TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" VARUOSADE HANKIMINE ETTEVÕTTES Tallinn 2014 1.Üldvaade Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1. TAUST Järgnevas projektis kirjeltatakse ühe väikefirma klientide teenindamiseks varuosade hankimise ja nende üle arve pidamise infosüsteemi. Projektis keskendutaksegi just sellele, kuidas vajaminevaid varuaosasid tellitakse ja kuidas nad ka samal ajal andmebaasi kantakse.
............................................................................. 5 1.3 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID.................................................................................................. 5 1.4 PÕHIPROTSESSIDE LOETELU....................................................................................................... 6 1.5 PÕHIOBJEKTIDE LOETELU.......................................................................................................... 6 1.6 TEGUTSEJATE LOETELU............................................................................................................. 6 1.7 INFOVAJADUSTE LOETELU.......................................................................................................... 6 2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID........................................................................................................8 3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE.........................................................................
........................................................... 3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID ............................................................................................... 3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU .............................................................................................................. 3 1.4. TOIMISOBJEKTIDE LOETELU...................................................................................................... 3 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU ............................................................................................................. 4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU ................................................................................................... 4 2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 6 3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE .................................................................
........................................................................... 10 5.1Firma põhiprotsess........................................................................................... 11 5.2Põhiobjekti seisundidiagramm..........................................................................11 1 1. Üldvaade Üldvaates on esitatatud organisatsiooni taust, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. 1.1 Taust My Pocket Money(MPM) on firma, mis annab klientidele võimaluse tunda end kindlalt oma rahalistes asjades. MPM pakub veebirakendust, mis aitab jälgida oma igapäevast rahakasutust ja koostada eelarvet endale sobivaks perioodiks(nt. nädal, kuu, aasta). Eelarve baas-andmestik on kõigil kasutajatel sama, kuid igal kliendil on võimalik seda muuta vastavalt oma vajadustele.
mudelit? a. Joonista ristkülik Süsteemi jaoks b. Joonista Süsteemi kasutajad jm tegutsejad (inimesed, organisatsioonid, välised süsteemid) Süsteemi piiridest väljapoole 1. Nimeta tegutseja rollinimega c. Joonista Süsteemi kasutajate funktsionaalsetele eesmärkidele vastavad (põhi)kasutusjuhud Süsteemi ristküliku sisse d. Joonista kommunikatsiooniseosed tegutsejate ja kasutusjuhtude vahele (kui tegutseja osaleb kasutusjuhus aktiivselt (käivitajana) või passiivselt (info saajana)) e. Kirjelda põhikasutusjuhud (tekstiga ja/või teist tüüpi UML käitumisdiagrammiga) f. Vajadusel lisa alamkasutusjuhud ja extend/include seosed. Milline on praktiku jaoks kasulik skoop tarkvara kasutusjuhu jaoks? Millistele tingimustele tarkvara põhikasutusjuht peaks vastama?
............ 3 1.2 Lausendid.......................................................................................................... 3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid................................................................................ 4 1.4 Põhiprotsesside loetelu...................................................................................... 4 1.5 Toimimisobjektid................................................................................................ 4 1.6 Tegutsejate loetelu............................................................................................ 4 1.7 Infovajaduste loetelu......................................................................................... 5 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID.................................................................................... 5 3. INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE...............................................................6 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid.........................
.................................10 Joonis 4. Pakkumise üldine protsess......................................................................10 5.2 SEISUNDIDIAGRAMM........................................................................................ 10 1 Üldvaade 1 Järgnevalt esitatakse organisatsiooni taust, lausendid, eesmärgid, põhiprotsesside, põhiobjektide, sündmuste, tegutsejate ja infovajaduste loetelu. Joonised on koostatud kasutades UML standardit. 1.1 TAUST Järgnevas projektis kirjeldatakse üht füüsilistele ja juriidilistele isikutele torutöid tegevat ettevõtet. Vastava teenuse osutamine toimub projektipõhiselt, kus igale kliendile lähenetakse individuaalselt, arvestades nende soove, aega ja raha. 1.2 EESMÄRGID Torutöödega tegeleva ettevõtte eesmärgid on:
..3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................................................3 1.4 Põhiobjektide loetelu......................................................................................................................................4 1.5 Põhiprotsesside loetelu...................................................................................................................................4 1.6 Tegutsejate loetelu..........................................................................................................................................4 1.7 Infovajaduste loetelu......................................................................................................................................4 2 Infosüsteemi eesmärgid.........................................................................................................5 3 Infosüsteemi funktsionaalne vaade...................
.....................3 1.1. TAUST........................................................................................................................3 1.2. ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................3 1.3. PROTSESSIDE LOETELU........................................................................................3 1.4. TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU..........................................................................4 1.5. TEGUTSEJATE LOETELU.......................................................................................4 1.6. INFOVAJADUSTE LOETELU..................................................................................4 2. INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................6 3. INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE........................................................7 4. INFOSÜSTEEMI ANDMEVAADE.......................................................
...............................................................3 1.2 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID........................................................................................................3 1.3 PROTSESSIDE LOETELU....................................................................................................................3 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU.............................................................................................................4 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU....................................................................................................................4 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU................................................................................................................4 2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID........................................................................................................7 3 INFOSÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE..............................................................
...........................................................................................5 1.1.Protsessi taust.......................................................................................................5 1.2.Protsessi eesmärk................................................................................................. 5 1.3.Protsessi tegutsejad...............................................................................................5 1.4. Tegutsejate infovajadused................................................................................... 6 1.5.Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega...................................................... 6 1.6.Protsessi diagramm...............................................................................................7 1.7. Probleemsed kohad protsessis.............................................................................7 1.8.Probleemid protsessis...........................
Tegevusdiagramm kirjeldab äri- või tehnilise Süsteemi (komponentide) tööd (tegevusi). Tegevusdiagramm väljendab protsesside elutsüklit. ,,Ümar" ristkülik Tegevuste esitamiseks, Romb otsustuste ehk tingimuselike hargnemiste jaoks, paksud paralleelsed jooned paralleelsete-konkureerivate tegevsuharude esitamiseks. Must ringike töövoo algoleku jaoks, ,,härjasilma" sümbol lõppoleku jaoks, ,,ujumisrajad" Tegutsejate (rollide) jaoks. Ristkülikud ,,tavaliste" olekute jaoks. Eri tüüpi nooled juhtimisvoogude ja objektivoogude jaoks. 3. Olekudiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. 4. Tegevusdiagrammi tegemine üldtuntud protsessi kohta. : Klient : M üügiosakond : Tootmis osakond Tellimuse Tellimuse
Grady Booch, Ivar Jacobson, James Rumbaugh – Rational Software. Haldab alates 97ndast Object Management Group (OMG). Diagrammitüübid Struktuuridiagrammid: klassi-, objekti-, paketi-, komponendi-, rakendus-, liitstruktuuri-, profiilidiagramm. Käitumisdiagrammid: kasutusjuhtude, tegevus-, oleku-, interaktsioonidiagramm(jada-, kommunikatsiooni-, interaktsiooni ülevaate, ajastusdiagramm). 3. Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida Süsteemi lähtudes tegutsejate Rollidest ja Eesmärkidest, millest tuletatakse Funktsioonid ja Nõuded süsteemile. Kasutusjuht (Use Case) Süsteemi poolne funktsionaalsus, mis vastab Tegutseja Eesmärgile seoses Süsteemiga. Kasutusjuht kirjeldatakse Tegutsejale arusaadavate töötsenaariumite hulgana. b. Lühiformaat – jutustus sellest, kuidas Tegutseja kasutab Süsteemi Eesmärgi täitmiseks. N: Klient valib toote. N2: Müüja esitab arve. N3: Administraator lubab ligipääsu süsteemile.
............................................................................................. 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu..............................................................................................................4 Põhiobjektide loetelu............................................................................................................ 4 Infovajaduste loetelu............................................................................................................ 4 Infosüsteemi eesmärgid.....................................................................................
..........................................................................................3 1.1Taust................................................................................................................................3 1.2 Organisatsiooni eesmärgid.............................................................................................3 1.3 Põhiprotsesside loetelu..................................................................................................3 1.4 Tegutsejate loetelu.........................................................................................................3 1.5 Põhiobjektide loetelu.....................................................................................................3 1.6 Infovajaduste loetelu......................................................................................................4 2 Infosüsteemi eesmärgid...............................................................................................
.............................................................................3 1.4 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu...................................................................................4 1.5 Põhiobjektide loetelu............................................................................................................. 4 1.6 Sündmuste loetelu..................................................................................................................4 1.7 Tegutsejate loetelu................................................................................................................. 4 1.8 Infovajaduste loetelu..............................................................................................................4 2. Infosüsteemi eesmärgid............................................................................................................... 5 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade..........................................................
..............3 1.1.TAUST.....................................................................................................................................................3 1.2.LAUSENDID.............................................................................................................................................3 1.3.ETTEVÕTTE EESMÄRGID.........................................................................................................................3 1.4.TEGUTSEJATE LOETELU..........................................................................................................................4 1.6.PÕHIOBJEKTIDE LOETELU.......................................................................................................................4 1.7.SÜNDMUSTE LOETELU............................................................................................................................4 1.8.INFOVAJADUSTE LOETELU....................................
1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESSIDE LOETELU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 TOIMIMISOBJEKTIDE LOETELU . . . . . . . . . . . . . . 5 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 ¨ 2 INFOSUSTEEMI ¨ EESMARGID 8 ¨ 3 INFOSUSTEEMI FUNKTSIONAALNE VAADE 10 ¨
Merendusklaster Klaster, TEMA OLEMUS Klaster on teatud valdkonnas tegutsejate aheline kooslus, kellel on näiteks sarnased majandushuvid, teadushuvid või muud huvid, ühised tunnusjooned. Ning kes soovivad ühiselt ellu viia klastri algatusi. Klastrialgatus – see on ühise tegevuse elluviimine ja pikaajalise strateegilise koostöö arendamine, mis on suunatud klastri ettevõtjate ja teiste partnerite konkurentsivõime tõstmisele. Klaster, TEMA OLEMUS Klastri liikmete omavaheline sisemine sidusus on suurem, kui klastrist
Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas LISAKS: kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon; osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi (majanduslik, kultuuriline, sotsiaalne, sümboliline kapital)
sotsialiseerumise agendid - Identiteet - Kapitali üldmõiste - Inimkapital - P.Bourdieu, teooria praktikast, mõisted: habitus ja väli - Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; - tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; - muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust.
informatsiooni ja kontrollipositsiooni kaudu (Burt 1992); • Heterogeensemad ressursid, • Põgusamad, instrumentaalsemad suhted; • Konkurentsieelise loomine turuvahetuses. Sotsiaalse kapitali positiivsed ning negatiivsed väljundid P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habitus - tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe. Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Kapitalide liigid P.Bourdieu järgi: Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss (‘vaba raha’, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad). Kultuuriline kapital – teadmised, väärtused, maitse, eelistused (kehastunud,
lõpptarbija teenindamine, arvete koostamine kaupade kohta info jagamine, uute kaupade reklaam, teenuste/firma reklaam arvete koostamine, õigeaegse maksemise kontroll 1.4 TOIMISOBJEKTIDE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma toimimisobjektid on: Klient Klienditeenidaja Vajadus Pakkumine Arve Kaupade tarnimine 1.5 TEGUTSEJATE LOETELU Ehituskaupade hulgimüügifirma tegutsejad on: Ehituse- ja remondiga tegutsev klient Edasimüügiga tegutsev klient Eraklient Varustaja Logistika Maksuamet 1.6 INFOVAJADUSTE LOETELU Ettevõtte tegutsemisega seotud infovajadused tegutsejate lõikes on järgmised; ehitusega tegutsev klient o Vastavalt pakkumisele toodete tarnimine ja hindade kujunemine
9. UML diagrammid Jagunevad üldisemalt kaheks struktuuri (klassi, profiili, rakendus + veel 4) - ja käitumisdiagrammid (kasutusjuhud, oleku, tegevus + veel 4) 10. Kasutusjuhu diagramm Süsteem on modelleeritud nö ,,musta kastina", diagrammil on tegutsejad, kasutusjuhud ja nende omavahelised seosed e. rollid ja eesmärgid. Eelnevast kahest tuletatakse (kasutusjuhud) funktsioonid ja nõuded süsteemile. Kirjeldab süsteemi poolt pakutavad funktsionaalsust. Nt ka tegutsejate ja eesmärkide seoseid. See kriipsujuku värk PS. Kasutusjuhus peab olema tegusõna muidu saad laksu. Võib vaadata kui eesmärkmudelit. Eesmärk = nõue. Funktsionaalne e mida süsteem peab tegema ja mittefunktsionaalne e kvaliteedi nõue. Kasutusjuht väljendab funktsionaalset eesmärki. Kvaliteedinõuete lisamisel täpsustatakse. Extend Võib toimuda (nt täpsustav valik, mis ei ole hädavajalik, aga võimalik), laiendab eelnevat kasutusjuhtu ja lisab täpsustava kirjelduse
hoiustamine informatsiooni loomise jaoks kasutatavate andmete meeldejätmine (pähe õppimine), kirjapanek (n: paberile) või salvestamine (elektrooniliste andmete puhul) töötlemine sorteerimine, grupeerimine, matemaatiliste operatsioonide rakendamine vm andmete sidumis- või teisendustegevus edastamine informatsiooni vajajale saatmine, kättesaadavaks tegemine Infosüsteem koosneb ettevõttes tegutsejate (ja ettevõttega suhtlejate) n.ö. arvutitöökohtadest, mida iseloomustab alljärgnev joonis: · Süsteemitöö mõiste Süsteemitöö on töö, mille käigus toimub infosüsteemi elutsükli läbimine, täpsemalt loomine, muutmine ja haldamine. Süsteemitööga tegelevad eelkõige IT spetsialistid. Info- ja süsteemitöökorraldus on koostööprotsessid, kuidas info- ja süsteemitööd organisatsioonis tehakse:
teemadest; identiteediloome võimaluste laienemine) - Poliitilised muutused (sotsiaalsete süsteemide kollapsid; rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid; valitsuste-vaheline koostöö; transnatsionaalne valitsusteväline koostöö; suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikidekesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid; ,,võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel) - Majanduslikud muutused (kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine; globaalne majanduse integreeritus, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine; majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus; tehnoloogilised muutused) Glokaliseerumine - globaalsed protsessid on mõjutatud kohaliku tasandi, st lokaalsete sotsio- kultuuriliste ja majanduslike kontekstide poolt Globaalne riskiühiskond (U
I’m sorry. Probleem? (Mart, kas sa oled salamisi dank meemer??) Kiputakse üle tähtsustama teisejärgulisi probleeme nagu kasutusjuhu diagrammid, seosed, paketid, mittekohustuslikud atribuudid jne, selle asemel, et kirjutada lslt kõigile arusaavad kasutuslood. Kasutusjuhtude tugevus seisneb selles, et nad skaleeruvad (the fuck?) keerukuses ja formaalsuses nii üles kui allapoole, vastavalt vajadusele. Use case vs Stsenaarium Stsenaarium - konktreetne tegevuste ja suhtlemiste järjestus tegutsejate ning käsitletava süsteemi vahel. Stsenaarium on kasutusjuhu eksemplar, üks võimalik tee läbi kasutusjuhu (nt Ülikoolis käimise stsenaariumeid on kaks - te kas saate konspekti või mitte). Kasutusjuht - seotud (edukate ja mitteedukate) stsenaariumite kogum, mis kirjeldavad tegutsejaid kasutamas süsteemi oma eesmärkide toetamiseks. EHK KASUTUSJUHT koosneb STSENAARIUMITEST. Stsenaariumid on võimalikud kasutusjuhu käekäigud ehk kõik hargnevused ja võimalused mis võivad juhtuda. 3
Ärireegliks 31. Täida lünk. “ On oluline mõista, et informatsioon ei vaja…” arvutit 32. Mida tähistab antud tingmärk? Tegevust 33. Mida esitab infossüsteemi andmemudel? Võimalusi, milliseid infovajadusi infosüsteemis on võimalik rahuldada. 34. Täidke lünk. “.... või tabeli veerg esitab tabelis sisalduva asja mingit omadust.” Väli 35. Milline väide iseloomustab “Rada ujuvjoont ujumisrada (swimline, partition) Eraldab erinevate rollide (tegutsejate) poolt läbiviidud tegevused. 36. Mis ülesanne (vastutus) ei kuulu infosüsteemile? Ettevõtte eesmärkide täitmise takistamine 37. Täidke lünk. “Tahtes amazon.com lehelt tellida lemmikfilmi avastatakse , et soovitud DVD on välja müüdud. Tegemist on….. rakendamisega. Ärireegli 38. Andmetüübiga “text” tähistatud veerule saab sisestada E) kõike variantide A, B ja C all kirjeldatud 39. Millist tüüpi UML diagrammiga esitatakse andmemudelit?
Klient Dispetser Taksojuht Lausendid Klient kutsub takso. Dispetser teavitab taksojuhti. Taksojuht vastab. Dispetser edastab info taksojuhile. Taksojuht vastab. Dispetser teavitab klienti. Takso jõuab kliendini. Klient istub taksosse. Klient ütleb taksojuhile kuhu sõita. Taksojuht jõuab sihtpunkti. Klient maksab taksoarve. Infovajaduste loetelu Taksofirma tegutsejate ja sellega suhtlejate olulisemad infovajadused on: Andmebaaside loomine ning haldamine (Dispetser) Takso tellimine (Klient) Takso väljasaatmine (Dispetser) Teenuse staatus (Taksojuht, Dispetser) Kliendi pealevõtmine (Taksojuht, Klient) Kliendi asukohta viimine (Taksojuht, Klient) Arve tasumine (Klient, Taksojuht) Andmebaas Sõit (üks teeots) on üks põhiobjekt.
erinevatel väljadel tulenevad habitusest, mis on konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik Habitus omandatakse koduse kasvatuse ning hariduse kaudu Habitus erinevatel väljadel Habitus tunneb end "koduselt" igal väljal, mis teda huvitab ja millel on tähendus (näiteks otsin endale paarilist/abikaasat) Väljasuhted: Pinged, konfliktid, konkurents, võitlus uute ja vanade tegutsejate vahel, tõekspidamiste vahel Tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada Muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis Iga inimese tegevusvälja kujunemine oleneb inimese suutlikkusest ehk habitusest. Põhikapitalid Majanduslik kapital erinevas vormis omatav majandustegevuses realiseeritav ressurss (raha, investeeritav kapital, materiaalsed väärtused/asjad/kinnisvara jms)
(sotsialistlik, Lõuna-Aafrika apartheid) Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemissüsteemid Valitsuste-vaheline koostöö Transnatsionaalne valitsusteväline koostöö (nt keskkonnakaitse, humanitaarabi) Suurenevad vastuolud: globaalsed protsessid vs rahvusriikide-kesksed otsustusmehhanismid ja institutsioonid ,,Võimumängud" territoriaalsete poliitiliste ja mitte-territoriaalsete majanduslike tegutsejate vahel (nt mobiilne kapital, investeeringute ümberpaigutamine, off-shore tootmine jms) Majanduslikud muutused Kapitalistlike majandussuhete globaalne levik ja intensiivistumine Globaalne majanduse integreeritus tootmisahelad, kommunikatsioonivood, globaalne tööjaotus, turgude rahvusvahelistumine Transnatsionaalsedkorporatsioonid majandustegevuse ja rahvusriikide institutsionaalne eraldatus
muutustega teatud tegutsemisväljal grupis, kogukonnas, ühiskonnas. Habitus ja väli Habitus – kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Väljasuhted: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel; o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada; o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: o tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon o habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon
.............................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu........................................................................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu..................................................................................... 3 2. Infosüsteemi eesmärgid..................................................................................... 4 3. Infosüsteemi funktsionaalne vaade....................................................................5 3.1 Infosüsteemi põhifunktsioonid...........................
............................................... 5 3.1. Protsessi taust........................................................................................................................... 5 3.2. Protsessi eesmärk...................................................................................................................... 5 3.3. Protsessi tegutsejad................................................................................................................... 5 3.4. Tegutsejate infovajadused......................................................................................................... 5 3.5. Protsessi huvitatud osapooled põhjendustega........................................................................... 6 3.6. Protsessi diagramm................................................................................................................... 6 3.7. Probleemsed kohad protsessis....................................................................
tegelikkusele. 1.2 Eesmärgid Ettevõte eesmärgid on järgmised: Osta ja müüa kaupa. Veebilehe uuendus. Kauba tellimine. 1.3 Põhiprotsesside loetelu Ettevõte põhiprotsessid on: klient esitab tellimust; valib tellimuste tellimuse tingimusi; toimub tellimuse töötlemine; toimetatakse kõike tooteid kliendile; tellimus täidetud. 3 1.4 Tegutsejate loetelu Analüüsitavas organisatsioonis tegutsejad on: Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija 1.5 Infovajaduste loetelu Ettevõte tegutsemisega seotud infovajadused: Tellimus Tellija Dokumendid Kaup 4 2 Infosüsteemi eesmärgid Eesmärk: Pidevalt uuenev koduleht Eelis: Pidevalt uuenev infosüsteem Mõõt: Infosüsteemis on laoseis pidvalt nähtav selle kasutajatele Eesmärk: Meilt kliendini kiire ja täpne kuller teenus.
raamatupidamiskohustuslase kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 2 (raamatupidamise seadustik) 15)Mida tähendab füüsilisest isikust ettevõtja? Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. § 3 (1) Aktsiaselts AS Osaühing OÜ Täisühing Usaldusühing Asutamine Omanike võib Ühest või Omenike üks Tegutsejate olla üks kuni mitmest kuni mitu. eesmärk peab olema mitu. asutajast sama. koosnev. 6 Juhtimine Juhataja juhib. Juhatus juhib Osanikud Juhataja. osaühingut. juhivad . Võib olla ka
o Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas o Individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused (võimalused ja piirangud) 6) Habitus – tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalne (vastasmõju) suhe 7) Habituse ja välja suhe: o pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel o tegutsejate suutlikkus sekkuda, osaleda, saavutada o muutused väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. 5 8) Kapitalide liigid P. Bordieu järgi: o Majanduslik kapital – erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav
tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm. tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm. Välja pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, Välja pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel - tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada - muutused tõekspidamiste vahel - tegutsejate habitus (suutlikkus) sekkuda, osaleda, saavutada - muutused väljasuhetes, väljasuhetes, tegutsejate positsioonis. tegutsejate positsioonis. Habituse duaalne suhe tegevusväljaga: Habituse duaalne suhe tegevusväljaga:
2 Lausendid .......................................................................................................................................................3 1.3 Organisatsiooni eesmärgid ............................................................................................................................4 1.4 Infovajadused.................................................................................................................................................4 1.5 Tegutsejate loetelu: .......................................................................................................................................4 1.6 Põhiobjektide loetelu:....................................................................................................................................4 1.7 Põhiprotsesside loetelu:.................................................................................................................................5 1
Konflikti otsustavaks lahendamiseks on oluline, et rahvusvaheline üldsus käituks ühtemoodi nii riikide omavahelises koostöös kui ka organisatsioonide kaudu ja suudaks ka Venemaad mõjutada konflikti lahendama läbirääkimiste teel. Rahuprotsessini viivate sammude taga saab olla vaid ühtselt tegutsev rahvusvaheline üldsus. Näib, et rahvusvaheliste organisatsioonide valmisolek tegutseda kasvab iga tunniga. Palju sõltub rahvusvaheliste tegutsejate järgmistest sammudest. (Paet 2008) Balti riikide parlamentide juhid tegid ühisavalduse, milles kutsuvad rahvusvahelist üldsust üles otsustavalt hukka mõistma Venemaa tegevust ja viivitamatult astuma kõiki vajalikke samme sõjategevuse lõpetamiseks ning osapoolte toomiseks läbirääkimiste laua taha. Praegune Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland avaldas sõja ajal Gruusiale poolehoidu. Ojuland lisas, et Eesti on valmis pakkuma Gruusiale tehnilist ja
aktsionäride rikkust. Kui siseaudiitor suudab hinnata sisekontrollisüsteemi, võib seda pidada üheks juhtimiskultuuri elemendiks. Eesti siseaudiitorid võivad oma aktiivse tegevusega kindlustada endale koha organisatsioonis, teenida välja usalduse omanike ja juhtkonna silmis ja seega olla vastavuses rahvusvaheliste siseauditi standarditega. Samas ei saa aga ainult siseauditi funktsioon muuta avalikku ja ettevõtlussektorit ausamaks ning läbipaistvamaks. Vajalik on kõigi selles keskkonnas tegutsejate moraalne, eetiline ja aus käitumine. Siseaudiitori ülesandeks on sellele protsessile igati kaasa aidata kasutades tema valduses olevaid abinõusid, vahendeid. Terminoloogia Sisekontrollisüsteemi ehk sisekontrolli mõiste sisaldab nii siseauditi funktsioone kui ka sisekontrollisüsteemi, kuna siseaudit on ise samuti üks osa sisek süsteemist. Sisek süsteem on ettevõttes toimiv terviklike abinõude süsteem, mille kaudu toimub ettevõtte juhtimine ning
mingi 25. Tarkvarasüsteemile esitatava nõude mõiste 26. Infosüsteemi roll (äri)protsessi(de) muutmisel ja analüüsil Protsesside ja nende teostuse modelleerimise tulemusena saab otsustada: millised protsessid (või nende osad) jäävad sisaldama inimtööd ja millised protsessid (või nende osad) automatiseeritakse või korraldatakse ümber; milline saab olema infosüsteemi andmekoosseis, mis rahuldab organisatsioonis tegutsejate ja sellega suhtlejate infovajadusi; saab kätte funktsionaalsed nõuded tulevas(t)ele tarkvarasüsteemi(de)le ning andmehoidlatele. Infosüsteemi muutmise kontekstis seisneb protsessianalüüs tegevuste automatiseerimisvõimaluste määratlemises - eesmärk on analüüsida ja modelleerida vaid need protsessid ja tegevused, millele IT-alane tugi annab kasu. Vaja luua nö. “IT toega tegevuste diagramm(id)”
Pruunid toonid on nägusad koos oranziga. Türkiis ja jahe hall on oranzi headeks täiendvärvideks. Oranz sümboliseerib arengut, edule suundumist, päikest, rikkust, rõõmu, võimu, hiilgust, julgust, luksust, sõbralikkust, kombelisust, ainevahetust, omandamist ja instinkti. Oranz on kõige pilkupüüdvam värv, torkab kohe silma, kuid ei tüüta nii ruttu kui punane. Ta sisaldab punase elujõudu, erutavust ja kollase rõõmu. Oranz on optimistide, laste, väga aktiivsete ja tegutsejate värv. Oranz on kollasest veel kergemeelsem, pinnapealsem ja naiivsem värv. Hiinas ja Jaapanis seostatakse oranzi armastuse ja õnnega. Budistide safranikarva oranzikas rüü osutab sellele, et nad on andnud alandlikkuse ja loobumise tõotuse. 2. MILLEGA VÄRV ASSOTSIEERUB. VÄRVI OPTILINE MÕJU Oranz on punase ja kollase segu. Särav ja elurõõmus, tõmbab tähelepanu, reibas, lõbus ning entusiastlik värv. Suurt tähtsust omistab värvidele astroloogia
Lausendid Admin on ettevõtte töötaja. Laohaldur on ettevõtte töötaja. Kuller on ettevõtte töötaja. Admin sisestab ja kõrvaldab tooted infosüsteemist. Laohoidja haldab laoseisu infosüsteemis jooksvalt. Laohaldur võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Kuller transpordib kaupa. Klient ostab kaupa. Klient esitab tellimuse. Eesmärgid Osta ja müüa kaupa. Põhiprotsesside loetelu Toodete müük Infosüsteemi haldamine Lao haldamine Kauba transport Tegutsejate loetelu Admin Laohaldur Klient Kuller Tarnija Infovajaduste loetelu Toote tehnilised näitajad (Klient) Toote hind (tarnija, admin, klient) Toote mõõtmed (kuller, laohaldur) Laoseis (laohaldur, admin) Tarneaeg (klient) Kinnitus kauba tasumise kohta (admin, laohaldur, kuller) Kliendi andmed (kuller) Kauba kättesaamis kinnitus (admin) Infosüsteemi eesmärgid Eesmärk: Pidevalt uuenev koduleht Eelis: Pidevalt uuenev infosüsteem
Samal aastal ka likvideeriti EAÜ nagu ka enamus teisi Eesti Vabariigis tegutsenud ühinguid ja seltse Nõukogude Liidu poolt. 1989. aastal 14. märtsil taasavati EAÜ, mille uus põhikiri lähtus 1939. aastal kinnitatud põhikirjast. Aastal 1997 hakati rääkima arhiiviseaduse vastu võtmisest ja koostamisest ja 1998. aasta märtsis sai see valmis ja kinnitatud. Aastal 1938 oli ühingu eesmärgiks arhiivi alal tegutsejate tutvustamine arhiivinduse hetkeseisuga, tulevikuplaanide väljatöötamine ja isiklike kontaktide loomine arhivaaride vahel. Arvati, et see aitab kaasa ühiste seisukohtade väljakujunemisele. Praegused eesmärgid on aga sellised: · arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja teiste huvide kaitse · kutseoskuste arendamine · dokumentide kogumisele, korrastamisele ja kasutamisele kaasa aitamine · ajaloo ja arhiivinduse propageerimine
Samal aastal ka likvideeriti EAÜ nagu ka enamus teisi Eesti Vabariigis tegutsenud ühinguid ja seltse Nõukogude Liidu poolt. 1989. aastal 14. märtsil taasavati EAÜ, mille uus põhikiri lähtus 1939. aastal kinnitatud põhikirjast. Aastal 1997 hakati rääkima arhiiviseaduse vastu võtmisest ja koostamisest ja 1998. aasta märtsis sai see valmis ja kinnitatud. Aastal 1938 oli ühingu eesmärgiks arhiivi alal tegutsejate tutvustamine arhiivinduse hetkeseisuga, tulevikuplaanide väljatöötamine ja isiklike kontaktide loomine arhivaaride vahel. Arvati, et see aitab kaasa ühiste seisukohtade väljakujunemisele. Praegused eesmärgid on aga sellised: · arhiivinduse alal tegutsevate isikute kutsealaste, õiguslike, majanduslike ja teiste huvide kaitse · kutseoskuste arendamine · dokumentide kogumisele, korrastamisele ja kasutamisele kaasa aitamine · ajaloo ja arhiivinduse propageerimine
internetibrausereid, ning Apple, kes sisenes muusika turustamise valdkonda. Nii seab uute osalejate turuletuleku oht kasumipotentsiaalile piiranguid. Kui oht on suur, peavad olemasolevad ettevõtted hindu all hoidma või suurendama uute konkurentide eemalepeletamiseks investeeringuid. Näiteks kohvi jaemüügis tähendavad suhteliselt madalad turutõkked seda, et Starbucks peab kõvasti investeerima oma poodide ja menüüde moderniseerimisse. Kasumlikkust piirab just uute tegutsejate turuletuleku oht, mitte see, kas turule sisenemine tegelikult toimub. Sisenemisbarjäärid ehk turutõkked on olemasolevate ettevõtete eelised uustulnukate ees. Need tulenevad seitsmest allikast: 1. Mastaabisääst, mis tekib siis, kui suurt mahtu tootvatel firmadel on ühiku kohta madalamad kulud kui teistel. Nad saavad püsikulud suurema hulga ühikute peale ära jaotada ning tõhusamat tehnoloogiat ära kasutada. Pakkujatepoolne mastaabisääst takistab
Oma suhteliselt lihtsa kvalifikatsiooniga tööjõu ja kohalike materjalide suure osakaalu tõttu ei ole ehitus erilist rolli mängiv ekspordisektor. Kogu maailmas moodustab ehitussektori eksport umbes kümme protsenti. Ka ei ole Eestil erilisi ehitustehnoloogiaid, mis annaksid raja taga konkurentsieelise. Eestis on registreeritud ca 5400 üldehitusega tegelevat ettevõtet, arvestatavale osale neist on väljastatud ka tegevuslitsents. Krediidiinfo põhjal on aga aktiivselt turul tegutsejate arv vaid ligikaudu 2000. Enamasti on üldehitusega tegelevad ettevõtted spetsialiseerunud mingile kitsamale alale. Enamasti spetsialiseerutakse kas müüritöödele, betoonivalutöödele või puitkarkassitöödele sõltuvalt sellest, millise valdkonna spetsialiste on õnnestunud värvata. Kui firmal on näiteks müüritööde ja puitkarkassi brigaad, ostetakse betoonivalutööd alltöövõtuna sisse. Ehitusettevõtted peavad oma turuks kogu Eestit sõltumata sellest, kus asub nende kontor
Turutegutsejate organiseerumine ühistes huvides lihtsam kui vahetusturul Tootmisturud o Identieet – tajutud/omistatud sarnasus; omandatakse turul suhestatuna teiste turutegutsejatega, kes tegutsevad samas rollis Staatus- ja standarditurg o Staatusturg Turu korrastatus ja hinnad kujunevad eelkõige tegutsejate turuidentiteetide ja staatushierarhia baasil Ei ole väljakujunenud objektiivset ja turuvälist hindamisskaalat, vajalik turusisene info Pigem vähem tegutsejaid, unikaalsed kaubad, nn esteetiised turud Brändid, eksperdid, klassifikatsioonid o Standarditurg Turu korrastatus kujuneb eelkõige standardite põhjal (hind, kvaliteet)
.......................................................... 5 1.1.4 Lausendid.......................................................................................... 6 1.1.5 Põhiobjektide loetelu......................................................................... 7 1.1.6 Põhiprotsesside (põhiteenuste) loetelu............................................. 7 1.1.7 Põhisündmuste loetelu...................................................................... 7 1.1.8 Tegutsejate loetelu............................................................................ 7 1.1.9 Asukohtade loetelu............................................................................ 8 1.1.10 Terviksüsteemi tükeldus allsüsteemideks....................................... 8 1.1.10.1 Pädevusalad............................................................................. 8 1.1.10.2 Funktsionaalsed allsüsteemid...................................................8
annaabi.ee 
