märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli väga raskendatud. v Sõda lõppes enne kui nad rindele jõudsid. v Võib arvata, et eestlasi võitles Soome rindeväeosades, kuid nende kohta puuduvad arhiivides andmed. Jätkusõda v Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. v Uue hoo sai Eesti vabatahtlike Soome siirdumine sisse Jätkusõja ajal 1942st aastast alates, mil oli juba selgunud ka sakslaste soovimatus, vähemalt esialgu, anda Eestile iseseisvust. Jätkusõda v Tõeliselt massiliseks muutus liikumine aga 1943ndal aastal, mil Soome vajas eriti abi oma võitluses pealetungiva Nõukogude Liiduga. v
3.) Nimeta lühidalt viis II ms. põhjust. Poliitilised eeldused riigid ei olnud rahul oma territooriumiga. Majanduslikud eeldused majanduskriisis riigid hakkasid arendama sõjaväge et vallutada teisi riike ning saada sellega varandust. Riigid ei olnud rahul Versaillese lepinguga riigis tahtsid suuremaid maid. NSVLõi põhjus oli saada tagasi oma mõjusvääri need riigid mis olid ennem tsaariimpeeriumi all. Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid riike enam taltsutada. 4.) Talvesõda ja jätkusõda NSVL ja Soome vahel? NSVL tahtis oma võimu säilitada peale tsaariimpeeriumi lagunemist. Soome ja NSVL'I vahel tekkis sõda. Talvesõda algas 30. nov. 1939 lõppes 13. märts 1940. Talvesõja võitis punaarmee. Jätkusõda oli samuti NSVL'I ja Soome vahel 25. juuni 1941 kuni 19. september 1944. Jätkusõja tulemused Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. 5.) II ms. peamised sündmused? Teine ms. algas 1. sept 1939 Saksamaa ründega Poolale ning lõppes Jaapani kapituleerumisega 2
· Jüriöö Ülestõus 1343-1345: Taani kuningas müüs oma P-Eesti valdused Saksa ordule, 1347 andis Saksa ordu kõrgmeister need edasi Liivi ordule · Liivi sõda 1558-1583: 1582 Zapolski vaherahu Poola-Leedu ja Venemaa vahel ja kokku lepiti, et P-L sai Lõ-Eesti alad, 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põ-Eesti ja Lä-Eesti + Hiiumaa, Taanile jäid Saare- ja Muhumaa · Poola-Rootsi jätkusõda 1600-1629: 1629 Altmargi vaherahu, Poola pidi loovutama Rootsile Lõ-Eesti alad +Põ-Läti (sh Riia) · Põhjasõda 1700-1721: 1710 Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga, 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda Rootsi kaotusega ja kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu. Suurenes maakondade arv: ajutiselt loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal
6. Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? Merelahingus oli Suurbritannia tugevam, Brittidel oli äge vastupanu, Inglismaa oli saareriik. 7. Miks tungis Saksamaa NSVL-le kallale, kuigi oli sõlmitud MRP sõpruse-ja piirileping? Saksamaa arvas et kui suudab vallutada kõik teised riigid vallutada siis võib ta ka vallutada NSVL 8. Kuidas muutis Jaapani rünnak USA vastu jõudude tasakaalu II ms-s? USA kaasati sõtta 9. Milliste tulemustega lõppesid Talvesõda ja jätkusõda NSVL-le ja Soomele? Talvesõda Jätkusõda (kummaline sõda) NSVL Kaotati tohutult mehi, NSVL-le kuulutati sõda, Soome väejuhtide vahetumisel suudeti hõivas NSVL-le kuuluvad ületada piir, kardeti suurte Karjala alad kaotuste pärast vallutada tervet Soomer.
