Füüsika põhikooli mõisted (0)

Valgusallikas Keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir Joon, mis näitab valguse levimise suunda. Täisvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvari Ruumi piirkond keha taga, mida valgusallikas valgustab osaliselt Langemisnurk Nurk langeva kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Peegeldumisnurk Nurk peegeldunud kiire ja peegeldava pinna ristsirge vahel Mattpind Pind, mis peegeldab valgust kõikvõimalikes suundades(hajutab) Tasapeegel Niisugune peegel , mille peegeldavaks pinnaks on tasapind. Valguse murdumine Valguse levimise suuna muutumine kahe läbipaistva keskkonna piirpinnal Murdumisnurk Nurk murdunud kiire ja ristsirge vahel Kumerlääts e. koondav lääts-lääts, mis on keskelt paksem kui äärtest Nõguslääts e. hajutav lääts-lääts, mis on äärtest paksem kui keskelt Fookus Punkt, kuhu koonduvad opt. peateljega paralleelsed kiired. Läätse fookuskaugus Fookuse kaugus läätse keskpunktist (m) Läätse optiline tugevus Fookuskauguse pöördväärtus Tõeline kujutis Kujutis, mida saab tekitada ekraanile Näiline kujutis Kujutis, mis tekib kiirte pikenduste lõikumiskohas(mida ei saa tekitada ekraanile, aga on vaadeldav) Silm kui opt. Süsteem Koondav optiline süsteem Lühinägevus Lähedale näeb hästi, kaugele mitte. Fookus asub silma sees(nõgus. Prillid Kaugnägevus Kaugele näeb hästi, lähedale mitte. Fookus tekib võrkkesta taha( kumerl pr) Prillid Kasutatakse kaugelenägevuse ja lühinägevuse korrigeerimiseks Ruumala Füüsikaline suurus, mis näitab aine mahtu Mass Füüsikaline suurus, mis on keha inertsuse mõõduks Tihedus Füüsikaline suurus mis näitab kui suur on ühikulise ruumalaga aine koguse mass. Mega 10 astmes 6 Kilo tuhat 1000 Detsi 1 kümnendik Senti 1/100 Milli 1/1000 Trajektoor Joon, mida mööda keha liigub Teepikkus Trajektoori selle osa pikkus, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib Teepikkuse-aja graafik
Ühtlane liikumine Liikumine, mille puhul keha mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdse pikkusega teed Ühtlase liikumise kiirus Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ühes ajaühikus läbitud teepikkusega Mitteühtlane liikumine Liikumine mille puhul keha võrdsetes ajavahemikes läbib mittevõrdse pikkusega teed Keskmine kiirus Mitteühtlast liikumist iseloomustav kiirus Jõud Füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastasmõju tugevust F, 1N Elastsusjõud Jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ning püüab taastada keha esialgse ruumala Hõõrdejõud Jõud, mis mõjub kokkupuutuvate kehade vahel ning takistab liikumist üksteise suhtes Raskusjõud Jõud, millega taevakeha (planeet) tõmbab teisi kehi enda poole Rõhk Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse rõhumisjõuga pinnaühikule Pa, 1N/ruutmeetri kohta Resultantjõud Jõud, mille mõju kehale on samasugune kui nende jõudude kogumõju Töö Mehaaniline töö on võrdne jõu ja keha poolt läbitud tee pikkusega džaul, N korda m Võimsus Füüsikaline suurus, mis iseloomustab töö tegemise kiirust vatt (W) J:s Energia Füüsikaline suurus, mida mõõdetakse keha või kehade süsteemi võimaliku tööga antud olekus Kineetiline energia Energia, mis kehal on tema liikumise tõttu Potentsiaalne energia Energia, mis on tingitud keha või keha osade vastatikusest asendist (Vastatikmõjust) Lihtmehhanismid Seadmed , mille abil saab võita jõus Kang Kõva keha, mis saab pöörelda ümber liikumatu telje või toetuspunkti Liikumatu plokk Soonega ratas, mille abil saab tõsta raskusi(ei anna võitu jõus-et muuta jõu mõjumise suunda) S Kaldpind annab võitu jõus: kaldpinna pikkus jagatud kaldpinna kõrgus Õhurõhk Rõhk, mida avaldab maad ümbritsev õhukiht selles asetsevatele kehadele 1mmHg=133Pa Normaalrõhk õhurõhk, mis temperatuuril 0C tasakaalustab 760 mm kõrguse elavhõbeda samba rõhu 101 300Pa Manomeeter Mõõteriist vedeliku, gaasi või auru rõhu või rõhkude vahe mõõtmiseks Baromeeter Mõõteriist õhurõhu mõõtmiseks Üleslükkejõud Jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha selles ülespoole Areomeeter Mõõteriist vedeliku tiheduse määramiseks Võnkumine Perioodiliselt korduv edasi-tagasi liikumine Amplituud Maksimaalne kaugus tasakaaluasendist Periood Täisvõnke sooritamiseks kuluv ajavahemik T oleneb pikkusest ei olene koormusest ja amplituudist Sagedus Näitab võngete arvu ajaühikus herts Hz f=1/T Heli Võnkumine, mida inimene kuuleb Heli levimise kiirus on võrdne helilaine pikkuse ja sageduse korrutisega Aineosake
Soojusliikumine Aineosakeste pidev korrapäratu liikumine, millest sõltub keha temperatuur. Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit Celsiuse skaala 2 püsipunkti 0 ja 100C Kelvini skaala -273 võeti 0ks. E. tuleb liita 273 C omale Soojuspaisumine Nähtus, mis seisneb selles, et enamus kehade mõõtmeid soojenedes suureneb Siseenergia Keha koostises olevate aineosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summa Soojusülekanne Siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele Soojusjuhtivus Energia kandub edasi aineosakeste omavaheliste põrgete tulemusel ( metall ) Konvektsioon Energia kandub edasi gaasi või vedeliku voolude abil (toas radiaator) Soojuskiirgus Energia kandub edasi kiirguse teel (nt lõke) Soojushulk Siseenergia kogus, mille keha saab või annab ära soojusülekande käigus Soojuslik tasakaal Kehade poolt saadud ja ära antud soojushulkade algebraline summa on 0 Kalorimeeter Mõõteriist soojushulkade mõõtmiseks Sulamine Aine üleminek tahkest olekust vedelasse Sulamistemperatuur Temperatuur, mille juures aine sulab Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub ühe kg. Aine sulamiseks sulamistemperatuuril Tahkumine Aine üleminek vedelast olekust tahkesse Aurumine Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse Keemistemperatuur Temperatuur, mille juures aine läheb keema Aurustumissoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temp. Kondenseerumine Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse Kehade elektriseerimine Kehale laengu andmine Elektrilaeng Füüsikaline suurus, mis iseloomustab, kui tugevalt osaleb keha elektrilises vastasmõjus Elementaarlaeng Vähim looduses eksisteeriv laeng Elektroskoop Seade, mille abil saab kontrollida, kas keha on laetud Elektriväli Vastastikmõju vahendaja Laengukandja Languga osakesed, mis saavad keha piires vabalt liikuda Juht Ained ja ainete segud , mida mööda saab elektrilaeng edasi kanduda( metall , a,h,soolade vesilahused ) Isolaator ained ja ainete segud, mida mööda ei saa elektrilaeng edasi kanduda (puhas vesi, puit, klaas, eboniit) Vooluallikas Seade, milles keemiline, mehaaniline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Vooluring moodustavad juhtmetega ühendatud vooluallikas ja tarviti Elektritarviti kõikvõimalikud seadmed, mis töötavad elektrivoolu energial Elektrivool Vabade laengukandjate suunatud liikumine Voolutugevus Kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõikepinda. Pinge FS, mis võrdub arvuliselt tööga, mille teeb elekrtiväli viies laengu +1c vooluringis ühest punktist teise Elektritakistus R oom Eritakistus on võrdne ühe meetri pikkuse ja ruutmeetrise ristlõikepindalaga juhi takistusega Ampermeeter Seade, millega mõõdetakse voolutugevust (ühendatakse jadamisi) Voltmeeter Seade, millega mõõdetakse pinget (ühendatakse rööbiti) Soojuslik toime Vooluga juht soojeneb Keemiline toime Vooluga juhi keemiline koostis võib muutuda (ainult vesilahustes) Magnetiline toime Vooluga juht avaldab mõju magnetnõelale Elektrivoolu töö Vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt Elektrivoolu võimsus Iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus Lühis
Kaitsmed
Püsimagnetid Keha, mida ümbritseb pidevalt magnetväli Magneti poolused Kohad püsimagnetil, kus magnetmõju on kõige suurem Magnetnõel Pöörlemisteljele asetatud magnet, mida kasutatakse näitamaks magnetjõudude suunda Magnetväli Väli, mis kannab edasi magnetjõude Elektromagnet Raudsüdamikuga pool, mis tõmbab enda poole rauda sisaldavaid kehi