlus hästi õnnestuks. Reaalselt see alati nii ei ole. Kes vastutab selle eest, et teenindussuhtlus õnnestuks? Vastus on ühene vastutab
vahel pole distantsi. · Tegevuslikkus dialoog on vahetult situatsiooniga seotud, mille kõneldakse ja mis kõne arenedes muutub teiseks situatsiooniks. Tegelase kõne muudab olukordi: nt tegelane annab käsu, veenab ümber, paljastb saladuse. Olukorrad mõjutavad kõneaineid ja kõneviisi. Draama dialoog on sõnaline tegevus. · Olevikulisus draama aeg-ruum on olevikuline. Näidatakse siin ja praegu toimuvaid juhtumisi. Draama sündmused rulluvad lahti vahetult vastuvõtja ees. Vaataja viibib laval toimuvaga samas ruumis ja ajas. Põhitunnuste rikkumist tajutakse normist kõrvalekaldena. Tegu võib olla kas kehva või uuendusliku autoriga. Dramaturgiline tekst tugineb teistele tekstidele, mõeldud teatris draamateosena esitamiseks. Kasutatakse lavastuse alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend. Võib olla fikseeritud, ent tihti sünnib proovide käigus. Dramatiseering eepilise teksti töötlemine näidendiks
mõjutamine Suhtekorraldus on juhtimise funktsioon, mis määratleb, loob ja säilitab kasulikke suhteid organisatsiooni ning erinevate sihtgruppide vahel, kellest sõltub organisatsiooni edu või ebaedu. Kommunikatsioon Organisatsioonis Joonis 1. Kommunikatsiooniprotsessi mudel.;(193.40.33.19/doc/OKmka03Anne.doc) Kommunikatsioon Organisatsioonis 2. SUHTLEMINE ORGANISATSIOONIS Kommunikatsioon on osa organisatsiooni juhtimisest, see on eesmärgile pühendatud teadlik ressursside juhtimine aga ei ole ühe pressiteate või reklaamkuulutuse saatmine. Vaid on läbiv mõtteviis ehk juurdunud mõtteviis ja lähtub organisatsiooni põhiväärtustest missioonist ja visioonist (arengukavad). Organisatsioonilised suhtlemisvõrgustikud Organisatsioonikaardid raporteerimiskettide kujutamiseks info liikumine
moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast (majandus, sotsioloogia, psühholoogia, IT jne). Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: 1949 uurijad Shannon ja Weaver lõid küberneetikas mudeli, mida hakati ka inimeste vahelise kommunikatsiooni jaoks kasutama: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Osgood & Schrammi tsirkulaarne mudel Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Dekodeerija/intepreteerija/kodeerija sõnum Suhtlemisprotsessis osalejad: · Kommunikaator- info andja.
vahendusel loodav kommunikatsioon. Kommunikatsiooni edukuse mõõdupuuks on, kui suures mahus ja moonutustevabalt suhtlejad infot vahetavad. Vahekord teiste suhtlemise komponentidega on sõltuvalt olukorrast erinev. Kommunikatsiooni mõiste erinevad käsitlused sõltuvad keelest, kultuurist, teadusalast. Ka eesti keeles terminite mitmekesisus (suhtlus, suhtlemine). Infovahetuse põhiskeem: info allikas saatja kanal vastuvõtja info saaja ( Skeem: Shannon ja Weaveri 1949) Osgood lisas sellele skeemile kodeerimise ehk teate tõlkimise mingisse kindlasse märkide süsteemi, teate lähetamise väliskeskkonda ja teabe vastuvõtmise ja dekodeerimise ehk lahtimõtestamise adressaadi poolt. Suhtlemisprotsessis osalejad: Kommunikaator- info andja. Retsipient- info saaja. Kommunikant- mõlemas rollis ehk nii info andja kui saaja. Märk- tähenduslikku sisu omav
kasutamist reguleerivatele normidele, mis on sätestatud põhi- ja keeleseaduses. Viimane ehk kolmas peatükk kirjeldab, millises seisukorras on hetkel eesti asjaajamiskeele kasutus ning toob välja selle põhjused. Seminaritöö keskendub kirjalikule keelekasutusele. Töö tulemused võivad olla kasulikud kõigile, kes töötavad ametlike tekstidega – üliõpilastele ning erinevates valdkondades töötavatele isikutele, kes koostavad ametialaseid tekste. Seminaritöö annab aluse asjaajamiskeelele ning asjaajamiskorrale keskenduvale edasisele uurimistööle. 3 1 EESTI ASJAAJAMISKEEL NING SELLE ROLL ÜHISKONNAS Reet Kasiku järgi on keelekasutus sotsiaalne tegevus ning keelekasutaja on selle protsessi osaline. Vastavalt teksti eesmärgile valib teksti autor keelt valikuliselt. Valides sõnu, lausestruktuuri ning teksti retoorilisi süsteeme, loob autor teatud tunnuste ja tähendusega teksti
Tagasiside on protsess, mille abil inimene võrdleb oma arvamusi ja tegevusi saadud sõnumiga (infoga) ning tagastab saatjale omapoolse arvamuse sõnumi kohta. Kiire, vahetu ja aus tagasiside tõstab 8. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Lühikese aja jooksul (kiirustades) vahetatud info ja edastatud sõnumid võivad vastuvõtjale valesti kohale jõuda. 9. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 10. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Sõnum peab olema otsekohene, sõnum peab olema selge(selge sõnum on mõtete, tunnete, vajaduste ja tähelepanekute täielik peegeldus), lisaks veel kõneletud teksti ümbersõnastamise või kordamisega. Selle tulemusel jääb tekst kuulajale paremini meelde,seega tulemus ka parem. 11
1. toetada organisatsiooni põhitegevust (nt tootmist ja müüki) sihtgruppide informeerituse ja positiivse imago abil (VÄLINE KOMMUNIKATSIOON) 2. kaasata töötajaid organisatsiooni eesmärkide saavutamisse (SISEKOMMUNIKATSIOON) Kommunikatsiooni efektiivsuse tagavad sihtgruppidele suunatud spetsiaalsed sõnumid. Kommunikatsiooni protsess Kommunikatsiooni põhimõtteline skeem: Kommunikaator, saatja Teade, saatja sõnumi sisu kodeerib sõnumi Meedium, vahendaja Retsipient, vastuvõtja dekodeerib sõnumi Tõlgendus müra võib tekkida kõikjal Sõnumi vastuvõtmine Vastuvõtu protsess: Teadvustamine (reklaami, uudise vms kaudu) Huvi tekkimine (lisainfo hankimine) Hinnang vastavalt vajadustele ja soovidele Kontroll või prooviost
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
õppimise suunamine; õpitu kontrollimine; õpitust tagasiside kindlustamine; õppimisele hinnangu andmine; õpitu kinnistamine ja üldistamine. 16. Mis nõuded esitatakse õppetunnile? 17. Tunnikava. Kes koostab? Tunnikava koostisosad. Õpetaja nimi Klass/rühm Kuupäev 1. Tunni teema 2. Tunni eesmärgid Eneseväljenduslik eesmärk o Valikute ja eelistuste põhjendamine o Info töötlemine, edastamine ja vastuvõtt o Oma seisukoha väljendamine o Teksti tõlgendamine o ... kirjeldamine, isikupärastamine, iseloomustamine jne o ... oskuste arendamine Keeleline eesmärk o Sõnavara laiendamine, kinnistamine, rikastamine o Grammatiliste vormide õppimine, kinnistamine, kordamine o Keeleliste väljendite õppimine, kinnistamine, kordamine o Seoste leidmine erinevate keelte vahel
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
ning tutvustaks nende minevikku. See roll jääb tegelaste enda kanda see tekitab suletud maailma, mis loob mulje suuremast ehtsusest, puudub vahendaja roll. Draamas on aeg ja ruum piiratud, sellepärast on näidendid ajaliselt ja ruumilisest keskendunud tegevus toimub ühes kohas ja ajas. Draamas on inimese siseelu kujutamine raskendatud, kuna puudub jutustaja. Tegelane avatakse tavaliselt kõne, käitumise (hääl, miimika, zestid) või ruumi abil. Draama keskendub inimestevahelistele suhetele suhtlemisele ja suhetele, elu teatraalsusele. Suhted tekivad inimeste vahelises dialoogis, elu teatraalsust tuuakse välja erinevate võtetega roll rollis (tegelase esinemine kellegi teisena), teater teatris. Draama on mõeldud teatris esitamiseks teksti piiravad teatri tehnilised ja majanduslikud võimalused. Samuti ajastu eetilised ja esteetilised traditsioonid.
kokkuvõte kirjutatud või suulisest tööst või kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda
kõnest. Mis on retsensioon? See on kriitiline hinnang mingi tööle, nt tekstile, artiklile või mingi esseele. Retsensioon võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. 1-40 Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad inimkommunikatsiooni kanalites on kõik, mis moonutavad informatsiooni või segavad seda vastu võtmast. Võivad olla tehnilised ja semantilised.. Kuidas me loome arusaamise iseendast? Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib
8. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni kanalid? 9. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? *füüsilised *psühholoogilised *füsioloogilised *semantilised 10. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamine on tahtlik tegevus- tähelepanu, arusaamine, meeldejätmine 11. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? 12. Milline on aja roll inimkommunikatsioonis? 13. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see mida saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale 14. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *empaatia 15. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? *pöörata tähelepanu *mõelda rääkijaga kaasa jne 16. Miks peab kommunikatsioonis osalema aktiivselt? 17. Mida tähendab valikuline tähelepanu? Milliseid filtreid me kasutame? *füsioloogilised *psühholoogilised 18
Käitumine teenib vajadusi ja huve (motivatsioon) Nende rahuldamiseks pakub keskkond mitmeid võimalusi (alternatiivid) Otsus sünnib mälus talletatud ja keskkonnast hangitud teadmiste ja seoste implitsiitsel ja eksplitsiitsel töötlusel (otsustamine/hoiakuline infotöötlus) Vabas ühiskonnas kipume eeldama, et halva otsuse eest vastutab alati otsustaja. Mis tahes reklaamteate mõjuväärtus selgub alles siis, kui vastuvõtja on suutnud lõpuni mõista ja läbi mõelda sõnumi, mis sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine.
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon ühise arusaamise loomine inimeste vahel. Siia kuuluvad ka sümbolid. 2. Miks on inimkommunikatsiooni õppimine vajalik? Inimkommunikatsiooni tähtsusele kuuluvad füüsiline heaolu, enesemääratlus ja tööalane kommunikatsioon. 3. Millised sõnumid on verbaalsed? Verbaalsed sõnumid on sõnadega kommunikatsioon. 4. Millised sõnumid on mitteverbaalsed? Mitteverbaalsed on sõnadeta või sõnadele lisaks. 5. Millised on võimalikud mürad inimkommunikatsiooni kanalites? Mürad
Fookuses on tekst ise, selle sisemised seaduspärasused. (Kirjandusteost nähakse kui iseseisvat elu elavat tähenduslikku tervikut. Teos on midagi enamat kui autori teadlik loomeakt, teos võib sisaldada tähenduskihte, millest autor polnud kirjutades teadlik.) Materiaalsus õige versiooni kättesaamine; erinevad väljeaanded. Olulised on keel, stiil ja struktuur. Lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum: Fookus on lugemisprotsessil. Iga lugeja loob teksti. Seega on niipalju tekste nagu lugejaid. Lugejajaotused, määrab ära, kuidas mõnda teksti loeme. Oluline on ka zanr, igat loetakse erinevalt (nt kriminullid). Lugemispraktikad. Ei põhine uuringutel on hüpoteetilised, teoreetilised. Oluline küsimus seisnebki selles, et kuidas uurija teab, mida inimesed loevad ja kuidas mõtlevad. Kontekstikesksed lähenemised: Konteksti määratlemine, kuhu (kirjandus)tekst paigutatakse, tõmmates paralleele teksti ja konteksti elementide vahele. Kontekstid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