Millal ja kuidas sai alguse ÜRO eelkäija Ühinenud Rahvad? 1942 Washingtonis,kui kolmikpaktiga sõddivad riigid kirjutasid alla deklaratsioonile 50. Millal algas ja millal lõppes Talvesõda? November 1939 Märts 1940 51. Mis riikide vahel oli Talvesõda? NSVL-Soome 52. Miks Talvesõda puhkes? Sest NSVL tahtis Soome alale viia oma väed ning osa Soome territooriumist,kui Soome polnud sellega nõus. 53. Kes oli Mannerheim? Soome sõjaväe ülemjuhataja,hilisem Soome president. 54. Mis oli Jätkusõda? 2. sõda Soome ja NSVLi vahel 2.maailmasõja ajal. 55. Millal oli Jätkusõda? Juuni 1941 September 1944 56. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Talvesõda? Soome pidi loovutama 10% oma alast,kui säilitas iseseisvuse. 57. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Talvesõjas kaotatud alad jäid NSVLile ,Soome säilitas iseseisvuse,kuid pidi NSVLile sõjakahjutasusid maksma. 58. Millal oli Stalingradi lahing? November 1942 Veebruar 1943 59. Mis tulemusega see lõppes?
asutamiskonverentsi aeg ja koht. Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias., holokaust – natsionaalsotsialistlikul SM-l ja tema okupeeritud aladel 1933-45 toimunud juudivastane terror ja juutide laushävitamine,
1809-asutati autonoomia Soomes 1906-lubas Vene valitsus Soomel valida ühekojalise Eduskonna. 1917.6.12-kuulutas Soome end iseseisvaks vabariigiks 1919-1932-eestlastele kasulik aeg,kehtis keeluseadus(kuiv seadus) 1939-1940-Talvesõda 1941-1944-Jätkusõda 1946-J.K-Paasikivi 1947-Pariisi Rahukonverentsil kirjutati alla rahuleping 1948-sõpruse koostöö ja vastastiku abistamise leping 1952-OM(olümpiamängud) 1955-ühines ÜDO-ga ja Põhjamaade nõukoguga.Saab tagasi Porkkala 1956-Soome presidendiks Urho Kaleva Kekkonen 1964-külastab Kekkonen Eestit,peale sõda avaldas kaastunnet. 1965-avati Tallinn-Helsingi vaheline laevaliin 1969-OECD.Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni liige 1975-EJ ja KK.euroopa julgeoleku ja koostöö konverents 1982-presidendiks Mauno Koivisto 1989-EN(euroopa nõukogu) 1991-tunnustab Soome taasiseseisvunud eestit 1994-presidendiks Martti Ahtisaari 1995-liitub Soome Euroopa Liiduga 1997-toimub haldusjaotuse muudatus 2000...
1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 ründas Jaapan USA laevastikku Pearl Harboris 25. juunil 1941 algas Jätkusõda soomlaste ja NSVL vahel 1942. aastal kaotasid jaapanlased Midway atolli juures merelahingu USA-le 1942. aastal kirjutati alla Ühinenud Rahvaste deklaratsioonile 24. oktoober 1945. ÜRO asustamine Mannerheim- Soome riigipea Churchill- Inglismaa peaminister Roosevelt- USA president Chamberlain- Inglismaa peaminister enne Churchilli
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
september Kolmikpakt 28. oktoober Itaalia ründab Kreekat 6. aprill Saksamaa r. Kreekat ja Jugoslaaviat 22. juuni Saksamaa r. NSVL-i 26. Juuni Jätkusõda 1941 6. detsember NSVL alustas 7. detsember Pearl Harbor'i vastupealet. pommitamine 8. detsember Leningradi blokaad 11. detsember Saksa ja It. USA-le 8. detsember USA ja Sb Jaapanile sõja. sõda. 26
Soome Vabariik 1917-2000 1809 sai Soomest Vene Keisririigi autonoomne osa 1906 andis Vene valitsus loa ühekojalise Eduskunna valimisteks 6 detsember 1917 kuulutati välja iseseisev Soome Vabariik 1919-1932 kuluseadus Talvesõda 1939-1940 1941-1944 jätkusõda Algul määrati reparatsioone 300milj dollarit (6aasta), hiljem alandati 226,5milj ning pikendati tagasimakse perioodi 8 aastani 1952. sai makstud 1946. presidentiks saab Juha Kusti Paasikivi 1947. sõlmitakse Pariisi rahuleping NSV ja Soome vahel 1948 Sõpruse, koostöö ja vastastikkuse abistamise leping NSV-liiduga 1952 Helsinki olümpiamängud 1955 Soome võetakse vastu ÜRO-sse (sellega seoses Parkala antakse Soomele tagasi ning Soome liitub Põhjamaade Nõukoguga.)
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
1. Miks puhkus talvesõda, miks olid soomlased edukad ja tulemused Stalin polnud unustanud, et veidi rohkem kui paarkümmend aastat tagasi kuulus Soome vene keisririigile. Kui II ms oli alanud , poola jagatud ning baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud esitas nõukogude liit ka Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskva...
Nimi:................................... II Maailmasõda 1. Nimeta II Maailmasõja puhkemise põhjused. ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... 2. Mis sündmusega ja millal algas II Maailmasõda? ....................................................................................................................................................... 3. Jooni alla II MS neutraalsed Euroopa riigid: Holland, Poola, Rootsi, Prantsusmaa, Ungari, Sveits, Rumeenia 4. Mis sündmus ja mis aastal sundis Ameerikat astuma II Maailmasõtta...
kandsid seejuures suuri kaotusi. Kurnanud vastase välja, läks Punaarmee peletungile ning tõrjus sakslased tagasi. Vene vägede ülekaal sai järjest selgemaks. Saksamaa ja NSVL vaheline sõda 22. juunil 1944 algas Nõukogude vägede pealtung sakslaste tsentri vastu. Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured saksa üksused ümber piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12. märts 1940 sõlmiti Moskva rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Hanko. Soome säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA 25.juuni 1941
1.sept 1939 – 2.sept 1945 MRP - mittekallaletungi leping Nats-Sm ja Nõukogude Liidu vahel – 23.aug 1939 Austria anšluss – Saksamaa okupeerib Austria 1938 Münchenis sobing – 29.sept 1938 – Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale Sudeedimaa alasid, kus elasid sakslased (nii loodeti sõda ära hoida). Talvesõda – lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1939 - 1949 Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941
Saksa okupatsioon Eestis (19411944) Saksa okupatsioon oli saksa vägede võimuhaarang Eestis, mis sai alguse Teise maailmasõja ajal, aastal 1941. Eesti oli tol ajal NSV võimu all ning kuna Saksamaa alustas 22. juunil rünnakut NSV Liidule, toimus lahinguid ka Eesti aladel. Eestlased nägid selles võimalust pääseda Vene võimu alt ning liitusid sakslastega sõjas. 25. juunil liitusid ka soomlased ning lahti läks Vene-Soome Jätkusõda. Jossif Stalin kuulutas raadio kaudu välja niinimetatud põleva maataktika, mille kohaselt tuli vaenlasele jäetaval alal põletada kõik ressurssid, et vaenlane võimalikult vähe kasu saaks. Eestis hakkas sellega tegelema hävituspataljon. Kuna Saksa vägedel oli palju liitlasi, õnnestus neil järkjärgult Vene võim Eesti linnadest ja küladest välja juurida. Taastati kohalikud maavalitsused ja Eesti noori mehi värvati Saksa sõjaväkke. Kuid sündmustel oli ka negatiivsem pool. Ilma kohtuta tapeti tuhandeid eraisikuid, ke...
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilit...
● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat ● Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Suurbritannia kolooniaid ● Mussolini vallutab Hitleri abiga Kreeka ja Jugoslaavia Prantsusmaa vallutamine Inglismaa pommitamine Sõja laienemine Saksamaa ründab NSV Liitu Saksamaa ründab NSV Liitu ● Operatsioon Barbarossa ● 22. juunil 1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu alale ● NSVL nimetab seda suureks isamaasõjaks ● Soomlaste jätkusõda ● Pealetung kolmes suunas Jaapan ründab Ameerika Ühendriike ● 7. dets 1941. aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris ja kuulutas USAle sõja Hitleri-vastane koalitsioon ● 1941. aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuses kokkuleppe. ● Tihenes USA ja Suurbritannia koostöö ● Atlandi harta- sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgne maailmakorraldus Murrang sõjas ● 1942
II MS SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7. 7. Saksamaa kapituleerus, lõppes sõda Euroopas 8. mai 1945 8. 8. Jaapan alistus, lõppes Teine Maailmasõda 2. september 1945 ISIKUD: · · STALIN- NSV Liidu partei- ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami ...
Antisemitism - on termin, mida kasutatakse tähistamaks vaenulikkust juutide suhtes, mis tuleneb vastumeelsusest nende religioossele, kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Talvesõda - Soome ja NSVL vaheline sõda, mis toimus 100 aasta kõige külmemal talvel 30. novembril 1939- 13. märtsil 1940. Jätkusõda – 1941-1944 Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Suur Isamaasõda - NSVL ja Saksamaa vaheline sõda 22. juunist 1941- 9. maini 1945. Kolmikpakt – oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis. Atlandi harta – 14. Aug. 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted
* antisemitism juudivastasus * partisanid relvastatud vastupanu võitlejad vaenalse tagalas * massiküüditamine sunniviisiliselt inimeste viimine halvematesse elutingimustesse * kapitulleeruma tingimusteta alla andma * Poola Koridor Poznani ja Gdanski vaheline maakitsus, mis eraldas IdaPreisimaad muust Saksamaast * Talvesõda Soome ja NSVL lahing Karjala ala pärast, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kaotas need alad * Jätkusõda Jätk Talvesõjale, kus Soome säilitas iseseisvuse, kuid kokkuvõttes ei võitnud Karjala alasi tagasi 3) Isikud Stalin NSV Liidu partei ja riigijuht, osales Teherani, Jalta ja Potsdami konverentsidel Hitler Saksamaa füürer, raamatu ,,Mein Kampf" autor Chamberlain Briti poliitik, Müncheni kokkuleppe sõlmija Franco Hispaania diktaator, vabariikliku valitsuse kukutaja Mussolini Itaalia diktaator, hukati partisanide poolt 1945. a
09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08.1939 Molotov-Ribbentropi pakt · 08.05.1945 Saksamaa kapituleerumine · 06.08.1945 Esmakordselt kasutati aatompommi, Hiroshima pommitamine 5. Mõisted · Kummaline sõda tegevus läänerindel 1939-1940, sõda oli aga sõjategevust ei toimunud · Jätkusõda Talvesõja jätk Soome ja NSVL'i vahel aastatel 1941-1944 · Atlandi harta määrati sõjaeesmärgid, lubati okupeeritud riikide iseseisvuse taastamist, 1941 · Ansluss Austria liitmine Saksamaaga 1938 · Vichy valitsus Prantsusmaal võimul olnud valitsus Saksa okuapatsiooni ajal, 1940-1944 · Talvesõda sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 · Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
Brittide Egiptus seati ohtlikusse olukorda. 23. Miks tungis Saksamaa 1941. kevadel Kreekasse? Millised strateegilised tagajärjed Kreekasse tungimisel olid? 20. BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939.-1940. SOOME TALVESÕDA 1. Millal algas ja millal lõppes Talvesõda? 30. Nov 1939 2. Mis riikide vahel oli Talvesõda? Nõukogude liidu ja Soome Vabariigi 3. Miks Talvesõda puhkes? Nõukogude Liit ründas Soomet 4. Kes oli Mannerheim? Soome väejuht 5. Mis oli Jätkusõda? Talvesõja jätk, Soome ja NSVLi vahel 6. Millal oli Jätkusõda? 25.juuni 1941 19. Sept 1944 7. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Talvesõda? Soome loovutas 13% ja Viiburi 8. Mis tulemusega lõppes Soome jaoks Jätkusõda? Soome edu, 19. Sept vaherahu. 9. Millised muud alad anastas või okupeeris 1939.-1940. a. NSVL? Baltikumi 21. SÕJASÜNDMUSED 1941-1943 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1941. a. 22
Eestlased 2. maailmasõja ajal Eesti Vabariik kaotas iseseisvuse pärast seda, kui sõlmiti MRP Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel. Sellega algas ka teine maailmasõda. Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel NSVL-ile kallale. Selle käigus okupeeris Natsi-Saksamaa muude alade hulgas ka Eesti. 1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise. Valikuvõimalusteks oli metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude Okupatsiooni eest ära Läände. Inimesed sattusid Punaarmeesse väga erinevatel põhjus...
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine · konverents - nõupidamine · mobilisatsioon sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine · okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agres...
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
vastu, neid hakati kutsuma Ühinenud Rahvasteks. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing( 1942 1943), kus u 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse, kus 90 000 meest langes vangi ja Saksamaa sai lüüa. 1944. aasta alguses alustas Punaarmee pealetungi piki NõukogudeSaksamaa rindejoont. Pealetungi käigus murti 27.jaan Leningradi blokaad, mille tagajärjel hullus 650 000 linnaelanikku ja lõppes Jätkusõda. Septembri kuus vallutati mandriEesti ja IdaLäti ning Poola pealinn Varssavi. 1945 aasta kevadel alustati Saksamaa lõplikku purustamist. Saksamaa jagati Suurbritannia, Prantsusmaa, USA ja Nõukogude liidu vahel. Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks KaugIda. USA jätkas hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta alla andma.
Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla võibolla Ajaloosündmuste, ajastute jms nimetusi kirjutatakse väikse algustähega, välja arvatud nendes sisalduvad muud nimed näiteks antiikaeg, augustiputs, dekabristide ülestõus, iseseisvuse taastamine, juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine, oranz revolutsioon, pronksiöö, rahvusliku liikumise aeg, reformatsioon, suvesõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, valgustusajastu, varauusaeg; Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos).
Jõuti kokkuleppele Saksamaa jaotamise küsimustes ning Poola piiride suhtes. Peale kõige selle nõustusid Suurbritannia ja USA tunnustama 1941. aasta NSV Liidu piire. 21.6.juunil 1944a. Normandia dessant oli teisisõnu teine rinne, mis avati Suurbritannia ja USA poolt, et hävitada Natsi-Saksamaa. See aitas suuresti kaasa Saksamaa alistamisele. 22.Vabastati kogu Prantsusmaa, Põhja-Soome taganes Karjalast ning sõlmiti vaherahu, mille järel lõppes Jätkusõda. Venemaa vallutas Eesti ja Läti. 23.1945. aasta veebruar. Stalin, Churchill ja Roosevelt. Saksamaa purustamise plaani kooskõlastamine. Sõjajärgse maailmakorralduse arutamine. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. 24.Punaarmee vallutas Elbe jõeni välja, sinna jõudsid ka USA-Briti väed ning seejärel vallutati Berliin. Saksamaa kapituleerus pärast Berliini vallutamist 7.-8. mail 1945. 25.1945 juuli-august. USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhid
09/27 Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano. Kolmikpakt /1940 Kolmikpaktiga tõotati üksteist toetada. 20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1. märtsil 1941 Bulgaaria.Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse Teljeriikideks. Jätkusõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 06/25 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses Jätkusõda /1941 loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks.Tulemuseks Nõukogude Liidu võit; Moskva vaherahu. Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt Teise maailmasõja käigus. Esimesed Saksa väed
Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes, sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast, septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. Septokt vallutati Mandri-Eesti ja Ida-Läti; 1945 Poola pealinn Varssavi. SAKSAMAA PURUSTAMINE. 1945 veeb Jalta konverents (Stalin, Roosevelt ja Churchill): kooskõlastati Sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ÜhinenudRahvasteOrg asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill San Francisco), põhikiri jõustus 24.10.1945. Aprillis alistusid viimased Sks üksused. 7-8.05.1945 kirj Sks ülemjuhatuse esindajad alla tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõda Euroopas oli lõppenud.
