J. D. Salinger- Kuristik rukkis (4)

Teose analüüs
J. D. Salinger „Kuristik rukkis “
I Teose idee
Teose ideeks oli näidata inimestele, et tänapäeva noored ei väärtusta eriti haridust. Raamatu autor üritas seda kõike meile näidata Holdeni kaudu, kes on küll suhteliselt intelligentne inimene, aga ei viitsinud lihtsalt õppida. Ta oli juba mitmendat korda lasknud ennast koolist välja visata . Holdenile meeldis teisi inimesi kritiseerida, ta vihkas valelikkust. Jutustus näitas ka, kui olulised on lähedased inimesed, tänu kellele me tihti oma otsuseid muudame. Nõnda tegi ka Holden , oma õe soovile vastu tulles, sest Phoebe oli talle väga kallis.
II Aine ja teema
Holden ei talunud teda ümbritsevat teesklust ja valelikke inimesi. Ta uskus, et räägib ise õigust ja on lihtsalt aus. Kõige rohkem põlgas Holden kõike, mis röövis väikestelt lastelt süütuse ja teadmatuse jubedatest asjadest, mis maailmas toimusid. Nooruk tahtis maailma rikutuse ära pühkida ja kaitsta kõiki lapsi, ka oma väikest õde Phoebet, et neist ei saaks selliseid valetajaid, keda ta vihkas. Pärast ärkamist oma endise õpetaja Mr. Antolini juures, kui mees oli ta pead silitanud, uskus Holden, et täiskasvanud inimesed kasutavad teda ära. Veel arvas ta, et lapsed on täiskasvanute orjad .
III Aeg, ruum, miljöö
Tegevus algab Pencey erakoolis, kust Holden oli just välja visatud. Edasi läks ta oma kodulinna New Yorki , kus plaanis paar päeva hotellis elada, vähemalt seni kuni vanemad saavad kirja, kus neile teatatakse, et nende poeg on koolist välja visatud. New Yorkis veetis ta enamuse oma ajast erinevates baarides, erinevate inimestega kokku saades . Ta käis ka kodus, et oma õde Phoebe´t näha, kuid sinna ta ei jäänud. Holden tahtis veeta öö oma endise õpetaja Mr. Antolini juures, kuid põgenes sealt öösel, sest ärkas Mr. Antolini silitamise peale.
IV Tegelaskond
Peategelaseks oli Holden Caufield, 16-aastane nooruk, kes oli just Pencay erakoolist välja visatud. Ta leidis, et kõikjal tema ümber valitses talumatu silmakirjalikkus.
Phoebe oli Holdeni väike õde, keda poiss väga armastas . Tüdruk oli oma noorusest vaatamata väga intelligentne ja austas Holdenit, ehkki teadis ja tunnistas tema nõrku külgi. Ta muretses väga oma venna pärast, et too pahandustesse ei satuks, andis talle isegi kogu oma kogutud raha. Väga hoolitsev ja taibukas tüdruk.
Allie oli Holdeni vend, kes suri väga noorelt leukeemiasse, kuid Holden austas teda ja rääkis temast ja tema tegudest ikka veel.
D.B- d kirjeldas Holden oma jutustuses väga hea kirjaniku ja vennana, kuid väga rumalana, sest raiskas oma annet filmikäsikirju kirjutades. Ta oleks võinud hoopis häid raamatuid kirjutada.
Stradlater oli Holdeni toakaaslane Penceys. Ta oli enesekindel ja saavutas alati kõik, mis tahtis, eriti kui asi puudutas tüdrukuid. Ta veetis pool oma päevast peegli ees ja tänu sellele oli kena väljanägemisega, kuigi puhtus ja korralikkus ei kandunud edasi tema asjadele, mis olid tihtilugu mustad ning korrast ära. See ei meeldinud Holdenile.
Ackley oli samuti Pencey koolist. Holden ja Stradlater jagasid Ackley ja tema toakaaslasega duširuumi. Ta suutis alati Holdenit millegiga närvi ajada. Ta sajab alati tuppa sisse siis, kui ise heaks arvab ja ei tee kuulmagi, kui tal lahkuda palutakse.
Jane Gallagher elas kunagi paar aastat Holdeni kõrvalmajas. Holdenile oli ta alati meeldinud, Jane oli väga ilus, tark ja korralik tüdruk. New Yorkis liikudes mõtleb Holden tihti tüdrukule, kuid ei leia kunagi õiget hetke talle helistada.
Veel on juttu Sally Hayesist, kellele Holden pikka aega meeldis ja kellega Holden kinos käis ning Mr Antolinist ja Mr. Spencerist, kes olid Holdeni õpetajad. Lisaks kaks nunna, kellele Holden 10 dollarit annetas ja üks prostituut oma sutenööriga.
V Teose ülesehitus. Süžee ja faabula
Raamat algas jutustaja, Holden Caufieldi kirjeldusega oma elust ja koolist Pensylvanias. Ta kukkus läbi neljas aines ja pidi seetõttu koolist lahkuma. Enne lahkumist vestles ta oma ajalooõpetajaga, kes selgitas talle, et too ei ole tema tundides absoluutselt midagi õppinud. Kui Holden koolist lahkus, kohtus ta rongis ühe oma kooli poisi emaga ja valetas talle, et on Rudolf Schmidt , kuigi viimane oli Pencey kooli koristaja . Ööseks läks ta Edmondi hotelli. Seal üritas ta kolme naisega juttu vesta, kuid asjatult, naised tahtsid vaid filmistaare kohata. Samal õhtul käis ta ka Ernie ööklubis, kus kohtas vanema venna endist tüdrukut. Kui Holden tagasi hotelli jõudis, leppis ta ühe mehega kokku, et viimane saadab talle tuppa naise. Kui Sunny saabus, väitis Holden talle, et tuli just operatsioonilt ning on paranemas ja tahtis vaid juttu rääkida. Lõpuks selgus, et Holden pidi prostituudi eest raha maksma, aga et naine niisama minema kõndis, keeldus ta neile täit raha maksmast ja sai selle eest peksa. Järgmisel päeval lahkus ta hotellist. Hommikust süües kohtus ta kahe raha koguva nunnaga ning jäi nendega jutustama. Lahkudes annetas ta neile 10 dollarit. Samal päeval käis ta Sally Hayesiga teatris ja uisutamas. Hiljem helistas ja Janele, kuid keegi ei vastanud. Lõpuks otsustas Holden koju Phoebe´le külla sõita, tüdruk oli venda nähes väga rõõmus. Nad rääkisid Holdeni koolist ning isegi tülitsesid sellepärast, aga kui vanemad koju tulid, lahkus poiss ja läks endise inglise keele õpetaja Mr. Antolini juurde. Sealt lahkus ta väga kiiresti, sest ärkas öösel selle peale, kuidas Mr. Antolini keset ööd ta pead silitas . Ta veetis kogu öö kesklinnas pingil . Holden otsustas, et ei lähe enam kunagi koju tagasi, vaid sõidab kaugele minema ja jätab õele kooli teate, et tahab hüvastijätuks kokku saada. Kokkusaamisele ilmus õde kohvriga ning väitis kindlalt, et läheb vennaga kaasa ega lepi eitava vastusega . Holden ostis õele paar piletit karusellil sõitmiseks ja lubas talle, et ei lahku.
VI Keel ja stiil
Autor kasutab korralikku keelt. Jutustaja kirjeldab kõike väga täpselt, kohati liigagi täpselt. Holden ei ropenda, sest ta jälestab roppusi, mis on väga hea.
Autori seisukohad avalduvad tegelaste jutus .
VII Teos ja lugeja
Raamat on kaasaegne. Tegevus toimub erinevates kohtades ja erinevate inimestega. Juba algusest peale huvitas mind, mis Holdenist edasi saab. Raamatu lõpp oli suhteliselt ootamatu, kuid vägagi omapärane, sest autor andis lugejale kohe mõista, et Holden lubas õele, et ei jäta teda. Minu meelest oli Holden suure südamega ja see, kuidas ta hoolis väikestest lastest, oli lihtsalt väga armas. Me peaksime ka ise rohkem hoolima meid ümbritsevatest inimestest.