Viirused ja baklterid - Bioloogia KT nr1 (0)

Bioloogia KT nr1   Viirused ja baklterid   1. Süstemaatika - ​Teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega ühiste  tunnuste abil taksonitesse.   2. Takson - ​Taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide  kogum.​ ​Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, riik   3. Binaarne nomenklatuur - ​kahest sõnast koosnev liigi nimetus. ​●  liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega.​ ​● 
liigi nimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega.   4. Liigi definitsioon - ​Samasse liiki kuuluvad isendid, kes suudavad  omavahel​ ​ristudes anda täisväärtuslikke ehk paljunemisvõimelisi järglasi   5. Homoloogia (näide) - ​struktuurne sarnasus.   Linnu tiib ja hobuse jalg koosnevad samadest luudest.   6. Analoogia (näide) - ​tähistab funktsionaalset sarnasust.   Näiteks kiili ja nahkhiire tiivad on analoogsed   7. Viroloogia - ​Teadusharu, mis tegeleb viiruste uurimisega.   8. Viiruspartikkel - ​Viiruse osake, mis asub väljaspool peremees organismi.   9. Bakteriofaag - ​viirus, mis nakatab baktereid. ​Nad on enamasti 
oluliselt​ ​suuremad kui muud viirused.   10. Viiruse paljunemise etapid (6)   1. Viirus kinnitub peremeesraku pinnale   2. Viirus siseneb rakku   3. Viiruse kapsiidis olevad valgud vabanevad tsütoplasmasse 4.  Toimub viiruse genoomi replikatsioon ning viirusvalkude süntees 5. 
Pannakse kokku uued viirusosakesed  
6. Viirusosakesed väljuvad rakust   11. Vaktsineerimine - ​protsess, kus organismi viiakse nõrgestatud  haigustekitajad, mille tulemusel tekivad organismi antikehad.   12. Herpesviirused - ​haigustekitajaid, millega nakatumisel võivad  tekkida​ ​olenevalt viirusest mitmed erinevate sümptomitega haigused. 


Näiteks: huuleherpes, genitaalherpes, vöötohatis ja tuulerõuged.  13. Papilloomviirused - ​viirus, mis paljuneb epiteelkoe rakkude  tuumas, põhjustades rakkude vohamist.   14. Marutõbi - ​haigus, kus inimene nakatub haigestunud looma puremise 
tagajärjel. Spetsiifilist ravi ei ole. Oluline on esmaabi ja profülaktika. Kindlasti tuleb 
oma koduloomad vaktsineerida marutõve vastu.   15. Rinoviirused - ​viirus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikke.  Haigus allub hästi ravile, ohustab soojaverelisi loomi. Haigustekitaja ründab 
kesknärvisüsteemi.   16. Hepatiidid - ​ehk maksapõletik võib olla põhjustatud viie erineva  hepatiidiviiruse poolt. Kõik need viirused kutsuvad esile maksakoe ägeda 
põletiku.   Ägeda hepatiidi haigusnähud on kõikide maksapõletiku liikide korral  ühesugused: palavik, väsimus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, tume uriin, lihase 
ja liigesevalu ning naha ja limaskestade kollasus.   17. Enteroviirused - ​on maailmas laialt levinud nakkushaigused, mis võivad 
põhjustada puhanguid. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad 
täiskasvanud. Sümptomiteks võivad olla ​suupõletik, kõhulahtisus, iiveldus, 
oksendamine​.   18. Joonista bakterirakk     19. Tuberkuloos - ​on väga laialt levinud ohtlik nakkushaigus, mis võib kulgeda  nii​ ​ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab eeskätt kopse ja nende lümfisõlmi. 
Kõige sagedasemaks sümptomiks on üle kolme nädala kestev köha. Köhaga võib 
kaasneda rögaeritus või ka veriköha ning valu rindkeres.   20. Difteeria - ​ehk kurgutõbi, mis ​levib piisknakkusena ehk sissehingatava õhu 


kaudu. Hingamisteedesse tekib põletik ning võib kujuneda ka eluohtlik 
kõriturse.  21. Botulism - ​Inimene nakatub botulismitekitaja toksiiniga saastunud toidu                   söömisel - tavaliselt suitsutatud, konserveeritud või kuivatatud toidu, aga ka                     haavade kaudu.  
Toksiin põhjustab halvatust lihastes, mille tagajärjel kahjustuvad ka eluliselt  olulised funktsioonid, eelkõige hingamine.   22. Teetanus - ​ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida  iseloomustab lihaskrampide esinemine. Teetanusele on iseloomulik suurenenud 
lihastoonus ja spasmid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste spasmiga, 
millele järgnevad neelamisraskus, kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus.