organisatsiooni toetamise 1962. ning lahkus lõplikult 1968. aastal. • Allianss lõpetas ametlikult tegevuse 1991. aasta 1. juulil, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega. VLO • Asutati 14. mail 1955 “sotsialistlike maade kollektiivse kaitsesüsteemina” vastukaaluks NATOle. • Aluseks 8 maa poolt alla kirjutatud “sõprus-, koostöö- ja abistamislepingud”. • Loodi pärast Pariisi kokkuleppeid (1954), mil SLVs kaotati okupatsioonirežiim, SLV võeti NATO liikmeks ka võis luua NATO kontrolli all 12 diviisi suuruse armee (jõustusid 1955 mai algul). • VLO kaudu olid liikmesriikide armeed integreeritud ühtsesse süsteemi – ei lubanud iseseisvalt tegutseda, Moskva aga sai oma huvides ksutada. • Legaliseeris NL vägede paiknemise Ida-Euroopas (Poolas, SDVs, Rumeenias (vabanes 1961), Ungaris KRIISID SOTSIALISMILEERIS Moskva poliitika ja kriisid: • Ungari ülestõus, http://www.youtube.com/watch
23. august 1939 -Hitler sõlmis NSVL-ga Molotovi-Ribbentropi pakti, mis tõestab, et Saksamaa ei ründa Venemaad. 1. septembril 1939 -Rünnak Poolale, algab II MS. Aprill-mai 1940 -Saksamaa okupeeris Norra, Taani, Hollandi, Lukemburgi, Belgia ja puhastas Prantsusmaa fronti. Kevad 1941 -Saksamaa vallutab Kreeka ja Jugoslaavia 22. juuni 1941 -Saksamaa ründab Venemaad Esimesel etapil oli NSVL-l palju kaotusi => Saksamaa okupeeris Baltiriike. Okupeeritud aladel loodi range okupatsioonirežiim, mis hävitas milj. inimesi. HITLERI SURM Ametlikuks Hitleri surma versiooniks peetakse, et ta oli 30. aprillil 1945 lasknud enda maha koos oma naise Eva Brauniga. Teised Hitleri surma legendid/versioonid: -Maha lastud olid Hitleri ja Eva teisikud, nemad ise aga varjasid end Argentiinas, kus nad elasid rahulikult oma elu lõpuni. -Hitler varjas end Antarktikas, kus varem natsidel oli oma baas, kus nad erinevaid uuringuid tegid. KASUTATUD MATERJAL
Kuigi sõjategevus lõppeb põhimõtteliselt 1951, toimub nimetatud piiril veel kaks aastat väiksemaid kokkupõrkeid, kuni 1953 sõlmitakse rahu. Korea sõda sundis lääneriike mõtlema Saksamaa Liitvabariigi relvastamisele, sest polnud teada, millised on NSVL-i järgmised sammud. Kuna külma sõja peaküsimuseks oli Saksamaa, siis võis eeldada järgmist kokkupõrget just seal. Oktoobris 1954 sõlmitakse Pariisi kokkulepped, mis jõustuvad 1955. Nende sisu: Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsioonirežiim, st liitlased viisid väed välja ning ta võeti NATO liikmeks. Oli lubatud luua kaheteist deviisi suurune armee Bundeswehr. Vastuseks sellele rajasid NSVL ja temast sõltuvad Ida-Euroopa riigid Varssavi Lepingu Organisatsiooni VLO (põhimõteliselt NATO sarnane organisatsioon). 1955. aastaks on külma sõja kulminatsioon ületatud, selle põhilised vormid väljakujunenud, kuid sõda veel jätkub. Itaalia on 1946. aastast vabariik, 1949. aastast NATO liige. Majanduslik olukord riigis väga
meele järele, või võitlema võõraste ideede eest; naised pidid meeste asemel asuma tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses; massilised vägistamised, neis kuritegudes olid süüdi paraku mõlemal poolel võidelnud riigid; inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi; Näiteks pandi USAs koonudslaagritesse jaapani päritolu kodanikud. „Uus kord“ Euroopas. Holokaust Saksamaa ja itaalia võimu alla oli langendud 12 euroopa riiki; range okupatsioonirežiim, terror; Hitler ei kavatse kellelegi sõltumatust pakkuda; kurvad tagajärjed olid sakslaste halval suhtumisel vene sõjavangidesse, paljusid vange kasutati orjatööl saksa tööstusettevõttes; eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega; massiline mõrv; 21.jaanuaril 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine auschwitzi, maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites; Wallenberg üritas hukkamisele
Saksamaa eesmärk oli saada kontroll Taani väinade ja sadamate üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle. 1940. aprill – Taani alistus võitluseta, Norras kestsid lahingud 10. juunini Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks NSV Liidule, selleks tugevdas ta sidemeid Jaapani ja Itaaliaga. 1941. aasta suveks oli nende käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonirežiim. Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? Briti ei soovinud sõda, kuna Briti maavägi oli üsna nigelas seisus. Küll aga olid nad arendanud mere- ja lennuväge. Hitler valmistas Suurbritannia alistamiseks ette meredessanti koodnimega "Seelöwe", mis aga jäeti ära, kuna ei suudetud saavutada ülekaalu õhus Suurbritannia kohal (Õhulahing Britannia pärast). Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Itaalia ja Saksa väed üritasid
kuulutati välja Saksamaa Liitvabariik (SLV). Esimeseks liidukantsleriks oli Konrad Adenauer, kelle ametiajal kindlustus Lääne-Saksamaal parlamentaarne demokraatia. Oktoobris 1949 kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik (SDV). Sündmused Hiinas (1946-1949) ja Korea sõja puhkemine (1950) viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa Liitvabariigi taasrelvastada. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim. Sellele vastas NSV Liit luues koos oma liitlastega sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO). Kuna NSV Liidul oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, oli tal vajalikke sõjalisi liitlasi, et säilitada võimude tasakaal Euroopas. NATO ja VLO rajamisega olid mõlemad osapooled kujundanud välja omad sõjalised pooled. Külm sõda vaheldus aeg-ajalt pingelõdvestustega. Üks selline periood saabus ka 1960.- 1970.aastate vahetusel
poolel, mis polnud nende meele järele (n.t Soome koos Natsi-Saksamaaga) ❧ Naised pidid taluma väga suuri kannatusi: ❧ pidid meeste asemel hakkama tööle nii tööstusettevõtetes kui ka põllumajanduses ❧ kannatasid „etniline puhastuse“, massiliste vägistamiste ja muu vägivalla all ❧ Inimesi vaenati ka rahvustunnuste järgi Sakslaste „uus kord“ Euroopas ❧ Sakslaste poolt okupeeritud riikides kehtestati range okupatsioonirežiim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat ❧ Tsiviilelanikkonna allutamiseks rakendati terrorit ❧ Eriti halvasti suhtuti Vene sõjavangidesse, kellest miljonid surid ❧ Sõja puhkemise järel alustati juutide massilise hävitamisega Holokaust ❧ Juute hakati ühiskonnast elimineerima sõja puhkemise järel (getod ja koonduslaagrid) ❧ 21. jaanuar 1942 toimus Berliinis Wannsees nõupidamine,
3) NSVLiidu ja USA võitlus mõjusfääride pärast Toimumise aeg: 1950-1953 Sõdivad pooled: ● Põhja-Korea, toetajad NSVLiit ja Hiina RV ● Lõuna- Korea, toetaja USA 1953.a.sõlmiti vaherahu 2 Korea vahel, mis kestab tänapäevani. Korea jagati 38 paralleeli pidi. Hukkus ~3 miljonit inimest Lääneriigid otsustasid lubada Saksa LV relvastumist 1954.a. sõlmisid NATO liikmesriigid Pariisi kokkulepped, millega: 1) SLV-s kaotati okupatsioonirežiim 2) SLV sai NATO liikmeks, võis luua oma armee – Bundeswehr Kokkulepped jõustusid 1955.a. Vastuseks SLV vastuvõtmisele NATO-sse loodi NSVLiidu ja temast sõltuvate Ida-Euroopa riikide poolt mais 1955.a. VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon 1947.a. ÜRO otsus luua Palestiina aladel 2 riiki: 1) Iisrael 2) Palestiina ● 1948.a. kuulutati välja Iisraeli riik, millele vastuseks araabia riigid alustasid sõda Iisraeli vastu
aasta juulis, koos NSV Liidu ja teiste Ida-Euroopa režiimide lagunemisega. Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni Saksamaa LV taasrelvastada. Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955, võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati tal taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim (st SLV sai täieliku suveräänsuse). NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendava sõjalis-poliitiline bloki – Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) rajamine 1955 toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida- Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, mille tulemusena oli NSV Liit endale saanud vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas.
