Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tehniline järelvalve tsiviillaevade üle - sarnased materjalid

tahvel, järelvalve, vaatus, ülevaatus, rein, raudsalu, loengud, konventsioon, tunnistus, ship, safety, certificate, laevapere, laevaomanik, register, kere, tõend, cargo, parda, konventsioonid, solas, marpol, ühingud, dokumendid, mehhanismid, tsiviillaevade, ujuvusvaru, marine, committee, organisatsioonid, andes, iacs, class, laevakere, kindlustus
thumbnail
14
doc

Laevakere kuju ja omadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 4. Laevakere kuju ja omadused. 4.1. Laevakere põhipinnad ja lõiked. Laevakere kujutab endast pikka voolujoonelist keha, mis väljapoolt on piiratud kõver- pindadega. Laevakere ülalt piiravaid pindu nimetatakse tekkideks, alt - põhjaks ja külgedelt - parrasteks.

Laevaehitus
168 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Transpordilaevade üldomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole

Laevaehitus
65 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Laeva ujuvus ja mereomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud

Laevaehitus
233 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Laevaruumid ja ehituse detailid

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 9. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 8. Laevaruumid ja ehituse detailid 9.1 Tekiehitised ja tekihooned. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva laiusega või mille välisseinad ei ole pardast kaugemal kui 0,04 laeva laiust. Parrastest

Laevade ehitus
57 allalaadimist
thumbnail
88
docx

Ujuvus, mere- ja eksplomadused

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Laevade ehitus. Teema 3. Laeva ujuvus, mere- ja ekspluatatsiooniomadused. Selles teemas vaadeldakse laeva mere- ja ekspluatatsiooniomadusi ning neid iseloomustavaid näitajaid. Pärast selle teema omandamist õppur  omab algteadmisi laeva ujuvusest, mahulistest ja kaalulistest näitajatest;

Ametijuhend
31 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Laevade arhitektuur

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade väliskuju ja arhitektuurilis- konstruktsioonilised omapärad. 3.1 Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade

Laevade ehitus
44 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Laeva Lastiseade

Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-3. Lastiseade. Lastiseade. Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseade on omane suuremale osale kaubaveoga tegelevatest laevadest. Vaid teatud kaupu teatud sadamate vahel

Laevade ehitus
43 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus.

Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal

Eriala seminar
8 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Laevade ehitus eksam

See tankide alaliik on kohane ka toiduainete, taimeõlide, veinide transpordiks. 7. Reisilaevad, reisiparvlaevad, RO-RO laevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püsivuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassifikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvelaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: 1. Reisija saab kaasa võtta sõiduauto, 2. Laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge

Laevade ehitus
158 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Kaubandusliku meresõidu õigus

Tahtlikult põhjustatud kahju; kahju või kulutused või loovutused. Põhilised muudatused on toimunud: Kaubandusliku meresõidu koodeksi põhiosa tühistamisega, s.h 2 seadust: Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Laeva asjaõigusseadus nende alusel hakati laeva kui kvaasi-kinnisasja käsitlema. + vastutuse piiramise konventsiooniga ühinemise seadus + võeti vastu veel vastutuse piiramist käsitlev Ateena konventsioon Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable. 1. Kolossomendile on peale märgitud lasti saaja, kes on kauba tegelik omanik (ostja pank) ja kellele tuleb teatada, laeva kirjeldus, laeva laadimise sadam ja sihtsadam, kauba kirjeldus ja kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui

Mere- ja transpordiõigus
59 allalaadimist
thumbnail
39
doc

Laevade ehitus EKSAM

esindajatega · rahvusvaheline Mereorganisatsioon ­ IMO Imo eesmärk : korraldab valitsustevahelist koostööd tehniliste (eriti inimeste ohutust ja turvalisust tagavate) probleemide lahendamisel, ühtlustab riikide meresõidueeskirju ja normatiivakte, vältimaks merede saastamist laevadelt jms. Tähtsamad IMO konventsioonid: mis mis puudutavad laevu, nende ehitamist ja varustatust, mehitamist ning mereliiklust: rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ; rahvusvahelise laadungimärgi (lastliini) konventsiooni -määrab ära vaba-parda kõrguse ja veeliini asetuse erinevates kliima-vööndites, kokkupõrke vältimise;rahvusvaheline mereotsingute ja -pääste konventsioon; meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon; rahvusvaheline konventsioon merereostuse vältimiseks laevadelt; rahvusvaheline konventsioon laevade

Laevandus
107 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Exami küsimused ja vastused laevaehituses

­ vedelkemikaalide tankerid; ­ veeldatud gaasi tankerid (LNG ­ veeldatud maagaas jne.). Naftasaaduste tankereid nimetatakse ka "tanker A" ja toornaftatankereid "tanker B" Tankerite lastimahutamise osa on jaotatud piki- ja põikvaheseintega paljudeks tankideks. Tanke on vaja erinevate lastide üheaegseks veoks, laeva parema püstuvuse tagamiseks ja lõpuks kõige tähtsamaks ­ hoidumaks merereostusest. Viimase nõude jälgimisel on aluseks MARPOL 1973/78­rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimiseks­(tuletis The International Convention for the Prevention of Marine Pollution from Ships). See konventsioon ja eriti selle täienduste ning paranduste protokoll 1978. a. nõuab, et ehitatavatel tankeritel peavad olema kahekordsed pardad. Ballastlastis ülesõitudel on keelatud lisaballasti võtta kaubatanki. Lossimiseks on tankerite pumbaruumid miidlis ja lossimistorustike kollektorid mõlemas

Laevaehitus
277 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Eksamipiletite küsimused ja vastused

10); ­PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); ­ BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul

Laevaehitus
113 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Laevade ehitus

10); ­PROBOe.naftasaadused/toornafta/puistlast/maak (product/oil/bulk/ore); ­ BORO e. puistlast/toornafta/RO-RO (bulk/oil/RO-RO ship). Ehituslikult on sarnased balkerite ja tankeritega. Laiade kaubaluukidega Reisilaevad Kui laeval on üle 12 reisija, siis peab laev vastama reisilaeva nõuetele. Reisilaevadel on kõrgendatud nõuded püstuvuse, uppumatuse, tugevuse, navigatsiooniseadmete, päästevahendite ja tuleohutuse osas, mille esitab rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel e. SOLAS (Safety of Life at Sea) ja rida klassi-fikatsiooniühingute eeskirju. Tänapäeval on kõige levinum reisilaeva alaliik mandri ja saarte sadamate vahel ühendust pidav kaubareisilaev e. parvlaev (ferry) ja seda kahel põhjusel: reisija saab kaasa võtta sõiduauto ja laeval olev last treileritel alandab reisipileti hinda. Klassikalised reisiliinilaevad e. lainerid on ookeaniliinidel muutumas haruldaseks kõrge piletihinna ja suure ajakulu tõttu ülesõidul

Laevandus
101 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Vahitüürimehe kohustused

Vahiohvitseri kohustused käiguvahis, ankrul ja sadamas Vahi vastuvõtmine. Vahitüürimees ei tohi vahti üle anda teda vahetavale tüürimehele, kui on alust arvata, et viimane ei ole võimeline tegusalt täitma vahitüürimehe teenistuskohustusi. Sellest tuleb ette kanda kaptenile. Vahti astuv tüürimees peab veenduma, et tema vahi liikmed on täielikult võimelised täitma oma kohustusi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas nende silmad on kohanenud öise nähtavuse tingimustega. Enne vahi vastuvõtmist peab vahti astuv tüürimees kontrollima laeva arvutatud või observeeritud kohta, kaardile kantud kurssi ja kiirust, määrama järgmise kursimuutuseni jäänud aja ning juhiste asendeid masinaruumi juhtpuldil. Vahti astuv tüürimees peab isiklikult kontrollima: - meresõitu puudutavaid kehtivaid kapteni korraldusi ja juhtnööre ( ,,Night order book") - laeva asukohta, kiirust ja süvist - nähtavust ning prognoositud nähtavuse, ilmastiku ja hoovuste

