10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mihkel126
Õppematerjali autor
Väljade tunnusteks on: *Väljad tekitatakse kehade poolt, kanduvad ruumis edasi ning mõjutavad teisi kehi. Väljad on kehade vastastikmõjude vahendajad. *Väljad on pidevad. *Väljadel pole mõõtmeid, nad võivad ulatuda lõpmata kaugele. *Väljad ei sega üksteist. Mitu välja saavad kehale mõjuda samal ajal üksteisest sõltumatult. Näiteks läbivad valguskiired üksteist segamatult, ainelised veejoad seda aga teha ei saa. *Väljad omavad energiat. Energia on suurus, mis lubab hinnata väljalise mateeria kogust. 5. *kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda seadust nimetatakse Newtoni esimeseks seaduseks. *Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis
ja paikneb keha sees (maa pöörleb ümber mõttelise telje). Võnkumine on selline perioodiline liikumine, mille korral keha liigub mööda sama trajektoori edasi-tagasi. Seega võnkumisel muutub pideval kiiruse väärtus ja suund. Lainelise liikumise korral kandub võnkliikumine edasi ühelt osakeselt teisele nende vastastikmõju tõttu. Väliselt tajume seda kuju muutusena (sile veepind hakkab kerkima ja langema, kui kivi vette visata ja lainete levimise suund näitab kuhu poole võnkumise energia kandub). Kulgemine on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Igasuguse keha liikumine sirgel trajektooril (sirgliikumine) on kulgemine. Kuju muutumine e. deformatsioon leiab aset siis, kui keha punktid muudavad oma vastastikust asendit. Kuju muutumise tunnuseks on see, et keha punktide vahekaugused muutuvad. 9)TEAB, ET LOODUSE KAKS OLULISELT ERINEVATE OMADUSTEGA PÕHIVORMI
• Kehale mõjub tasakaaluasendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab. Liikumise üldmudelid • Laine – võnkumise edasikandumine ruumis, võnkumise levimine ruumis (üldjuhul kaasneb energi levik). Laine puhul liigub ruumis edasi kehade või väljade kindel paigutus ehk konfiguratsioon. • Võib öelda ka, et võnkumine (seisulaine) on laine erijuht, mille korral energia levimist ruumis ei toimu. • Ka väli võib laineliselt levida. • Ühine nimetus nii võnke kui laine kohta on ostsillatsioon. Aine ja väli • Looduse põhivormid: • - aine (millest kehad koosnevad, võtavad enda alla mingi ruumi, kindlad mõõtmed, liikumine, kalduvus säilitada oma liikumisolekut e. inertsus, võime osaleda vastastikmõjudes) • - väli (ei pruugi olla kindlaid mõõtmeid, vahendab kehade vastastikmõju ning vastastikmõju levib lõpliku
Küll võib ühes ruumipunktis olla samaaegselt mitmeid välju. 2) Osakestel on kindlad mõõtmed, väljadel ei ole. 9.Mida kirjeldab jõud? Jõud iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. 10.Töö kui selle füüsikaline protsess ja selle mõõtmine. Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö mõõtühikuks džaul (1 J). Üks džaul (1 J) on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. 11.Kineetiline ja potentsiaalne energia. Sarnasused ja erinevused. Too näiteid potentsiaalse energia üleminekust kineetiliseks ja vastupidi. Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia.
Newtoni 2.seadus- kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Kiirendus- liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine A = F·s Võimsus- töö tegemise kiirus. Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) Energia- füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia mõõtühik on dzaul (1 J). Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Sõitev auto Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Tõukuvad magnetid
Inserts- Nähtust, kus kehad püüavad oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks. Newtoni 2.seadus- kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga Kiirendus- liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat suurust nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine A = F·s Võimsus- töö tegemise kiirus. Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) Energia- füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia mõõtühik on dzaul(1J). Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Sõitev auto Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Tõukuvad magnetid Fatalistlik ja juhuslik põhjuslik seos - Kui mingi sündmus saab
• Too näiteid elastsusjõu kasutamisest. • Millisel põrkel, kas elastsel või plastsel, mõjutab pall põrandat tugevamalt? • Millise suurusega elastsusjõud tekib vedrus jäikusega 20 N/m, kui see suruda kokku 4 cm võrra? • Kummipael pikeneb 100 g massiga koormuse otsariputamisel 15 cm võrra. Kui suur on paela jäikus? • Kui vedru venitada jõuga 10 N, siis pikeneb see 5 cm. Kui suur on sama vedru pikenemine venitamisel jõuga 15 N? Töö ja energia, Mehaaniline töö • Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldavat suurust. • Kuna oleku muutust põhjustab vastastikmõju, siis sõltub ka tehtava töö hulk vastastikmõju tugevusest ehk kehale mõjuvast jõust. Seejuures läheb arvesse vaid jõu liikumise sihiline komponent. Veel oleneb tehtav töö läbitud teepikkusest s. Kui töö tähiseks võtta A (sks arbeit 'töö'), saame ülaltoodut arvestades töö definitsioonivalemiks
Füüsikasse tuli töö mõiste koos masinate ja mehhanismide loomisega s.o. möödunud sajandil. Mehhaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee. Liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee (Maa külgetõmme laeva liikumisele). Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Töö (A) on võrdne kehale mõjuva jõu (F) ja selle jõul läbitud teepikkuse (I) korrutisena. Sirgjoonelisel liikumisel, kus liikumissuund ei muutu, on teepikkus võrdne nihke pikkusega (s). Kui jõud ei mõju liikumise suunas, vaid mingi nurga all, on tema liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud).
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid