Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Albert Kivika romaani "Nimed marmortahvlil" esitlus (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUMMAL POOL SÕDIDA?
  • KUIDAS MUUDAB SÕDA INIMEST?
  • Millega peab sõjas harjuma?
  • Mida tuntakse langenud sõprade kõrval?

Lõik failist

Albert  Kivikas ja 
“Nimed  marmortahvlil
Elu ja loominguga tutvumine
Ülevaade peateosest
9.klassile
 
 
A. Kivikase elu
•Sündis 18. jaanuaril  Viljandimaal  taluteenija 
pojana . Lapsepõlv  möödus  Olustvere mõisa 
moonamajas.
•1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts-
gümnaasiumi.
•1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, 
võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja 
lahingutes.
•1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele-       ja 
kirjandusteadust. 
•Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna.
 
•1944. a sügisel lahkus  Eestist. Suri Rootsis         19. 
mail 1978. a.
 Loomingust
  Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba 
kommertsgümnaasiumi päevil.
  On kirjutanud  novelle , jutustusi ja romaane.
  Peateoseks on romaan “Nimed marmortahvlil” 
(esimene osa 1936. a).
 Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase 
on nõrgem kui esimesel osal.
 “Nimed marmortahvlil “ on paljuski autobiograafiline.
 
 
“Nimed marmortahvlil”

1918.a sügisel varitses oht, et 
Punaarmee vallutab Eestimaa.
Vasakule Paremale
Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #1 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #2 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #3 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #4 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #5 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #6 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #7 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #8 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #9 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #10 Albert Kivika romaani-Nimed marmortahvlil-esitlus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merleau Õppematerjali autor
Esitluses antakse lühiülevaade kirjanikust ja romaani põhiprobleemidest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
ppt

Albert Kivikas ja “Nimed marmortahvlil.”

ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan "Nimed marmortahvlil" (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal. "Nimed marmortahvlil " on paljuski autobiograafiline. "Nimed marmortahvlil" Teose ajalooline taust. · 1918.a sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eestimaa. · 12.11.1918 peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. · Õpilaste salgad aitasid linnas korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. · Detsembris 1918 loodi vabatahtlike pataljon, mille 2. roodus võitlesid ka koolipoisid. · 16.01

Ajalugu
thumbnail
18
doc

Albert Kivikas

Kool Nimi ALBERT KIVIKA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: Nimi 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I ALBERT KIVIKA ELU 4 4.1. Lapsepõlv ja noorus 4 4.2. Vabadussõda 4 4.3. Ülikooliaastad 5 4.4. Ajakirjanduslik tegevus 5 4.5. Paguluses 6 II ALBERT KIVIKA LOOMING 7 5.1. Esimesed katsetused 7 5.2. Futuristlikud teosed 7 5.3. Vabadussõja temaatika 8 5.4. Uusrealistlik looming 9 5.5. Pagulaskirjandus 10 5.6. Tõlked, Teosed 11 III "NIMED MARMOTTAHVLIL" 13 KASUTATUD KIRJANDUS 16 Lisa 1 17 2 SISSEJUHATUS Albert Kivikas on kirjanik, kelle teosed on saanud lemmikuteks paljudele Eesti ja

Eesti keel
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...........................................................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara

Kirjandus
thumbnail
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

eleegia (kurb laul) - J.Liiv "Helin" pastoraal (karjase laul) - August Alle "Eesti pastoraal" III Dramaatika ehk näitekirjandus tragöödia - "Romeo ja Julia" William Shakespeare komöödia - Ed.Vilde "Pisuhänd" draama - A.H.Tammsaare "Kuningal on külm" , "Kauka Jumal" August Kitzberg jant - O.Luts "Kapsapea" , "Säärane mulk ehk.." Lydia Koidula libretto - "Carmen" Prosper Merimee ,( muusikale ümber kohandatud) dramatiseering - "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas IV Lüroeepika eepos - "Kalevipoeg" F.R. Kreutzwald poeem - " Talgud Lööne soos" Debora Vaarandi värssromaan - Aleksandr Puskin " Jevgeni Onegin" valm - Jakob Tamm " Luik , haug ja vähk" Ilukirjanduse funktsioonid: tegevust arendab, samuti ka eesti keele oskust, enda väljendamist, silmaringi avardamist, infoallikas, kommunikatiivne, pakub elamuslikkust(katarsis). Ilukirjandus on seatud peaaegu kõikide teiste kunsti liikidega

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

1. Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trts oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi. Eestikeelse teatri sünd 1870 "Vanemuise Selts", Koidula "Saaremaa onupoeg". 3.2. J.Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs 1920. Hariutd vanemad, Westholmi gümnaasium, TÜ õigusteadus. Saxa okupatsiooni ajal oli saxa sõjaväe tõlk hiilgava keeleoskuse tõttu, Tln linnapanga sekretär, TÜ riigi ja rahvusvaheliseõiguse kateedri juures tööl, '48 arreteeriti ja saadeti Vm.le..'54, kust alates on korrapärast palgatööd teinud.'58 EKL liikmex. Palju tiitleid: rahvakirjanik TÜ ja Helsingi Ü audoktor. Abielus, lapsed, 3x Nobelile nimetatud. Looming: Vm

Kirjandus
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (1)

erikkan profiilipilt
erikkan: kik
21:02 04-01-2023



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun