Albert Kivikas ja “Nimed marmortahvlil.” (0)

Albert Kivikas ja
"Nimed marmortahvlil."
Elu ja loominguga tutvumine.
Ülevaade peateosest.
9.klassile.
A. Kivikase elu
·Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija
pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa
moonamajas.
·1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts-
gümnaasiumi.
·1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke,
võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja
lahingutes.
·1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele-
ja kirjandusteadust.
·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna.
·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19
mail 1978. a.
Loomingust
Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba
kommertsgümnaasiumi päevil.
On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane.
Peateoseks on romaan "Nimed marmortahvlil" (esimene osa
1936. a).
Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on
nõrgem kui esimesel osal.
"Nimed marmortahvlil " on paljuski autobiograafiline.
"Nimed marmortahvlil"
Teose ajalooline taust.
· 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa.
· 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus
kutsuti õpilasi kaitseliitu.
· Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid
valvata.
· Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus
võitlesid ka koolipoisid.
· 16.01.1919 vallutati Rannu mõis, langes õppursõdur Ahas.
· Pataljoni sõjatee oli lühike, aga lahingu-terohke. 1.
veebruaril jõuti Valka, 3. veeb-ruaril oldi tagasi Tartus.
Teose tegelaskond
Peategelane Henn Ahas ­ pärineb vaesest
perekonnast.
Kommunistlike vaadetega Käämer.
Rahvuslane Käsper.
Teised kooli- ja võitluskaaslased: Kohlapuu,
Miljan, Mugur, Konsap.
Ahase isa.
Teose põhiprobleemid
1. KUMMAL POOL SÕDIDA?
Kas koos punastega kehvikute eest,
koos eesti väeosadega kodanliku Eesti Vabariigi eest
või jääda erapooletuks?
2.KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST?
Millega peab sõjas harjuma?
Mida tuntakse langenud sõprade kõrval?
Kas inimese olemus võib moonduda?