Uurimustöö Juhendaja: õp Annely Vaikre Kehra 2009 2 Internet Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. (Eesti maaülikooli tehnikainstituut) Eesti põhine statistika Veebi kasutamine on muutunud järjest populaarsemaks ja seda toetab jätkuvalt Internetiühenduse omamine koduarvutites, mida saab endale lubada juba peaaegu iga kolmas pere Eestis. Tartu on aga Internetilevialalt kõige rikkam pea iga teine pere kasutab kodus veebi. (Emor) Eestis kasutavad Internetti igas vanuses elanikud, aga kõige enam on sellega kokku puutunud 15-19-aastased elanikud. Eesti 6-74-aastastest elanikest kasutab internetti 54%
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language.
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Katse nr.1 Pingejagur I1 = 0.03A Us = 14 V Uv = 6.87 V U1(Pinge, mis tekib takistil R1) = 14 V 6.87 V = 7.13 V Joonis 1. Pingejaguri skeem 2 = 1 + 2 Arvutatud takistite väärtused : Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 230 R1 = 213 R2 = 221.6 R2 = 205 Takistitel eralduv võimsus : R1P = 0.22 W R2P = 0.21 W K...
juulil 1894. Tallinnas ning sünnijärgne nimi oli tal Nikolai Neuhaus. Ta vahetas oma nime kaks korda. 1926. aastast oli ta nimi Enn Neuhaus ning 1935. aastast Enn Nurmiste. Ta õppis aastatel 1912 kuni 1918 Tartu Ülikoolis Matemaatikat. Enn suri 3. märtsil 1968. aastal oma sünnilinnas. 1934. aastal alustati Tartu Ülikoolis inseneriõpet, kuid kaks aastat hiljem toodi riigivõimu algatusel inseneriõpe üle Tallinnasse. 15. septembril 1936. aastal sai kool nimeks endale Tallinna Tehnikainstituut. Tänu suurtele ümberehitustele avati koolis uued osakonnad. Nendeks olid ehitus, keemia, mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. Hiljem lisati veel ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. 1939 algas vastuvõtt elektrialadele, 1940 lisati majandusteaduskond, 1958 koondati tugevvoolualad energeetikateaduskonna alla ning 1965. aastal algas automaatikateaduskonnas õppetöö nõrkvoolualade valdkonnas.
Jaan Tamm RASKUSKIIRENDUS LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 1. TÖÖÜLESAN NE Maa raskuskiirenduse määramine. 2. TÖÖVAHEN DID Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Protsess ideaalgaasiga ÜLESANNE NR.5 Ülesannete lahendamine õppeaines "Soojusõpetus" TE.0044 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a .................................. Juhendaja: "....." ................... 2014.a .........................
Mihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3.
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 22. oktoober 17. detsember Töö nr: 4 POOLJUHTSTABILITRONI UURIMINE
Jaan Tamm MEHAANILINE ENERGIA LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO 2 1. TÖÖ EESMÄRK Määrata eri massidega kehade potensiaalsed ja kineetilised energiad ning energia salvestamise ja muutumise seadused. 2. TÖÖVAHEND ID
hõimud. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui nimi on juba mingil muul viisil esile tõstetud (eraldi real, teise kirjaga). Isikud, olendid Isikute ja muude olendite (ka kujuteldavate) nimed
Nikkel 1. KODUTÖÖ Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: lektor Tallinn 2018 SISUKORD 1. NIKLI AATOM................................................................................................................................3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD..........................................................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots
EESTI MAAÜLIKOOL TEHNIKAINSTITUUT Energiakasutuse eriala Üliõpilased: Õppeaasta: Rühm: A.Puis M.Pabusk R.Feldman 2014/2015 EK 1 ELEKTROONIKA ALUSED Juhendaja: Töö tehtud: Aruanne esitatud: Toivo Leola 03. detsember detsember Töö nr: 7&8 BIPOLAARTRANSISTORI UURIMINE
ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas. Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi. Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kiirendus- ja vibratsioonisensorid Õppeaines „Autod-Traktorid II“ TE.0260 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a ………………………… Juhendaja: “…..“………………2015.a. …………………...........Arne Küüt Tartu 2015 Kiirendus-ja vibratsiooni sensorid
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Lõõmutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines ,,Materjaliõpetus" TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: "....." ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: "....." ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? Kursusetöö Õppeaines „Standardiseerimise põhikursus“ TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane “.....“ ...................... 2014.a ....................................... ?
kuulus korporatsioonidesse. Tartu üliõpilaste häälekandja oli 1921. aastast alates ,,Üliõpilasleht". Aastail 1919-1939 lõpetas Tartu Ülikooli 5751 tudengit, neist veerandi moodustasid naised. 6.2 Teised kõrgkoolid Inseneride ettevalmistamiseks avati pealinna Tallinna tehnikum. Seaduse järgi oli tegemist juba kõrgkooliga, milles seitse osakonda. 1936. aastal asutati Tallinna tehnikumi asemele Tallinna Tehnikainstituut, esimesel tegevusaastal õppis seal 387 üliõpilast. 1938. aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11 Kunstiharidust võis omandada kuueaastase kursusega kunstikoolis ,,Pallas". Tartus asuv
Eesti Maaülikool Tehnikainstituut Kursusetöö õppeaines ,,Standardiseerimise põhikursus" TE.0012 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: ,,....." ................. 2015. a ....................................... Juhendaja: ,,....." ................. 2015. a ........
Jaan Tamm KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: ME 11 Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 SISUKO SISUKO.....................................................................................................................................................2 1.1Tööülesanne.............................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Karastamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK 1 Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots
Mihkel Härm Malmi tootmine ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: AT12/22 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 26.10.2017 Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................3 1.Malmi tootmine........................................................................................................................4 1.1 Valgemalm.........................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mario Kütt AIATRAKTOR MB-2 Kursusetöö Traktorite ja põllutöömasinate õppepraktika Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU..........................................................................................................................4 2. ÜLDISELOOMUSTUS.....................................................................................................5 2.1 Tehnilised andmed........................................................................................................5 3. KÄIDELDAVUS.......................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut PÄIKESEPANEELID ELEKTRI TOOTMISEKS EESTI TINGIMUSTES? Rühmatöö õppeaines "Loodushoidlik energeetika" TE.0350 Energiakasutuse eriala EK KÕ BAK 3 Üliõpilane: "....." ................... 2014.a ..................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Theimo Lehtveer Mustikapuhtimismasina arvutusskeem. Ainetöö õppeaines ,,Põllundusmasinate teooria" TE.0364 Tootmistehnika eriala TA MAG II
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 2 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ..
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Henri Tamm Keskkonnaseisundi analüüs Erastvere küla kohta Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....."................. 2012. a ............................... Henri Tamm Juhendaja: "....."................. 2012. a ............................... Mirjam Metsare Tartu 2012
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Keskkonnaseisundi analüüs Laheda vallast õppeaines ,,Ökoloogia ja keskkonnakaitse" PK.0059 Tehnika ja tehnoloogia eriala TT BAK 1 Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ................................................... Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on tutvustada ja hinnata minu koduvalla, Laheda vald, praegust keskkonnaseisundit
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) Analüütiline keemia
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord.................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS............................................................................................................
Fakte raamatukogu ajaloost · 1919 - asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu · 1936 - loodi Tallinna Tehnikainstituut ja tehnikumi raamatukogu reorganiseeriti instituudi raamatukoguks. · 1938 - seoses tehnikainstituudi ümbernimetamisega sai raamatukogu nimeks Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu · 1941, 1944-1989 kandis raamatukogu Tallinna Polütehnilise Instituudi Raamatukogu nime · 1956 - taastati II maailmasõjaajal katkenud rahvusvaheline raamatuvahetus · 1960 - alustati TPI bibliograafia koostamist
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Nimi ÜLIÕPILASTÖÖ Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnika ja tehnoloogia
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ..............................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" Energiakasutuse eriala Üliõpilane: "....." ................. 2013. a .............................. Juhendaja: "....." ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID........................
Jaan Tamm FÜÜSIKA LABORITÖÖD LABORITÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA II Tehnikainstituut Õpperühm: ME21B Juhendaja: dotsent Rein Ruus Esitamiskuupäev:.............................. Üliõpilase allkiri:.............................. Õppejõu allkiri:.............................. Tallinn 2018 1 1. VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS 1.1 Töö eesmärk.
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 1 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II
Hiigeltöö tegid ära kuraator Peeter Põld ning rektorid Heinrich Koppel ja Johan Kõpp 5 Puudus alguses eestikeelsetest õppejõududest, kutsuti õppejõude Soomest ja Rootsist (ajaloolane Cederberg, muinasteadlane Tallgren, rahvateadlane Manninen jt.) Ülikooli 300. juubeliks olid valdav enamus õppejõududest juba noored eestlased. Teised kõrgkoolid: 1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938. a. Tehnikaülikool, mis kujunes teaduskõrgkooliks inseneride ettevalmistajana). Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond. 1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”. Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool) Tartu Kõrgem Muusikakool Tallinna Konservatoorium Tondi Kõrgem Sõjakool
LABORATOORSED TÖÖD LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:.................. Üliõpilase allkiri:.................. Õppejõu allkiri:.................... Tallinn 2017 SISUKORD 1.1Tööülesanne.....................................................................................................................................5 1.2Töövahendid...................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Madis Vitsut RIPPVAGONETI ELEKTRIAJAM Kursuseprojekt õppeaines „Tehnoloogiaseadmete elektriajamid” TE.0023 Energiakasutuse eriala EK MAG II Üliõpilane: “ “ 2016. a. ………… Madis Vitsut Juhendaja: “ “ “ 2016. a
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mihkel Mandel RIKNENUD AUTOAJU LÄBILÕIGE INFOTEHNOLOOGIA ÕPPEVAHENDIKS Kursusetöö õppeaines "Inseneriinformaatika" TE.0556 Lennunduse side- ja navigatsiooni süsteemide käitamise eriala A3 Üliõpilane: "....." ............... 2011. a ........................Mihkel Mandel Juhendaja: "....." ...
Asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste nimetustes võib eristada järgmisi koostisosi: 1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, riigiaktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Tallinna kunstiülikool, Illusiooni kino, Kalevi üksik jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut ? VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE 30 KOHALISELE FARMILE Ainetöö Õppeaines „Tehnoloogia projekteerimise alused“ TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: “…..“………………2015.a …………………………? Juhendaja: “….
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut SEAFARMI SÖÖDAKÖÖGI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö õppeaines “Tehnoloogia projekteerimise alused” TE.0006 Ergonoomika eriala EG BAK 3 Üliõpilane: “….“ ………………2010.a …………………… Juhendaja : “….“ ………………2010.a ………………….... Tartu 2010 SISUKORD
Eragümnaasiumid (Treffneri Trt, Westholmi Tln; Tln Saksa lütseum, Tln Prantsuse Lütseum, Vene Lütseum) Tartu Ülikool 1919 1. dets eestikeelne autonoomia õppemaks e, vene, saksa, soome professorid) Kuulsaimad teadlased: I rektor J.Kõpp L.Puusepp neurokirurgia T.Lippmaa taimkatte klassifitseerimine J.V. Veske keeleuuendus G. Suits kirjandusteadus Teised kõrgkoolid 1930.a Tallinna tehnikainstituut (insenerid) Riigi Kõrgem Kunstikool - tarbekunst Tallinna Konservatoorium Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" - graafika, maal, skulptuur) K. Mägi (ekspressionistlikud maastikud), A. Starkopf (skulptuur, kooli juhataja), N. Triik, E. Wiiralt jt Kutseliste teatrite areng "Estonia" algupärane ballett E.Kapp "Vanemuine" sõna- ja tantsulavastused Estonia tetrimaja valmis 1913. a üldrahvaliku pingutuse tulemusena 1944
koos meie sõjaväe ümbernimetamisega kaitseväeks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste juhtimise kõrvalt õppis ta Tartu Ülikoolis õigusteadust, mille lõpetas 1936. aastal. 11. maist 1936 kutsuti Jaakson haridusministriks, ning ta ees avanes uus tööpõld. Ta viis lõpule oma eelkäija Nikolai Kannu poolt algatatud koolireformi ja korraldas ümber ka kõrghariduse. Tartu Ülikooli tehnikateaduskond viidi 1936 .aastal üle Tallinna ja loodi sellest Tallinna Tehnikainstituut( 1938. aastast Tallinna Tehnikaülikool ). 1938. aasta sügisest asutati mõlema kooli juurde Riigikaitselise Õpetuse Instituut. Kuid ta sekkus ka administratiivselt ka üliõpilaselu korraldusse, saates 1936. aasta sügisel laiali tartu Üliõpilaskonna Edustuse ning asendas selle riigiametnike määratud Üliõpilaskonna Ajutise Juhatusega. Uus Ülikoolide seadus, mis anti Jaaksoni poolt välja 1937. aasta septembris, piiras ülikooli autonoomiat ning
1932, 4. Sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga. jaanuar 1932–37 Ilmus „Eesti entsüklopeedia”. 1933, 14.–16. Rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt. oktoober 1934 24. jaanuar Hakkas kehtima uus põhiseadus. 12. märts Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel. 2. oktoober Riigikogu viimane koosolek. 1935 Isamaaliidu asutamine. 1936 Tööliskoja asutamine; asutati Tallinna Tehnikainstituut. Männiku laskemoonatöökoja plahvatused (iseseisvusaja suurim õnnetus, surma sai 15. juuni 60 inimest). 1937 Kilingi-Nõmme 2. algkooli tuleõnnetus (süttisid kinofilmid; suuruselt iseseisvusaja 20. aprill teine õnnetus, hukkus 17 last). 28. juuli Rahvuskogu kiitis heaks uue (III) põhiseaduse. NSV Liidus hävitati Eesti raamatud, suleti koolid ja muud kultuurikolded ning 1937–38
1. nimi, nt Ilmarine, Helios, Esmar, Koop & Pojad, AS Hiiu Vill, Kullassepa Kelder (restoran), Alma pood, Musta Kassi kämping, Hea Tuju kauplus, Mustad Pantrid, Vaesed Rüütlid, valimisliit Selg Sirgeks, võrkpallimeeskonnad Riida ja Volle; 2. tüübinimetus, nagu muuseum, instituut, tehas jt, millele tihti eelnevad täpsustavad sõnad või sõnaosad (koduloomuuseum, tehnikainstituut, põllutööriistade tehas), nt aktsiaselts Tallinna Karastusjoogid, aktsiaselts Ilmarine, Märjamaa vallavalitsus, Forseliuse gümnaasium, Tallinna loomaaed, Illusiooni kino, Kalevi üksik-jalaväepataljon, laste- ja noortekoor Hellas; 3. kohamäärang, nt Valgamaa metsamajand, Pärnu koduloomuuseum, Tartu ülikool, Tallinna peapostkontor. Nimi kirjutatakse läbiva suurtähega. Teda võib eraldada jutumärkidega, aga mitte siis, kui
annaabi.ee 
