Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. Väliskuju alusel eristatakse kuut rühma baktereid: kerabakterid e. kokid, pulkbakterid e. batsillid, spiraalsed bakterid e. spirillid, keeritsbakterid e. spiroheedid, punguvad ja jätketega bakterid ning niitjad bakterid. Nad on üherakulised organismid, kes küll tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest. Sellest väljapoole jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab kaitsefunktsiooni
Eeltuumsed rakud e. bakterid A. Von Leuwenhoek avastas 17. saj bakterid. Tema töö publitseeriti 1676 a. , nimeks "Looduse saladused" Bakteri raku ehitus : 1. limakapsel - esineb vaid teatud bakteritel, esinemine sõltub keskkonnast a) säilitab niiskust b) võimaldab üksikul rakkkudel moodustada koloonia. c)osa baktereid liigub lima abil. d)bakterite lima sisaldab tihti mürkaineid. 2. rakukest - esineb peaaegu kõigil bakteritel va. mükoplasma (väikseim bakter). Rakukest koosneb peptiidoglükaanist
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Sest nad on üherakulised eeltuumsed organismid. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid a. Kokk b. Batsill c. Niitjad bakterid d. Vibrioon e. Jätketega bakterid f. Sprill 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite suurus võib mõnest mikromeetrist variueerida umebes 100 mikromeetrini. Nende rakumembraan koosneb lipiididest ja valkudest. Bakterite kest koosneb peptiidoglükaanist. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. • Bakterid elavad üksikult - Bakterid elavad gruppidena
BAKTERID JAOTATAKSE VÄLISKUJU ALUSEL KERABAKTERITEKS, PULKBAKTERITEKS, SPIRAALSETEKS BAKTERITEKS, KEERITSBAKTERITEKS, PUNGUVATEKS JA JÄTKETEGA BAKTERITEKS JA NIITJATEKS BAKTERITEKS. BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, SEETÕTTU ON NAD EELTUUMSED EHK PROKARÜOODID. BAKTERID ON ÜHERAKULISED ORGANISMID. BAKTERID ON ÜMBRITSETUD KAS ÜHE VÕI KAHE RAKUMEMBRAANIGA, MIS KOOSNEB VALKUDEST JA FOSFOLIPIIDIDEST. MEMBRAANIST VÄLJAPOOLE JÄÄB KEST, MIS KOOSNEB POLÜSAHHARIIDIDEST, KUID KA VALKUDEST JA LIPIIDIDEST. BAKTERI KEST EI OLE NII JÄIK KUI TAIMEDEL JA VÕIMALDAB RAKUL SUUREMAKS KASVADA. KEST TÄIDAB PEAMISELT KAITSEFUNKTSIOONI. MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. KARVAKESTE ABIL KINNITUVAD BAKTERID KASVUKS
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, happevihmad
tasemel Ökoloogia Organite ja keskkonna seosed Evolutsiooniõpetus Elu ajalooline areng Paleontoloogia Möödunud aegadel elanud organismid Süstemaatika Elusolendite rühmitamine taksonitesse Viroloogia Viirused Mikrobioloogia Bakterid Algoloogia Vetikad Mükoloogia Seened Lihhenoloogia Samblikud Zooloogia Loomad Protozooloogia Algloomad Etoloogia Loomade käitumine Entomoloogia Putukad Ornitoloogia Linnud Ihtüloogia Kalad
Seente tähtsus - Orgaanilise aine lagundaja - Inimese teenistuses toiduaine tööstuses - Ravimi tööstuses - Keemia tööstuses Toiduainete riknemist põhjustavad hallikud, ehk mitmed erinevad seeneliigid. Tuntuim neist on kottseente hulka kuuluv pintselhallik( sellest eraldati esimene antibiootikumi penitsilliini) Hallikud eritavad mükotoksiine, mis on enamikele loomadele mürgised. Bakterid Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete ehk prokarüootide rühma Bakterid on üherakulised organismid Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, osadel on aga kaks. Sellest väljapool on bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni. Kest on kaetud karvakeste või viburitega. Karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega
BIOAKTIIVSED AINED Ensüümid e biokatalüsaatorid, reguleerivad ainevahetust, reaktsioonide kiirust. Ensüümidele on omane kõrge spetsiifilisus. On ülikõrge aktiivsus, mida reguleeritakse vastavalt vajadusele, süntees on allutatud geneetilisele kontrollile. Katalüüs toimub väga kindlal temperatuuri ja pH juures. Vitamiinid Liigitus: veeslahustuvad (C, H, B) ja rasvlahustuvad (K, A, D, E, Q) K-vitamiini sünteesivad soolestiku elavad bakterid D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid
Kõik kommentaarid