Majandusaasta aruanne koosneb: • Tegevusaruanna • Tegevjuhtkonna deklaratsioon • Raamatupidamise aastaaruanne • Audiitori järelotsus • Majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek (äriühingutel) 9.Kirjelda kassa- ja tekkepõhist raamatupidamist. Kassapõhine raamatupidamine on lihtsustatud arvestus, kus oluline on vaid raha liikumine. Tulu kajastatakse siis, kui raha laekub ja kulu siis, kui makstakse välja. Tekkepõhine raamatupidamine on see, kui tulud ja kulud kajastatakse nende tekke ajal, sõltumata raha liikumisest. 10.Kumb on tekkepõhine aruanne, kas kasumiaruanne või rahavooaruanne? Kasumiaruanne on tekkepõhine. 11.Mis on kontoplaan? Kontoplaan on kõigi ettevõttes kasutatavate kontode nimetuste ja kontonumbrite loetelu. 12.Mis on sise-eeskirjad? Mida neis kirjeldatakse? Raamatupidamise sise-eeskiri aitab ettevõttel järgida raamatupidamise arvestus printsiipe eriti järjrpidevuse osas
rahalise sissemakse 100% osakapitali ulatuses (kõigil asuitajatel peab olema ID-kaart). · Äriregister asub kohtu juures Tartu Maakohtus · Osakapital peab olema vähemalt 2500 · Notarikulud sõltuvad osakapitalis suurusest, asutajate arvutst, tõendamist vajava dokumendi lehekülgede arvust. NB! Notrikulud puuduvad, kuui OÜ asutatakse läbi e- äriregistri ettevõtteportaali. · OÜ raamatupidamine on tekkepõhine ehk majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele. · Tulumaks 21% makstakse juhul, kui ettevõtte osanike otsuse alusel otsustati maksta osanikele dividende. · OÜ on Eestis levinuim äriühinguvorme. · OÜ-d on võimalik osta valmiskujul. 3.3 Akstsiaselt · Akstsiaselt on äriühing, millal on akstiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuse eest
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud Majandusarvestuse liigid finantsarvestus maksuarvestus kuluarvestus finantsaruannete analüüs sisekontroll juhtimisarvestus eelarvestamine audiitorkontroll
korrigeerimiskanded 31.12. Hinnang: tekkep. garantiikulu (3% * $260 000) 7 800 -7 800 31.12. Tekkepõhine intressikulu ($100 000 * 8/12 * 9%) 6 000 -6 000 31.12
Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse raamatupidamisregistrites üks kord. Ühekordse kirjendamise puhul ei kasutata kontoplaani vaid tehing kajastatakse sisuliselt ühel kontol lähtudes vara suurenemisest ja vara vähenemisest. Eesti Vabariigis on sellist arvestusandmete registreerimise moodust teatud tingimustel lubatud kasutada ainult füüsilisest isikust ettevõtjatel kassapõhise arvestuse näol. 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele Tekkepõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud Raamatupidamist kassapõhiselt võivad pidada FIE-d. Kõikidel teistel raamatupidamiskohustuslastel peab olema tekkepõhine raamatupidamine 13
10. Sünteetiline ja analüütiline arvestus (seosed sünteetilise ja analüütiliste kontode vahel). Sünteetiline arvestus - Peakonto, kus on summeeritud mitme konto arvestus. Analüütiline arvestus – sünteetilise konto allkonto 11. Ühe-ja kahekordne kirjendamine. Kahekordse kirjendamise eelised. Ühekordne kirjendamine lubatud FIE kassapõhise arvestuse näol. Kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Kassapõhine – majandustehingud kajastatakse kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha laekunud või välja makstud. Kahekordne kirjendamise nõue. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Lihtlaused – ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausend – hõlmab kolme või enamat kontot.
b) füüsilisest isikust ettevõtja. c) Eestis registrisse kantud välismaa riühingu filiaal. Eesti hea raamatupidamistava- rahvusvaheliselt runnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse kesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse paragraaf 32 lõikel 1 väljaantavad raamatupidamise toimkonna juhendid. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodied on ? a) Ainult tekkepõhine b) Ainult kassapõhine c) Kassapõhine ja tekkepõhine d) Kulupõhine Tekkepõhine raamatupidamine tähenab, et--- a) Tehin kajastatakse raamatupidamises peale sõlmimist alles siis, kui raha on laekunud. b) Tegin kajastatakse raamatupidamises peale sõmimist ja raha laekumine pole oluline. c) Tegin kajastatakse raamatupidamises ainult juhul, kui raha liigub. Algdokumendid kohustuslikud rekvisiidid on: -dokumendi nimetus ja number -koostamise kuupäev
1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest) Majandusaasta aruanne koosneb: 1. Tegevusaruandest ja 2. Raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus. Bilanss – raamatupidamisaruanne mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit. Varad = kohustused + omakapital Alternatiivvorm -> Omakapital = Varad – kohustused Kassa- ja tekkepõhine arvestus: 1. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandus tehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 2. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Raamatupidamiskirjend – ehk lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. Majandustehingute kuupäev, raamatupidamiskirjendi järjekorranumber,
Ilma varasid investeerimata ei ole võimalik koostada bilanssi ja selgitada majandustulemust Kahekordne kirjendamine- Sisemise kontrolli võimalus Võimaldab perioodilist bilansside koostamist Lihtne selgitada majandustehingu viisi Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb sellest, et: Majandustehingut on kajastatud kahel kontol Passiva ja aktiva kontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus 12. Kassa- ja tekkepõhine arvestus. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumistele või väljamaksmisele. 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid) Lihtlausendid milles ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. Liitlausendid mis hõlmab kolme või enamat kontot.
Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv, Osanike sissemaksed miinus väljamaksed osanike jooksval Ettevõtte jooksva aasta väljamaksed/ sissemaksed (netos) aastal Aruandeaasta kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 2.Kontodele kirjendatud D = K
suurenemine ja mis vähendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; Kasum (kahjum) ettevõtte aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; Majandustehing tehing või sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kasumit võib ettevõte jagada omanikele dividendideks, seega kasumlik tegutsemine on iga ettevõtte peamiseks eesmärgiks. Kassapõhine ja tekkepõhine arvestusmeetod Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses. NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
MÕISTED: MAJANDUSTEHING: Raamatupidamis kohustlase tehtud tehing kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamis kohustlast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustused ja omakapitali koosseis. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise a...
Eriti taunitav on selline tahtlik tegevus. 9. Avalikustamise printsiip - finantsaruandes esitatakse kogu info, mis võimaldab saada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. 10. Sisu ülimuslikkuse printsiip - majandustehingute kajastamisel finantsaruannetes ja raamatupidamisarvestuses tuleb lähtuda nende sisust, mitte juriidilisest vormist. 11. Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus - tekkepõhine arvestus nõuab, et majandustoiming tuleb kajastada nende toimumise hetkel sõltumata raha liikumisest. Kassapõhine arvestus nõuab, et majandustoiming kajastatakse raha liikumise hetkel. 12. Õige ja õiglane kajastamine - majandustoimingud tuleb finantsarvestuses kajastada õigesti ja õiglase väärtusega/hinnaga. Finantsauditi eetilised põhimõtted: 1. Ausus - finantskontroll peab olema oma professionaalse teenuse osutamisel otsekohene ja aus. 2
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu.
Omanikud Ainuomanik Üks või mitu Üks või mitu Kapital 40 000 400 000 Isiklik Kogu varaga Ei vastuta Ei vastuta vastutus isiklikult isiklikult Juhtimine FIE Üldkoosolek, Üldkoosolek, (nõukogu), nõukogu, juhatus juhatus RMP.korral RMPS, Juhatus, Juhatus, damine omaniku soovi tekkepõhine tekkepõhine järgi Lõpetamine Omaniku otsus Osanike otsus Üldkoosoleku või surm otsus 10.1.13 Mai Takkis 12 Raamatupidamise korraldamine Seadusandlus Raamatupidamise Seadus (RPS)Vastu võetud 20. novembril 2002.a. Jõustus 1. Jaanuarist 2003.a. (Eelmine oli vastu võetud 8. Juunil 1994.a.) Maksuseadused Asutuse põhimäärus 10.1.13 Mai Takkis 13
Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit. 15. Kassa- ja tekkepõhine arvestus Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 16. Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend)
1) Korraldama rmp nii et oleks tagatud aktuaalse, olulisuse, objektiivsuse ja võrreldava informatsiooni saamine rmpkohustuslase finantsseisundist. 2) Dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. 3) Kirjendama algdokumentide või koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid rmpregistrites. 4) Koostama ja esitama majandusaasta aruande. 5) Säilitama rmp dokumente. 5. Mida tähendab tekkepõhine arvestus? Majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinu toimumisele, sõltumata sellest, kas raha on välja makstud või laekunud. 6. Millise aja jooksul peab rmpkohustuslane oma majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama? 7. Mis on majandustehingut kinnitavaks tõendiks? Majandustehingut kinnitavaks tõendiks on algdokument, millel peavad olema järgmised andmed: 1) Dokumendi nimetus ja nr;
aruannetes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga Monetaarsuse printsiip raamatupidamises väljendatakse kõik varad, kohustused ja majandustehingud rahas Kassapõhise arvestuse printsiip majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud Tekkepõhine printsiip nmajandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud Realiseerimise printsiip tulud arvestatakse realiseerimismomendil või lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul Soetusmaksumuse printsiip varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamisarvestuses kajastatakse nende soetamise või tekkimise momendil tegelikus
P10-2A 01.01.2007 Samalaadse materiaase põhivara vahetustehing -106 000 01.07.2007 Hoone depretsiatsioonikulu müügipäevani (01.01. - 01.07.07) 01.07.2007 Hoone müük (materiaalse põhivara müük) 100 000 600 000 31.10.2007 Hoone ja maa ost, maksti 300 tuh (materiaalse põhivara ost) -300 000 KORRIGEERIMISKANDED 31.12.2007 Sõiduki tekkepõhine depretsiatsioonikulu (01.01.-31.12.2007) 31.12.2007 Hoone tekkepõhine depretsiatsioonikulu (01.11.-31.12.2007) Perioodi muutused 100 000 -406 000 600 000 31.12.2007 Konto jääk 100 000 -406 000 600 000 Väljavõtted finantsaruannetest Nelson Lewis
J. Tikk. Finantsarvestus. Tallinn: Valgus, 2003. EV raamatupidamise seadus. Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise käsiraamat, koostajad PricewaterhouseCoopers, BDO (täiendatav kogumik), Äripäeva kirjastus, Tallinn 2003. Näiteid eksamiküsimustest Tõene – Väär Märkida, kas järgmised väited on tõesed (T) või väärad (V). 1. Raamatupidamisbilansi aktivas näidatakse vara allikad. 2. Raamatupidamisbilanssi nimetatakse ka finantsseisundi aruandeks 3. Tekkepõhine arvestus tähendab, et firma tulud tekivad alles siis, kui raha on laekunud. 4. Kreeditorid on firmad või isikud, kes on meie firmale võlgu. 5. Akumuleeritud kulumi kontol on raha põhivara asendamiseks. Test Märkida õige vastusevariant. 1. Kui avansstulu konto korrigeerimata saldo on 3800 krooni ja korrigeerimiskandel debiteeriti kontot 500 krooniga, siis selle konto korrigeeritud saldo on a) 4300 deebetis; b) 4300 kreeditis;
Ühekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvestusregistris ainult üks kord. Kahekordne kirjendamine on arvestusmoodus, kus tehing registreeritakse arvetusregistris vähemalt kahel kontol, ühe konto deebetis ja mingi teise kohto kreeditis. Kahekordse kirjendamise eelised – sisemise kontrolli võimalikkus; võimaldab perioodiliselt bilansse koostada lihtsamalt; lihtne selgitada majandustulemit. 13) Kassa- ja tekkepõhine arvestus: Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. (Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.) 14) Raamatupidamislaused (liht-, liit- ja komplekslausend):
1. Raamatupidamise kohustatud : riik(ministeerium, riigi kantselei, president), juriidiline isik, fie, omavalitsuse üksus, filiaal nt. Prants on largemad eeskirjad 2. Algdokument, mis tõendab majandustehingut (nt.raamatupidamiskirjendi järjekorra nr) 3. Majandus tehinguid dokumeteerima ning kirjeldama raamatupidamisregistris(käsitsi või elektroonselt). Seitse aastad peab säilitama 4. Kassapõhine(maj tehingud näidatakse raha liikumis(fied)) ja tekkepõhine(tehingute toimumise) arvestus 5. raamatupidamise sise-eeskiri reguleerid ise seda mis on reguleerimata seaduses Vara, kohustused ja omakapital Valem : Vara = kohustused + Tulu, kulu ja kasum Valem : Kasum= tulu kulu Majandusaasta aruanne aega teha 6 kuud aruanne esitatakse äriregistrile BILANSS Näitab ettevõte finantsseisundit (vara, kohustus, omakapital) ühes momendis, mingil kindal päeval. Kontod ja kahekorde kirjutamine
Peab maksma tulu pealt nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. Sobib eelkõige äritegevuse algusaastatel. Ettevõtlus pole väga lai ning algkulutuste võrra on võimalik maksubaasi vähendada. Probleemiks võib olla ka see, et teine ettevõte ei arvesta FIE-t kui usaldusväärset partnerit. Kui ettevõtja käive on aastas üle 16 000 euro, tekib käibemaksukohustus. Siin peaks kaaluma firma asutamist. FIE võib soovi korral pidada raamatupidamist kassapõhiselt. Raamatupidamisarvestus võib olla tekkepõhine või kassapõhine. Kassapõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. FIE jaoks on raamatupidamine peamiselt maksuarvestus. Toimub kalendriaasta raamides, mille kohta peab esitama tuludeklaratsiooni. Hiljemalt 31.-ks märtsiks.
Arveldusarve 60860 võlgnevus hankijatele 10330 Debitoorne võlgnevus 100 Reservfond 12000 Põhivara 10000 Kokku 72730 Kokku 72730 Bilansimaht 72 730 kr Ülesanne 4 1. Tekkepõhine raamatupidamine - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. 2. Erisoodustuseks on igasugune kaup, teenus, boonustasu või rahaliselt hinnatav kingitus, mida
AS aktsiaselts (3) · Aktsiaseltsi kõrgemaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek · Üldkoosolek valib ja kutsub tagasi nõukogu liikmeid, keda on enamasti kolm ja kes valitakse üldjuhul viieks aastaks, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaselts ja osaühing Eelised + Puudused - · Piiratud vastutus · Suurem tegevuste · Võimalus kaasata kapitali reguleeritus · Omandiõiguse üleandmine · Tekkepõhine · Paremad võimalused juhi raamatupidamine kaasamiseks (keerukam võrreldes FIE- · Kapitali suurendamise ga) võimalus · Info avalikustamise kohustus · Piiramatu eluiga, suurem · Väiksem paindlikkus stabiilsus juhtimises · Sobivus nii suur- kui · Üksikisiku kontrolli väikeettevõttele vähenemine · Juhtimine omamine · Omanike ja juhtide lahkhelid
21-dets-06 raha sisse: ostjalt ettelaekumine $900 900 21-dets-06 sekretäriga töölepingu sõlmimine 26-dets-06 raha välja: 05.12 krediitostu eest $300 -300 28-dets-06 raha sisse: 09.12 krediitmüügi eest $600 600 -600 30-dets-06 raha välja: omaniku kasumi jaotus $1 600 -1 600 detsembrikuu tulu ja kulu korrigeerimised 31-dets-06 tekkepõhine teenustulu $400 400 31-dets-06 21.12 ettelaekunud teenuse müük $300 31-dets-06 detsembris kulutatud kontoritarbed $200 -200 31-dets-06 põhivara deprets.(seadmed $50, mööbel $60) 31-dets-06 sekretäri detsembrikuu palk $500 Perioodi muutused 16 300 -4 600 2 100 -600 300 -200 2 000 31.12
finantsseisundi kohta Välja Organisatsiooni Omanikule tegevuse tulemuste Teistele (kreeditorid, kohta investeerijad, ostjad, tarnijad, valitsus) 2/9/2015 Mai Takkis 4 Raamatupidamise areng 2/9/2015 Mai Takkis 5 Kassapõhine versus tekkepõhine raamatupidamine Majandustehingud kajastatakse siis, kui raha on tegelikult laekunud või tegelikult tasutud. Kasutamine on piiratud. Majandustehingud kajastatakse siis, kui nad on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. Järgmiste perioodide tulusid ja kulusid ei kajastata
a. omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist). Kasum/kahjum- rkp aruandeperioodi kulude ja tulude vahe Majandustehing- rpk tehtud tehing, kolmandate isikute vahel tehtud tehing või rpk puudutav sündmus mille tagajärjel muutub rpk vara, kohustuste või omakapitali koosseis. Kassapõhine arvestus: majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele, (nt. osteti auto 5.jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 10 jaan. Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. Kõik ettevõtted peavad kaustama tekkepõhist arvestust ja kahekordset kirjendamist. (nt. osteti 5 jaan, maksti 10 jaan. kajastatakse 5 jaan-ostukuupäev
Note 1 23. Dec. 2008 13 000 9% 360/360 1/ 1 1 170 23. Dec. 2009 14 170 Note 2 30. Nov. 2008 12 000 12% 180/360 1/ 2 720 30. May 2009 12 720 Note 3 07. Dec. 2008 9 000 10% 30/360 1/ 12 75 06. Jan. 2009 9 075 Tekkepõhine intress (Accrued interest) 31. Dec. 2008 principal interest rate time passed time passed accrued interest 2008 Note 1 13 000 9% 8/360 1/ 45 26 Note 2 12 000 12% 30/360 1/ 12 120
127. suhtarv - относительное число 128. sundlikvideerimine - принудительная ликвидация 129. surve - напор 130. sõltumatus - независимость 131. sätestama - предписывать 132. taasesitama - воспроизводить 133. tagajärg -последствие 134. tagama - обеспечивать 135. teadlikkus - сознательность 136. teavitama - уведомлять 137. tekkepõhine - исчисляемый 138. tõendama - доказывать 139. toetama - поддерживать 140. toore 141. tööandja - работодатель 142. tööjõukulud - затраты труда 143. toodang - продукция 144. tooraine - сырьё 145. tulumaks - подоходный налог 146. turustuskulud - маркетинговые расходы 147. töötuskindlustus - страхование по безработице 148
100.- kroonise osa. On see õiguspärane? 3. Võib sisaldada aktsiate eest tasutud nimiväärtust ja ülekurssi 4. Võib moodustuda ainult ühte liiki aktsiate sissemaksetest 5. Võib sisaldada eelisaktsiaid nimiväärtusega 1/3 ulatuses aktsiakapitalist 6. Aktsiakapitali võib vähendada 1. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 2. Aktsiate turuväärtuse vähendamisega 3. Fondiemissiooniga 4. Aktsiate tühistamisega 5. Oma aktsiate tagasiostmisega 7. Tekkepõhine arvestus tähendab 1. Sõltuvust raha laekumisest 2. Kulu arvestust hetkel kui see tekkis 3. Tulu arvestamist raha sissetulekust kassasse 4. Kohustuse teket kui kauba hankimisel saadakse arve 5. Tulu arvestamist I kvartalis, kui sel perioodil toimub rendi ettemaks II kvartalisse 8. Finantsanalüüsi põhietapid on 1. Arvutamine ja interpreteerimine 2. Järelduste tegemine 3. Suhtarvude analüüs 4. Ettevalmistav etapp 5. Järelkontrolli sooritamine 9
s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 toodet olid defektiga ning need remonditi kuu jooksul. Tekkepõhine garantiieraldis kuu lõpul on 1000 krooni. Garantiieraldi s D K 1000 S0 = 0 1600 S1 leida Müügitulu 320 000 = 800 tk müüdi 800 * 0,04 = 32 tk on praak 32 * 50 kr = 1600 prognoositud summa 20 * 50 = 1000 reaalne summa T-13.7 Firma võttis 1. Septembril 200X üheaastase laenu 177 000 krooni, intressimäär on 12%. Majandusaasta lõpul 31
Omakapitali väljamaksete ja dividendide maksete korral tuleb täita ka INF1, kus näidatakse, kellele täpselt makseid tehti. Need andmed lähevad hiljem otse üksikisiku tuludeklaratsioonile. 2. Käibedeklaratsioon koos lisadega Käibedeklaratsiooni peab igakuiselt esitama käibemaksukohustuslane. Käibedeklaratsioonis tuleb ära näidata oma maksustatav käive ja käibemaks, mis on õigus tagasi küsida. Käibedeklaratsiooni aluseks on tekkepõhine arvestus, mitte kassapõhine. Müügilt maksad käibemaksu ära, kui müük on sooritatud, ka siis, kui ostja sulle raha maksnud veel ei ole. Käibedeklaratsiooni täitmine on juba keerulisem ettevõtmine, seda paari lõiguga ära ei selgita. Lahtrite selgitus on muidu olemas KMD vormi teisel leheküljel Piiratud käibemaksukohustuslane esitab käibedeklaratsiooni ainult siis, kui tal on midagi deklareerida. Käibedeklaratsiooni INF lisad esitab käibemaksukohustuslane, kui ta on
Asutamisel sõlmivad asutajad asutamislepingu. Osaühing (OÜ) Osakapital on osadeks jaotatud Osakapital min 2500 € Sissemaks võib olla rahaline või mitterahaline Enamlevinud ettevõtte vorm Eestis. Osanik ei vastuta isiklikult, OÜ vastutab see eest kogu oma varaga kohustuste täitmise eest. OÜ võib asutada üks või mitu isikut. Osaühing (OÜ) Eelised Puudused Vastutus ainult osamakse Raamatupidamine ulatuses tekkepõhine Suurema kapitali kaasamise Kasum tuleb jaotada võimalus Min osakapitalinõu suurendab Riigi regulatsioonid usaldusväärsust Eelised Puudused Ühingu eluiga piiramatu Asutamine aja- ja rahakulukam Omaniku vahetamine Mitme liikme korral pole keeruline võimu osaline kaotamine Osaku suurus määrab Aastaaruande avatus, otsustusõiguse ärisaladuse osaline avalikustamine Täisühing (TÜ)
tasemetele. · Ajalooliselt leidnud laialdaselt kasutust, kuid puudusi palju (olulisim ehk tulemus- aruandluse võimaluse puudumine). Tulemuspõhine eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis seob ressursside eraldamise mõõdetavate tulemustega. · Sisenditeks on mitmeaastane eelarvestrateegia ja eelmise eelarveperioodi tulemused. · Süsteemi edukuse eelduseks on kolme riigijuhtimise ahela (juhtimis-, aruandlus- ja auditeerimisahel) toimimine. Tekkepõhine eelarvestamine · Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest. · Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub. · Eelised: o Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine o Varade ja võõrkapitali tedlik juhtimine o Rahakäibe juhtimine ja ressursikasutuse suurenev efektiivsus Staatiline ja paindlik eelarve · Staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud kondlast tegevusmahust
õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eesti registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. 61. Raamatupidamise korraldamise võimalused. § 5. Tekke- ja kassapõhine arvestus (1) Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. (2) Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. (3) Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 62. Raamatupidamise siseeeskirjade põhilised andmed. (kas peab lisama seda nimekirja lk. 54) ?
omakapital = varad ) Kasumiaruanne või tegevustulemuste aruanne ( tulud + kasum – kulud – kahjum = sissetulek) Rahakäibe aruanne (raha juurdevoog – raha väljavoog = rahaliste vahendite muutus). Raamatupidamisarvestus tugineb metodoloogilistele eeldustele, mida nim raamatupidamise põhimõteteks ehk printsiipideks, mille mõistmine on eelduseks finantsaruannete õigele tõlgendamisele. ( majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, soetusmaksumuse printsiip, monetaarsuse printsiip, tekkepõhine arvestusprintsiip, realiseerimise printsiip, tulude ja kulude vastavause printsiip, olulisuse printsiip, konservatiivsuse printsiip, järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, objektiivsuse printsiip, tõene ja ausa kajastamise printsiip)
b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise, mõõtmise, kogumise, analüüsimise, töötlemise, interpreteerimise ja vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. c. kuluarvestus - protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. 4. Finantsarvestus a. Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud b. Majandusaasta aruande koostamise printsiibid: – majandusüksuse printsiip – jätkuvuse printsiip – arusaadavuse printsiip – olulisuse printsiip – tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – on vastavalt kehtivale raamatupidamise
Finantsaruannete (bilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne kaudmeetodil) sisu tundmine ja aruannete vaheliste seoste mõistmine Bilanss -Kajastab ettevõtte varasid, kohustusi ja omakapitali mingi kindla kuupäeva seisuga( vara mis kuulub ettevõttele antud aja hetkel) Kasumiaruanne - Kajastab ettevõtte tulusid ja kulusid mingil ajaperioodil (marginal) Rahavoogude aruanne - Näitab kuidas liikumised bilansis ja kasumiaruandes mõjutavad rahavoogu mingis ajaperioodis Mõistete tekkepõhine ja kassapõhine arvestus tundmine Varude välde näitab -majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. ( Reaalne hetkel olemasolev raha) Eelarvestamise meetodite tundmine Mõistete finantsturg, rahaturg ja kapitaliturg tundmine
dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. 4. Milles seisneb kassapõhise ja tekkepõhise arvestusprintsiibi erinevus? Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 5. Kontod ja kahekordne kirjendamine, selgita nende sisu ja olemust. Konto on informatsioonikogum, mis sisaldab andmeid raamatupidamiskohustuslase (edaspidi tekstis ka majandusüksuse) varade ja kohustuste ning omakapitali jääkide
ettevõtluse käive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohustuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra võib raamatupidamist korrastada kassapõhiselt. Ühtlasi arvestab kassapõhine raamatupidamine ainult tegelikult makstud või saadud raha. Siin ei peeta arvet ettevõtja nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. FIE peab arvestama sellega, et kõigi juriidiliste isikute jaoks on võimalik ainult tekkepõhine raamatupidamine ning raamatupidamist või rahandust õppinud inimesed oskavad reeglina ettevõtja arvepidamisest mõelda ainult tekkepõhiselt. Samuti peavad nad kõiki raamatupidamise seaduse nõudeid kohustuslikeks ja loomulikeks (Ettevõtlusvormid, 2015). 1.5 Ärinime mõiste Ärinimi on toote või teenuse nimetus, mis on registreeritud äriregistris. Äriühingu ärinimi peab väga selgelt eristuma teistest äriregistrisse kantud ärinimedes. Samuti peab FIE ärinimi
· Äriseadustik §183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist; · Äriseadustik §306 lg4 juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist; · Äriseadustik §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. · · Tekke- või kassapõhine arvestus · Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. · · Vara on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. (RPS § 3) · Varade jagunemine · Ettevõtte varad jagunevad kaheks: · Käibevara · Põhivara · Käibevara. Põhivara · On raha ning varad, mis eeldatavasti kasutatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse
Maksuvõlgadena kajastatakse kõiki makse ja makseid, mida kogub Maksu- ja Tolliamet. Maksud jagunevad: Riiklikud maksud (käibe-, tulu-, sotsiaal-, aktsiisimaks jne) Kohalikud maksud (reklaami-, loomapidamis-, teede ja tänavate sulgemise maks jne) Töötuskindlustusmakse ning kogumispensionimakse ei ole maksud. Maksuvõlad (2) Tulu- ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustus- ja kogumispensionimakse arvestamine on kassapõhine. Käibemaksu arvestamine on tekkepõhine. Sotsiaalmaks, tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kogumispensionimakse deklareeritakse (vorm TSD) ja tasutakse Maksu- ja Tolliametile tasu maksmise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Käibemaksu arvestusperiood on kalendrikuu. Käibemaks deklareeritakse (vorm KMD) ning tasutakse Maksu- ja Tolliametile käibe toimumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. Käibemaks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Käibemaksumäär on:
Ettevõtlusega tegelevatele füüsilistele isikutele kehtib mitmeid soodustusi võrreldes juriidiliste isikutega. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle realiseerimise netokäive ei ületa käibemaksukohustuslasena maksuametis registreerimiseks kehtestatud määra (k.a 250 000 tuh kr) võib pidada arvestust lihtsustatud korras ja kassapõhiselt. Kassapõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhine arvestusprintsiip - on majandustehingute kajastamine vastavalt toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud. RPS näeb ette arvestuse korraldamise kohustuse. Lähtudes sellest ettevõtte omanik või omanike poolt volitatud tippjuht võib: 1) moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse või võtta tööle raamatupidaja;
aruannete koostamise korda; arvutitarkvara kasutamist raamatupidamise; raamatupidamise korraldamisega kaasnevaid sisekontrolli meetmeid. Raamatupidamise sise-eeskirju täiendatakse või parandatakse vastavalt vajadusele, eskirju säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist. Raamatupidamise meetodid Raamatupidamise arvestuse kaks liiki on: kassapõhine arvestus; tekkepõhine arvestus. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis kui liikus raha. Näiteks müües kaupa ja saades kohe raha kajastatakse tehing kohe. Kui ostjale antakse kaup antud kuul ja raha laekub kokkuleppe kohaselt järgmisel kuul kajatatakse tehing alles järgmisel kuul. Tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil. Sama lugu on ka kuludega. Näiteks antud kuul arvestatakse töötajatele palka, kuid raha väljamaksmine toimub alles järgmisel kuul
I OSA EELARVE on vahend. Kirjendatakse tulevasi tegevusi, finantsallikaid, teostamiseks kulusid. Fikseeritud struktuuri ja hierarhilise ülesehitusega süsteem. Realistlikel prognoosidel põhinev tegevusplaan. VISIOON-(Milliseks me tahame saada?)avalik kirjalik kokkuvõte org-i tulevikust, milliseks soovitakse org-i arendada. Määrab tegutsemise põhisuuna. MISSIOON-(Miks me eksisteerime?)kirjeldab org peamise ül-i. Mida asutus teeb ja kelle jaoks? Ei tohi tihti muutuda. Lühike, selge ülevaade. STRATEEGIA-definitsioon tuleneb tegevuse tulemuslikkusest(e/v teeb õigeid asju). Vahendid ja meetodid e/v ülima eesmärgi saavutamiseks vajalike tingimuste täitmiseks. Saavutada otsustaval hetkel otsustavas lõigus otsustav ülekaal(olla konkurentidest samm eespool). Strateegiline planeerimine- järgmise 3-5a jooksul käivitatavate programmide ja nendesse suunatavate ressursside ligikaudse mahu üle otsustamise protsess. FIRMAPORTFELL-firma tooted/tegevusval...
· Teadmised, oskused, kogemused · Sihikindlus · Õnn, vedamine MILLINNE ÄRIÜHINGU VORM VALIDA ? · Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), ei maksa sotsiaalmaksu siis kui ta töötab veel kellegi juures · Täisühing (TÜ) · Usaldusühing (UÜ) · Osaühing (OÜ) · Aktsiaselts (AS) · Sihtasutus · Mittetulundusühing FIE · Avaldus äriregistrile · Kui käive ületab 250 tuhat krooni, siis käibemaksukohuslasena tekkepõhine raamatupidamine, kui ei siis kassa põhine raamatupidamine · Sotsiaalmaks avansiliste maksetena · Täisvastutus UÜ JA TÜ · Kaks või enam inimest... · ei saa olla riik ega OV · UÜ- lepitakse kokku nimes, sissemaksete suuruses · TÜ- võib esindada iga osanik OÜ · Väike algkapitali nõue · Osakud · Lihtne juhtimisskeem · Ärinime sobivus · Audiitor OÜ-DOKUMENDID
· dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; · majandustehingute kirjendamine algdokumentide või koonddokumentide alusel . · koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; · säilitama raamatupidamise dokumente. §5. Tekke- ja kassapõhine arvestus Kassapõhine arvestus on seotud raha laekumisega või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud . Raamatupidamist peetakse tekkepõhiselt . §6. Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid
Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõude...
Otsekuluarvestus - kulukohtadele (nt teenused) jaotatakse lisaks muutuvkuludele tootmise kaudkulud, mis üldjuhul on ühtlasi ka püsivkulud. C. Täiskuluarvestus - kulukohtadele ( nt teenused) jaotatakse kõik ettevõtte tegevuskulud D. Kulude ala- ja ülejaotamine Kuluarvestuse põhimõtete ja –meetodite valik • Tekke- vs kassapõhine arvestus? – Tekkepõhine • Vastutus- vs tegevuspõhine kuluarvestus? – Domineerib tegevuspõhine, metoodilisi võtteid on mõlemast • Osa-, otse- või täiskuluarvestus? – Omahinna arvestamiseks täiskuluarvestus, osakulu- ja otsekuluarvestus hinnakalkuleerimise jm juhtimisotsuste tarvis • Andmeallikad? – Andmeladu: integreerib finantsarvestussüsteemi + ERP/MRP/CRP/jne + personali infosüsteem + juhtimisinfosüsteem + jt
annaabi.ee 
