Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia – Bakterid (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Ande Andekas-Lammutaja
Bioloogia – Bakterid
Bakteritel
puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad
nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide
rühma. Väliskuju
alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid ,
pulkbakterid e. batsillid , spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised
organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel
seotuks
ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid.
Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga,

Bioloogia – Bakterid #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2007-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rain Ungert Õppematerjali autor
<br>Autori kodulehekülg<a href="http://kool.spikriladu.net">kool.spikriladu.net</a>:

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Seened ja Bakterid

prokaürootide rühma. Väliskujult kerajad või niitjad, ka kruvikujulised. Saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad pärast pooldumist seotuks ja moodustavad kogumikke või ahelaid. Vaatamata sellele on nad siiski üherakulised organismid. Bakteriraku ümbrise ehitus: Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Membraanist väljapoole jääb kest, mis koosneb polüsahhariididest. Kest täidab kaitsefunktsiooni. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivale pinnale ja seostuvad üksteisega- Viburid on liikumiseks. Mõned kestad eritavad limakapsleid, mis on nii kaitseks kui liikumise hõlbustamiseks. Mitmed bakterid on organismidele ohtlikud, sest põhjustavad mitmesuguseid tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. Sellised bakterid on patogeensed. Nende tõvestav toime tuleneb väliskeskkonda eritatavatest mürkainetest ­ bakteritoksiinidest. Bakteri kromosoomid: Bakteritel puudub rakutuum, seda asendab tuumapiirkond.

Bioloogia
thumbnail
5
doc

Bakterid & viirused

Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni 5

Bioloogia
thumbnail
4
docx

Taimerakk ja tema ülesanded

Seetõttu on tundmatute seente söömine üliohtlik, erinevalt näiteks tundmatute loomade söömisest. Mitme seeneliigi viljakehad sisaldavad psühhotroopseid aineid, mida kasutatakse nii uimastitena kui muudel otstarvetel. Seened suudavad lagundada materjale ja ehitisi ning patogeenidena levitada taimede, loomade ja inimeste haigusi. Seentest põhjustatud viljasaagi vähenemine ja saagi riknemine võib oluliselt mõjutada majandust. 5. BAKTERID : Prokarüoot ­ puudub rakutuum. Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Bakterite mõõtmed on 0,1 kuni 25 nm (kõige väiksemad on mükoplasmas ­ 0,1- 0,3 ?m ja põhjustavad hingamisteede haigusi. Kõige suuremad on soolestikubakterid 0,6 mm). Väliskujult on nad: kerabakterid ehk kokid, pulkbakterid ehk batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid ­ puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad ° Viirused ei ole rakulise ehitusega, nad ei kuulu ei eel- ega päristuumsete hulka. Tsütoplasma ­ raku sisemus on täidetud poolvedela aine ­ tsütoplasmaga. ° peamiseks koostisaineks vesi ° erinevates rakkudes veesisaldus 60-90%

Bioloogia
thumbnail
3
doc

Seened ja bakterid.

· Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. · Tänu sellele, et nad suure osa oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, põhjustavad nad mitmeid seenhaigusi. Inimestel eelkõige mitmesuguseid nahahaigusi. · Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. · Bakterid on üherakulised organismid. · Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid osal neist on ka kaks membraani. · Membraanist väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. · Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Mõnedel bakteritel eritab kest täiendava limakapsli, mis on nii kaitseks kui ka liikumise hõlbustamiseks. · Teiste organismide haigestumist põhjustavaid baktereid nimetatakse patogeenseteks

Bioloogia
thumbnail
4
doc

Seened ja Bakterid - konspekt

jääkproduktid ning taimede ja loomade jäänused. Seened koos bakteritega ongi peamised surnud organismide lagundajad. Suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest elusorganismidest, sellega põhjustavad nad erinevaid seenhaigusi (esinevad nii loomadel, kui inimestel). Bakterid Bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma. Väliskujult on bakterid niitjad, kerajad või kruvi kujulised. Bakterid saavad ka üksi elada, kui tihti peale pooldumist jäävad nad omavahel seotuks ja moodustavad nii raku kogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Vaatamata sellele on nad ikkagi üherakulised organismid. Missuguse ehitusega on bakteriraku ümbrised? Enamus baktereid on ümbritsetud ühe membraaniga, mõned ka kahega. Membraan koosneb valkudest ja lipiididest ning on päristuumsete organismide membraaniga sarnane.

Bioloogia
thumbnail
14
docx

Raku ehitus ja talitus konspekt

Seened hangivad suure osa eluks vajalikke aineid teistest organismidest ning võivad sellega põhjust. seenhaigusi. Seened suudavad lõhustada ka selliseid keem. ühendeid, mis teistele organismidele toiduks ei kõlba (nt tselluloos) ­ äärmiselt olumile looduses toimuva aineringi seisukohalt. Seened kahjust. tarbepuitu jms. Seentega seond. protsesse rakendatakse toiduainete- ja farmaatsiatööstustes, meditsiinis, loomakasvatuses, kaskkonnakaitses jm. 1.9. BAKTERID Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e prokarüootide rühma. Bakterid saavad elada üksikult ent tihti jäävad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodust. rakukogumikke või eri pikkusega ahelaid (vaatamata sellele on siiski üherakulised organismid). MISSUGUSE EHITUSEGA ON BAKTERIRAKU ÜMBRISED? Enamik baktereid on ümbrits. ühe rakumembraaniga, kuid osadel ka kaks membraani

Bioloogia
thumbnail
1
docx

Bioloogia 10. klass - Bakterid

BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS

Bioloogia




Kommentaarid (4)

k6pu profiilipilt
k6pu: Oli abiks :)
18:39 16-11-2010
r2pityd profiilipilt
r2pityd: väga hea !
17:29 20-04-2009
CriM3 profiilipilt
CriM3: Väga hea
15:19 17-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun