Vooluvee tekkelised pinnavormid Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning seetõttu...
*) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenedes jäävad veevabaks varasemad jõe põhjad moodustades astmelisi pinnavorme.
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve ...
Mandrijäätekkelised kuhjevormid Christopher Tammesoo 9.a Rainis Tsänk 9.a Sissejuhatus Mandrijäätekkelisi kuhjevorme on kahte liiki: - moreentasandikud, - moreenkünkad, Need koosnevad enamasti moreenist. Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliust...
Mere, järve ja põhjavee tekkelised pinnavormid Nimi, klass Mere ja järve tekkelised pinnavormid Sageli kohtame mere- või järve rannikul mitmesuguseid astanguid ja järsakuid. Need on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena. · Kulutusvormid lained kulutavad ja tekivad näiteks, rannakaljud,rannajärsakud ja murrutuskulpad jne. · Kuhjevormid- lained kuhjavad ja tekivad näiteks, meretasandikud,järvetasandikud,rannavallid ja maasääred jne. Rannavallid
Harjumaa loodusgeograafia referaat Juhendaja: Elva 2016/17 Sisukord 1. Aluskord .......................................................................................... 3 2. Pealiskord ..........................................................................................4 3. Pinnakate ja selle mõju maastike kujunemisel................................................5 4. Mandrijäätekkelised pinnavormid..............................................................6 5. Päras jääaega tekkinud pinnavormid...........................................................7 6. Taimestik...........................................................................................8 7. Kasutatud materjalid..............................................................................9 8. Lisa 1..............................................................................................10 9
*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenede...
põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed
Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3
Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline .Eesti paikneb ida-euroopa lauskmaal ( tasandik,kus on kõrgustikud ja nõod ) 15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised Nt : Voored ( vooremaa, laiuse voor 144m ) 2. raskusjõutekkelised nt rusuhunnik 3. igikeltsatekkelised Nt . Söllid lohk,mis on tekkinud jää sulamisel. 4. tuuletekkelised.nt Liivaluited 5. mere ja jää tekkelised. Nt Pank e. klint 6. vooluvee tekkelised nt. jõeorg. 7. põhhjavee tekkelised nt. karstipinnavormid 8. kosmosetekkelised.- nt. / metreoiidikraatrid. 9. inimtekkeline e. tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid :
4. Kuidas on tekkinud mõhnad? Mõhnad on tekkinud liustikul, liustiku servas või jääpankade vahel olevate jääjärvede ja jääjõgede setetest. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Moodustavad liitudes mõhnastikke. Glatsiofinaalsed mõhnad on tekkinud jääjõgedes. Koosnevad põimkihilistest setetest. Limnoglatsiaalsed mõhnad on tekkinud jääjärvedes. Koosnevad rõhtkihilistest setetest Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Lühivastused (1-2p): 1. Mis on karrid? Vihma- või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid 2. Mis on alluuvium? Alluuvium ehk alluviaalne sete ehk jõesete on geoloogilises ajaskaalas võrdlemisi hiljuti vooluvee poolt setitatud sete 3. Mis on deluuvium? on nõlvadelt ajutise vooluveega nõlvajalamile ja nõgudesse kantud sete. 4. Mis on delta? Jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu 5. Mis on limaan
raskusjõu ja inimtegevuse toime!. Järvedes ja soodes on bioloogiliste protsesside tagajärjel kuhjunud muda ja turvas, mis on aidanud pinnamoodi tasandada. Nende setetega on täitunud nõgusad pinnavormid. Tähtsat osa tänapäeva reljeefi kujundamisel on etendanud inimene: selle tunnistajaks on kümnete meetrite sügavused karjäärid ning üle saja meetri kõrgused aherainemäed. 6.PINNAMOE KUJUNEMINE 6.1 Mandrijäätekkelised pinnavormid Enamik Eestis eristatavaid pinnavorme on tekkinud välisjõudude toimel: mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul. Kõige enam pinnavorme on tekkinud viimasel jääajal mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Jääajal kujundasid liustikud ja nende sulamisveed õige vaheldusrikka reljeefi. Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid
Enamus Eesti jugadest asuvad põhjarannikul kuna siin asub paepank kust vesi alla kukub. Eestis on umbes 1200 järve mis moodustab 15% Eesti kogupindalast. Järvi on rohkem : Kirde-Eestis Kurtna järvistus, Aegviidus, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Saaremaa loode rannik. Järvi on vähem : Pandivere kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul, Harju lavamaal. Seal on järvi vähe sest seal on lubjakivi pinnas. · Järvenõgude teke: · Mandrijää tekkelised ( Pühajärv ) · Jäänuk e. Rannajärved meretekkelised ( Suttlepameri ) · Sootekkelised ( Rabajärv ) · Meteoriidi tekkelised ( Kaali Järv ) · Tehisjärved ( Narva ja Paunküla veehoidla ) Järvede Toitumine · Vähetoitelised : toitaineid vähe, tänu sellele elustikku vähe. Selge veelised, veevahetus on väike. · Rohketoitelised: palju vett tuleb jõgedeest ja need toovad kaasa palju toitaineid
PINNAVORMID · mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel
veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17
Kased uuenevad hästi looduslikult .Mõlemad kased paljunevad hästi seemneliselt , eriti arukask . Arukask õitseb Aprillis-mais . Viljad valmivad Juuli lõpus või augustis .Varisevad sügisel .Sookask õitseb Mais arukasest hiljem .viljad valmivad suve lõpul .Varisevad suvel .Vilja kandvus iga 2 aasta tagant .Seened on kerged ja väikesed ja nad lendavad kaugele .Paljunevad ka vegetatiivselt sookased on enamasti kännuvõsu tekkelised .Arukask kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ega talu kõrget põhjavett .Sookask on levinud niisketel ja vähe viljakatel muldadel .Kased on mullaparandajad puuliigid täna nende kergesti kõdunevatele lehtedele .Valgusnõudlikud puuliigid eriti arukask ja nad kasvavad ainult 1 rindes .Kased on külmakindlad nad on ise turbeks näiteks noortele kuuskedele .Kased on kiirekasvulised .Juurestik on keskmise tugevusega seega võib jätta lageraiel seemnepuid
Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised
oma- paar minutit vihma ja siis särab jälle päike. Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat Sisejõed Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel. Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu, enamus neist on laevatatavad. Näitkes Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse. Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow, Boyne, Blackwater. Sisejärved Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree, Lough Derg Majandus SKT/el.: 16 782 euro Töötus: 10,1% Majandussektorid: põllumajandus (5,4%), tööstus(41,4%) teenindus(53,2%) Põhiseadus ja valitsemisviis Parlamentaarne demokraatia President valitakse 7 aastaks Vabatahtlik sõjaväeteenistus. Tähtsad sündmused 1973- uus põhiseadus, Euroopa majandusühenduse liit 1955- Iirimaa sain ÜRO liikmeks
Talv on pehme, ilma pakaseta.Jaanuari keskmine temperatuur on 5-8C.Suvi on pilvine, Juuli keskmine temperatuur on 14-16C.Aasta sademetehulk on 700-800mm.Kõige rohkem sajab talvel.Soe golfi hoovus mõjutab Iirimaa kliimat. Tänu suurele niiskusele on välja arenenud suur jõgede ahel.Jõed on aastaringselt veerohked ja ei jäätu.Näiteks Shannon, mis voolab läbi Iirimaa põhjast lõunasse.Tähtsamad jõed: Shannon, Liffey, Suir, Barrow.Järved on kas mandrijää tekkelised või karstivormide tagajärjel tekkinud. Suurimad järved: Lough Corrib, Lough Ree ja Lough Derg. Iirimaal on väga lopsakas taimestik mistõttu nimetatakse seda Emerald saareks.Iirimaal leidub üle 3800 taimeliigi ning 2500 seeneliigi.Loomastik on ka väga rikkas. Üle 26 kohalikku imetajate liiki. 4. Rahvastik ja asutus Hetkel on Iirimaa populatsioon umbes 4,8miljonit inimest. Rahvastiku keskmine tihedus on 70inimest/ km2 .Võrreldes teiste riikidega on tihedus keskmine
15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö
· Kui suur on Eesti rahvaarv võrdle teiste riikidega. 2. Mis on Eesti põhikaart? 3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab!
seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 9 . Kuidas mdjutavad liustikud pinnamoe kujunemist ja kliimat? Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid ka mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikutekkelised pinnavormid Liustiku sulamisvee tekkelised o Voored o Oosid o Moreenkünkad o Mühnad o Moreentasandikud o Sandurid o Otsamoreenid 10 Vdrdle siingiprotsesse ülemjooks keskjooks 2. voolu kiirus kiire aeglane
*Hilisemad setted: on j6etekkelised v6i biogeensed soosetted. J6esetted- kruus, liiv, muda. *Veestik: Keila-, Kuusiku-, Maidla-, Pirita-, P2rnu j6gi. Vooluveed p6hj. lubjakivide lahustumise t6ttu karsti tekivad maa-alused j6ed, koopad, karstilehtrid, langatused. *Suletud karst-koopad, maa-alused j6ed. *Avatud-langatused, lehtrid. Nt: tuhala karstiala (N6iakaev) => karstiallikas Pae karstiala Pirita j6eorvus palju karstin2htusi *J2rvesid v2ga v2he (vesi kaob l6hedesse 2ra) Suuremad mandrij22 tekkelised j2rved: -Ylemiste j2rv (juuakse j6gedest vett) -Maardu j2rv *L6una pool on sooj2rvesid -Velise j2rv, Kaisma j2rv. *Kliima: kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode 6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta. Ilmastiku mandrilisus suureneb Ida-ja L6una suunas. *Muld ja taimkate: Muldade l2htekivimiks on valdavalt lubjarikas moreen. Mist6ttu nad on toitainete rikkad. Sageli 6hulised kivised ja p6uakartlikud(sest sademed kaovad maa alla,
ajastul, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Peamine koostisosa on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. L-Es liivakividel tekknud punakaspruun moreen, milles lubjakivide osatähtsus väike. P-Es hall lubjarikas moreen. 13. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised- delluviaalsed, Elutekkelised- biogeensed, Jõetekkelised- alluviaalsed, Järvetekkelised- limnilised, jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed, Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed, Liustikutekkelised- glatsiaalsed, Meretekkelised- mariinsed, Raskusjõutekkelised- gravitatsioonilised, Tuuletekkelised- eoolilised 14. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Maakoore kerkimine
Pealmiste lumekihtide survel ning läbinõrguva vee jäätumisel muutub see teraline lumi järk-järgult jääks. Tekkinud jää liigub väga aeglaselt allapoole. Liustikud võivad olla kilomeetreid ja kümneid kilomeetreid pikad. Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 13. Too näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest. Liustikutekkelised Liustiku sulamisvee tekkelised • Voored • Oosid • Moreenkünkad • Mõhnad • Moreentasandikud • Sandurid • Otsamoreenid 14. Tunne piltidel, joonistel ja kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugrannik. 15. Jõega seotud MÕISTED!!!! SISEVEED - maismaal asuvad veed. JÕGI - pikk ja kitsas looduslik vooluveekogu.
sügavuti välja mis võivad kesta aastaid. mineviku üleelamiste seljaga terapeudi poole. On kaks alust: lähte positsioon ja juurida probleemid ja Väljaõpe kestab palju aasta analüüsimisele. Inimene räägib vabas tehnika. nende tekkelised Nõustamine on pikaajaline ja assotastioonis probleemist Klienti nähakse 4-5 korda nädalas, mittu alused ehk kindlalt piiritletud protsess, kus lähtuvalt terapeudile oma aastat järjest. sümptomid. osapooled teavad teineteisest vähe. mõtetest. Tehniliselt järgitakse vaba assotsiooni Inimesel on võimalik
Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu
aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ★ Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed ★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed ★ Järvetekkelised – limnilised ★ Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed ★ Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed ★ Liustikutekkelised – glatsiaalsed ★ Meretekkelised – mariinsed ★ Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised
Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke,
veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised .......... C - delluviaalsed elutekkelisi .......... B - biogeensed jõetekkelised .......... A - alluviaalsed järvetekkelised .......... H - limnilised jääjärvetekkelised .......... I - limnoglatsiaalsed liustikujõetekkelised .......... F - glatsiofluviaalsed liustikutekkelised .......... E - glatsiaalsed meretekkelised .......... J - mariinsed raskusjõutekkelised .......... G - gravitatsioonilised tuuletekkelised ......... D - eoolilised 15. Mis on neotektooniline liikumine
Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist. Kõrgustike aladel - aluspõhjalised kõrgustikud (Pandivere, Otepää, Haanja). Moreene jagatakse: 1. lokaalmoreen - koosneb kohaliku aluspõhja materjalist 2. transiitmoreen - jää on oma liikumisel kaasa toonud Moreene jagatakse ka tekkekoha jää tüübi järgi: 1. otsmoreenid 2. põhimoreen Jääjõgede tekkelised lähtekivimid ehk fluviogatsiaalsed setted. Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu
9. Pinnakate, millest koosneb, vanus Pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Jõeorg, kaldavall, terass: üle-Eesti 14.Meretekkelised, kirjeldus, levik Rannabarrid: Põhja-Eesti Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti
taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises 13. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2
tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Elutekkelised biogeensed Liustikutekkelised glatsiaalsed Jõetekkelised alluviaalsed Meretekkelised mariinsed Järvetekkelised limnilised Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised
ja ei oma erilist tähtsust. Soome lahe vk, Liivi lahe Väinamere vk, Peipsi vk. Millist mõju avaldab keskkonnale. 27. Eesti jõgede veerežiim- kaks madalvee perioodi (suvine, talvine), kaks kõrgvee perioodi (kevadine, sügisene). Jõgedel, mille põhjaveeline toide on suurem, on äravool ühtlasem (Põltsamaa). Omapäraks karstinähtused. 28. Järvede liigitus tekke järgi – Mandrijää tekkelised (valdav osa Eesti järvedest), mis paikevad künkliku moreenmaastiku liustikutekkelistes nõgudes või orgudes (nt Pühajärv, Saadjärv); soojärved (Loosalu); rannajärved (jäänuk ehk reliktjärved) on tekkinud või tekkimas neotektooniliselt tõusval mererannal (Linnulaht); lammi- ehk soodijärved, mis on moodustunud jõelookeist (Emajõe rohked vanajõed); kaali meteoriidikraater Saaremall Toitumise järgi: oligotroofsed... pole vaja! 29
Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas LÕIMISELT MITMEKIHILISED LÄHTEKIVIMID- Põlvas, Valgas, Tartus. MOREEN KAETUD HILISEMA SETTEGA( NT LIIV/SAVILIIV) FLUVIOGLATSIAALSED LÄHTEKIVIMID- jääjõgede tekkelised lähtekivimid, hästi sorteeritud setted( liivad, kruusad) JÄÄ PAISJÄRVEDE SETTED- liivad, savid( Peipsi ürgorg, Tori) TURVAS- soomuldade lähtekivim TUULESETTELISED, ALLUVIAALSED SETTED 9. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Osakeste läbimõõt 0,1-1 mm LIIV Alla 0,01mm SAVI 0,01-0,1mm ALEURIIT 10. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov. Lõimis- mulla mehaaniline koostis
c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. d) Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. Liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud mulla mehaanilise koostise jaotus: osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv
* Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited). Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud) b - kuhjevormid (jääpaisjärve akumulatsioonitasandikud, rannavallid, lgl mõhnad) c - kulutus-kuhjevormid (jääpaisjärvede abrasiooni-akumulatsiooni tasandikud) 3. Kuidas on tekkinud ja mille poolest erinevad oosid ja voored? harioosid - ristlõikes kitsad, suhteliselt kõrged, terava laega; kujunenud kitsastes jääalustes tunnelites lavaoosid - platookujulised oosid - laiad, tasase laega
tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda- Fulvioglatsiaalne delta sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja paljukordselt hargnevates kanalites. Fumaroolid - on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldavad avaused maapinnas. Föön, Chinook- soe tuul mägedes. Gammakiirgus- elektromagn kiirgus, mis tuleb tuumast ja on kõige lühema lainepikkusega, alla 0,01nm.
kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Elutekkelised biogeensed Jõetekkelised alluviaalsed Järvetekkelised limnilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Liustikutekkelised glatsiaalsed
lõimimiselt tugevasti koreseline liivsavi. keskeestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. lõunaeestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. kagueestis pruun karbonaatne moreen 2) lõimimiselt mitmekihilised lähtekivimid (põlvas, valgamaal, ka tartumal) oreen on kaetud hilisema settega nt liiv v saviliiv 3)fluvioglatsiaalsed lähtsekivimid e jääjõgede tekkelised lähtekvimid-hästi sprteeritud setted liivad kruusad 4) jääpaisjärvede setted 5) turvas-soomuldade lähtekivim 6)tuulesetted, alluviaalsed 8. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. mulla mehhanilise koostise jaotus: oskased alla 2mm- mullapeenes osakesed üle 2mm-mulla kores 9. Mulla lõimis, selle klassifikatsioon, sõrmeproov.
moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. · Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4. Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad (Peipsi ürgorg), savid (viirsavi Vändra, Tori). 5. Turvas soomuldade lähtekivim. 6. Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 7. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes- · osakeste läbimõõt alla 0,01 mm füüsikaline savi · osakesed läbimõõduga 0,01...1 mm füüsikaline liiv
või kindla sängita liustikujõe kuhjetegevuse tõttu ühtlases veekihis. Koosneb peamiselt liivadest 12. Mis on mõhn? Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. 2
Eestis; punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadi vaba moreen L- Eesti;sinakashall moreen klindi esisel alal; pruun karbonaatne moreen Kagu- Eestis) Liustiku sulamisvee setted [1. Liustiku jõesetted (oosi, sanduri ja mõhna setted) ja 2. Liustiku järvesetted (põhja settinud rööpkihileised liivad, saviliivad või tolmjad liivsavid, viirsavid ja liustikujärve tekkelised mõhnasetted)] Meresetted [ merepõhja setted (liiv ja sügavamates kihtides savi) ja rannasetted ( koreserikkad väikese savisisaldusega setted) Tuulesetted ehk eoolsed setted (peenliiv; Läänemere rannikuluited; primitiivsed liivamullad; vanadel rannikuluidetel-leetunud ja leedemullad) Deluviaalsetted ehk nõlvasetted (korese vaesemad, kui erosioonist haaratud ala, muld või pinnas; deluviaalsetetel on kujunenud deluviuaalmullad)
avamusalal moodustunud pinnavormid, mis kajastavad ala tektoonilist ehitust. Skulptuursed pinnavormid geoloogiliste välisjõudude kulutaval toimel suhteliselt ühtlaste kivimite avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seos tektooniliste struktuuridega ei ole. Kuhje e. akumulatiivsekd Kulutus e. destruktiivsed Kulutuskuhje e. destruktiivakumulatiivsed pinnavormid. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Vastavalt liustiku dünaamikale Transgresiivsed ehk kujunenud liustiku pealetungil Statsionaarsed ehk kujunenud liustiku dünaamilisel tasakaalul Retsessiivsed ehk kujunenud liustiku taandumisel Stagnatsioonilised ehk kujunenud liikumatus jääs Kujunemise järgi Kulutusvormid nt. jääkündenõod, jääkriimud Kulutuskuhje nt. voored Kuhjevormid nt. otsamoreenid, moreentasandikud Kulutusvormid
On signaali äratundva partikli (SRP) koostisesse kuuluva RNA pöördtranskriptid. (SRP osaleb sekreteeritavate valkude sünteesil karedapinnalisel ER-il) Transposoonide tähtsus On mutageenid, st tekitavad mutatsioone, sest · sisenemine geeni võib selle muuta inaktiivseks/aktiivseks · transposooni eemaldumise piirkonda jäänud lõhe võib tekitada mutatsiooni ka selles geenis 4 LINE ja SINE tekkelised geneetilised haigused on teatud hemofiilia vormid, Duchenne lihasdüstroofia, porfüüria (heemi sünteesi defektid) jt. Kas transposoonid võivad olla kasulikud? Oletused: · osalevad geenide ekspresseerumise regulatsioonis, sest mõjutatavad arenguliste ja keskkonna signaalide poolt. · Tagavad parema kohastumise evolutsioonis, põhjustades geenide duplitseerumist (DNA hulga suurenemist) ja DNA ümberkorraldusi inimese globiini geen on tekkinud
avamusalal kujunenud pinnavormid, millel otsest seost tektooniliste struktuuridega ei ole. Mandrijää geoloogilises tegevuses eristatakse purustavat ehk kulutavat tegevust (liustikuerosioon, jääkulutus ehk jääkünd) ja kuhjavat tegevust ehk akumulatsiooni. Liustikuerosioon on ülekaalus jäätumiskeskme läheduses, jääservalähedastes osades aga domineerib akumulatsioon. Kulutav tegevus suurim liigestatud ja kaldu olevatel aluspindadel. 8. Jäätekkelised ja jääsulamisvee tekkelised pinnavormid (kulutus ja kuhje) ja näited. Jääkriimud Väikseimad kulutusvormid, mida kohtab peamiselt Põhja-Eestis ja saartel. Tekkinud jääs oleva kivimaterjali hõõrdel, moodustades kitsaid (0,5-2 mm) ja madalaid paralleelseid sirgeid vaondeid. Pikkus pole üle 0,5 m. Jääkündevaod Tekivad jääkriimude suurenemisel. On kuni paarikümne cm laiused ja kuni 10 cm sügavused vaod. Neid on teada Rohukülas, Vasalemmas jm.
12. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. Eestis on mulla lähtekivimite seas kõige enam levinud antropogeeniajastu setted. Tähtsaimad mulla lähtekivimid Eestis on: 1) Moreenid e. jääsetted (valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene moreen). 2) Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv). 3) Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4) Jääpaisjärvede setted, mis võivad olla liivad, savid. 5) Turvas soomuldade lähtekivim. 6) Tuulesetted, alluviaalsed setted jne. 13. Mulla mehaanilise koostise lihtsustatud jaotus, kores, peenes. Lihtsustatud jaotus: Mulla kores jaotatakse: Mulla peenes jaotatakse: osakeste läbimõõt alla 0,01 1...10 mm kruus alla 0,000001 mm molekulid
Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes
annaabi.ee 
