lainete mittekoherentsus on tingitud kas lainepikkkuste erinevusest või erineva kestusega pausidest lainetes.Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. valguslaine elektri-ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Lainepikkus näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti, nt naabermaksimumi vahel. Laineperiood T näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks. Ühe perioodi kestel läbib laine teepikkuse, mis on võrdne teepikkusega. Laine sagedus f näitab, mitu täisvõnget teeb laine ühes ajaühikus. Laine kiirus v näitab, kui pika tee läbib laine ajaühikus. Valguse kiirust vaakumis märgitakse tähega c. (3x10astmes8 m/s) Lainepikkus näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti, nt naabermaksimumi vahel. Laineperiood T näitab aega, mis kulub E-vektoril ühe täisvõnke tegemiseks. Ühe perioodi kestel läbib laine teepikkuse, mis on võrdne teepikkusega.
Töö ja energia! ! Mehaaniline töö ja energia on mõlemad füüsikalised suurused. Jõud teeb mehaanilist tööd, kui keha läbib selle jõu mõjul teatud teepikkuse. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et teada saada mehaanilist jõudu, siis tuleb jõud korrutada selle jõu mõjul läbitud teepikkusega. Valem näeb välja selline A=F*s . Töö mõõtühik on 1J (dšaul). Aga et teada saada energiat, tuleb mõõta suurim töö, mida keha teeb. Mehaaniline energia liigitatakse kineetiliseks ja potenisaalseks energiaks. Liikuva keha energiat nimetatakse liikumise energiaks ehk kineetiliseks energiaks. Kehade asendist sõltuvat energiat nimetatakse potensiaalseks energiaks.
Lihtmehhanismid Lihtmehhanismid võimaldavad kasutada jähem jõudu, aga kaotada teepikkusega. Kogutöö jääb aga samaks(Reegel A= F x s). Lihtmehhanismid on näiteks: kang, kaldpind ja plokk. Kang on seade, mida kasutatakse jõu suuruse ja suuna muutmiseks. Kangiks nimetatakse keha, mida annab pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui mõlemale kangi poolele mõjuv jõud on võrdne. Ristlõik, mis on tõmmatud kangi toetuspunktist jõu mõjusirgele, nimetatakse jõu õlaks. Mehhanika kuldreegel väidab, et ühegi
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ Konspekt Punktmass- Keha, mille mõõtmeid ei ole vaja arvestada. Millistel tingimustel loetakse keha punktmassiks? · Kui keha mõõtmed võrreldes teepikkusega on väiksed. · Kui keha liigub kulgevalt. Mis moodustavad taustsüsteemi? · Taustkeha. · Sellega seotud koordinaadistik. · Ajamõõtmise süsteem. Nihe- Suunaga sirglõik, mis ühendab keha algasukohta keha lõppasukohaga. Nihe ja teepikkus on võrdsed (ühesuurused/pikkused), kui tegemist on sirgjoonelise liikumisega. Ühtlane sirgjooneline liikumine- Kiirus ei muutu, trajektoor on sirge. Ühtlase liikumise kiirus näitab, kui pika nihke sooritab keha ühes ajaühikus.
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdseis ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune ehk kiirendus on muutumatu. Niha võrdub teepikkusega. Ühtlaselt kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (a>0) ühtlaselt aeglustuval liikumisel aga negatiivne (a<0). Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v =v0 ± at. Kuidas leida läbitud teepikkust, kui kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus. Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis keskväärtuse leidmiseks leitakse lõpp- ja algväärtuste summa ning jagatakse kahega. v k = (v 0 + v ) / 2 = (v
1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v = at kontroll 2.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile 2.2 Seadke süsteem algasendisse. Asetage kaugusele s koormise C ülemisest äärest rõngasplatvorm F, sellest kaugusele s´´ aga platvorm G. 2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2
Kolmnurga kõrgus-ristlõik kolmnurga külje ja tema vastastipu vahel Kolmnurga alus-kolmnurga külg, mille suhtes kõrgus määratakse Sarnased liikmed-üksliikmed, mis erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse, N:7ab on sarnane 5ab-ga Tühi hulk-hulk, milles pole ühtki elementi Arvu absoluutväärtus-arvu kaugus arvkiirel 0-punktist Ühtlase liikumise kiirus-suurus, mis on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega Risttahukas-ruumiline kujund, mille tahkudeks on ristkülikud, mis on võrdsed oma vastastahuga Rööptahukas-ruumiline kujund, mille külgtahud on ristkülikud ja põhjad on rööpkülikud Prisma-ruumiline kujund, millel on 2 ühesugust paralleelset põhja ja mille külgtahud on ristkülikud Püramiid-ruumiline kujund, mis on piiratud hulknurga ja ühise tipu kolmnurkadega; ruumiline kujund, mille põhjaks on ruut ning külgtahkudeks ühise tipuga kolmnurgad
liigub jõu mõjul. Füüsika mõttes tehakse tööd vaid siis, kui on täidetud mõlemad tingimused: keha liigub ja kehale mõjub jõud. Kui me hoiame käes rasket kohvrit, ei tee me vaatamata väsimisele mehaanilist tööd, kuna liikumine puudub. Tehtud töö hulka saab arvuliselt kirjeldada ja mõõta. Seega võib tööd väljendada füüsikalise suurusena. Kui keha liigub jõu mõjul, siis tehtav töö on võrdeline mõjuva jõu suurusega F (seisundi muutmiseks vajaliku pingutusega) ning teepikkusega s (seisundi muutumise määraga). Tööd tähistatakse valemis tähega A (Arbeit — saksa k. töö). Eeltoodu põhjal saab juhul, kui keha liigub jõu mõjumise suunas, tööd arvutada valemist: A Fs Töö mõõtühikuks on inglise füüsiku James Joule nime järgi džaul (1 J). Võimsus kui töö tegemise kiirus Kui autokoormatäis ehituskive on vaja tõsta kolmandal korrusel müüri laduvate töömeeste juurde, tuleb teha tööd. Kui need kivid tassib
saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon? Kui kaks (või enam) gaasi segunevad. o Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus? Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusioon ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem. o Millised nähtused mõjutavad gaaside soojusjuhtivust? Gaasi mehaaniline liikumine (näit. tuul, õhuvoolud). Temperatuur. Molekulide kiirus. o Millistes olekutes esineb sisehõõre? Mõju gaasis liikuvatele kehadele. (Ehk gaasides).
•Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust •Kasutatakse Moody diagrammi 29.Kohttakistus (seletus, valem) •Põhjustatud torustiku konstruktsiooni elemen-tidest. Muutub voolukiirus või suund •Voolu ristlõikepinna muutus •Vool mahutisse või sealt välja •Torustiku suunamuutused •Torustiku koondumised ja hargnemised •Süsteemielemendid 30.Kogurõhukadu, rõhulang (seletus, valem) 31
1.2 Viige koormis C´ kuni elektromagnetini E. Asetage platvorm G kaugusele s koormise C alumisest äärest. 1.3 Asetage koormisele C teatud arv lisakoormise massiga m1. 1.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullige ajamõõtja. 1.5 Laske süsteem liikuma. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 1.6 Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. 1.7 Arvutage süsteemi kiirendus ja viga. 2. Valemi v = at kontroll 2.1 Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile 2.2 Seadke süsteem algasendisse. Asetage kaugusele s koormise C ülemisest äärest rõngasplatvorm F, sellest kaugusele s´´ aga platvorm G. 2.3 Paigutage koormisele C lisakoormisi. 2.4 Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja fikseerige koormis C´. Nullige ajamõõtja. 2
kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse valemit s=at2/2. Mõõtes erinevate teepikkuste s1,s2,... läbimiseks kulunud ajad t1,t2,... peab kehtima seos: 2s a = 2n tn Kiiruse valemi v=at kontrollimiseks konstantse kiiruse korral korral on vaja mõõta keha kiirus v ajahetkel t. Selleks tuleb liikumise ajal kõrvaldada lisakoormus, misjärel süsteem liigub edasi ühtlase kiirusega. Mõõtes ühtlase kiirusega teepikkusega läbitud teepikkuse s´ ja selleks kulunud aja t´, saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga s´ s´´-h v= = , kus h on põhikoormise kõrgus ja s´´ platvormide vaheline kaugus. t´ t´ Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippovad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus.
Senti 1/100 Milli 1/1000 Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub Teepikkus Trajektoori selle osa pikkus, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib Teepikkuse-aja graafik Ühtlane liikumine Liikumine, mille puhul keha mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdse pikkusega teed Ühtlase liikumise kiirus Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ühes ajaühikus läbitud teepikkusega Mitteühtlane liikumine Liikumine mille puhul keha võrdsetes ajavahemikes läbib mittevõrdse pikkusega teed Keskmine kiirus Mitteühtlast liikumist iseloomustav kiirus Jõud Füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastasmõju tugevust F, 1N Elastsusjõud Jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning püüab taastada keha esialgse ruumala
kontrollida ühtlaselt kiireneva sirgliikumise teepikkuse valemit s=at2/2. Mõõtes erinevate teepikkuste s1,s2,… läbimiseks kulunud ajad t1,t2,… peab kehtima seos: 2s a 2n tn Kiiruse valemi v=at kontrollimiseks konstantse kiiruse korral korral on vaja mõõta keha kiirus v ajahetkel t. Selleks tuleb liikumise ajal kõrvaldada lisakoormus, misjärel süsteem liigub edasi ühtlase kiirusega. Mõõtes ühtlase kiirusega teepikkusega läbitud teepikkuse s´ ja selleks kulunud aja t´, saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga s´ s´´ h v , kus h on põhikoormise kõrgus ja s´´ platvormide vaheline kaugus. t´ t´ Newtoni teise seaduse kontrollimiseks paigutada ringi plokil rippovad raskused. S.t süsteemi mass ei muutu. Muutub aga liikumist põhjustav jõud ja seega ka kiirendus.
soojushulk ja temperatuur). Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. See võimaldab ühe keha teise abil liikuma panna nende vahetu kontaktita (kirjeldamiseks impulss). Gaasides leiavad ülekandenähtused aset tänu soojusliikumisele ja molekulivahelistele põrgetele. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on ka molekulidevahelised põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib, sõltudes ka temperatuurist ning mehhaanilisest liikumisest (tuul). Ühesugustel tingimustel segunevad kiiremini need gaasid, mille molekulmass on väiksem. Soojusjuhtivust mõjutab gaasi mehhaaniline liikumine (tuul). Eksperimentaalselt väga raske uurida, temperatuuride erinevuse tõttu tekivad mitmesugused gaasivoolud. Kõige puhtamal kujul avaldub poorsetes materjalides. Gaasidel on üsna halb soojusjuhtivus. Toimub molekulide kineetilise energia
Pi Pj M ij = x k d ij · Mij regioonist i regiooni j liikuvate migrantide hulk · Pi, Pj rahvastiku arv, regioonides i ja j · d - vahemaa regioonide i ja j vahel · x faktor, mis kirjeldab migratsiooni määra kahanemist seoses teepikkusega · k proportsionaalsuse kordaja Rahvastik investeerimise seisukohast ... majanduse ja rahvastiku protsesside vastasmõjud on küll mitmekesised, kuid enamasti kattuvad omavahel. · Lapsi sünnib vähe ja nad muutuvad suuremaks väärtuseks. Laste tooted kallid ja kvaliteetsed · Naiste roll tööturul muutunud · Elustiil muutunud enesekesksemaks · Eluiga pikenenud Farmaatsiatööstuse, taastusravi ja meditsiini teenuste kasutamine
Mõõtes erinevate teepikkuste 2s n a t n2 läbimiseks kulunud ajad peab kehtima seos: Kiiruse valemi v=at kontrollimiseks konstantse kiiruse korral on vaja mõõta keha kiirus v ajahetkel t. Selleks tuleb liikumise ajal kõrvaldada lisakoormus, misjärel süsteem liigub edasi ühtlase kiirusega. Mõõtes ühtlase kiirusega teepikkusega läbitud teepikkuse s´ ja selleks kulunud aja t´, saab arvutada süsteemi liikumise kiiruse lisakoormise äravõtmise hetkel valemiga s´ s´´ h v t´ t´ , kus h on põhikoormise kõrgus ja s´´ platvormide vaheline kaugus. Newtoni teise seaduse kontrollimiseks süsteemi mass ei muutu, küll aga liikumist põhjustav jõud ja kiirendus. Süsteemi kiirendus on võrdeline liikumist põhjustava jõuga a1/a2=F1/F2. Kui
ääred alusest eemale. Elavhõbe ei märga peaaegu ühtegi pinda. Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapillaarsuseks. Tänu kapillaarsusele saab toimuda tõusev vedelikuvool taimedes Difusioon on ainete iseeneslik segunemine. Ühe aine molekulid tungivad teise aine molekulide vahele. Difusioon on seda kiirem, mida hõredamad on segunevad ained. Difusiooni kiirus on võrdeline molekuli keskmise vaba teepikkusega (teepikkus, mille molekul läbib kahe põrke vahel) ja temperatuuriga ning pöördvõrdeline molekulmassiga. Soojusjuhtivus on ülekandenähtus, kus molekulide soojusliikumise energia kandub omavaheliste põrgete tulemusel ühelt molekulilt teisele. Ilma kõrvalmõjudeta (gaasivoolud) esineb soojusjuhtivus poorsetes materjalides. Seetõttu kasutataksegi poorseid materjale soojusisolaatoritena. Soojusjuhtivus põhineb sellel, et kiiremad gaasimolekulid põrkuvad aeglasematega ja annavad osa oma
Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab; negatiivne aga siis, kui kiirus väheneb. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt. Kiirendus vektoriaalne suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. (, 1 m/s2) Liikumise suhtelisus liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline.