Laevade ehitus
36 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Laeva elektriseadmed lisaküsimused

toimivale kreenivale momendile; laeva teatud kreeninurgani kallutamiseks tehtud töö hulk. Inerts ­ inertia ­ keha vastupanu liikumisseisundi muutustele. Inertsimoment (teine) ­ moment of inertia (the second) Ix,y,z ­ massi ja kauguse ruudu korrutis või pinna ja tema raskuskeskme teljekauguse ruudu korrutis. Isokrooniline õõtsumine ­ isochronic rolling ­ laeva õõtsumine täpselt ühesuguste perioodidega. Jäik (ülipüstuv) laev ­ stiff ship ­ suure metatsentrilise kõrgusega (seega suure taastava õla ja -momendiga) laev. Kaadumisnurk ­ angle of vanishing stability k­ kreeninurk, mille juures püstuvus kaob s.t. taastav õlg GZ omandab nullväärtuse; numbriliselt sama, mis püstuvuse ulatus (range of stability). KG ­ laeva raskuskeskme kõrgus kiilust. KN ­ tinglik taastav (püstiv) õlg, oletades, et laeva raskuskese asub kiilul; püstuvuse ristkõvera ordinaat.

Laeva elektriseadmed
84 allalaadimist
thumbnail
103
doc

Meresõiduohutus ja laeva juhtimine

Lastiplaan (lastipaigutus) peab tagama üldise ja kohaliku tugevuse, püstuvuse ja muud mereomadused nii merele mineku hetkel kui ka varude kulumisel reisi jooksul. Mitme reisipunkti korral, milles toimuvad lastioperatsioonid, tuleb last paigutada nii, et ta jääks kinnitatuks (et teda saaks kinnitada) nii ülesõitude ajaks kui ka mittetormikindlas sadamas töid katkestades merele tormi möödumist ootama minnes. Enne sadamast merele väljumist: teostatakse laevakere ja vaheseinte ülevaatus seest ja väljast (veel enne lastimist); enne lasti laadimist kontrollitakse pilsside ja nende kuivendustorustike (eriti kaitse- võrgud) seisukorda ja puhtust; vaadatakse üle mõõtetorud; ballasti- ja kütusetankid kas täidetakse või tühjendatakse lõplikult, et neis ei oleks vabu pindasid; suletakse ja kontrollitakse üle kõik manluugid tankides ja tsisternides, suletakse pidevalt kinni olevad läbikäigud;

Ohutus ja ohuteave
48 allalaadimist
thumbnail
25
docx

MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID

TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................... 3 1.1Eesti laevandus........................................................................................... 5 1.2Maailma laevandus..................................................................................... 5 2.VAJALIKUD DOKUMENDID MERELOGISTIKAS......................................................11 3.KONTEINERITE KASUTAMINE JA NENDE T�

Baaslogistika
33 allalaadimist
thumbnail
78
pdf

Merepraktika aruanne: Praktikakoht Victoria I

EESTI MEREAKADEEMIA Laevandusteaduskond TÜÜRIMEES MEREPRAKTIKA ARUANNE Victoria I Praktikakoht 24.04.2007 ­ 23.04.2009 Praktika algus ja lõpp Õppegrupp: LL- 41 Juhendas: Rein Raudsalu TALLINN 2009 Retsensioonid 2 Sisukord LAEVA ANDMED, VAHITEENISTUS, LASTIKÄSITLUS, PÜSTUVUS, MEREPRAKTIKA .........................................................................................................................................................5 Üldandmed ..................................................................................................................................5 Joonised ...........................................................