9.detsember Britid tungivad Põhja-Aafrikasse. 1941 11.märts USA Kongress volitab vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks. Aprill- mai Saksa ja Itaalia väeosad tungivad Kreekasse ja Jugoslaaviasse. 22.juuni Saksamaa alustab koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (,,Barbarossa plaan''). 29.juuni Soome peab Saksamaa toel NSV Liidu vastu Jätkusõda. Rumeenia ja Ungari sõdivad Saksamaa poolel. 14.august Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pannakse kirja Atlandi hartasse, millele kirjutavad alla Winston Hcurchill ja Franklin Delano Rosevelt. 8.september Saksa väeosad piiravad Leningradi 2.detsember Saksa väeosad tungivad Moskva eeslinnadeni, kuid lüüakse tagasi. 7.detsember Jaapani äkkrünnak USA mereväebaasile Pearl Harborile. 8.detsember USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja
Eesti ajalugu Muinasajast 19.sajandi lõpuni Muinasaeg 9at eKr - 13.saj. 1. Pool Haldusjaotus: 45 kihelkond, 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala; iseseisvad kihelkonnad: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana Tegelased: piiskop Hiltinus, piiskop Fulco, munk Nicolaus Keskaeg 13.saj - 1558 Tegelased: piiskop Meinhard, Üksküla piiskop Berthold, hilisem Eestimaa piiskop Theoderich, piiskop Albert, liivlaste vanem Kaupo, Sakala vanem Lembitu, Taani kuningas Valdemar II, Modena piiskop Guillelmus(Wilhelm), Tartu piiskop Dietrich damerow Muu: Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu (mõõgavendade ordu), Danzigi kongress 1397, maapäevad 1420(vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad, linnad), Kalmari unioonTaani, Rootsi, Norra); Krevo unioon 1385(Leedu, Poola), Liivimaa meister Wolter von Plettenberg, tsistertslased, kerjusmunaordud(dominiiklased, fran...
Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis. Rommel- SM kindral, SM-IT vägede ülemjuhataja Aafrikas. Churhill Briti peaminister 1943-te...
AAST LÄÄNERINNE IDARINNE PÕHJA-AAFRIKA VAIKNE ÕHUSÕDA MERESÕDA A OOKEAN 1939 3. sept Inglismaa ja 1. sept Saksamaa ründab Poolat 3. sept Saksa Suurbritannia kuulutavad 17. sept NSV Liit ründab Poolat alveelaev uputas Saksamaale sõjaseati (hõivab Ida-Poola) Briti reisilaeva üles Maginot` ja Siegfriedi 30 nov. NSVL tungib , tuginedes Athenica. Algas kaitseliinid MRP-le Soomele kallale ("Talvesõda) ...
1.Austria ja Tsehhoslovakki okupeerimine saksamaa poolt. Hitleri eesmärgiks sai suursakasamaa loomine.1938a. hakkas ta avalikult seda ideeed elluviima. Esmalt okupeeris saksa austriat. Austria liitumist saksamaaga nim. Anslussiks. 1938a.süg. nõudis hitler tsehhoslovakkialt nande alade loovutamist, kus elasid sakslasedta pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu tsehhoslovakkia sattumist hitleri võimu alla. 1938a. 19.sep. sõlmisid suurbritanni, prant, saksa ja itaalia müncheni kokkuleppe. Kevadel vallutas ta terve tsehhoslovakki. 2.MRP. 23.aug, 1939a. Kirjutasid Nõukogud liidu välisminister v.Molotov ja saksa välism. J.von ribbeutrop moskvas alla mitte kallale tungi lepingule. Tuntakse nime all Molotoviribbentropi pakti all. 3.II MS puhkemise põhjused. Poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tlnud oma ül toime. 1930a. Lõpult teravnes järsult rahvusvaheline olukord. Majanduslikud eeldused: Hitler otsustas arendada sõja tööstust....
esmaabi (arstid ja õed välihaiglates ning loomaarsid), varustus, ilm, post, õhutõrje. (http://saaremaa.kaitseliit.ee/et/eesti-ja-soome-vabatahtlike-koostoo-jatkub ) Vabanemine Seoses Nõukogude liidu lagunemisega hakati Soomes vabamalt rääkima sõjaajast, seejuures ka lotade ajaloost. Lotta Svärdi kuulunud naised julgesid endisest vabamalt tunnistada oma kuulumist lotade hulka. Seotus organisatsiooniga tuuakse tänapäeval esile näiteks surmakuulutustes.Pärast Jätkusõda põlu alla sattunud lotad said ametliku riikliku tunnustuse 1991. aastal Finlandiatalos korraldatud pidulikul aktusel, mille korraldas Lotta Svärd. Organisatsiooni ei ole siiski taasloodud, aga Lotta Svärdist huvitatud on arendanud pärimustegevust. Erinevalt Eestist elab Soomes veel kümneid tuhandeid lotasid, kes võivad oma mälestusi jagada. (http://kultuur.elu.ee/ke486_l otad.htm ) Täna Praegu on lottade keskmine vanus hinnanguliselt 89 ja neid on elus umbes 15 000 – 20 000.
rahvuskaaslased. Seda väigavlda ei õigusta miski. Metsavendade tegevus, mis saadi võimude poolt kontrolli alla alles aastaks 1953 näitab kõige reaalsemalt eestlaste soovi oma omariiglust säilitada. MRPga läks Eesti kõrval Nõukogude Liidu mõjusfääri ka Soome. 30.nov 1939 algas Talvesõda, kuigi 12.märts 1940 Talvesõda lõppes, toimus 19411944 Soome ja NSVLiidu vahel Jätkusõda. Eesti mehi, kes läksid soomlastele appi nii Talve kui Jätkusõjas nimetakse soomepoisteks. Soomepoiste tegevuse eesmärgiks oli võidelda NSVLiidu agressiooni vastu nii Soomes kui Eestis. Pärast Jätkusõja lõppu tulid soomepoisid Eestisse ning võitlesid siin Punaarmee pealtungi vastu. Soomepoiste üksuseks oli 200 sõjaväe rügementi ( usun, et oleksin võimalusel osalenud soomepoiste tegevuses, sest olen vastu agressioonile )
12. 22 juuni 1941 13. 7.dets.1941, Pearl Harbort 14. 1942 Midway 15. Atlandi harta, 1941 august. USA(Roosevelt), Suurbritannia(Churchill), NSVL(Stalin) 16. 1942 esimesed pävad Talvesõda 1. Millal kuulutati välja Soome iseseisvus? 2. Millal sai soomest Rahvasteliidu liige? 3. Millal alustas NSVL Soome vastu sõda?Millal see lõppes? 4. Soomlaste väejuht? 5. Miks ei julgenud Stalin kou Soomet vallutada? 6. Millal toimus jätkusõda? 1. 6.dets 1917 2. 1920.a 3. nov, 1939-12 märts 1940 4. Mannerheim 5. Britid ja Prantslased otsustasid appi tulla 6. 1941-1944 Murrangud sõjas 1. Millal, kus suutsid Britid Sakslased lõplikult alistada? 2. Millal muutus Punaarmee õnn ja mis lahingus? 3. Millal üritas Saksamaa viimast korda Punaarmeed alistada? Kas see õnnestus? 4. Kus said sakslased karmilt Prantsusmaa käest lüia? Millal? 5
Sarnasusi ja erinevusi Eesti ala arengus Rootsi ja Vene ajal. 1558.-1595. aastani laastas meie kodumaa pinda Liivisõda, mille alguses oli Eesti ala jagatud mitme võõrvõimu vahel: Saaremaa kuulus Taanile, Lõuna- Eesti Poola- Leedule ning Põhja- Eesti Taanile. Sõja kulgedes õnnestus Rootsil Põhja- Eestis oma võim kehtestada, ning peale Jätkusõda, kuulus Rootsile kogu Eesti mandriala ning tänapäeva Põhja- Läti koos Riia linnaga. Läänemeri oli muutumas Rootsi sisemereks. See, tekitas rahulolematust Rootsi naaberriikides. Nii kujunes 1699. aastal Rootsi vastane liit, kuhu kuulusid: Poola, Taani ja Venemaa. Sõlmitud liiduleppe eesmärk oli vallutada Rootsilt tagasi kõik maad, mis ta "on oma naabritelt röövinud"; 1700 aastal algas ka sõjategevus Saksi vägede tormijooksuga Riiale. Sõda lõppes 1721. aastal
AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard ...
23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt
aastal alustas Poola pealetungi venelaste vastu, ta tahtis vallutada Moskva ja dikteerida seejärel rahutingimused. Moskvani nad ei jõudnud, kuid 1582. sõlmiti Venemaa ja Poola vahel rahu, mis andis kõik venelaste vallutused Liivimaal Poolale. 1582. tulid ootamatult rootslased ning vallutasid Rakvere, Narva ning teised tähtsamad Põhja-Eesti linnused. Poolale läks terve Läti ala ja Lõuna-Eesti. Rootsile Põhja-Eesti Taanile Saaremaa. Poola-Rootsi jätkusõda Liivimaal: 1600 aasta augustis vallandus jälle sõjategevus Rootsi ja Poola vahel, mis koos vaheaegadega kestis 1629.aastani Edu saatis rootslasi, viimase suurema Eesti linnana langes 1625.aastal rootslaste kätte Tartu. 1629. sõlmitud Altmargi vaherahu jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla. Sõjad jätkuvad 1645. sõlmitud Brömsebro rahu lõpetas Taani aja Saaremaal. 1654. puhkes sõda Venemaa ja Poola vahel, tungisid Poola alale ka Rootsi väed
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa. · Ansluss Austria liitmine Saksamaaga · Kummaline sõda sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud · Warssavi ülestõus saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi · Talvesõda sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala piirkond · MRP mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel · Jätkusõda sõda NSV liidu ja Soome vahel peale Talvesõda, NSV liidul oli plaanis Soome vallutada · Holocaust juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades · 21. Millega said tuntuks Mannerheim ja Rommel? · Mannerheim - soome sõjaväe ülemjuhataja, juhtis vägesid Talvesõjas · Rommel oli saksa sõjaväelane, juhatas saksa vägesid Põhja-Aafrikas · 22. Mis olid II maailmasõja tagajärjed? 3 · NSV liidu mõju suurenes maailmas
17. Millal ja kus avati II rinne? piirkond Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal MRP – mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: Jätkusõda – sõda NSV liidu ja Soome vahel peale Talvesõda, NSV liidul oli 1941. detsember – Moskva lahing plaanis Soome vallutada 1942/43 sügis ja talv – Stalingradi lahing Holocaust – juutide massiline hävitamine natside poolt Saksamaal ja Saksamaa 1943 juuli/august – Kurski lahing
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