tunnuseks inimeste vaenamine rahvustunnuse järgi, nii totalitaarsetes kui ka demokraatlikes, nt USAs pandi koonduslaagritesse jpni päritolu kodanikud, terrori eest üritati põgeneda neutraalsetesse riikidesse ei jäänud kõrvale ka neutraalsed riigid: nt Šveitsi pankadesse viisid raha nii juudid, kui ka natsid “Uus kord” Euroopas. Holokaust: 1942. a suveks Sm ja It alla langenud 12 riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, kui tekkis kahtlus tsiviilelanike tõrksuses või vastupanus, rakendati terrorit Sm kuulutas, et “sõda bolševismiga” barbaarne ja sõjaseadused ei maksa, okupeeritud NSVL alad jagati riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks halb suhtumine Vene sõjavangidesse: enamik suri nälga ja haigustese, kasutati orjatööl, hiljem taibati, et saab kasutada NSVL vastu - Vlassovi juhtimisel austi moodustama omaette üksusi,
Sündmused Hiinas ja Korea sõja puhkemine viisid lääneriigid mõtteni SLV taasrelvastada, löömaks tagasi NSVL võimalikku katset mõjusfääride laiendamiseks Euroopas (negatiivne näide Aasiast oli olemas). Kuna SLV demokratiseerimine oli edenenud, võeti vastavasisuline põhimõtteline otsus vastu juba Korea sõja alguses. Hilisemate otsuste kohaselt, mis jõustusid 1955.a. võeti SLV NATO täisliikmeks, lubati taasrelvastuda ning kaotati lääneriikide okupatsioonirežiim (st. et SLV sai täieliku suveräänsuse). 2.11. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine: (1955) VLO ( NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) rajamine toimus vastusena Saksamaa LV taasrelvastumisele ja võtmisele NATO-sse. Samas oli Ida-Euroopa riikides kindlustunud sotsialistlik süsteem, seega sai NSV Liit endale ka vajalikke sõjalisi liitlasi tasakaalu säilitamiseks Euroopas.
Ent sõja mõjudest ei jäänud puutunmata ka neutraalsed riigid. Näiteks Šveitsi pankadesse üritasid oma varandust toimetada nii juudid, keda natsid taga kiusasid, kui ka natsistlikud sõjakurjategijad. Arutelu, kas Šveitsi peab kandma moraalset vastutust natside kulla peitmise eest, kestab senini. „ Uus kord“ Euroopas. Holokaust 1942. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim, majandus ja ressursid pandi teenima Saksa sõjamasinat. Niipea, kui tekkis vähemgi kahtlus tsiviilelanikkonna tõrksuses või vastupanus rakendati kõhklematult terrorit. Saksa propaganda kuulutas avalikult, et sõda bolševismiga on nüüd ja edaspidi barbaarne ning selles sõjaseadused ei maksa. Okupeeritud NSV Liidu alad jagati kaheks riigikomissariaadiks:Ostlandiks ning Ukrainaks. (Eesti kuulus esimesse). Mitmed ikestatud rahvad
sel hetkel fotograafiks oli. Kahe foto võrdlemisel selgub, et koosseis püsis aasta jooksul stabiilne – vaid V. Trojanski asemele tuli H. Speek, pildil pole ka Vallimäed ja Tammelit; 1943. aasta kevadel ühines orkestriga Vladimir Sapožnin (Ringhääling 1944: 29–30). Nagu näeme, tingisid alanud sõda ja okupatsioonid küllaltki karme muutusi meie kultuurielus, kaasa arvatud džässmuusikas. Küüditamine ja mobilisatsioonid hõrendasid oluliselt džäss- muusikute ridu, kumbki okupatsioonirežiim ei olnud džässisõbralik. See kajastub ainuüksi orkestrite arvu olulises vähenemises (vt joonis 2). Skeem peaks andma teatava ülevaate orkestrite tekkimise ja arengu dünaamika kohta kogu töös vaadeldaval ajajärgul. 159 Töörahva Hääl 1941, 7.06. 160 Tuleb veel kord imetleda J. Pori võimet keerulistes olukordades orienteeruda – PBLM džässorkester lõpetas ju alles 1. juulil samal aastal! 161
annaabi.ee 