Merepraktika
300 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Konteinerveod

Kui ruumala määratakse elektroonilise mõõtesüsteemiga, kirjutatakse üles näidud iga tanki osa kohta. Kui on võimalik tankide käsitsimõõtmine, tehakse seda elektroonilise mõõtesüsteemi usaldatavuse kontrolliks. Maatankide kohta teatatakse järgmised andmed: - number - mõõtmed - õiendid - vesi - ruumala (liitrites) - temperatuur - tihedus mõõdetud temperatuurilmille tihedus? - tihedus 15 oC juures - netoruumala 15 oC juures. Maatankide mõõtmistulemuste alusel koostatakse tunnistus, kus on näidatud: - vedeliku ruumala liitrites ja temperatuur - vedeliku ruumala liitrites15 oC juures - vedeliku ruumala barrelites 60 oF juures - mass tonnides - mass pikkades tonnides (long tons). Laeva tankide tühikute protokoll (ullage report) Protokollis näidatakse ära: - mõõtmise kuupäev ja kellaaeg - ilmastikutingimused - tanki number - tühik, mm - trimmi ja tühiku parandus - süvis ahtris ja vööris 10 - merevee temperatuur. 7.6. Vedellastide koguse määramine

Laevandus
54 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Meretranspordi infotehnoloogia

1. El.andmete positiivsed ja negatiivsed küljed. Head:  Vähenevad kulud dokumenditöötlusele.  Inventari efektiivsem kasutamine.  Personalikulude vähenemine.  Paraneb infovahetuse kiirus.  Parem klienditeenindamine.  Konkurentsieelise saamine/tugevdab võistluspositsiooni.  Sisemiste protsesside paranemine.  Parem varustusketi juhtimine.  Parem arveldamine. Vead:  Üldise arusaamise puudus, ebapiisav haridus.  Keerukas kasutamine.  EDI investeeringute otsese tulukuse keerukas kokkuarvutamine. (Sisaldab palju mõõdetamatut.)  Pole kehtestatud ühtset standardit.  Esialgsed kapitalimahutused on suured.  Edukaks EDI rakendamiseks nõuab kõige kõrgema juhtkonna seotust projektiga.  Nõuab suuri mahtusid enne, kui kasu süsteem kasu toob. Kahtlemata avaldab EDI rakendamine firma töös ka olulist mõju organisatsiooni kultuurile ja struktuurile. See on aga põhjus mis võib mõjuda nii positiivselt, kui ka negatiivselt, olenevalt se

Merendus
11 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

keeratakse kokku südamikuga kardeeliks. Kuus kardeeli keeratakse parempoolse keeruga (z-keeruga) kokku trossiks, millel on taimkiust südamik. Südamik on immutatud õliga. Õline südamik ei võta vett sisse ja õlitab trossi seest poolt. Hooldust eriti ei nõua, sest nad tuuakse laevale puust poolidel ja on kaetud paksu määrdega, mis kindlustab pikaajalise poolil hoidmise (poolil lipik üldiste andmetega ja kaasas tunnistus täpsemate andmetega). Liigitatakse: painduvateks, poolpainduvateks ja jäikadeks.Peenest traadist tehakse ka terasliine- neid kasutatakse paatide kinnitamiseks, antennide tõstmiseks, jahtlaevadel jooksvas taglases jne. Jäigad trossid sobivad seisvaks taglaseks. Painduvaid kasutatakse lossipoomi ronneril, et see hästi keerduks lastivintsi trumlile. Sildumisotsad tehakse painduvast ja poolpainduvast trossist.Terastross loetakse töökõlbmatuks,

Madruse koolitus
127 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Transport ja ekspedeerimine II KT

majandus- ja kommunikatsiooniminister, lähtudes 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni sätestatud nõuetes 25. Rahvusvahelised lennundusinstitutsioonid Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO): a. On globaalne foorum tsiviillennunduse jaoks. ICAO töötab tsiviillennunduse turvalise ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks läbi koostöö selle liikmesriikidega. Chicago konventsioon: a. Osalisriigid tunnustavad iga riigi täielikku ja eranditut suveräänsust õhuruumi üle oma territooriumi (nii maismaa kui territoriaalvee) kohal. b. Ükski osalisriigi riiklik õhusõiduk ei või lennata teise riigi territooriumi kohal ega maanduda seal ilma erikokkuleppest tuleneva või muu loata ning järgimata loa sätteid. Euroopa Tsiviillennunduse Konverents (ECAC): Organisatsiooni eesmärgid: a

Transport ja ekspedeerimine
40 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või

Laeva ekspluatatsioon
179 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

(lashing rod) või trossiga (lashing wire). Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fiting’uga. Mida paremini on konteinerid üksteise külge üheks tervikuks ühendatud, seda ohutum on. Konteinerid laadides peab jälgima, et ei ületataks tekile lubatud koormust. Lk 92-93. Pilet No. 13 1. Laeva laadruumide hooldus, ettevalmistamine lastimiseks Esmane tegevus: lastiruumide ülevaatus veendumaks, et pole poorditaguse vee tungimist lastiruumi, lastiruumi läbivad mõõdu- ja õhutorud pole vigastatud ning oleks nõuetekohaselt kinnitatud. Pilsikaaned peavad olema terved. Pilsikaevud peavad olema puhtad ja kuivad ning kuivendussüsteem töökorras. Enne puistlasti laadimist tuleb pilsikaevude kaitse võrgud katta kotiriidega, et ära hoida pilside ummistumist kaubaga. Lastiruumi viivad trepid peavad olema korras,

Laeva ekspluatatsioon
88 allalaadimist
thumbnail
25
docx

laevade ehituse kordamisküsimused

1. Perpendikulaarid? Ahtri perpendikulaar- rooltäävi ja suvise veeliini ristumiskoht, rooltäävi puudumisel rooli palleri ja suvise veeliini ristumiskoht Vööri perpendikulaar- suisel lastiliinil vööri ja veeliini ristumiskoht 2. Milliseid laeva pikkuseid on olemas? Perpendikulaaride vaheline kaugus (LPP)- perpendikulaaride vaheline kaugus mõõdetuna suvisel veeliinil Amidship- ½ perpendikulaaride vaheline kaugus Lenght overall- laeva maximaalne pikkus (arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osi) Loyd’s lenght - sama, mis Lpp kuid ei tohi olla vähem kui 96% ja rohkem kui 97% maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus

Laevade ehitus
13 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

mis sildumisoperatsiooni ajal töötavad käsijuhtimise reziimil. Kai ääres seistes pannakse vintsid automaatreziimile, mis hoiavad laeva kai ääres. Alati tuleb jälgida, et ankrupeli mehhanismid oleksid terved ja õlitatud. Samuti tuleb jälgida sildumiotste korrasolekut, et nad pinge all ei katkeks ja sellega pahandusi ei tekita (traumad, varaline kahju jne) 2. Milline dokument peab olema roolimadrusel? Roolimadruse tunnistus. 3. Topituled laeva pikkusega üle 50 m Topituli on valge tuli, mis asetseb laeva diametraaltasandis ja näitab katkestamatut valgust 225 kraadise silmapiirkaare ulatuses ning on paigutatud nii, et näidata valgust laeva vöörist mõlemale poole 22,5 kraadi ulatuses traavrsist tahapoole.Topituli peab paistma 6 miili kaugusele Pilet 17 1. Luugiseade Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva

Merepraktika
128 allalaadimist
thumbnail
252
doc

Merekool praktika aruanne tüürimeestele

tulekahjust teada andmise tuli. Asuvad üle terve laeva. Leegiandur- Aktiveerub, kui anduri läheduses on lausleegid. Gaasiandur- Asuvad autotekis, aktiveeruvad juhul kui gaaside hulk on ületanud teatud normaalse piiri. Kombineeritud andur- See andur hakkab tööle näiteks juhul kui on suitsu või juhul kui on liiga kuum. 30 31 IMO sümbolid laevas Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel ja IMO resolutsioonid nõuavad, et laevas kasutatakse sümboleid(leppemärke) laevapere liikmete töö hõlbustamiseks ning ohutuse garanteerimiseks, laeva külastatavate isikute ning reisijate paremaks orienteerumiseks laevas. Igal sümbolil on oma värv. Leppemärgid jagunevad: laevakere vigastuste kõrvaldamist ja võitlust sissetungiva veega hõlbustavad helesinised, keelava punased, tuleohutuse alased on tumepunased, ohualased kollased, päästeseadmeid ja