Asetage platvorm G juhendaja poolt näidatud kaugusele s koormise C alumisest äärest. 3. Asetage koormisele C teatud arv lisakoormisi D massiga m 1. 4. Lülitage vool elektromagneti ahelasse ja jälgige, et magnet hoiaks koormist C ' algasendis. Nullistage ajamõõtja. 5. Laske süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerige aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6. Korrake mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 1 7. Arvutage süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel. Määramatusi arvestades peab kehtima seos (5). 4.2. Kiiruse valemi v=a*t kontroll 1. Lülitage aja mõõtmise süsteem vajalikule reziimile. 2. Seadke süsteem algasendisse, st asendisse, kus koormis C ' asub elektromagnetil. Asetage juhendaja poolt määratud kaugusele s koormise C ülemisest äärest
Asetan platvorm G juhendaja poolt näidatud kaugusele s koormise C alumisest äärest. 3. Asetan koormisele C teatud arv lisakoormisi D massiga m1. 4. Lülitan vool elektromagneti ahelasse ja jälgin, et magnet hoiaks koormist C´ algasendis. Nullistan ajamõõtja. 5. Lasen süsteem liikuma, katkestades voolu elektromagneti ahelas. Registreerin aeg t, mis kulub koormisel C liikumiseks kuni põrkeni platvormiga G. 6. Kordan mõõtmisi vähemalt kolme teepikkusega s, mõõtes iga teepikkuse läbimiseks kulunud aega viis korda. Mõõtmistulemused kannan tabelisse 1. 7. Arvutage süsteemi kiirendus ja tema määramatus igal teepikkusel. Määramatusi arvestades 2s 2s 2s a 21 22 ... 2n t1 t2 tn peab kehtima seos . 2.2 Newtoni teise seaduse kontroll. 1. Lülitan aja mõõtmise süsteem vajalikule režiimile.
1) 2) Variant 1: teisaldamiskaugus st (nt 30 m) on pikkus A...L, millel lõikamine ja eelprisma kogumine toimub teepikkusel s1 (nt 5 m) , sealt edasi lõikamist enam ei toimu, toimub eelprisma teisaldamine teepikkusel s2 (nt 30 5 = 25 m) ee lõpuni L. Hõlm tühjendatakse tõstmisega ja toimub tühjalt tagasisõit ee algusesse teepikkusega s3 = st (nt 30 m). Märkus. Lõikamise teepikkuse võib määrata arvutuse teel seosest. s1 = Vpr / b hl , m milles: Vpr valitud masina tabelijärgne eelprisma maht, m3 ; b valitud masina hõlma pikkus, m; hl valemisse (2) valitud lõplik laastu paksus (lõikesügavus), m. Aga võib ka kasutada kogemuste põhjal soovitatavat s1 = 5...7 m.
keha). Kehtib impulsi jäävuse seadus. M v + m v = (m + m )v Mehaaniline töö: Töö on võrdne kehale mõjuva liikumisesuunalise jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse või nihke korrutisega: Tähis A, ühik 1J=1 Nm=1 kgm²/s². Valem: A=Fscos Raskusjõu töö: Valem: A=mgh ; keha allaliikumisel on töö positiivne, ülesliikumisel negatiivne. Hõõrdejõu töö: Valem: A= -Ns (N rõhumisjõud, s nihe, mis võrdub sirgliikumisel teepikkusega) ; töö on alati negatiivne, sest hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline Elastsusjõu töö: Valem: A= -kl²/2 (l keha pikkuse muutus) ; töö alati negatiivne, sest elastsusjõud on liikumisele vastassuunaline. Võimsus on skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega: N=A/t ; ühik 1W=1J/1s=1kgm²/s³ Võimus on seotud kehale mõjuva jõu ja liikumiskiirusega: N=Fv ; saab leida keskmist võimsust kui ka hetkvõimsust.
Nihe on vektoriaalne suurus. Joonis 2. Teepikkus ja nihe Matemaatiliselt õnnestub liikumist kirjeldada tänu selliste mõistete nagu kiirus ja kiirendus sissetoomisele. Lihtsaim liikumisvorm on ühtlane sirgjooneline liikumine: konstantsed on nii kiiruse absoluutväärtus kui ka suund. Liikumise erijuht on paigalseis: liikumine 0-se kiirusega. Kiirus (v) on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Liikumise hetkekiirus iseloomustab trajektoori (läbitud teepikkuse) muutumise kiirust (tõusu või tõusunurga tangensit). Võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Konstantse kiiruse puhul läbitakse ajaühikus võrdseid vahemaid. Mittekonstantse kiirusega liikumine (ajaühikus läbitakse erinevaid vahemikke) on kiirendusega liikumine. Kiirus nagu ka teepikkus on vektor, millel on x, y, ja z - suunalised komponendid.
..0,03 Eristatakse saviliiva ja liivsavi. Nendel on erinevad veeannid, sest saviliiv sisaldab vähem saviosakesi kui liivsavi. Savi enda veeand on aga nullilähedane. Aastal 1856 lõbustas prantsuse insener Darcy end sellega, et laskis vett läbi mitmesuguse terasuurusega (mitmesuguse granulomeetrilise koostisega ehk lõimisega) liivade vett ja jõudis järeldusele et: Q=kFI, Kus k on filtratsioonimoodul, F on ristlõile pindala ning I gradient ehk rõhumuutus jagatud teepikkusega (Vargamäe mehed rääkides kraavitusest kasutasid terminit vee kukkumine) Darcy seade: 1 ja 2 kraan ja anum, 3 ja 4 kõverad torud millede abil mõõdeti veetasemeid h1 ja h2 ning määrati liivakihi paksus ehk filtreeruva vee teekonna pikkus l. h1 - h2 I= ning vastavalt Q = kFI . Selleks, et aru saada mis see filtratsioonimoodul l siis on teeme järgmise viguri:
Toereakts leitakse vaadeldes kui jäika keha. Sisejõud- sõlmede eraldamise meetod. --------------------------- 1. Kiiruse môiste. Mitteûhtlase liikumise kiirus. Kiirus on vektoriaalne suurus- peale arvväärtuse iseloomustab teda ka suund. Ühtlane s liikumine: liikuva punkti asukoht loomuliku koordinaadi s abil. Et võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed osad, on suhe ds/dt alati konstantne. Seda suhet nim ühtlase sirgj liikumise kiiruseks (t). Kiirus=arvuliselt ajaühikus läbitud teepikkusega. Mitteühtlase korral liigutakse võrdsetes ajavahemikes erineva suurusega osad. Liikumisseaduse S=f(t), sel puhul pole ds/dt konstantne, aga üsna konstantne, mida väiksemaid ajavahemikke vaatame. Suhe ds/dt on keskmine kiirus ajavahemikul dt. Mida suurem see on, seda enam ta keskmistab tegeliku liikumiskiiruse. Mida väiksem see on, seda paremini isel ta liikumist antud hetkel. Mitteühtlase liikumise kiirus defin keskmise kiiruse piirväärtusena ajavahemikul dt. 2. Kiirusvektor
, kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma). Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused: v = const. ; a = 0, sest Dv = 0. 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Ehk teisiti öelduna: kiirendus on muutumatu. Nihe võrdub teepikkusega. Sirgliikumise korral pole vaja vektorimärke kasutada, asja saab lahendada "+" ja "" märkidega. Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v = v0 at. Kuidas leida läbitud teepikkust või nihet, mis on antud juhul võrdsed? Kui oleks ühtlane liikumine, siis s = vk . t. Kuid nüüd kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus, aga kuidas? Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis
rõhulangu mõju voolamise tingimustele? Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda rõhukaoks (rõhu languks). Rõhukadusid esile kutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused. Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on tingitud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest ning nad on võrdelised voolu läbitud teepikkusega. Kohttakistused on põhjustatud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. Kohttakistusteks võivad olla: voolu ristlõikepinna suurenemine või vähenemine; vedeliku sisse- või väljavool mahutist; torustiku suuna muutused (painutused, toru põlved jne); torustiku koondumised ja hargnemised; süsteemi elemendid (klapid, filtrid jne). 12. Vedeliku voolamisel esinevate takistuste liigid
detektori signaali vahel mittelineaarseks ning detektori ulatus on min ja maks detekteeritava kontsentratsiooni vahe. UV-VIS fotomeetrid mõõdetakse neelduvust UV-VIS piirkonnas, mõõdetakse liikumist põhiolekust ergastatud olekusse; mõõdetakse kui suur osa proovile antud kiirgusest neeldub, kasutades Lambert-Beeri seadust. Lahuse neelduvus on proportsionaalne neelava proovi kontsentratsiooni ja teepikkusega. Koostatakse kalibratsioonikõver. Fluorestsents Fluorestsents spektroskoopia puhul mõõdetakse erinevalt UV-VIS spektroskoopiast energia kiirgumist, mispuhul liigub molekul ergastatud olekust põhiolekusse. UV-kiirgusega ergastatakse molekuli elektronid, mille tagajärjel kiiratakse osa energiast tagasi. Massispektromeetriline Ainete lahutamine massi/laengu suhte järgi ioonidena gaasifaasis. Uuritav proov (gaasiline, vedel või tahke)
kuni t2 läbinud tee, mille pikkus avaldub integraaliga s = v (t ) dt . t1 Ühtlane liikumine Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund võib muutuda, nimetatakse ühtlaseks. Ühtlase liikumise puhul kehtib valem v=s/t. Selle alusel võib öelda, et ühtlasel liikumisel on kiirus suuruse poolest võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiirendus v dv Suurus a iseloomustab punkti liikumise kiiruse v muutumist ajas t a = lim = . Seda t 0 t dt suurust nim punkti kiirenduseks. Kui on teada kiirendus aja fun-na a(t) ning kiirus V0 t
SPM JAHUTUSSÜSTEEM Kütuse plahvatuslikul põlemisel tõuseb temperatuur silindris 1800 - 2000°C. Et materjalid peaksid sellistele temperatuuridele vastu, selleks tuleb mootorit jahutada st üleliigne soojus tuleb mootorist välja juhtida. Ülekuumenevamad detailid mootoris on: kolvi üleminepõhi silindrikaane aluminepõhi silindrihülsi ülemine osa väljalaskekollektor väljalaskeklapid pihustiots väljalasketorud summutid Jahutava keskonnana kasutatakse: magedatvett merevett õhku. Kaasaegsetes laevades kasutatakse ainult ringvoolu süsteemi, aga avarii olukordades saab selle ümber lülitada otsevoolu süsteemiks ( ≈ 20 – 30 aastat tagasi kasutati diiselmootorite jahutamiseks ainult otsevoolu jahutus süsteemi) OTSEVOOLU JAHUTUSSÜSTEEM 1- kinkstonikast, 2- mereveefilter, 3- mereveepump, 4- SPM, 5- ...
suunatud paralleelselt koordinaatteljega OX. Kui mingil ajahetkel t1 asus keha punktis koordinaadiga x1, aga mingil hilisemal ajahetkel t2 punktis koordinaadiga x2, siis on nihke s projektsioon OX-teljele aja t = t2 - t1 järel võrdne s = x2 - x1. Olenevalt keha liikumise suunast võib see suurus olla nii positiivne kui ka negatiivne. Ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel on nihkevektori arvväärtus võrdne läbitud teepikkusega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse suhet . Kui v > 0, siis liigub keha OX-telje positiivses suunas; kui aga v < 0, siis liigub keha vastupidises suunas. Koordinaadi x sõltuvust ajast t (liikumisvõrrand) väljendatakse ühtlase sirgjoonelise liikumise puhul järgmise lineaarvõrrandiga x = x0 + vt. Antud võrrandis v = const on keha liikumise kiirus ja x selle punkti koordinaat, kus
AB AB a a tähistatakse , .Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus. 5. NIHE, KIIRUS JA KIIRENDUS KUI VEKTORID. DIFERENTSIAALID, TULETISED JA INTEGRAALID Nihe – suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s, ühik 1m. Kui tegemist on ühesuunalise sirgliikumisega, on nihe võrdne teepikkusega. Liikumissuunda kirjeldatakse märkidega + või -. Kiirus – näitab, kui pika teepikkuse läbib keha ajaühikus. Tähis v, ühik 1 m/s. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v=∆s/∆t. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter. Kiirendus – näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a=∆v/∆t. Ühik 1m/s2 6. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE
Nihkevektor on liikumise alg-punktist liikumise lõpp- punkti tõmmatud vektor (∆r). ⃗ ∆ r =⃗ r 2−⃗ r1 3. Mis on kiirus, hetkkiirus, keskmine kiirus? Millal nad on hetkkiirus ja keskmine kiirus võrdsed? (Põhjendada) Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumist ja on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Hetkkiirus näitab, kui kiiresti keha liigub antud hetkel. Keskmine kiirus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud nihke ja ajavahemiku suhe. Hetkkiirus ja keskmine kiirus on võrdsed siis, kui on tegemist konstantse kiirusega, sest siis on kiirus kogu aeg samaväärne ning seetõttu ka hetkkiirus ja keskmine kiirus samaväärsed. 4. Mis on kiirendus, hetkkiirendus, keskmine kiirendus? Kuidas on seotud kiirendus kiiruse ja kohavektoriga?
Molekulaar kineetilise teooria seisukohast võttes on gaas kõikidest agregaatolekutest kõige kergemini uuritav. Antud gaasi kogus võib täita mistahes ruumala, gaas on kergesti kokkusurutav, lihtne on mõtta rõhku, gaasi temperatuuri jne. Difusioon- nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide kokkupõrked, ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus ongi võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusiooni kiirus ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Temperatuuri tõustes suureneb küll molekulide omavaheliste põrgete arv ajaühikus, kuid molekuli keskmine teepikkus kahe põrke vahel temperatuurist oluliselt ei sõltu. Ühesuguse temperatuuri ja molekulide kontsentratsiooni juures segunevad kiiremini need gaasid, mille molekulmass on väiksem. Temperatuur on
Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurust km/h (kilomeetrit tunnis). Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja t jooksul läbitud teepikkuse arvutada valemist s = vt . NB! Ülaltoodud valemid kehtivad ainult ühtlase liikumise korral. Juhul kui liikumine ei ole ühtlane, iseloomustab liikumist hetkkiirus, mille arvutamine läheb koolifüüsika raamest välja
9. Kui suur kuloniline jõud mõjub vesiniku aatomi tuuma ja elektroni vahel ? Vesiniku aatomi läbimõõt on 10-10 m? F = k * q2elem/R2 = 9,0 * 109 * (6 * 10-19)2 / (10-10)2 = 2,3 * 10-10 N 7.PILET 1. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdseis ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune ehk kiirendus on muutumatu. Nihe võrdub teepikkusega. Ühtlaselt kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (a>0) ühtlaselt aeglustuval liikumisel aga negatiivne (a<0). 2. Impulsi jäävuse seadus väidab, et igasuguse kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest 3. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks
asendisse tagasi. Keha, mis ei saa pöörduda on tasakaalus siis, kui talle mõjuvate jõudude summa on võrdne nulliga. See tähendab, et mittepöörlev keha on tasakaalus ka ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Töö ja energia. Töö. Konservatiivsed jõud. Energia. Potentsiaalne ja kineetiline energia. Potentsiaalse energia miinimumi printsiip. Mehaanilise energia jäävus. Võimsus. Mehaanika kuldreegel. Kui jõudu korrutada teepikkusega, saame uue füüsikalise suuruse, mida nimetatakse tööks. Peab kohe täpsustama, et kui jõud ei mõju keha liikumise suunas või keha ei liigu jõu mõjumise suunas, siis tuleb arvestada ka nurka liikumissuuna ja jõu vahel. A = Fscos . Selliseid jõude, mille korral tehtud töö ei olene teest, nimetatakse konservatiivseteks jõududeks. Raskusjõud ongi konservatiivne jõud. Potentsiaalne energia Ep on selline energia, mis on tingitud keha või selle osade asendist. Ep
Pall kukkus kolme meetri kõrguselt, põrkus põrandalt ja püüti kinni ühe meetri kõrguselt. Milline on palli poolt läbitud teepikkus ja nihe ? 3. Millist trajektoori mööda liigub jalgrattapedaal maantee , jalgrattaraami ja jalgratturi saapa suhtes ? 4. Millisel järgmistest juhtumitest võib keha vaadelda punktmassina: a) auto sõidab Tartust Tallinna. b) auto sõidab praamile. c) sateliit tiirleb ümber Maa. d) eesriie langeb. 5. Too näiteid liikumise kohta, kus nihe on a) võrdne teepikkusega b) teepikkusest lühem c) võrdne nulliga 6. Staadioni ringraja pikkus on 400 m. Milline on jooksja teepikkus ja nihe 100 ja 800 meetrilise distantsi läbimisel ? 7. Liikuvas rongis istub inimene istmel. Mille suhtes inimene liigub ja mille suhtes ta on ta paigal ? Ülesanded: 1. Teisendada järgmised ajaväärtused sekunditeks: a) 3 min ; b) 1,2 min ; c) 1/4 min ; d) 1 tund ja 20 min. 2. Teisendada järgmised pikkused meetriteks: a) 0,2 km ; b) 3 cm ; c) 4 mm ; d) 0,5 mm ; 3
(otsitakse vastust küsimusele "kuidas?"). Dünaamikas uuritakse just liikumise põhjusi (otsitakse vastust küsimusele "miks?"). Staatika vaatleb kehade suhtelise paigalseisu tingimusi. 3.2. Punktmassi kinemaatika. Kiirus, kiirendus. Kui punktmass läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused, siis nimetatakse liikumist ühtlaseks. Ühtlase liikumise kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Kui keha ajavahemiku t jooksul läbib vahemaa s, siis kiirus avaldub: s v= .(2.1) t Liikumist iseloomustab peale kiiruse arvväärtuse ka siht ja suund ruumis. Sirgjoonelisel liikumisel
(otsitakse vastust küsimusele "kuidas?"). Dünaamikas uuritakse just liikumise põhjusi (otsitakse vastust küsimusele "miks?"). Staatika vaatleb kehade suhtelise paigalseisu tingimusi. 3.2. Punktmassi kinemaatika. Kiirus, kiirendus. Kui punktmass läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused, siis nimetatakse liikumist ühtlaseks. Ühtlase liikumise kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Kui keha ajavahemiku t jooksul läbib vahemaa s, siis kiirus avaldub: s v= . (2.1) t 1 Liikumist iseloomustab peale kiiruse arvväärtuse ka siht ja suund ruumis. Sirgjoonelisel
34. Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. Elektrivälja graafiline kujutamine. Elektrivälja tugevuseks mingis ruumipunktis nimetatakse sellesse punkti asetatud proovilaengule mõjuva elektrilise jõu ja selle proovilaengu jagatist. Elektriväljas paikneva proovilaengu potentsiaalne energia võrdub tööga, mille teevad elektrilised jõud selle proovilaengu viimisel lõpmata kaugele. Elektrivälja sihis liikumisel on potentsiaali juurdekasv võrdeline läbitud teepikkusega. Elektrivälja graafiliseks kujutamiseks kasutatakse jõujooni ja samapotentsiaalipindu. Viimaseid nimetatakse veel ka ekvipotentsiaalipindadeks või isopotentsiaalipindadeks. Elektrivälja jõujoonteks nimetatakse selliseid jooni, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. Elektrivälja samapotentsiaalpindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille kõik punktid on ühesuguse potentsiaaliga.
Ülesanded • Millise kehaga seotud taustsüsteemis on otstarbekas kirjeldada: a) planeetide tiirlemist; b) kärbse lendu; c) linnutiiva liikumist; d) trammi sõitmist? • Suusataja läbis võistlusel sõites 7,5 km raja kaks korda ning jõudis stardipaika tagasi. Kui suur oli sportlase nihe ja teepikkus? • Mida näitab auto spidomeetril asuv odomeeter (kilomeetriloend) – kas nihet või teepikkust? • Too näiteid liikumistest, mille korral nihe on a) teepikkusega võrdne; b) teepikkusest lühem; c) võrdne nulliga. • Millistes ühikutes on otstarbekas mõõta kosmoselaeva lennul, jalgrattasõidul, kaugushüppel ning teo roomamisel toimuva liikumise teepikkust? Ühtlane sirgjooneline liikumine • Kõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise korral, milleks on ühtlane sirgjooneline liikumine. • Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes
71 7.5 Tehetega seotud integreerimisreeglid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 7.6 Muutuja vahetamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 73 7.7 Ositi integreerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 74 7.8 Ratsionaalfunktsioonide integreerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 75 Kontrolltöö teemad 1. Määramata integraali seos kiirenduse, kiiruse ja teepikkusega. 2. Põhiliste elementaarfunktsioonide algfunktsioonid (kuni trigonomeetriliste funktsioonideni). 3. Muutuja vahetuse võte määramata integraali leidmisel. 4. Ositi integreerimise reegel ja selle kasutamine. 5. Ratsionaalsete funktsioonide integreerimine lihtsamal juhul. Eksamiteemad 1. Algfunktsiooni mõiste. 2. Määramata integraali mõiste. 3. Määramata integraali seos kiirenduse, kiiruse ja teepikkusega.
m/s2. 24. Raskus massiga 30kg kukub 2m kõrguselt põrandale ja põrkub sealt tagasi 1,5 m kõrgusele. (soojendame teekannu 1l.): Ek1=mgh=30*2*9,81=588,6 Ek2=mgh=30*1,5*9,81=441,45. Energiate vahe on 147,15. algsest pot en-st muutus soojuseks 147,15 J. 1L vett soojendan: 142,15J=35,2cal. (cal-energia hulk, mis tõstab 1g vee t* 1* võrra). 35,2/1000=0,0352* võrra soojeneb vesi :) Kiirus on füüs suurus, mida mõõdetakse ajaühikus läbitud teepikkusega. Valem: v=s/t, Ühik m/s. 25. Mida mõõdab kangkaal (massi) N*s2/m , mida vedrukaal (kaalu) kg*m/s2. 26. Aatomi p orbitaalile mahub maks 6 elektroni. Nende energia on suurem võrreldes sama elektronkihi s-elektronidega. p- ja d-orbitaalid omavad sõlmpindasid, mis läbivad tuuma. Sellepärast p- ja d-elektronid ei satu kunagi tuumade lähedale. See piirang vähendab elektronide käsutuses olevat vaba ruumi, elektronid tõukuvad
s t t v1 > v2 s=v.t 7.2. Mitteühtlane sirgliikumine 7.2.1. Ühtlaselt muutuv sirgliikumine Trajektoor on sirge, kuid kiirus muutub nii, et kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. Ehk teisiti öelduna: kiirendus on muutumatu. Nihe võrdub teepikkusega. Ilma algkiiruseta liikumisel on v = at. Algkiirusega v0 liikudes on v = v0 ± at. Kuidas leida kiiruse ja aja abil läbitud teepikkust või nihet, mis on antud juhul võrdsed? Kui oleks ühtlane liikumine, siis s = vk . t. Kuid nüüd kiirus muutub pidevalt. Tuleks leida keskmine kiirus, aga kuidas? Kui mingi suurus muutub ühtlaselt, siis keskväärtuse leidmiseks leitakse lõpp- ja algväärtuste summa ning jagatakse kahega. Keskväärtus asub keskel ehk poole peal.
o. katsekehade mahu kadu hõõrdeprotsessi käigus. Selleks valiti üks väikese ja üks suure sideaine sisaldusega kermis (WC-6% Co, WC-20% Co ja TiC-20%NiMo, TiC-50%NiMo vastavalt) ning määrati mahu kadu peale 1, 2, 4 ja 8 km läbimist koormusel 40 N. Nagu joon.3.4 nähtub kermiste mahuline kulumine suureneb peaaegu lineaarselt teepikkuse suurenedes survetel 40 N. Selline materjalide käitumine vastab täielikult Archardi võrrandile (1), kus mahuline kulumise on lineaarselt seotud teepikkusega. Veidi teistsugune on (WC-6%Co) kulumise kulg kulutamisel väikesel koormusel 40 N. Näib, et kulumise algperioodil 39 (1 km) materjali eraldumist ei toimu. Nagu kulumise mehhanismi uuringud kinnitasid, toimub sel perioodil pinnakonaruste plastiline deformatsioon (lihvitud pind muutub läikivaks - poleerituks). Alles teatud teepikkuse läbimist mõned karbiiditerad murenevad välja, mis kajastub ka kaalu kaos
annaabi.ee 
