Mehe üle, kes oli mulle kõige ebasümpaatsem inimene terve teose vältel üldse. Mustlase musternäide tänapäeval võiks olla minu arust terve hulk ärimehi. Pealtnäha süütud, kuid sisemuselt pätid. Autor on kujutanud peategelast minule eriti sümpaatse inimesena, kuna võibolla olen isegi vahepeal selline tuulepea nagu Ekke Moor. Ehk ongi see teos nii võimas selle tõttu, et inimesed saavad ennast kõrvutada mingi tegelasega raamatust. See on võimalik, sest kogu tegelaskond on kujutatud üldiselt väga tavaliste inimestena. Kokkuvõtteks võib öelda, et August Gailit on väga oskuslikult raamatusse paigutanud ülimalt meeldiva, erineva ning värvikireva seltskonna, kes mitte eriti ei sarnane üksteisele, kuid täiendavad üksteist, mis teebki sellest romaanist ühe parima raamatu, mida mina oma eluajal lugenud olen.
sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni
väljendamisel. 2. AINE JA TEEMA Tegevus toimub Peterburis. Iseloomustatakse Jevgeni elu, seda, kuidas ta igavleb ja elab tühja elu. Teoses on puudutatud ka talupoegade teemat, nende pärisorjusest vabastamist. 3. AEG, RUUM, MILJÖÖ Romaan on kaasaegne ja realistlik ning ka tegelased on väga omased sellele ajastule. Ajaloolised sündmused toimuvad 18 sajandil. Näidatakse, kuivõrd tühi ja igav oli rikaste elu ja kui raske oli vaestel. 4. TEGELASKOND Jevgeni Onegin peategelane, vene aristokraat. Tatjana Larina väga haritud, tagasihoidlik tütarlaps. Tema noorem õde on Olga. Vladimir Lenski Onegini sõber ja naaber. Jevgeni Onegin kehastab teoses ainult endale mõtlevat inimest, kellele ei lähe üldsegi korda teiste inimeste tunded. Lõpuks otsustab ta küll iseenda eest põgeneda, kuid see on võimatu. Tatjana kehastab tundelist inimest, kes on võimeline kogu hingest armastama ühte inimest,
türannilikkus. 3. Aeg, ruum ja miljöö Tegevus toimub 20. sajandi alguses, Inglismaal Herbiidide saarestikus. Tegevus võtab aset enne ja pärast esimest maailmasõda, sõjast väga juttu ei ole peale selle, et see muserdas Ramsay'ide perekonda (kui ka tervet maailma), sest Andrew hukkus sõjas. Teoses tuleb ka mingil määral välja see, et Woolf on ,,kadunud põlvkonna" kirjanik, sest tegelased olid sõjast muserdunud. 4. Tegelaskond Proua Ramsay- ~50ndates eluaastates kaheksa lapse ema, kes oli pühendanud oma elu oma lastele ja abikaasala. Ta oli tõeline koduperenaine- tegelas lastega, hoidis kodu korras, toetab, hoolitseb ja julgustab ka abikaasat, kellel oli vaja kuulda, et ta on ikkagi hea filosoof. Laseb mehel olla perepea. ,,Naine, kes kandis oma ilutõrvikut kõikjal kaasas," kirjeldab Lily. Naine oli tegelikult haritud, ta oskas igal teemal arutada. Härra Ramsay- filosoof, kirjanik, 60ndates eluaastates mees
ajalugu(pitsatsilinder), 2)Lihtrahvas ja loomad sõjalised võidud ja rõhutab valitseja võimu suurust(kivisambad), troonil istuv valitseja ja tema kummardavad alamad Kujutatav Kuningad, kungingannad, Varaod,jumalad,teenijad, lihtrahvas, sõjastseeninst lihtrahvas,loomad tegelaskond: sõdurid, väepealikud, vaenlased Kujutamisviis: Juukse ja habeme massiivne Varaodel oli sama näoilme, stilisatsioon. Tore kuid soeng ja riietus. Riided, süngevõitu tervik. juuksed stiliseeritud ja detailivabad kuid ilmekad. Reljeefil kasutati
aurukatel aianurgas püsib. Inimestele oli kõige tähtsam töö tegemine. Oli suur masinaajastu ning nö tapva kehalise töö tegemine hakkas vähenema. Ajastu mõju inimestele: Selle romaani tegevusajal toimusid mitmed okupatsioonid ja küüditamised ning see mõjus ka Tuhakopli elanikele, sest lootustandvad perepojad on perede juurest võtnud ära nii sõjad, metsad kui pagulus. Kuid vaatamata kõigele jäävad tegelased siiski endaks. 2.Teose tegelaskond: Mats Aniluik (Aiaste talu vanaperemees), Karl Aniluik (vanim poeg), Jüri Aniluik (keskmine poeg), Taavet Aniluik (noorim poeg, Aiaste uus peremees), Roosi (Aiaste perenaiseks Taaveti kõrval), Jakob Luisksepp (masinist), Elmar Luisksepp (Jakobi poeg), Käo Paul, Eesneri Eedi (sulane, varumisvolinik, kindlustusagent), Jaanus (Jakobi noorem poeg), Nurme Vilma (Jaanuse armastatu), Edgar Aniluik (Taaveti poeg), Arvo Saaremägi (kolhoosi esimees), virtna Miili
Tegevus toimub Pariisi ühes inetus ja räämas pansionaadis, vaestekodus paralleelselt uhkete mõisate ja häärberitega. III AEG, RUUM, MILJÖÖ Tegevus toimub 19. sajandil Pariisis, Prantsusmaal. Nagu ka teoses, oli sel ajastul tähtsal kohal raha ja seltskonnaelu. Autori taotlus on kirjeldada tolleaegset miljööd ja tegelasi. Ta kirjeldab kõike väga täpselt, peensusteni, et tuua välja kontraste rikkuse ja vaesuse vahel ning luua lugejas kujutluspilt tolleaegsest elust. IV TEGELASKOND Põhilised peategelased on isa Goriot ja vaene üliõpilane Rastignac. Isa Goriot oli 69-aastane vana mees, kellel olid paistes ja punsunud pisarakottidega, ta silmad jooksid vett, nii et ta neid küllalt tihti pühkima pidi. Tal oli veel lihavad, tihked sääremarjad ning pikk jäme nina, kuujas, lapsemeelne nägu ja tuvitiibade soengusse seatud juuksed, mis joonistasid ta madalale laubale viis keerdu ja kaunistasid kenasti nägu. Igal hommikul käis
,,Hirveküti" Zanri tunnused Raamat ,,Hirvekütt" on romaan. Romaani iseloomustavad keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg- eeskohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus-, isiku ja olustikukirjeldustega. Selles raamatus ei ole mõnda romaani tunnust nagu näiteks arvukas tegelaskond. Raamatus on vaid mõned üksikud, kuni kümme tegelast välja toodud. Minu arust ei ole seal ka väga pikk tegevusaeg. Tegevus toimub kõige rohkem ühe nädala jooksul. Mõned romaani tunnused teoses ikkagi olid. Raamatus on üpris keerukas sündmustik ja see on ka väga probleemiderohke. Niikui üks probleem lahendatud sai tuli kohe uus. Raamatus on ka jutustamine mis põimub dialoogidele. Väga palju seletatakse sündmustiku dialoogide teel. Kõvasti on ka loodus-, isiku- ja
Dekameroni Giovanni Boccaccio Viies novell Probleemistik: Mõlemad peategelased jäid koduteel vihma kätte ja arutasid üksteise ilu üle. Tegelaskond: Forese da Rabatta-(Väikest kasvu, kole ja suur seaduste tundja. Oli tagasi tulemas oma valdusi vaatamast). Giotto-(Sama kole kui Forese, oli suur kunstnik kes oskas kõike ümber joonistada. Oli samuti tagasi teel oma valdusi vaatamast). Talumees-(tundis mõlemat meest ja andis mõlemale mantli). Novelli tunnused: Novellis oli sissejuhatus, mis väljendus mõlema peategelase kirjeldusest ja sellest, et mõlemad on parasjagu teel koju. On ka
Tsehhovi novellid 1. Novelli probleemistik ja tegelaskond. 2. Iseloomusta peategelast, tema eesmärke ja nendeni jõudmist. 3. Novelli kui zanri tunnused ja kuidas need avalduvad teose sündmustikus. Novell ,,Kirsiaed" 1. Tsehhovi novell Kirsiaed on leseks jäänud mõisaomanikust Ranevskajast kellel oli nõrkus raha laristada ning ta ei suutnud enam mõisa võlga ära maksta. Kuigi teades, et rahaga on probleeme pidutsesid nad endist viisi edasi, kuni jõudis kätte aeg mil asjad kokku pakkida ja välja kolida.
Romaan Romaan on jutustava proosa suurvorm. Teda iseloomustavad avar elukujutus,keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Esikohal on jutustamine, mis põimub arutluste, dialoogide, loodus., isiku- ja olustikukirjeldustega. Jutustus Jutustus on mahul romaanist lühem. Tavaliselt piirdutakse ühe teema ja süzeeliini ning väiksema arvuga tegelastega. Ainestiku järgi võib teosed jagada seiklus-, arengu-, armastus-, reisi-, kriminaal-, noorsoo-, perekonna-, ajaloolisteks jm romaanideks, jutustusteks
võimu suurus, üksikud sõjatemaatika taimemotiivid, jahistseenid. Tüüpiline motiiv troonil istuv valitseja, kellele alamad andamiga kummarduvad. Kujutatav Valitsejad, loomad, linnud, Valitsejad, ülikud, loomad, linnud, lihtrahvas lihtrahvas tegelaskond: Kujutamisviis: Taga olevad isikud kujutati Taga olevad isikud kujutati eesolevate peade kohal, eesolevate peade kohal, egiptuse egiptuse poos, inimfiguurid poos. Valitsejaid kujutati kohmakad sfinksidena. Proportsioonid, Silmad tehti suured ja Proportsioonid paigas, ei hoolitud
kirjandusteos, karjaselaul või luuletus(Karjaste laul). Poeem- mitmeosaline pikem värssteos, põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine isiksuse mõtete otsingul. Mahu poolest väiksem kui eepos. Reisikiri- teos, milles kujutatakse reisielamusi, kirjeldatakse võõraid maid ja rahvaid. Pannakse kirja nagu päevikuid ajalises järjekorras. Romaan- jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukuijutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik,arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg (Mahtre sõda). Sonett- luulevorm, koosneb 14. Värsist, jaguneb kaheks nelikvärsiks ja kaheks kolmikvärsiks 4+4+3+3 (Aiad). Utoopia- väljamõeldud ideeriigi elu kujutav ulmeteos. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmistus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Valm- õpetliku sisuga lühike mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks on kujutatud loomad(rebane kaval, jänes arg jne)
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜSI SKEEM I Sissejuhatus II Teose ajalooline skeem a) autori positsioon ajas; b) teose saamislugu; c) mõju ilmumisajal; d) objektiivne väärtus tänapäeval. III Teose tegelaskond: a) selle ulatus, mis on keskpunktis; b) tüüpilisus; c) tegelaste jagunemine gruppidesse; d) pea- ja kõrvaltegelased. IV Tegelaskujude analüüs: 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis. 2. Tegelase iseloomustus: a) portree; b) esemed tema ümber; c) biograafia teose ulatuses; d) käitumine; e) suhtumine töösse, kaaslastesse, iseendasse; f) maailmavaatelised tõekspidamised; g) temperamenditüüp; h) moraalsed ja esteetilised tõekspidamised. 3
Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestus Tragöödia-kurbnäidend, kus peategelane hukub ebavõrdses võitluses. Uudis-ajakirjanduse liik, mille eesmärk on edastada teade.
· 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. · Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. · Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. · 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. · Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahingu-terohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veeb-ruaril oldi tagasi Tartus. Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas pärineb vaesest perekonnast. Kommunistlike vaadetega Käämer. Rahvuslane Käsper. Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap. Ahase isa. Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval?
II. • Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. • Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. • 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas. • Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahinguterohke. 1. veebruaril jõuti Valka, 3. veebruaril oldi tagasi Tartus Kaader filmist Kaader filmist Filmi režissöör Elmo Nüganen Teose tegelaskond Peategelane Henn Ahas – pärineb vaesest perekonnast Kommunistlike vaadetega Käämer Rahvuslane Käsper Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu, Miljan, Mugur, Konsap Ahase isa Teose põhiprobleemid 1. KUMMAL POOL SÕDIDA? Kas koos punastega kehvikute eest, koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest või jääda erapooletuks? 2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST? Millega peab sõjas harjuma? Mida tuntakse langenud sõprade kõrval?
Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Ülevaade autori elust ja loomingust.................................................................................. 3 James Krüssi teos ´´Timm Thaler ehk müüdud naer``..................................................... 4 Sisukokkuvõte............................................................................................................... 4 Tegelaskond...................................................................................................................6 Arvustused foorumitest..................................................................................................7 Kokkuvõte......................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus..........................................................................................................
mis kujunes okupatsiooniaastatel eestlaste jaoks mitteametlikuks hümniks, mida iga laulupeo lõpus kandis ühendkoor ette hardalt püsti seisva kuulajaskonna ees. Lauljatest/mängijatest, dirigentidest ning heliloojatest eesotsas Gustav Ernesaksaga kujunesid omamoodi "rahvaesindajad", kes kehastasid Eesti parimaid püüdlusi. 1., 2., 4. ning 5. üldlaulupidu toimusid Tartus, ülejäänud Tallinnas. Nüüdsel Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljatev arv 18 000-ni, kogu tegelaskond aga 25 000 kuni 30 000-ni. Sedamööda, kuidas laulupeotraditsioon on arenenud, on suurenenud kooriliikide hulk ning kasvanud lauljate/mängijate arv. Lauljaid on tegelikult tunduvalt rohkem, kui lava mahutab. Peole pääsevad paremad koorid.
lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus
...................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9 1 Sissejuhatus Töö teemaks on Eesti loomamuinasjutud. Töö eesmärgiks on uurida eelkõige loomamuinasjuttude sisulist poolt, ehk siis: missugune on tegelaskond ja miks ta on just selline, missugused on põhilised teemad muinasjuttudes ja missuguste vahenditega on loomamuinasjuttu elavdatud. Nimetatud teemad valisin selle tõttu, et paljude loomamuinasjuttude lugejate jaoks on nad lihtsalt ''ühed muinasjutud'', sarnasuses teiste muinasjuttudega, kuid minu eesmärgiks on näidata loomamuinasjuttude tegelikku sisu, mida inimesed hiljem ka lugedes rakendada saaksid, kui selleks muidugi huvi ning soovi on.
Mäeküla piimamees Teemad: Ebamoraalne ühiskond (naised olid veidi alamseisuses ehk neid kasutati ära). Rikastumiskire võit südametunnistuse üle (tuleb esile Kremeri ja Prillupi lepingust, Prillupi soovist rikastuda). Soovide täitumise tragöödia (Tõnu sai lõpuks oma soovitud piimaäri, kuid mõistis, et see polnud see milleks seda pidas). Tegelaskond: 1. Kremer- Mõisnik, eraklik, üksik. Talle meeldis Mari. Kremeril oli soov vanade privileegide külge klammerduda. 2. Tõnu Prillup- Lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgusele jõuda. 3. Mari-Elava fantaasiaga noor naine, ta oli kinnine ja isepärane. Maei ei ava teistele enda tegude motiive. (Sai 21, hõredate hammastega ja lõualotiga). Tehing:
oma karjääri ning teekonda tippu. Kui tuua näiteid, siis teiste seas on huvitavad isiksused Tarmo Kruusimäe ja Hendrik Sal-Saller. Raamatu sihtgruppi on raske määratleda, sest juba minu peres luges teose läbi kolm inimest, kes erinesid üksteisest mitmeti: soo vanuse ja huvide poolest. Võib-olla ühendabki antud raamatut lugevaid inimesi uudishimu meediakõmu vastu, kuna raamatust on palju räägitud-kirjutatud ning kriitikud on seda kiitnud. Tegelaskond on väga lai ja värvikas, teosest käis läbi vähemalt 20 erinevat inimest. Neid on kirjeldatud selles mõttes väga valimatult, et midagi pole ilustatud ega mainimata jäetud, isikutest luuakse selge pilt. Raamatu sõnavara ja kõnekujundid on samuti värvikad ning jutud selles raamatus pole just kõige süütumad. Esitatakse palju kontsertide kirjeldusi, nende eel- ja järellugusid ning muljeid
Puänt üllatuslik lõpplahendus Realism kirjandussuund, mis taotleb tegelikkuse võimalikult täpset kujutamist Remark autori selgitav märkus lavastajale või näitlejale, tavaliselt sulgudes või kaldkirjas Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest ellu-jäämise nimel metsiku loodusega Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, millele on loomulik avar elukujutlus, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine Romantism kirjandussuund, milles on rõhk tunnetel ja väärtustatakse üllaid tegusid. Kesksed mõisted armastus ja usk, tähtis osa loodusel. Sonett 14 värsireast koosnev lüüriline luuletus, millel on puhas kõlav keel ja korrapärane ülesehitus Sünonüümid samatähenduslikud sõnad Süzee sündmustik, tegevustik Tragöödia kurbmäng, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev peategelane hukkub ebavõrdses võitluses
tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Realism - kirjandus- ja kunstimeetod, mis taotles tegelikkuse tõepärast kujutamist, so. ajajärgule ja keskkonnale tüüpilise kujutamist. Romaan - Jutustav kirjandusteos, eepika ulatuslikem Zanr. Tavaliselt proosavormis. Iseloomulik on avar elukujutlus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Komöödia - üks dramaatika zanre, lõbusa sisuga näidend, pilke- või naljamäng. Draama-Tõsise ja keerulise konflikti ning elulise sündmustikuga näidend, kus areneb pingeline võitlus tegelaste vahel. Karakter-kirjandusteose tegelane, aga ka tegelase individuaalsed iseloomuomadused. Tegelaskuju-üks põhilisi karakteriloome vahendeid, mis rajaneb sõnavaliku, lauseehituse, keelevigade jm. Eripäral. Uusromantism-19.sajandi lõpu ja 20
röövlist ning nende keerulisest armastusest. Raamatust saab päris palju teada ka üleüldiselt mustlaste elustiilist ja kommetest. II. Teose ajalooline skeem Raamat pärineb 19. sajandist ning täpsemalt ilmus see 1847 aastal. Kirjaniku enda sõnul pärineb teose aines Montjio krahvinnalt. Ühtlasi kuulub teos ka Mérimée kõige küpsemassse loominguperioodi. Teose sündmustik toimub 1830. Aastal. III. Teose tegelaskond Kui välja arvata vähem tähtsad tegelased, siis on teose tegelaskond suhteliselt väike. Probleemistiku keskpunktis on José ja Carmen. Kõige omapärasem tegelane on kindlasti Carmen. Ta oli mustlane, kuid ilusam kui kõik tema rahvusest naised. Carmeni iseloom oli aga keeruline ning ta oli väga salakaval. Teised tegelased nagu näiteks jutustaja ja José olid tüüpilised. Neil puudusid erilised ja meeldejäävad tunnusjooned.
roomlased: ka nemad hakkasid etendama nidendeid, sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemnge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja psivat teatrit polnud, esinesid rndnitlejad (miimid) ja zhonglrid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama phade ajal kirikus vi kiriku ees vljakul piibliainelisi vaatemnge. 13. sajandil osales piiblit seletavais vi usuimesid kujutavais msteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mngiti korraga mitmel srjalt pstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mngulisi lugusid pahede ja vooruste vitlusest. Kunstide ldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Judsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast prineb Euroopas tavapraseks jnud nn. karplava. Rmekoomiline laadateater (commedia dell'arte) mngis philiselt vljas; rndnitlejad, kellest igaks kehastas ht kindlat
4)Müüt Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda" 7) Novell lühike proosajutustus, ühele teemale põhinev, vähe tegelasi, lõpeb tavaliselt puändiga. Näiteks Tuglase ,,Popi ja Huhuu" 8)Draama Tõsine näidend, kajastab keskklassi arengut ja moraali, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga 9)Tragöödia kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub. Tekkis Antiik-Kreekas
ja näitlejale. Repertuaariteater täiemahulise loomingulise koosseisuga teater, mille repertuaari koostamisel peetakse silmas võimalikult erinevaid sihtrühmi ning korraga on mängukavas mitmeid lavastusi. Repliik ühe tegelase kõnevoor Situatsioonikoomika olukorrast tulenev koomika. Skets väheste tegelastega ja ootamatu lõpplahendusega lõbus-irooniline lühinäidend. Stseen lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste. Stsenaarium etenduse kirjanduslik käsikiri Sõnakoomika sõnavaimukuse koomika Tragikomöödia ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni. Sündmuste esitus liigub traagikasse, traagiline ületatakse naeru abil, koomilise pealispinna all aga aimub tegelik traagika. Tragöödia on kurbmäng, näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses, (s.t lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega)
kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis ja kurat), kodumaalt äraolemine, võõrvõimu langus. 6. Mis on panoraamromaan? Panoraamromaan: Loob avara ja üksikasjaliku ülevaate mingist ajalõigust ja inimestest selles ajas. Ajalooaineline. Kujutati suuri sotsiaalseid murranguid revolutisoone ja sõdu. Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust. Teemad: Isamaa, kommunismi häving, põlgus, sõda, reaalne elu pagulus, üksildus (vaimne, hingeline), Eesti Vabariigi aeg ülistavas toonis, põgenemisteekond. Autorid: H. Visnapuu, M. Under, G. Suits, K. Ristikivi, B. Kangro, A.Gailit. 8. Miks kirjanikud eelistasid kodumaale pagulase elu? Eestis oli küüditamise aeg, kõik haritud inimesed olid ohuks Nõukogude Liidule ja küüditati vangilaagritesse.
Sisukord Teose ajalooline skeem 3 Teose tegelaskond 3 Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem
Kirjutatud 1830. aasta juulis revolutsiooni ajal Hugo oli vabariigi toetaja Ta tahtis vabadust poliitiliselt ja sotsiaalselt Mõjutusi ka 1789 Suurest Prantsuse revolutsioonist E. Delacroix maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten
Sisukord Teose ajalooline skeem 3 Teose tegelaskond 3 Tegelaskujude analüüs 4 Süzee 4 Kompositsioon 5 Autori keel ja stiil 5 Teema ja idee 5 Lõpphinnang 6 Kasutatud kirjandus 7 1 Teose ajalooline skeem
Mida tehakse, milleks? Teoses lahedatakse probleeme, mis ümbritsevad Holdenit, kuid otseseid lahendusi ei leitagi. Raamatu minategelane pole küll veel täiskasvanueas, kuid elab väga vaba elu andmata vanematele või tuttavatele aru oma käimistest ja tegemistest. 3)AEG, RUUM, MILJÖÖ Ajastu, ajalooline olukord. Millised on autori taotlused asjaolude kujutamisel? Teose tegevus toimub 1940-aastate teisel poolel, mida tegevuse käigust tegelikult järeldada ei saa. 4)TEGELASKOND Peategelased, nende probleemid teoses, nende portree, karakteristika ja tegutsemise motiivid.Kõrvaltegelased.Milline on iga tegelase ülesanne teoses? Raamatu pea- ja minategelane on noormees Holden Caulfield. Ta on 16-aastane ning talle ei meeldi miski või nagu ta ise teoses ütleb, ajab teda kõik oksele, näiteks kool ning kõik sellega seonduv ja üldse kogu maailm. Kuid ta on väga kiindunud oma nooremasse õesse
Usun et peaaegu kõik eestlased on vähemalt korra elus käinud mardi- või kadripäeval marti või kadrit jooksmas. Säilinud on ka mõni pulmatraditsioon. Heaks näiteks on kosjas käimine. Selle sündmusega tähistatakse naise mehele minekut mõne kosutava napsuga. Väidetavalt peaks nii olema noortel eriti pikk ning lilleline kooselu. 3. Iseloomusta tegelaskonda. Kelle iseloomustamisel on kasutatud karakterikoomikat? Tegelaskond oli minu arvates üsna sarnane A. H. Tammsaare romaani ,,Tõde ja õigus" tegelastega. Usun, et see on tingitud ajast, ning mõlemas teoses toimus tegevus Eesti ajal. Inimesed varastasid üksteise tagant ning tahtsid ainult endale heldet elu. Sellest hoolimata oldi väga kokkuhoidvad. Näiteks kui küll tuli laastav katk, prooviti tema vastu koos võidelda ning tänu nende kokkuhoidvusele saadigi lõpuks temast jagu. Karakterikoomikat on kõige selgemalt kasutatud Jaani
Kirjanikul on hämmastav oskus vaadata asjadele ootamatust küljest, esmapilgul üsna elulised ja reaalsed situatsioonid muutuvad absurdseteks ja koomilisteks. Kivirähk ise on maininud, et tal ei olnud muidugi plaanis uut eepost kirjutada (keegi kuskil olla virisenud, et Kalevipojas pidi vähe rahvapärimust olema), küll aga ühte sellist toredat raamatut, kus kõik eestlaste kratid ja libahundid, lendvad ja katkud kenasti koos oleksid. See on tal suurepäraselt välja tulnud. Tegelaskond on ääretult mitmekesine ja kirju-mirju. On suuremad vargad ja väiksemad vargad, mõned tagsihoidlikumad ja mõned isegi nii-öelda aatelised, on kiusu ja kadedust, õnne ja õnnetusi ja filosoofiat. Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega. Kubjas on end nõus isegi katkule ohverdama. Toapoiss Intsu, kes on..
Vabama, lõdvema struktuuriga on nn cervanteslik novell. 19. saj tekkis veel Romaan eepika suurvorm, loetavamaid ja tähsamaid zanre tänapäeva kirjanduses, mida tsehhovlik e avatud novell süzeearendus ei vii alati puändini, tooni annavad peidetud iseloomustab avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, värelused, meeleolud, sündmused võivad puududagi. Pärast 2. maailmasõda suurenes probleemirohkus, arvukas tegelaskond, pikk tegevusaeg. Keskendub inimsuhetele, novellides huvi inimsuhete, poliitiliste ja sotsiaalsete probleemide vastu. isiksuse sisemaailmale, vahekorrale ühiskonnnaga. Eepilisele koele lisaks esineb Novellett eriti lühike novell. dramaatilisi ja lüürilisi vahelepõimeid. Kujutab elu mitmesugustel perioodidel. 17.-18. saj Miniatuur e laast viimistletud sõnastusega meeleolupilt. Novellist lühem, tegevustikku
ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde
ebatõenäoline, kui kõrgemal olev võim vaid enda nägemust riigist ainuvõimalikuks peab. Seetõttu võib ausus ja otsekohesus ka inimesele kahju tuua. Autori eesmärk mõjutab lugejat, ent jätab ruumi ka teistele arvamustele. 2. Aeg, ruum, miljöö Tegevus toimub Eestis, Põltsamaal, Võisiku mõisas aastatel 1827-1859. Sündmuseid on kirjeldatud realistlikult ja usutavalt. Samuti mõjub teos vabadusele õhutavalt. 3. Tegelaskond Timoga heades suhetes on tegelastest : Timotheus von Bock/ Timo- aadlikust teisitimõtleja, kellel olid tutvused keisriga Alekander Esimesega Jakob Mätlik päevaraamatu kirjutaja, Eeva vend Eeva Mätlik/ Katharina von Bock/ Kitty alamklassist pärit Timo naine, suur armastus ja mõistmine Timoga doktor Robst hoolitses mõisarahva tervise eest Käsper Bockide teener Elizabeth/ Elsy Timo õde Jette- Lamingu tütar, kes võttis Jaokobilt eratunde
Gümnaasium George Orwell ,,Loomade farm" Kirjandusteose analüüs 12. a klass Juhendaja Jõhvi 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Teose ajalooline skeem...............................................................................................3 3.Teose tegelaskond.......................................................................................................3 4.Tegelaskujude analüüs................................................................................................5 1. Tegelase koht üldises tegelastesüsteemis.........................................................5 2. Tegelase iseloomustus......................................................................................5 3. Tegelase kunstiline teostus..
..................... 4 Autori positsioon ajas.......................................................................................... 4 Teose saamislugu................................................................................................ 4 Mõju ilmumisajal................................................................................................. 4 Objektiivne väärtus tänapäeval...........................................................................5 Teose tegelaskond.................................................................................................. 6 Ulatus, mis on keskpunktis.................................................................................. 6 Tüüpilisus............................................................................................................. 6 Tegelaste jagunemine gruppidesse.....................................................................6 Pea- ja kõrvaltegelased.........................
Eestlased Kivirähki silmade läbi Andrus Kivirähki raamatu „Rehepapp“ tegelaskond on väga mitmekülgne. Kirjeldatud on eesti külaelanikke ja nende uskumuse järgi olemasolevaid mütoloogilisi olendeid. Kivirähki tegelased kujutavad ühiskonnas esinevaid tüüpe ning kannavad eestlastele omaseid iseloomujooni. Teoses põimuvad omavahel reaalsus ning fantastika. Eestlasi on kujutatud silmakirjalike, kättemaksuhimuliste, rumalate, omakasupüüdlike, rahulolematute, valelike, laiskade, ahnete, kavalatena. Igapäevaselt tegeleti tüssamise, vassimise ja näppamisega
kirjutades koordineerib minategelane oma mõtteid ja elusündmusi. 1995 "Hind" – Teoses toimub põgenemine ministeeriumi töökohalt välismaale, ihalusega Rooma. Peategelane peatub Pariisis ja sõidab edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on autor kütkestatud ortodokssest sakramentaalsusest. 1997 "Printsess" - See on peategelase Anna minajutustus sellest, mis toimub temaga ja tema ümber. Raamatu tegelaskond on kirev, tegelasi on romaanis mitu, erinevatest rahvustest ja vanusegruppidest. Nii Anna, Taaniel, Marfa kui ka Aleksander on Frau Brunhild Schuleri S. järve ääres asuva hotellpansioni asukad. 2002 "Raadio" – Teos räägib eesti rahvusest filmitegijast, kes naaseb kodumaale, olles enne seda elanud 10 aastat Pariisis. Eestis olles mõistab ta glamuurse Prantsusmaa ja „külma“ ning „halli“ Eesti
kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12] See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse näiteks ainestiku (ajalooline romaan, rüütliromaan, pastoraalromaan, seiklusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan, fantastiline romaan,
sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli Malaga löömavennast, kes oli tapnud oma armukese ning hiljem pühendanud oma naise eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni
Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.................................................................................................................4 Tegelaskujude analüüs........................................................................................................5-6 Süzee......................................................................................................................................7 Kompositsioon...................................................................................................
sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava.
sealhulgas palju kreeka omi. Roomas etendati areenil ka veriseid vaatemänge, trikke loomadega jms., millest on hiljem arenenud tsirkus. Keskajal paikset ja püsivat teatrit polnud, esinesid rändnäitlejad (miimid) ja zhonglöörid. 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. 13. sajandil osales piiblit seletavais või usuimesid kujutavais müsteeriumides ja miraaklites arvukas tegelaskond. Neile hiigeletendustele, kus mängiti korraga mitmel sõõrjalt püstitatud laval, kogunes terve linn. Etendati ka moraliteesid - mängulisi lugusid pahede ja vooruste võitlusest. Kunstide üldine elavnemine renessansi ajal virgutas ka teatrit. Jõudsasti hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb Euroopas tavapäraseks jäänud nn. karplava. Suured dionüüsiad olid riiklikult, kindla kava järgi korraldatud. Nendel hakati 5. sajandil etendama tragöödiaid
Edasi läks ta oma kodulinna New Yorki, kus plaanis paar päeva hotellis elada, vähemalt seni kuni vanemad saavad kirja, kus neile teatatakse, et nende poeg on koolist välja visatud. New Yorkis veetis ta enamuse oma ajast erinevates baarides, erinevate inimestega kokku saades. Ta käis ka kodus, et oma õde Phoebe´t näha, kuid sinna ta ei jäänud. Holden tahtis veeta öö oma endise õpetaja Mr. Antolini juures, kuid põgenes sealt öösel, sest ärkas Mr. Antolini silitamise peale. IV Tegelaskond Peategelaseks oli Holden Caufield, 16-aastane nooruk, kes oli just Pencay erakoolist välja visatud. Ta leidis, et kõikjal tema ümber valitses talumatu silmakirjalikkus. Phoebe oli Holdeni väike õde, keda poiss väga armastas. Tüdruk oli oma noorusest vaatamata väga intelligentne ja austas Holdenit, ehkki teadis ja tunnistas tema nõrku külgi. Ta muretses väga oma venna pärast, et too pahandustesse ei satuks, andis talle isegi kogu oma kogutud raha
Tali, Jaan Kaplinski, Rein Raud, Rein Veidemann ja Kaarel Tarand). Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. Objektiivne väärtus tänapäeval: ,,Puhastus" on pälvinud järgnevad kirjandusauhinnad: · 2008 Finlandia kirjandusauhind · 2009 Runebergi kirjandusauhind · 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind · 2010 Prix Femina étranger Teose tegelaskond ,,Puhastus" räägib elude varastamisest vägistamisega varastatakse Aliidelt elu, Aliide varastab oma õe ja õemehe ja ka õetütre elu, inimkaubitsejad varastavad Zara elu, Zara lõpetab kupeldajate ninamehe elu... Sofi Oksaneni ,,Puhastuse" tegelaskond on suhteliselt väike. Põhiliselt räägib raamat seitsmest erinevast tegelaskujust, kuid aeg-ajalt on teoses mainitud ka teisi tegelaskujusid. Loo keskpunktis on Zara ja Aliide, kes jutustavad kumbki loo oma vaateväljast
annaabi.ee 
