Pluuto (2)

Pluto :
Orbiidi kalle Maa suhtes – 17,2 kraadi
Tiirlemisperiood – 248 Maa aastat
Pöörlemisperiood – 6 päeva 9 tundi
Keskmine kaugus Päikesest – 5900 mln km
Diameeter -2280 km
Keskmine temperatuur – umbes -230 C
Raskusjõud Maaga võrreldes – 0,06
Mõni aeg pärast seda, kui Neptuun 1846. Aastal avastati, leiti et see planeet kaldub millegipärast ootuspärasest orbiidist kõrvale. Spekuleeriti, et mõni Päikesest veel kaugemale jääv planeet – planeet X – mõjutab oma gravitatsiooniga Neptuuni. Planeedi X otsimine oli sellest ajast peale astronoomide suurim väljakutse. 1929. aastal hakkas seda uurima ka erihariduseta, raamatute põhjal teadmised omandanud 22-aastane Clyde Tombaugh. Taevast tehtud fotode võrdlemisel, mis oli äärmiselt töömahukas ülesanne, leidis ta 1930. aasta 18. veebruaril salapärase planeet X-i. Kohe pärast avastuse teatavaks tegemist pöördusid teleskoobid kõikjal maailmas selle planeedi suunas, mis oli juba ette Pluutoks nimetatud. Pluuto ei vastanud kellegi ettekujutusele. Pluuto oli tillukene, isegi Maa kuust väiksem. Alles aastaid hiljem avastati, et planeeti X-i polegi olemas, Neptuuni liikumist polnud lihtsalt kogu Neptuuni aasta jooksul vaadeldud. Pluuto avastamine määras aga kindlaks Päikesesüsteemi piirid. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend.Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney.Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus
Alates avastamisest, räägiti Pluutost kogu aeg kui Päikesesüsteemi üheksandast planeedist, kuigi oli ka vaidlusi. Alguses anti Pluutole planeedi nimi, kuna arvati et see on sama suur kui Maa. Kui saadi teada, et see on kordades väiksem, jäeti planeedi nimetus alles, sest et ta oli ainus teadaolev suur objekt Kuiperi vöös, saladuslikus, komeetidest kubisevas tsoonis teispool Neptuuni. 1978. Aastal avastati Pluuto kaaslane, Charon , mille mass moodustab üle kaheksandiku Pluutost. Charon jääb Pluutost umbes 20 000 kilomeetri kaugusele, see on 20 korda lähemal, kui Kuu Maale, ning teeb ühe täistiiru ümber Pluuto kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises „embuses“, et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas.
Hiljem avastas Hubble’i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix’iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest.
Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada.
Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma:
Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi.
Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi, kuid pole ka satelliit. Sellised taevakehad on klassikalistest planeetidest väiksemad.
Kolmanda kategooria ehk  «väikeste Päikesesüsteemi taevakehade» alla kantakse kõik ülejäänud Päikese ümber tiirlevad objektid, sealhulgas asteroidid, komeedid ja valdav osa Neptuunist kaugemal asuvaid pisitaevakehasid.
Pluuto tulevik pole siiski läbinisti tume: NASA saatis 2006 aastal kosmosesondi New Horizons teele, et see uuriks toda kivist ja jääst palli lähemalt. Kui kõik hästi läheb, saabub laev Pluutole 2015 aastal ning siis saadakse uut infot, mis võib-olla taastab Pluuto planeedistaatuse. 
Nüüd on Pluuto palju suuremas kategoorias – kääbusplaneetide hulgas, mida on avastatud üle 40. Pluutole anti pärast kääbusplaneediks määramis ka uus nimi – asteroid number 134340.
Pluto on veider taevakeha – tema orbiit ei ole ringikujuline, vaid väljavenitatud ellips, ning tema pöörlemistelg on tugevasti kallutatud, see tähendab, et ta pöörleb Päikese suhtes „külili“. Ka on tema orbiit kaldu, võrreldes planeetide orbiitidega, nii et aeg-ajalt tõuseb ta kõrgele planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Erikujulise orbiidi tõttu, ei olegi Pluuto kogu aeg Päikesele planeetidest kaugemal. Mõnikord läheneb ta Päikesele, nii et Neptuun on mitmeid aastaid Päikesest kaugemal. Teleskoobid näitavad, et Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst, aga ükski kosmosesond pole seda lähemalt uurinud. Kui Pluutol on suvi, aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri. Talvel külmub lämmastik uuesti ja langeb pinnale tagasi. Seega ei saa talve saabudes rääkida ilma halvenemisest Pluutol – ilmastik kaob hoopis.