Praktika aruanded
63 allalaadimist
thumbnail
92
doc

18.Harjutustest

40. Kas selline tross on kasutuskõlblik? ............................................................. .............................................................. 17 41. Millises rahvusvahelises dokumendis on ära toodud nõuded madruse teadmistele ja oskustele? a) SOLAS b) MARPOL c) STCW d) Meresõiduohutuse seadus 42. Rahvusvaheline konventsioon keskonnareostuse vältimiseks laevadelt käsitleb „prügina” ...... a) toidujäätmed b) laeva eksplateerimisel tekkinud jäätmeid c) olmejäätmeid d) kõike eelnevaid 43. Kas Läänemeres seilamise ajal on lubatud merre visata paberjäätmeid? a) ei ole lubatud b) on lubatud c) on lubatud, kui laev asub kaldast kaugemal kui 5 miili

Madruse koolitus
29 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Muuseumid

Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum MUUSEUMID Muuseum on mittetulunduslik, püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.­15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaal

Informaatika
16 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

Eesti Meremuuseum SISUKORD Eesti Meremuuseum EESTI LOODUSMUUSEUM Muuseumist Eesti Loodusmuuseum on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mis on vabariigi keskmuuseumi staatuses. Kasvanud välja 1842. aastal loodud Eestimaa Kirjanduse Seltsi Provintsiaalmuuseumist töötab ta 1941. aastast alates iseseisva muuseumina. Loodusmuuseum lähtub oma tegevuses 1996. aastal vastu võetud muuseumiseadusest (RT I 1996, 83, 1487) ja Eesti Loodusmuuseumi põhimäärusest (keskkonnaministri 29. juuli 2005. a määrus nr 57). Muuseum paikneb kahes hoones. Lai t 29A majas on ekspositsioon, geoloogia fondihoidla, fotokogu ning tööruumid nii administratsioonile kui ka geoloogia ja loodushariduse osakonnale. Toompuiestee 26 mahutab ülejäänud fondid ning botaanika, entomoloogia ja zooloogia osakonna tööruumid. Kokku on muuseumil põrandapind ca 1000 m2. Loodusmuuseumi edasine areng oleneb olulisel määral sellest, kui suur on muuseumi käsutus

Arvutid i
24 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

4.kaitseklapp-enamasti erisulamist membraan 5.manomeetri klapp Ballooni peal kinnitatakse tugevalt tikkpoltidega ja tihendatakse punasestvasest rõngakujulise tihendiga. Kuna surve all olev balloon on reaalne ohuallikas tuleb tema tehnilist seisukorda hoolikalt ja perioodiliselt kontrollida. Andmed kontrolli ja ülevaatuse käigus kantakse vastavasse balloonide nööriraamatusse. Laeva iga aastase ülevaatuse käigus toimub balloonide välispidine ülevaatus mille käigus pööratakse erilist tähelepanumõõteriistadele .Iga 4 a möödudes- laeva klassi kinnitamise käigus viiakse läbi balloonide sisemine ülevaatus puhastamine ja värvimine.8a möödudes teostatakse ka lisaks veel hüdrauliline surve katsetus, mis viiakse läbi veega mille surve P on katsetamisel = 1,5 P. Ballooni peakraan e.tarbimisklapp on kindlalt(tihedalt) sulgemiseks varustatud enamasti massiivse inertsrattaga. Suruõhu balloonid on reeglina varustatud

Laevamehhanismid
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun